1-09-4458/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprillil 2009. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-09-4458 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi T.H ja U.P süüdistus KarS § 263 p 1 ja 4 järgi käskmenetluses Süüdistatav T.H elukoht: XXXXX XX/XX-XX, isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav U.P ( XXX) endine elukoht: XXXX X-X; isikukood: XXX; karistatus: kriminaalkorras karistatud 8-l korral, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.H KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o. 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.

Süüdi tunnistada U.P KarS § 263 p 1,4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o. 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda riigituludesse järgmised menetluskulud:

T.H-lt sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muud 6525 menetluskulud kokku (üks tuhat üheksasada nelikümmend üheksa krooni 10 senti) 1949.10 krooni;

U.P-lt sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja muud 6525 menetluskulud kokku (üks tuhat üheksasada nelikümmend üheksa krooni 10 senti) 1949.10 krooni.

2

Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske

Bank) (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

CD plaat U.J. fikseeritud vigastuste fotodega jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu

U.P ja T.H süüdistatakse selles, et nemad 16.10.2006. a kella 14-15 paiku

Tartus Turu 56 asuvas Tartu vangla kambris nr 3153 isikute grupis rikkusid avalikku korda

sellega, et lõid korduvalt U.J. rätikusse mähitud seebiga selja piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi.

Seega panid U.P ja T.H toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra rikkumise vägivallaga isikute grupi poolt.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada T.H KarS § 263 p 1,4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 250 päevamäära (1 päevamäär 50 krooni), s.o. 12 500 krooni suuruse rahalise karistusega.

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada U.P KarS § 263 p 1,4 ettenähtud

kuriteo toimepanemise eest 250 päevamäära (1 päevamäär 50 krooni), s.o. 12 500 krooni suuruse rahalise karistusega.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse kohta

Kohus nõustub süüdistusaktis toodud süüdistuse kvalifikatsiooniga ning leiab, et T.H

ja U.P süü on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Tõenditeks on kannatanu U.J. ütlused koos fototabelitega tema vigastuste kohta (tl 3-8, 10), äratundmiseks

esitamise protokollid (tl 11-14), Tartu Vangla spetsialist-vanemõe poolt väljastatud tõend

U.J. vigastuste kohta (tl 9), isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 1 (tl 17-19), tunnistaja Merike Küla ütlused (tl 21-22) ning süüdistatavate enda ütlused (tl 31, tl 35-36, 37).

Kohus T.H ja U.P käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd

välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et T.H ja U.P

3 panid toime KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis vägivallaga avaliku korra rikkumise.

KarS § 263 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

T.H ja U.P tegevuses karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, mis on sätestatud vastavalt KarS §-s 58 ja § 57, ei ole.

Karistusregistri teatisest (tl 152) ilmneb, et T.H on varem kriminaalkorras karistatud

4 korda (tl 34-41) ja U.P (XXX) 8 korda (tl 78-80) valdavalt varguste eest. T.H vabanes karistuse kandmiselt 10.05.2007. a. U.P vabastati karistuse

kandmiselt tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu 18.12.2007. a määruse alusel

31.12.2007. a, kandmata karistuse osa 1 aasta 5 kuud 19 päeva. Karistusregistri teatise kohaselt on U.P käitunud pärast karistuse kandmiselt vabanemist õiguskuulekalt,

T.H on karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest omamata selleks juhtimisõigust. Käesoleval ajal töötavad mõlemad süüdistatavad Soome Vabariigis.

Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et vaatamata mõlema süüdistatava varasematele

korduvatele karistustele on karistuse eesmärgid nende puhul saavutatavad prokuröri poolt

taotletud rahalise karistuse mõistmisega, mis ei mõju pärssivalt süüdistatavate resotsialiseerumisele.

IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi ja menetluskulude osas

Kuriteoga tekitasid T.H ja U.P U.J. füüsilist ja moraalset kahju, kes tsiviilhagi esitanud ei ole.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks mõlemal süüdistataval KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 7 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni. Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg

1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 2875 krooni, mis tuleb mõlemal süüdistataval hüvitada võrdses osas. Seega on T.H ja ja

U.P menetluskuludeks kokku 1949.10 krooni. Lisaks eeltoodule tuleb mõlemal

süüdistataval hüvitada KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni.

Ingeri Tamm Kohtunik