3-15-2366/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2366

Haldusasi

Kenert-Ranner Reva kaebus Tartu Vangla 22.06.2015. a

käskkirja nr 6-2/836 ja 21.08.2015. a vaideotsuse

nr 111/426-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kenert-Ranner Reva apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Kenert-Ranner Reva

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.04.2017 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla karistas kaebajat 22.06.2015. a käskkirjaga nr 6-3/836 (tl 11-

11p) distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta võttis 25.05.2015 jalutuskäigule

minnes maast üles sigareti ning pani selle vormijope rinnataskusse.

2. Kaebaja esitas 20.07.2015 vaide (tl 14-15p), mille Tartu Vangla jättis

21.08.2015. a vaideotsusega nr 1-11/426-2 (tl 9-9p) rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 17.09.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-6p), milles palus

tühistada Tartu Vangla 22.06.2015. a käskkirja nr 6-3/836 ja vaideotsuse nr 1-11/426-

2. Kaebaja väitis, et distsiplinaarmenetluse käskkirjale eelnenud menetluses ja vaidemenetluses

on jäetud välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud. 25.05.2015. a ettekandes kui ka

eeltoodud käskkirjades on räägitud läbiotsimisest, mida tegelikult ei toimunud. Kaebaja väitis,

et ta teavitas koheselt sigareti märkamisel valvurit ja sellest lähtuvalt täitis ta

teavituskohustust. Valvur sigaretti ei näinud, teavitamist ei kuulnud ja jätkas jalutusbokside

suunas kõndimist. Tartu Vangla kaebaja väited ei kontrollinud. Lisaks on vaideotsus

pealkirjastamata, liigendamata, lahendatud tähtaega ületades, allkirjastatud vale isiku poolt ja

eksitud on ka kaebaja nimega.

4. Tartu Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 25-25p) jätta kaebus

rahuldamata.

5. Tartu Halduskohus jättis 10.12.2015. a otsusega (tl 35-36p) kaebuse

rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et asjas tuleb tuvastama, kas kaebaja sooritas distsipliinirikkumise ja

kas karistus oli proportsionaalne. Kaebajat karistati Tartu Vangla kodukorra p 4.3 rikkumise

eest. Tartu Vangla kodukorra p 4.3. kohaselt on kinnipeetaval saatmise ajal keelatud mistahes

esemete maast ülesvõtmine.

Halduskohus nõustus vastustaja seisukohaga, et vanglal puudus alus arvata, et

distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks olev ettekanne 25.05.2015 nr 2855 ei oleks tõene.

Ettekande nr 2855 kohaselt 25.05.2015 kella 10:35 ajal toimunud jalutuskäigule väljaviimisel

kaebaja kummardas ning võttis midagi maast üles ja pani midagi rinnataskusse. Kõrval oli

vanemvalvur H. Kruusla ja kaebajal oli võimalus leitud ese vanemvalvur H. Kruuslale üle

anda. Ettekande kohaselt andis M. Toom kaebajale korralduse vormijope rinnatasku sisu ette

näidata ja kaebaja tegi seda ning võttis vormijope rinnataskust ühe sigareti. Kaebaja tunnistas

kohapeal suuliselt M. Toomile, et leidis äsja sigareti ning pani taskusse. Kaebaja on oma

seletuses väitnud, et teavitas valvurit, kuid see ei kuulnud. Seoses sellega, et ta järgnes

vahetult kaebajale trepikojast kuni jalutusboksini, siis ta kinnitab, et kaebaja ühtegi

vanglaametnikku ei kõnetanud ega leitud esemest omal initsiatiivil ei teavitanud (tl 27).

Vanglaametnik V. Simin teatas, et kaebaja ei ole öelnud midagi leitud sigareti kohta ega

andnud märku muud moodi. Samuti ei öelnud kaebaja midagi valvur H. Kruuslale, kes

nendele boksides vastu tuli ega M. Toomile, kes kaebaja selja taga kõndis ning kaebaja oli

juba valmis boksi minema, kui M. Toom kaebaja kinni pidas ja küsis, mis tal jope rinnataskus

on (tl 28 pöördel). Kaebaja ei eita, et oli teadlik Tartu Vangla kodukorra p 4.3 sisust. Kaebaja

süü inkrimineeritud süüdistuses on tõendatud samuti aktiga A1862 eseme leidmise/äravõtmise

kohta, mille järgi võeti kaebajalt ära üks sigaret, mille kaebaja oli eelnevalt maast üles

korjanud ning jope rinnataskusse pannud (tl 27p).

Kaebuse esitaja on oma kirjalikus selgituses distsiplinaarmenetluse käigus väljendanud selgelt

järgmist: „25.05.2015 juhtunu osas tunnistan end süüdi ja kahetsen tehtut väga ning luban

edaspidi hoiduda ja vältida sellistesse olukordadesse sattumist“ (tl 17). Halduskohtu

hinnangul ei olnud asjas sisuliselt vaidlust selle üle, et kaebaja võttis sigareti maast üles ehk

täitis Tartu Vangla kodukorra p 4.3 rikkumise koosseisu. Koosseisu täitmise seisukohalt ei ole

oluline, kas kaebaja otsiti pärast läbi või kas ta teavitas sigareti ülesvõtmisest

vanglaametnikku. Samas nentis halduskohus siiski, et kaebaja selgitused selle kohta, et ta

teavitas vanglaametnikke leitud esemest, kuid teda ei kuuldud, ei ole eluliselt usutavad ning

on ennastõigustava iseloomuga. Sigareti leidmisest oleks saanud teavitada ka ilma seda üles

võtmata või juba üles võetud sigareti rinnataskusse peitmata.

Tartu Vangla karistas kaebajat noomitusega. Halduskohus nõustus vastustaja hinnanguga, et

valitud karistus on eesmärgipärane ning otstarbekas ja vastab vangistuse täideviimise

eesmärgile ja ei ole üleliia koormav.

Arvestades eelnevat jõudis halduskohus järeldusele, et Tartu Vangla 22.06.2015. a käskkirja

nr 6-2/836 tühistamiseks puudub alus ja seega puudub alus ka Tartu Vangla 21.08.2015. a

vaideotsuse nr 1-11/426-2 tühistamiseks. Samas ei oleks see halduskohtu hinnangul ka

võimalik, sest oma kirjalikus vastuses kaebusele, mille on allkirjastanud Tartu Vangla direktor,

on märgitud, et vaideotsus on tühine. Halduskohus nentis samas, et on küsitav, kas

sisepädevust rikkudes antud haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel

tühine, on Tartu Vangla direktor kirjalikus vastuses kaebusele sisuliselt andnud vaideotsuse

tühisust tuvastava haldusakti HMS § 63 lg 4 mõttes. Tulenevalt HMS § 61 lg-st 1 on

niisugune haldusakt kehtiv sõltumata selle õiguspärasusest. Seetõttu saab käesoleval ajal

tõepoolest käsitada vaideotsust tühisena.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (tl 41-43), milles palus

halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse.

Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Nii distsiplinaarmenetluses kui ka

haldusmenetluses on jäetud tuvastamata asjaolud, mis viitavad õigusvastasusele ja

süüksarvatud tegevuse välistavatele faktoritele. Lisaks märgib kaebaja, et otsus on

vastuoluline, sest seal on kirjas, et vanemvalvur H. Kruusla oli kõrval ja seejärel on kirjas, et

H. Kruusla tuli nendele boksides vastu.

Alles vastuses kohtule on selgunud, et vaideotsus on tühine. Seega on jäänud realiseerimata

kaebaja vaie ning see seab kahtluse alla halduskohtu seisukoha, et tulenevalt HMS § 61 lgst 1

on niisugune haldusakt kehtiv sõltumata selle õiguspärasusest.

7. Tartu Vangla palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 51-51p) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Tartu Vangla jääb juba esitatud seisukohtade juurde ja nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega. Üksuse juhi poolt ettekande koostamine ja vaideotsuse allkirjastamine ei ole

vastuolus kehtiva õigusega (VSkE § 12 lg 21). Kuna vangla on vastuses kaebusele nentinud, et

vaideotsus on tühine, on kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks ainetu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele peab

ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

9. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohtu otsuses esineb vastuolu, sest seal on

kirjas, et vanemvalvur H. Kruusla oli kõrval ja seejärel on kirjas, et H. Kruusla tuli nendele

boksides vastu. Ringkonnakohus vastuolu ei tuvastanud. Ettekande 2855 (tl 27) kohaselt oli

vanemvalvur H. Kruusla jalutusbokside juures ja tegeles seal kinnipeetavate jalutusboksidesse

lukustamisega ja seega oli kinnipeetaval võimalus leitud ese H. Kruuslale üle anda (tl 27).

Vanglavalvur V. Simini teates on kirjas, et kaebaja ei öelnud midagi H. Kruuslale, kes

boksides vastu tuli (tl 28p) ega M. Toomile, kes tal selja taga kõndis ning oli juba valmis

boksi minema kui M. Toom ta kinni pidas. Asjas kogutud tõenditega on seega tuvastatud, et

H. Kruusla viibis jalutusbokside juures. See, kas ta parajasti seal liikus või lukustas

jalutusbokse, ei ole antud asja juures määrava tähtsusega. Kaebajal oli võimalus leitud sigaret

üle anda või selle leidmisest ja ülesvõtmisest teatada, aga kaebaja seda ei teinud.

10. Viru Vangla määras vaidlustatud käskkirja resolutsiooni pga 2 kaebajale noomituse selle

eest, et kaebaja rikkus kodukorra p-i 4.3, võttes jalutuskäigule minnes maast üles sigareti ja

pannes selle enda jope rinnataskusse. Halduskohus asus vaidlustatud käskkirja hinnates

seisukohale, et valitud karistus on eesmärgipärane ning otstarbekas ja vastab vangistuse

täideviimise eesmärgile ja ei ole üleliia koormav, ning kaebajale on määratud kergeim

distsiplinaarkaristus, mistõttu ei ole karistust võimalik pidada liiga rangeks. Ringkonnakohus

leiab, et halduskohtu eeltoodud seisukohad on määratud karistuse puhul põhjendatud. Viru

Vangla on karistamise vajalikkuse hindamisel ja karistuse valikul lähtutud asjakohastest

eesmärkidest. Vangla on kaalunud rikkumise asjaolusid ning rikkumisest tulenevaid tagajärgi

ning pidanud noomitust piisavaks, et kaebaja teeks juhtunust järeldused ning samas andes

signaali, et vangla ei jäta sellistele rikkumistele reageerimata. Distsiplinaarkaristusena

määratud noomitus ei ole kergeima võimaliku karistusena ebaproportsionaalne.

11. Kaebaja taotles Tartu Vangla 22.06.2015. a käskkirja nr 6-2/836 ja Tartu Vangla

21.08.2015. a vaideotsuse nr 1-11/426-2 tühistamist. HKMS § 45 lg-st 4 ei keela vaide

esemeks olnud haldusaktiga vaideotsuse vaidlustamist, samas aga keelab vaideotsuse

iseseisva vaidlustamise, kui see ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi. Riigikohus on leidnud, et

kui vaideotsus iseseisvalt ei riku kaebaja õigusi, ei ole vaja selle õiguspärasust hinnata

(RKHKo 30.11.2006, 3-3-1-66-06, p 19). Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

Tartu Vangla 22.06.2015. a käskkiri nr 6-2/836 on õiguspärane, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks hakata hindama Tartu Vangla 21.08.2015. a vaideotsuse nr 111/426-2

õiguspärasust. Lähtuvalt eelnevast ei võta ringkonnakohus seisukohta apellatsioonkaebuses

esitatud vaideotsust puudutavate väidete osas.

12. Eelnevalt tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 10.12.2015. a otsuse muutmata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/