2-16-13770/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-13770

Tsiviilasi

Tere AS hagi UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur

Sirje

Taela,

Tulundusühistu

Jõgevamaa

Põllumajandustootjate Liit ja Tulundusühistu Laeva Piim

vastu nõude tunnustamiseks UP Varud OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tere AS (registrikood 11411278, asukoht Pärnu mnt

139E Tallinn 11317)

Kostjad:

1) UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje Tael

(büroo asukoht Jaama 76, D-korpus Tartu; sirje@stael.ee)

2) Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit

(registrikood 10322696, asukoht Aia 2 Jõgeva); seaduslik

esindaja Ingrid Ulst (XXXXX)

3) Tulundusühistu Laeva Piim (registrikood 10766683,

asukoht Ilmatsalu alevik Tähtvere vald Tartumaa); volitatud

esindaja

Kerli

Kase

(Cavere

Õigusbüroo

OÜ,

Kerli@cavere.ee)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Tere AS-i hagi UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Sirje

Taela, Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja Tulundusühistu

Laeva Piim vastu Tere AS-i nõude tunnustamiseks UP Varud OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses.

2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud AS-i Tere kanda.

Määrata Tulundusühistu Laeva Piim menetluskulude rahaliseks suuruseks 1510 eurot.

Välja mõista AS-lt Tere Tulundusühistu Laeva Piim kasuks menetluskuluna 1510 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tlk 2-8 kd I)

1. Tartu Maakohus kuulutas 17.03.2016 tsiviilasjas nr 2-15-17822 välja UP Varud OÜ

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Sirje Taela. Samal päeval Ametlikes Teadaannetes

avaldatud teate kohaselt pidid UP Varud OÜ (pankrotis) võlausaldajad kahe kuu jooksul

teate avaldamisest alates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu. Tere AS esitas 17.05.2016 OP Varud

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses võlgniku vastu nõude summas 757 126,74 eurot.

Nõuete kaitsmise koosolekul 10.08.2016 esitasid hageja nõudele kogu ulatuses vastuväite

pankrotihaldur ja Tulundusühistu Jõgevamaa Piimatootjate Liit. Kirjaliku vastuväite esitas

ka Tulundusühistu Laeva Piim. Vastuväidete esitamise tõttu jäi hageja nõue tunnustamata.

2. Hageja palub tunnustada Tere AS nõuet UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

summas 757 126,74 eurot pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 punktis 2 sätestatud

rahuldamisjärku kuuluva nõudena.

3. Hageja loovutas UP Varud OÜ-le 30.04.2013 nõude loovutamise lepingu alusel 478 958,52

euro suuruse nõude Mo.Lo.Ko ZAO vastu ja 53 760,82 euro suuruse nõude Eastfood

International AS-i vastu. Nõude loovutamise lepingus lepiti kokku, et nõuded on kohaselt

loovutatud (nõuete omandiõigus on üle läinud) lepingu jõustumise hetkest. Leping jõustus

allkirjastamisega. Nõuete omandaja kohustus tasuma kokku 532 719,34 eurot (478 958,52

+ 53 760,82) kolme tööpäeva jooksul (s.o hiljemalt 3.05.2013) alates lepingu jõustumisest.

Nõuete omandaja ei ole nõuete ostuhinda täielikult tasunud ja on tasumisega viivituses.

4. Hageja ja UP Varud OÜ sõlmisid 10.12.2014 tasaarvelduse kokkuleppe, mille kohaselt

pooled tasaarvestasid vastastikused nõuded 154 155,97 euro ulatuses. Pärast tasaarvestuse

tegemist võlgneb UP Varud OÜ hagejale 378 563,37 eurot. Sellises summas võlga on

tunnistanud ka UP Varud OÜ 10.12.2014 kokkuleppes. Loovutamislepingu kohaselt on

hagejal õigus nõuda ka viivist 0,1% päevas tasumata summalt. Sissenõutavaks muutunud

viivise suuruseks on 486 535,92 eurot, kuid hageja nõuab viivist kuni põhivõlani, s.o

summas 378 563,37 eurot.

5. Hageja nõude aluseks UP Varud OÜ (pankrotis) vastu nõude esitamisel on poolte vahel

sõlmitud nõude loovutamise leping, seetõttu ei oma hageja nõudeavalduse hindamisel

tähtsust asjaolul, et hageja ei esitanud koos nõudeavaldusega Mo.Lo.Ko ZAO-ga ja

Eastfood International AS-iga sõlmitud lepinguid ja lepingutest tuleneda võivate

kõrvalnõuete arvestust. Nõude kujunemise on hageja märkinud ka nõudeavalduses.

TULUNDUSÜHISTU JÕGEVAMAA PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE LIIT VASTUS

HAGILE (tlk 49-52 kd I)

6. Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit palub jätta hagi rahuldamata.

7. Hagi aluseks oleva nõude puhul on tegemist näilikust tehingust tuleneva nõudega. Kostja

on seisukohal, et UP Varud OÜ ja Tere AS-i eesmärgiks ei olnud nõude loovutamise

lepingu sõlmimisel nõude loovutamine vaid leping vormistati eesmärgiga osaleda võlgniku

pankrotimenetluses ja mõjutada menetlust nii, et oleks takistatud tegelike võlausaldajate

nõuete rahuldamine ja majanduslike huvide kaitsmine pankrotimenetluses.

8. Loovutamislepingu kohaselt kohustus hageja kõik dokumendid või nende koopiad

võlgnikule (UP Varud OÜ) üle andma lepingu sõlmimise päeval, s.o 30.04.2013. Võlgniku

raamatupidamises need dokumendid puuduvad. Ka ei olnud nõude loovutamise lepingut

ega tasaarvestuse kokkulepet või nimetatud dokumentide alusdokumente (arved, lepingud

vms) UP Varud OÜ raamatupidamisdokumentide hulgas ja võlgnikul puudus igasugune

info hageja nõude kohta. See viitab asjaolule, et nõue ei saanud tekkida enne UP varud OÜ

pankroti väljakuulutamist.

9. Pankrotiseaduse kohaselt tuleb nõudeavalduses märkida nõude sisu, alus ning suurus ja

avaldusele tuleb lisada nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Loovutamise aluseks

on otseselt väidetavast laenulepingust ja tarnelepingust tekkinud nõuded ja nõudeid

tõendavad dokumendid tuleb seaduse kohaselt lisada avaldusele, mistõttu ei ole asjakohane

hageja seisukoht alusdokumentide esitamise mittevajalikkuse osas.

10. Pankrotihalduri nõudmisel esitatud dokumentide analüüsimisel selgub, et hageja nõue ei ole

tõendatud. Laenulepingu alusel laenu ülekandmine ei ole tõendatud hageja esitatud

dokumentidega, samuti ei kajastanud AS-i Eastfood International 2010. aasta

majandusaasta aruanne laenukohustust, mis hageja väitel tekkis 2010. aastal.

Märkimisväärne on ka, et AS Eastfood International oli alates 15.12.2010 registreeritud

hagejaga samal aadressil, laenulepingu allkirjastas AS-i Eastfood Intarnational poolt isik,

kes on hageja turundusdirektor. Tarnelepingust tulenevat väidetavat teist nõuet ei ole hageja

kordagi püüdnud sisse nõuda varasemalt, s.o enne pankrotimenetlust. Väidetav loovutamine

toimus juba 2013. aasta aprillis, seega olnuks hagejal piisavalt aega väidetavate õiguste

realiseerimiseks.

11. Samuti on tegemist aegunud nõudega. Nõude loovutamise lepingu kohaselt muutus nõue

sissenõutavaks 3.05.2013, vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lõikele 1 on

tehingust

tuleneva

nõude

aegumistähtaeg

kolm

aastat.

Hageja

esitas

nõude

pankrotimenetluses alles 17.05.2016.

TULUNDUSÜHISTU LAEVA PIIM VASTUS HAGILE (tlk 74-78 kd I; tlk 22-26 kd II)

12. Tulundusühistu Laeva Piim leiab, et hagi on tõendamata ja põhistamata ning tuleb jätta

rahuldamata.

13. Loovutamislepingust tuleneb, justkui oleks UP Varud OÜ võtnud endale kohustuse tasuda

kolme tööpäeva jooksul nõuete eest, mille sissenõutavaks muutumise ja sissenõudmise

võimalikkuse kohta puudus igasugune informatsioon. Tegemist on näiliku ja seega tühise

tehinguga, millel ei ole õiguslikke tagajärgi. Leping on sõlmitud UP Varud OÜ jaoks

äärmiselt ebamõistlikel ja kahjulikel tingimustel. Nõude loovutamise lepingust ei nähtu

midagi AS-i Eastfood Intarnational ja Mo.Lo.Ko ZAO maksevõime kohta. Nõuded on siiani

sissenõudmata. AS Eastfood International on registrist kustutatud 28.12.2015

majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Mo.Lo.Ko ZAO aktsiate omanikuks on

80% ulatuses MO.LO.KO OÜ, mis on registreeritud hagejaga samal aadressil. Kostja

hinnangul on Mo.Lo.Ko ZAO ja AS Eastfood International hagejaga tihedalt seotud

äriühingud ja on tegelikkuses hageja kontrolli all. Järelduseni, et hagejaga seotud Oliver

Kruuda ja MO.LO.KO OÜ juhatuse liige ning osanik Hjalmar Konno on omavahel tihedalt

seotud, on jõudnud ka politsei ja ajakirjandus.

14. Ka tasaarvestuse kokkulepe on kostja hinnangul näilik tehing. Väidetava kokkuleppe

sõlmimise ajal oli UP Varud OÜ-l võlgnevus Tulundusühistu Laeva Piim ees suurusjärgus

1,4 miljonit eurot ning UP Varud OÜ ei tasunud Tulundusühistule Laeva Piim võlgnevust.

Samuti ei nõudnud UP Varud OÜ Tere AS-lt võlgnevuse tasumist ja vormistas hoopis

tasaarvestuse kokkuleppe, kus tasaarvestati näilikust nõude loovutamise lepingust tulenevat

kohustust AS Tere reaalse võlgnevusega UP Varud OÜ-le. Nõude loovutamise lepingul

puudub igasugune majanduslik sisu ja mõte UP Varud OÜ jaoks ning nõude aluseks olevad

dokumendid võivad olla vormistatud ka tagant järgi. Reaalses majanduslikus olukorras ei

ole ühegi ettevõtte jaoks eluliselt usutav lepingu sõlmimine sedavõrd kahjulikel tingimustel.

15. Ilma allkirjadeta tõlge ei tõenda lepingu sõlmimist. Panga kinnituseta maksekorraldused,

millel seisab selgituseks lihtsalt „laen“ või “lep.alusel“ ei tõenda laenulepingu või mis tahes

muu kokkuleppe sõlmimist.

16. Alternatiivselt leiab kohus, et tegemist on heade kommete vastase tehinguga, juhuks kui

kohus peaks leidma, et nõude loovutamise lepingu ja tasaarvestuse kokkuleppe näol ei ole

tegemist näilike tehingutega. Väidetav nõude loovutamise leping sisaldab UP Varud OÜ-le

ebasoodsaid tingimusi, on UP Varud OÜ jaoks ebamõistlik ja kahjulik ning hageja teadis

seda. Ei olnud teada, kas ja millal nõuded muutuvad sissenõutavaks või kas nõudeid on

võimalik üldse sisse nõuda. Lepingus sisalduv viivsemäär on ebamõistlikult suur. Lepingu

on allkirjastanud omavahel seotud isikud.

PANKROTIHALDURI VASTUS HAGILE (tlk 130-133 kd I; tlk 8-11 kd II)

17. Pankrotihaldur leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pankrotihaldur nõustub teiste kostjate

seisukohtadega ega korda neid üle. Tehingute näilikkusi ja tühisust tõendab ka halduri poolt

tellitud audiitorilt Peep Parmaksonilt saadud arvamus UP Varud OÜ (pankrotis) revisjoni

käigus, kus audiitor jõuab järeldusele, et leping ei saa olla eluliselt usutav nõude

alusdokumentide puudumise tõttu

18. Tere AS-i nõue on tõendamata ja põhistamata. Hindamaks võlausaldaja nõuet ja selle

kujunemist võlgniku vastu, tuleb võlausaldajal esitada kõik nõuet tõendavad dokumendid.

Üksnes nõude loovutamise lepingu esitamine ei tõenda nõude olemasolu, kuna nõude

õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb halduril hinnata ka põhivõlasuhte poolte vahel

toimunut ning nendevahelisi kokkuleppeid. Haldur on kohustatud kontrollima nõude

põhjendatust. Hageja ei ole aga esitanud ei pankrotihaldurile ega ka kohtule lepinguid,

arveid ja maksekorraldusi, mis on nõude aluseks. Väidetava lepingu eestikeelne tõlge ei

tõenda lepingu sõlmimist. Originaaldokumenti ei ole hageja esitanud.

19. Hageja on valikuliselt esitanud arved, millelt nähtub põhivõla suuruseks 126 176,86 eurot,

kuid hageja märgib põhivõlana 378,834,87 eurot. Arved on venekeelsed, mistõttu ei ole

nende sisu arusaadav.

20. Laenulepingut ei ole hageja kohtule esitanud, kuigi on nii avaldanud. Asjaolu, et hageja

eelmine esindaja ei ole väideavalt andnud kõiki dokumente üle hageja uuele esindajale, ei

saa olla vabanduseks.

21. Halduril ei ole olnud hageja käitumisest tulenevalt võimalust kontrollida kõiki

nõudealuseks olevaid dokumente ega veenduda nõude korrektsuses ja õiguspärasuses.

Kuivõrd hageja põhinõue on tõendamata, on tõendamata ka viivisenõue.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSTE OSAS (tlk 181-185 kd I)

22. Hageja on nõuet põhistanud ja vajalikud tõendid esitanud juba pankrotimenetluses, kui

esitas koos nõudeavaldusega ka nõude loovutamise lepingu. Selleks, et kõrvaldada

kahtlused reaalselt eksisteerivate nõuete loovutamise osas, esitab hageja tarnelepingu

eestikeelse tõlke. Samuti esitab hageja osa arveid, mis on jäetud tarnelepingu alusel

tasumata. Kõikide arvete ja kaasnevate dokumentide esitamine ei ole mõistlik, arvestades,

et arveid on kokku 849 lk. Hageja esitab maksekorraldused laenu ülekandmise kohta.

23. Hagejal on õigus nõuet realiseerida pankrotimenetluses ka siis, kui hageja ei ole varasemalt

sissenõudmiseks vajalikke samme astunud. Võlgnik on loovutamise lepinguga võtnud

endale kohustuse, mida ei ole täitnud.

24. Hageja nõue ei ole aegunud, kuivõrd nõude tunnustamisega aegumistähtaeg katkes ja

hakkas uuesti kulgema.

KOHTU SEISUKOHT

25. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet,

selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või

pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu

on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja

kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks

võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi

võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse

tunnustamata. PankrS § 107 sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja

taotleda üksnes samal alusel kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete

kaitsmise koosolekul.

26. Vaidlust ei ole selles, et Tere AS esitas nõude UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

ning see jäi tunnustamata, kuivõrd nõudele esitasid vastuväite pankrotihaldur,

Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja Tulundusühistu Laeva Piim. AS

Tere esitas vastuväite esitanud isikute vastu hagi nõude tunnustamiseks.

27. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust

lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja

Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit on esitanud aegumise vastuväite,

kontrollib kohus esmalt aegumist.

28. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Tehing, millest tulenevalt on hageja nõude esitanud (loovutamislepingu sõlmimine), on

tehtud 30.04.2013 ning lepingust tulenev raha maksmise kohustus muutus sissenõutavaks

3.05.2013 (tlk 22-26 kd I) ning kolme aastane nõude aegumistähtaeg hakkaks sellest ajast

alates kulgema. Hageja esitas nõude nõuete kaitsmise koosolekul 17.05.2016 ning hagi

2016. aasta septembris. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti

kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib TsÜS § 158 lg 2

järgi seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises,

tagatise andmises või muus teos. AS Tere ja UP Varud OÜ on 10.12.2014 sõlminud

tasaarvelduse kokkuleppe, milles pooled on vastastikused nõuded tasaarveldanud ning

kinnitanud, et AS-i Tere nõu UP Varud OÜ vastu peale tasaarveldamist on 4 238 563,37

eurot, s.h 30.04.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingust tulenev 378 563,37 euro

suurune nõue (tlk 27 kd I). Seega on UP Varud OÜ tunnustanud 378 563,37 euro suurust

nõude loovutamise lepingust tulenevat nõuet ning aegumistähtaja kulgemine seetõttu

katkenud 10.12.2014 ning uuesti alanud 11.12.2014. Arvestades hagi esitamise aega

(12.09.2016), leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud.

29. Kostjad on asunud seisukohale, et 30.04.2013 nõude loovutamise leping oli näilik tehing.

TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest

pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult

teha tahavad.

30. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-95-11 tehtud otsuse punktiss 12 märkinud, et nõude

tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool,

õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei ole võlausaldajal

võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega on

kostjatel õigus tugineda tehingu tühisusele.

31. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud otsuse punktis 11 leidnud mh seda, et

tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Ka

nõude tunnustamise hagi menetlemisel on võimalik ja tuleb tehingut sisuliselt hinnata,

olgugi et üks tahteavalduse teinud lepingupool ei pruugi kohtumenetluses osaleda.

Võlausaldajal on õigus (ja tulenevalt Riigikohtu 3-2-1-137-09 otsusest ka kohustus) esitada

tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust

või varjata mõnda muud tehingut.

32. Hageja on nõude alusena tuginenud eeskätt 30.04.2013 sõlmitud nõude loovutamise

lepingule ja selle kohtule ka esitanud (tlk 22-26 kd I). Lisaks nimetatud nõude loovutamise

lepingule on hageja nõude tõendamiseks esitanud tasaarvelduse kokkuleppe (tlk 27 kd I),

väidetavalt AS-i Tere ja Mo.Lo.Ko ZAO vahel 1.08.2011 sõlmitud tarnelepingu teadmata

päritoluga tõlke (tlk 187-196 kd I) ning kaks maksekorraldust, millelt nähtub, justkui oleks

Tere AS tasunud AS-i Eastfood International kontole 350 000 krooni 16.12.2010

selgitusega „LEP.ALUSEL“ (tlk 197 kd I) ning 350 000 krooni 8.11.2010 selgitusega

„LAEN“. Nõude loovutamise lepingust ilmneb, et nõude loovutamise lepinguga Tere AS

loovutas UP Varud OÜ-le: 1) Mo.Lo.Ko ZAO ja Tere AS-i vahel 1.08.2011 sõlmitud

tarnelepingust tuleneva nõude summas 478 958,52 eurot ning 2) Eastfood International AS-

i ja Tere AS-i vahel 1.11.2010 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude summas 53 760,82

eurot. UP Varud OÜ pidi Tere AS-le nõuete loovutamise eest tasuma loovutatud nõuete

summale vastava summa, s.o kokku 532 719,34 eurot. Hagiavalduses on hageja märkinud,

et on nimetatud summast tasaarvelduse tõttu maha arvestanud 154 155,97 eurot.

33. Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit esitas tõendi selle kohta, et Eastfood

International AS-i majandusaasta aruandes ei ole kajastatud laenu Tere AS-le, mida nõude

loovutamise lepingus loovutati (tlk 53,70 kd I). Laenulepingut UP Varud OÜ

raamatupidamisdokumentide hulgas ei olnud. Ka ei ole vastavat lepingut esitanud hageja.

34. Tulundusühistu Laeva Piim esitas tõendid selle kohta, et Eastfood International AS ja

Mo.Lo.Ko OÜ, kes on Mo.Lo.Ko ZAO enamusaktsionär, on seotud äriühingud (tlk 90-99

kd I). Esitatud tõenditest nähtub, et mõlemad äriühingud on registreerid samale aadressile,

neil on ühised sidevahendid (telefoninumber ja faks) ning mõlema äriühinguga on seotud

ka Hjalmar Konno, kes omakorda on seotud Tere AS-i juhatuse liikme ja endise nõukogu

esimehe Oliver Kruudaga. Hageja ei ole vastuväiteid Tulundusühistu Laeva Piim

seisukohtadele selles osas esitanud ega tõendeid ümber lükanud.

35. Pankrotihaldur on esitanud tõendid selle kohta, et on teinud pankrotimenetluses AS-le Tere

ettepaneku nõudeavalduse täiendamiseks ja dokumentide tõlkimiseks (tlk 135-145 kd I).

Samuti on pankrotihaldur esitanud UP Varud OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses läbiviidud

revisjoni tulemusena valminud audiitori arvamuse (tlk 13 kd II), millest nähtub, et eluliselt

ei ole usutav, et UP Varud OÜ oleks nõude loovutamise lepingus sisalduvate tingimustega

nõude omandanud. Vaatamata sellele, et nõude loovutamise leping nägi ette loovutatavate

nõuete

aluseks

olevate

dokumentide

üleandmise,

ei

ole

UP

Varud

OÜ

raamatupidamisdokumentide hulgas ei arveid, lepinguid ega nende koopiaid. Nõude

loovutamise ajal UP Varud OÜ juhatuse liikmeks olnud Jaan Uibo ei ole osanud nimetada

toiminguid, mida UP Varud OÜ on teinud lepingus toodud võlgnevuse kättesaamiseks,

samuti ei teadnud Jaan Uibo, kus asuvad lepingus märgitud dokumendid ning kes on

lepingus märgitud võlgnike esindajad.

36. Eeltoodut tulenevalt leiab kohus, et kostjad on tõendanud, et 30.04.2013 nõude loovutamise

lepingu sõlmimisel soovisid lepingupooled jätta vaid mulje tehingu olemasolust. Kohus

nõustub kostjatega, et nõude loovutamise lepinguga on UP Varud OÜ võtnud endale

ebamõistliku kohustuse, mida ei oleks heas usus käituv ja äriühingu huvidest lähtuv

juhatuse liige võtnud. Olukorras, kus on tõendamata see, kas AS-l Tere olid üldse nõuded

Eastfood International AS-i ja Mo.Lo.Ko ZAO vastu, ei saa pidada äriühingu huvidest

lähtuvaks tehingut, millega võetaks kohustus tasuda kolme tööpäeva jooksul

nominaalväärtus nõuete eest, mis olid täitmata juba pikemat aega ning millelt oli arvestatud

märkimisväärset viivist. Arvestades eeltoodut ning seda, et UP Varud OÜ

raamatupidamisedokumentide hulgas ei ole dokumente, millele nõude loovutamise lepingus

viidatakse, samuti ei ole selliseid dokumente esitatud kohtule, on kohus seisukohal, et

30.04.2013 nõude loovutamise leping ning sellest tuleneva nõude tasaarveldamisele

suunatud 10.12.2014 kokkulepe on näilikud tehingud ja seetõttu tühised.

37. Kohus märgib, et ei saa tõendina arvestada ja pidada usaldusväärseks hagiavalduses toodud

nõuete arvestust, sest selle põhjal ei ole võimalik jälgida nõude suuruse kujunemist ja

veenduda nõude olemasolus ja tegelikus suuruses. Hageja väitega, mille kohaselt on ta

nõude suuruse ja kujunemise juba pankrotimenetluses nõude loovutamise lepinguga

tõendanud, kohus ei nõustu. PankrS § 94 lg 1 järgi tuleb nõudeavalduses märkida nõude

sisu, alus ja suurus ning nõudeavaldusele tuleb lisada avalduses nimetatud asjaolusid

tõendavad dokumendid. Esitatud tõendeid uurides peab olema võimalik hinnata nõuet

sisuliselt, s.t veenduda nõude õiguspärasuses. Ilma et oleks esitatud dokumendid, millele

tuginedes on väidetav nõude loovutamise leping sõlmitud, ei ole kohtu hinnangul võimalik

võtta seisukohta nõude sisulise õiguspärasuse osas.

38. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata AS-i Tere hagi UP Varud OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Sirje Taela, Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit ja

Tulundusühistu Laeva Piim vastu nõude tunnustamiseks UP Varud OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus

märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude

rahalise suuruse.

40. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kõik menetluskulud jätta AS-i Tere kanda.

41. Kohus küsis menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja 27.01.2017 määrusega. UP Varud

OÜ

(pankrotis)

pankrotihaldur

Sirje

Tael

ning

Tulundusühistu

Jõgevamaa

Põllumajandustootjate

Liidu

seaduslik

esindaja

kohtule

menetluskulude

kindlaksmääramiseks avaldust ei esitanud, mistõttu jätab kohus nende menetluskulud

rahaliselt kindlaksmääramata.

42. Tulundusühistu Laeva Piim esitas menetluskulude nimekirja 27.02.2017. Nimekirja

kohaselt on Tulundusühistu Laeva Piim menetluskulude rahaliseks suuruseks 120 euro

suuruse tunnihinnaga 1510 eurot ilma käibemaksuta: hagiavalduse ja selle lisadega

tutvumine, hagiavaldusele vastuse koostamine 6 tundi ja 18 minutit, kostjate

seisukohtadega tutvumine, hageja seisukohtade ja lisadega tutvumine ning nõupidamine 1

tund 42 minutit, lõplike seisukohtade koostamine 4 tundi ja 35 minutit. Tulundusühistu

Laeva Piim palub kindlaks määrata menetluskulud 1510 eurot.

43. Kohus on seisukohal, et Tulundusühistu Laeva Piim esindaja töötundide maht on olnud

vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja on koostanud ja kohtule esitanud mahuka vastuse

hagiavaldusele, seisukoha hageja menetlusdokumendi osas ja lõplikud seisukohad

kirjalikus menetluses. Kostja esindajal on tulnud tutvuda hageja esitatud materjalidega ning

kujundada seisukoht. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu 12 tundi

ja 35 minutit on olnud vajalik ja põhjendatud.

44. Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu)

põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on

tema töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ning jääb turuhinna piiridesse.

Kostja esindaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta, kuivõrd on

käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta

(TsMS § 174 lg 10).

45. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Tulundusühistu Laeva Piim taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks. AS-lt Tere tuleb Tulundusühistu Laeva Piim kasuks välja mõista

menetluskulud summas 1510 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik