4-16-8049/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-16-8049

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. 2017, Narva kohtumaja märts Väärteoasja number 4-16-8049 (2330,16,004570) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlgid Irina Galnykina, Svetlana Hamaza Väärteoasi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) 275 lg 1

§ järgi Menetlusalune isik E.N isikukood XXX, elukoht xxx, kodanik, emakeel VF – vene keel, . ei tööta Menetlusaluse isiku kaitsja Advokaat Deniss Matvejev

Grandman Law Firm Advokaadibüroo, büroo asukoht Narva mnt. 4-314, 10117 Tallinn. Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik E.N Menetlusaluse isiku kaitsja Deniss Matvejev

Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin Kohtuistungi toimumise aeg 06.02.2017, 28.02.2017

RESOLUTSIOON

Juhindudes v (edaspidi VTMS äärteomenetluse seadustiku ) § 107 lg 1 p- -dest 108-111 kohtunik : st 1 ja § otsustas

Tunnistada E.N süüdi avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise 13.10.2016

eest seoses tema ametikohustuste täitmisega, so karistusseadustiku § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 5 (viis) päeva aresti.

KarS E.N-ile § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud karistus, 5 (viis) päeva aresti, 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga.

2

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõend – väärteoasja materjalide juures, jätta hoiule väärteoasja

-plaat, mis asub CD materjalide juurde.

VTMS § 2071 lg 1 alusel üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

VTMS § 2071

lg 2 alusel kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

VTMS § 2101

lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so 07. märtsist . Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse 2017

kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

14.10.2016.a Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin koostas E.N suhtes väärteoprotokolli nr KarS § 275 lg 1 järgi selles, et tema 1 2330,16,004570 3.10.2016.a kell 23.50 viibides xxx, olles alkoholijoobes tahtlikult solvas politseivormis avalikku korda kaitsva

võimuesindaja ikohustuste täitmisel, aga nimelt ütles patrullpolitseiniku t tema amet G K suhtes

vene keeles: “Дебил, фашист, иди отсюда на хуй, сраный пидарас, иди на хуй“ mille tõttu , politseiametnik G K tundis ennast solvatuna.

Oma tahtlike tegudega pani E.N toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, st KarS 275 lg 1 ettenähtud süüteo.

Politsei -ja Piirivalveameti Ida prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks.

Kohtumenetluses uuritud tõendid

06.03.2017.a kohtuistungil E.N ad, toimiku avaldas, et õigused on temale arusaadav materjalidega on tutvunud, täiendavat aega kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamiseks ei vajanud,

taotlusi ja avaldusi ei esitanud. Ta ei tunnista .10 kella nud oma süüd. Seletas, et 13 .2016.a õhtul

seitsme paiku tema r istusid d, juurde tuli sõbranna, tal su i lähedane inimene. Nad , mälestasi sõbranna läks ära. E.N läks magama. Ärkas seetõttu, et keegi koputas u väga valjusti.

ksele Unesegasena ta e , kes seal on. Ta ei saanud aru, kes i saanud aru, mis toimub, läks ukse juurde, küsis koputa

Ta sai kse, et koputas tema mees. E.N s ja seetõttu kutsus politsei välja. teada läbi u tegi ukse lahti ja sel hetkel tuli kohale politsei. Nad l ksid ukse juurde, nad olid politseivormis, nad ä ei nimetanud ennast, palusid dokumente. E.N andis neile dokumendi, aga enne seda nad astusid tuppa. E.N palus neid mitte siseneda mustade saabastega, kuna temal on korteris vaipkate. Nad hakkasid vastama eesti keeles, E.N ei valda eesti keelt ning ta palus neid

rääkida vene keele koheselt pandi käerauad kätele ja välja viidud korterist s. E.N-ile ta oli pidžaamas. eal polnud mingit ropendamist, eriti selliseid sõnu nagu roppsõnad. S

Tunnistaja G K andis kohtus ütlusi, et 2016 oktoobri kuus oli ta tööl kahe kadetiga ja sai väljakutse

3

Narva linnas K utse sisu oli, et meesterahvas kolistab ukse taga ja teatajaks on tänavale. Väljak

naisterahvas. Samuti ta sai juhtimiskeskusest informatsiooni, et naisterahvas on ülbe suhtlemisviisiga, et arvatavasti ta võib olla alkoholijoobes ning antud aadressil käis ka ennem teine

politseiekipaaž, aga siis meesterahvast ukse taga ei olnud. Kohale jõudes oli ukse taga

meesterahvas. Meesterahvas oli adekvaatne ning rahulik. Meesterahval oli mure, et ta ei saanud korterisse ning ta selgitas, et naisterahvas on alkoholi tarvitanud ning se ta kolistabki kuna llepärast uks oli lukus. Patrull koputas koos temaga uksele ja ukse avas naisterahvas. Naisterahvas ütles, et patrulli abi ei vaja ning et patrull lahkuks. Naisterahvalt oli tunda tugevat alkoholilõhna ning silmad

olid punased. Naisterahvas oli silmnähtavalt tugevas joobes. Patrull palus naisterahvalt tema

dokumente, et tema isikut tuvastada, aga selle peale naisterahvas lõi ukse pauguga kinni.

Meesterahvas kutsus patrulli ema korterisse. Naisterahvas hakkas uuesti ülbel toonil suhtlema, et t

dokumenti ei anna. Patrull palus naisterahval rahuneda, mille peale naisterahvas kasutas

ebatsensuurseid väljendeid „debiilik“ „fašist“ ja „tõmmake siit nahhui“. Kuna antud väljendid

solvasid patrulli isterahva jaoskonna toimetada. ametikohustuste täitmisel, siis patrull otsustas na Naisterahvas hakkas käte ja jalgadega vehkima, ütles, et „sa oled sitane“, „ära näpi mind“. Patrull

suhtles vene keeles. Kuna n te ja jalgadega, solvas patrulli ametikohustuste aisterahvas vehkis kä

täitmisel, selle tõttu tunnistaja otsustas isiku toimetada jaoskonda. Patrull otsustas kasutada sunnivahendit, paigaldas E.N oli toimetatud politseiautosse. Isik oli isikule käerauad ning

toimetatud Narva politseijaoskonda Vahtra 3, Narva ja jaoskonnas tegi naisterahvast kolleeg

turvakontrolli. Kui isikut toimetati kambrisse, E.N ütles „minge munni“ ning „te olete pederastid“. Patrullil oli seljas politseivorm ja helkurvest. Tunnistaja G K tundis ennast solvatuna.

Tunnistaja K N i, et olles patrullis koos G. K ja praktikandi J L andis kohtus ütlus sai väljakutse K tänavale. Väljakutse sisuks oli: alkoholijoobes naisterahvas helistas politseisse seoses sellega, et keegi mees on ukse taga ja lõhub. Patrull jõud trepikojas oli tõesti üks mees. Ta oli rahulik is kohale, ja kaine. Patrull koputas uksele, ukse avas naisterahvas. Naisterahvas ütles, et politseid ei ole vaja ja

tõmbas pauguga kinni. Seejärel kutsus ikkagi sisse. Ta ütles: „Tulge ukse meesterahvas patrulli

sisse“. Patrullil oli vaja naise isikusamasus tuvastada. Jõudes korterisse patrull küsis naisterahva

käest oma dokument. Dokumenti patrull ei saanud, küll aga hakati neid sõimama. Naisterahvas

pidas end agressiivselt. Naisterahvas kasutas patrulli suhtes v on ülal äljendeid, et nad fašistid,

pederastid. Seejärel andis patrullile naisterahva dokumendi meesterahvas, kes korteris viibis.

Juhtimiskeskuselt said teada, et samas korteris on juba käinud sellel õhtul politsei. Kuna

naisterahvas oli agressiivne, korraldustele ei allunud ja alkoholijoobes, siis patrull otsustas

naisterahva politseijaoskonda toimetada. Nad ütlesid naisterahvale, et „palun tulge meiega

politseijaoskonda“, selle asemel hakkas naisterahvas käte ja jalgadega vehkima ja patrull oli

sunnitud naisterahvale käerauad paigaldama. Autosse jõudes tunnistaja mäletab, et naisterahvas

palus advokaati ja politseijaoskonda jõudes kordus patrulli solvamine. Patrullil oli seljas politseivorm, kollane vest ja sinine vorm, õla peal on politsei embleem ja vesti peal on kirjas selgelt „ “ politsei .

Tunnistaja A I andis kohtus ütlusi, et 13.10.2016.a kell 23.50 ta koputas uksele. Uks oli kinni.

Abikaasa küsis kes seal on. Tunnistaja sisenes koju ja 1-2 minutit hiljem saabus politsei. Nad vaatasid rin rahunes gi. Noored härrad ütlesid abikaasale, et peab eesti keelt valdama. Seejärel kõik maha. Esimene politseitöötaja väljus politseitöötaja võttis raadiojaama välja ja hakkas kuskile . Teine

helistama. Kohe nad sisenesid tagasi, räägiti raadiojaama kaudu, siis võeti naine kätest kinni ja

hakati välja saatma. Tunnistaja ütles: „Härrad, mida te teete, laske tal riided ja jalatsid panna“. Pärast seda abikaasa, kes oli ilma riie välja. Tunnistaja helistas numbrile 112, teta ja jalatsiteta viidi seletas olukorda, et naine, kes oli riietumata, viidi ära. Temale vastati telefoni teel, et esmaspäeval võib kohtusse esitada avaldus . E.N tervislik seisund on halvenenud pärast juhtumit. Ta kaotas e hamba, tal oli külmetus, sest olid külmad ilmad.

Lisaks isikuliste

le tõenditele uuris kohus järgmiseid dokumentaalsed tõendeid:

- väärteoprotokoll, millest nähtub, et menetlusaluse isiku kohta alustati väärteomenetlus selles, et E.N 13.10.2016.a kell 23.50 viibides xxx, olles alkoholijoobes tahtlikult solvas

politseivormis avalikku korda kaitsvat t võimuesindaja tema ametikohustuste täitmisel, aga nimelt

4 ütles patrullpolitseiniku G suhtes vene keeles: “Дебил, фашист, иди отсюда на хуй, сраный K пидарас, иди на хуй“, mille tõttu politseiametnik G

K tundis ennast solvatuna. (lk 3-4 );

- isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt isik oli kinni peetud 14.10.2016.a kell 00.15 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid (lk 7 );

- tunnistaja G. K (lk 8-9); ülekuulamise protokoll

- tunnistaja K. N kuulamise protokoll (lk 10 üle );

- indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 11 );

-

(lk 54-55 materjalide juurde kõnesalvestise CD plaat ja asitõendi vaatlusprotokoll );

-

(lk 29-30 kinnisturaamatu väljavõte );

- Narva Linnavalitsuse korraldus selle kohta, et E.N on A. B hooldaja (lk 31);

- k et E.N on T. K -40); ohtumäärus, hooldajaks määratud (lk 32

– PPA teatis lk (12).

Kohtuistungil palus kohtuvälise menetleja esindaja tunnistada E.N süüdi KarS § 275 lg 1

järgi ning mõista talle karistuseks 10 päeva aresti. 13.10.2016.a E.N oli alkoholijoobes, mida ta kohtuistungil ise kinnitas. Politseiametnik oli vormis ja oli selge, et tegemist on politseiga. Kohtuvälise menetleja esindaja arvab, et E.N solvamine on väljakutse politseiametnikule

kui riigivõimu esindajale. Võimuesindaja solvamine oli tahtlik tegu.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on sel

le toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus KarS § 275 lg 1, E.N kuna tema 13.10.2016.a kell 23.50

viibides xxx, olles alkoholijoobes tahtlikult solvas politseivormis avalikku korda kaitsvat

võimuesindaja ma ametikohustuste täitmisel, aga nimelt ütles patrullpolitseiniku G t te K suhtes

vene keeles: “Дебил, фашист, иди отсюда на хуй, сраный пидарас, иди на хуй“, mille tõttu

politseiametnik G K tundis ennast solvatuna.

Uuritud tõendite alusel jõ süü on tõendatud. udis kohus arvamusele, et E.N

Kohus võtab arvesse tunnistajate G ütlused. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate K ja K N

ütluste usaldusväärsuses, kuna need on loogilised, järjepidevad, üksikasjalikud, kooskõlas teiste toimiku materjalidega ja omavahel vastavuses.

Politsei tunnistajatel ei olnud põhjust ja vajadust valeütluste andmiseks. Nemad ei tunne menetlusalust isikut ja tema abikaasat, nende vahel puudub igasugune suhe ja vihavaen. Samuti nad olid ko Nendel ei ole vajadust riskida htus hoiatatud kriminaalvastutusest valeütluste andmise eest.

oma töökoha ja karjääriga. Politseipatrull tegi oma tööd saabudes väljakutse aadressile selleks, et

inimesi aidata. Politseipatrull oli kolmeliikmeline, politseivormis ja neid ära segada kellega teisega

ei olnud võimalik. andsid konkreetseid ja täpseid selgitusi ning kohtul ei ole G K ja K N absoluutselt kõige vähemaidki kahtlusi nende ütluste tõepärasuses.

E.N ja A. I said aru, et tegemist on politseiga. Kuna E.N oli politsei väljakutsuja,

ehk avaldaja, siis oli logiliine, et politsei saabudes kohale pöördus tema poole asjaolude väljaselgitamiseks ja vastavalt KorS § 30 lg 1, 3 hakk isikut tuvastama. Selle asemel tunnistajate as

5 ütlustel nende ees oli pauguga uks suletud, kuid politsei saabumisel ukse taga oli juba tunnistaja I , menetlusaluse isiku abikaasa. T A. I ise kutsus neid sisse. Tunnistaja I kinnitas unnistajate ütlustel kohtuistungil, et ta kutsus politsei sisse. Kuna A. I reaalselt elab antud aadressil, siis tal oli õigus

kutsuda neid sisse, kuid politsei võiks ilma tema nõusolekuta siseneda korterisse selleks, et välja

selgitada kas kõik on terved isikut tuvastada. Politsei kutsuti ja lubati korterisse. ja Politseiametnikud ei andnud põhjust nende solvamiseks.

E.N ütlused on kohtu arvates ebausaldusväärsed, kuna tema poolt kohtueelse ja kohtuliku

uurimise käigus antud ütlused lahknevad oluliselt. Olles 14. e isikuna üle 10.2016.a. menetlusalus

kuulatud, andis E.N ütlusi, et 13.oktoobril ta päeval umbes kell 16.00 hakkas jooma alkoholi

(viina) (lk 3-4). Kohtuistungil andis E.N , ta napsitas koos sõbranna ja oma mehega ütlusi, et 13.oktoobril kell 19.00 nn

tema juurde tuli sõbra a, tal suri lähedane inimene, nad istusid, mälestasid

teda (lk. 26 Ilmnevad vastuolud nii ajas, millal ta hakkas alkoholi tarvitama, kui ka kellega ta ). alkoholi tarvitas.

Samuti andis E.N kohtuistungi liseid, et 13. käigus vastuolulisi ütlusi ja nimelt sel oktoobril l kell 19.00 hakkas jooma alkoholi (viina), kuid kell 23.50 oli juba kaine (lk. 26). õhtu Kõnesalvestise CD plaa i ja asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on jutuajamise mõttest ilmselgelt d aru saada, et E.N oli alkohol

ijoobes, rääkis ebaadekvaatset juttu.

Esialgu m

enetlusalune isik väitis, et ei teadnud kes seisab tema ukse taga (lk. 26). Kuid lähtudes

kõnesalvestisest selgus, et tema oli hästi teadlik kes seisab tema ukse taga E.N püüdis /

häirekeskust veenda selles, et tema abikaasa I on ennast narkoainega hulluks suitsetanud/. Kohtuistungil E.N ka, et . Kuid hiljem ütles ta sai aru, et tema mees kõvasti koputas uksele E.N vastas (lk. 26 S , et ta palus abi, sest erinevad huligaanid käivad ). eejärel E.N püüdis kohut veenda, et ta oli unine ja uneseguselt ei saanud toimunust aru, seepärast helistas politseisse abi

järele. õnesalvestise CD plaa asitõendi vaatlusprotokollist on näha, et Kuid k di

ja E.N helistas Häirekeskusesse seitse korda. Ta helistas alates 21:14:46 kuni 23:42:15. Kohus arvab, et kuna E.N helistas pika aja jooksul, siis ei saanud ta kogu aeg olla unine Häirekeskusesse ja unesegune. Siin on . ka ütluste ebakokkulangevused

E.N ja A. I Kohtuistungil tunnistaja I ütlused ei ole loogilised. ütles, et tema koputas

korraks ukse peale ja teda kohe lasti sisse (lk. 48 Kuid E.N kinnitas, et mees hakkas ).

lööma jalgadega vastu ust, kuid õnesalvestise CD ta ei tahtnud oma meest koju lasta (lk 3-4 K . ). plaadi i kohaselt, A. I koputas ukse valjusti ja kaua aega. ja asitõendi vaatlusprotokoll le

Tunnistajad G K ja K N des oli ukse taga meesterahvas, patrull koputas andsid ütlusi, et kohale jõu koos temaga uksele ja ukse avas naisterahvas. A I , uks oli andis kohtus ütlusi, et ta koputas uksele

kinni, a -2 minutit hiljem saabus politsei. bikaasa küsis kes seal on. Tunnistaja sisenes koju ja 1 Kõnesalvestise CD plaadi ja asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, E.N sai aru, et patrull koputas koos tema mehega uksele.

Tunnistaja A. I andis - (lk. 48). segaseid ütlusi selle kohta, kes avas ukse politseile tema või naine

Kohus arvab, et vastuolud on olulised. E.N ja A. I ütlused ei ole omavahel kooskõlas. Tunnistaja I i menetlusaluse isiku kasuks. E.N ja on otseselt huvitatud isik, et anda ütlus A. I on iseeneset segased ja vastuolulised. Seoses sellega on kohtul alust arvata, et E.N ütlused

tunnistaja A. I

ja andsid vastuolulisi ütlusi ja jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Kohus ei usalda E.N ja A. I ütlusi, kuna nad on asja lõpptulemusest huvitatud isikud ja on omavahel /E.N on A. I naine/. lähedased isikud

E.N kaitsja on arvamusel, et on

väärteoasjas jämedalt rikutud E.N õigust kaitsjale.

Mis puudutab väidet, et menetlusalune isik nõudis kaitsjat ja kaitsjaabi ei saanud, siis istungil

selgus, et oletatav kaitsjanõue tekis enne kinnipidamist, ehk enne menetluse alustamist. V Natali äärteotoimikus ei ole mitte ühtegi märget sellest, et menetlusalune isik soovib kaitsjaabi. a

6 E.N oli olemas mitmekordne võimalus seda avaldada menetlejale, nõuda, et need sõnad läheksid kir

ja protokolli ja samuti ta võiks seda kirjutada omakäeliselt, kuid seda tehtud ei olnud.

Menetlusaluse isikule oli (lk. 3, 6 le selgitatud tema õigusi ja kohustusi ).

E.N palus id mitte siseneda mustade saabastega, andis kohtus ütlusi, et ta politsei töötaja kuna temal on korteris vaipkate. P hakkasid vastama eesti keeles, E.N ei olitsei töötajad valda eesti keelt ning ta palus neid rääkida vene keeles. E.N-ile koheselt pandi käerauad kätele ja ta

oli välja viidud korterist pidžaamas. tervislik seisund on halvenenud pärast juhtumit. Ta Tema kaotas hamba, tal oli külmetus, sest olid külmad ilmad.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel.

Sama seaduse § 4 lg 1 alusel on halduskohtu pädevuses avalik õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste - lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kohus arvab, et kõik pretensioonid, mis olid seotud politsei tegevusega, järelevalvega ja haldusega, kõik see puudutab haldusasju ja neid asju vaatab läbi halduskohus. Politsei tegevuse peale E.N -le 76 lg 1 menetlusosalisel ja oli õigus pöörduda prefektuuri poole, sest vastavalt VTMS §

menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Juhul kui isik ei nõustu

kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebuse läbivaatamisel tehtud määrusega, saab ta kohtuvälise menetleja tegevust vaidlustada maakohtus / VTMS §-le 78 lg 1/.

Vastavalt VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja -

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud

väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud.

Väide sellest, et E.N peale kinnipidamist ei ole tõendatud. kaotas tervise

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku E.N poolt on süüteo tõendatud väärteoprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt isik oli kinni peetud 14.10.2016.a kell 00.15 VTMS

§ 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, indikaatorvahendi kasutamise

protokolliga, tunnistajate ülekuulamisega, kõnesalvestise CD plaadiga ja asitõendi

vaatlusprotokolliga.

E.N tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed

tunnused. Subjektiivsest küljest tegutses E.N otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta

realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. E.N kinnitas, et 13.

oktoobril ta .00 hakkas jooma alkoholi (viina),

õhtul umbes kell 19 järelikult E.N oli alkoholijoobes. E.N sai aru, et tegemist on politseiametnikuga.

Karistusregistri andmete kohaselt on E.N ei ole varem väärteokorras ja kriminaalkorras karistatud.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et E.N isik. on süüvõimeline

Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on täielikult kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Väärteoprotokoll on täidetud kooskõlas VTMS §-ga 69.

7 Hinnates eelpool toodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud

tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et pani toime väärteod – E.N tema 13.10.2016.a kell 23.50 viibides xxx, olles alkoholijoobes tahtlikult solvas politseivormis avalikku korda kaitsvat esindajat tema ametikohustust

võimu e täitmisel, aga nimelt ütles patrullpolitseiniku G K suhtes vene keeles: “Дебил, фашист, иди отсюда на хуй, сраный пидарас, иди на хуй“, mille tõttu politseiametnik G K tundis ennast solvatuna.

KarS § 275 lg 1 kohaselt avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

E.N oli alkoholijoobes. Ta solvas politseiametnikku G K , kasutades solvavaid väljandeid: “ Дебил, фашист, иди отсюда на хуй, сраный пидарас, иди на хуй“ politseiametniku

suhtes, kes kandis politseivormi ja täitis oma teendistuskohustusi. E.N sai aru, et tegemist

on politseiametnikuga. Politseiametnik oli vormis ja oli üheselt selge, et tegemist on politseiga. Kohus on arvamusel, et E.N solvamine on väljakutse nii politseiametnikule kui riigivõimu esindajale, samuti väljakutse kogu riigile.

Oma tahtlike tegudega pani E.N toime Kars § 275 lg 1 ettenähtud süüteo.

Kohtu seisuk

oht karistuse määramise osas

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. E.N ei tööta, ametlik sissetulek puudub. Karistusregistri andmete kohaselt E.N ei ole varem väärteokorras ja kriminaalkorras karistatud. nõus üldkasuliku tööga a ei tööta.

oli Ta

(lk 52), kuna t Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.N . ei ole võimalik karistada rahatrahviga

Tuleb tunnistada E.N 5

süüdi ning mõista talle karistuseks päeva aresti. KarS § 69 lg 1

alusel tuleb asendada E.N-ile mõistetud karistus, 5 (viis) päeva aresti, 5 (viie) tunni üldkasuliku tööga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik