4-09-6180/4 · 4-09-6180/4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Summary
AI generated1 ÄRAKIRI KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-09-6180 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 20.04.2009 Väärteoasi O.V väärteoasi Alkoholiseaduse §70 järgi Menetlusalune isik O.V sünd. xxx, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodani...
Full Text of the Judgment · 4-09-6180/4
1 ÄRAKIRI
KO H T UO T S US
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Väärteoasja number 4-09-6180 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Asja läbivaatamise kuupäev 20.04.2009 Väärteoasi O.V väärteoasi Alkoholiseaduse §70 järgi Menetlusalune isik O.V
sünd. xxx, isikukood xxx,
Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, töötu Kohtuväline menetleja Valentin TŠETŠET Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse vanemkonstaabel
Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113 ja §137, maakohus
O T S U S T A S :
Süüdi tunnistada O.V Alkoholiseaduse §70 järgi ja mõista karistuseks 15 (viisteist) ööpäeva aresti.
Aresti kandmise aja alguseks lugeda O.V kinnipidamise aeg, s.o. 19.04.2009.
Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest
kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.
2
Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates
päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 21.04.2009.
Asjaolud
Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabel Leili Lilleorg koostas 20.04.2009 väärteoprotokolli nr. AB 1126170 O.V kohta selles, et viimane viibis 19.04.2009 kell 18.10 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Narva mnt.3 maja juures asuvas bussipeatuses avalikus kohas joobnud olekus, millega solvas inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, tuikus ning liikus iseseisvalt raskustega. Sellega pani O.V toime Alkoholiseaduse §70 ettenähtud väärteo.
Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel
Valentin Tšetšeti 20.04.2009 määrusega edastati väärteomenetluse materjalid
arutamiseks Viru Maakohtule, kuna Ida Politseiprefektuur taotleb O.V karistamist arestiga.
Maakohtu istung
Maakohtu istungil jäi Ida Politseiprefektuuri esindaja oma taotluse juurde ja palus O.V-le mõista Alkoholiseaduse §70 rikkumise eest karistuseks arest 15 päeva.
Menetlusalune isik O.V ei nõustunud maakohtu istungil aresti mõistmisega
ja seletas, et tal on siiani rahatrahvid enamuses tasumata, kuid alates maikuust kavatseb neid tasuma hakata 30% ulatuses kuus oma pensionist. Aresti ei saa ta
käesoleval ajal kanda, kuna emal ja kasuisal on südamed haiged, emal tuleb sünnipäev ning ta ise ei saa enda tervise tõttu viibida vanglas.
Maakohtu otsuse põhjendused
Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud
menetlusosalised, leidis, et O.V tuleb Alkoholiseaduse §70 järgi süüdi tunnistada.
Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §108 p.4 tuleb kohtuotsuse tegemisel väärteoasjas muuhulgas välja selgitada teo õigusvastasus ja süülisus.
Alkoholiseaduse §70 näeb ette vastutuse alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval,
staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud
3
kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta
joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet.
Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku O.V poolt toimepandud väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt Alkoholiseaduse §70 järgi õigesti kvalifitseeritud, kuna ta ilmus avalikku kohta (Narva mnt.3 maja juures olevasse bussipeatusesse) joobnud olekus. Seega on tegemist õigusvastase teoga ja O.V on süüdi selle toimepanemises.
Peale menetlusaluse isiku O.V enda poolt süü omaksvõttu ja teo
toimepanemise tunnistamist on tema süü talle inkrimineeritava väärteo toimepanemises tõendatud veel alljärgnevate kohtuvälises menetluses kogutud ja asja kohtulikul arutamisel avaldatud tõenditega:
- menetlusaluse isiku 20.04.2009 ülekuulamise protokolliga
(t.l.3)
- 19.04.2009 protokolliga alkoholijoobes tuvastamise kohta
indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, mille kohaselt
oli menetlusalune isik tuvastamise tulemusega nõus,
vereproovis alkoholisisalduse määramist ei nõudnud ning kinnitas seda oma allkirjaga (t.l.4)
- isiku 19.04.2009 kinnipidamise protokolliga, kust nähtub, et
menetlusalune isik peeti kinni Narva mnt.3 maja juures bussipeatuses alkoholi keskmises joobes põhjusel, et ta võib
jätkuvalt toime panna väärtegusid (t.l.8). Nimetatud protokollile on alla kirjutanud ka menetlusalune isik.
Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §108 p.5 selgitatakse kohtuotsuse tegemisel välja, kas on karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid.
Maakohus leiab, et käesolevas asjas on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine. Karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse mõistmisel järgmiste asjaoludega.
Menetlusalust isikut O.V on varem karistatud väärtegude toimepanemise eest perioodil 2001 – 2009 kokku 26-l korral, neist Alkoholiseaduse §70 rikkumise
eest 10-l korral. Kõigil 10-l korral on O.V-le karistuseks mõistetud rahatrahv, kokku summas 11 160 krooni, millest menetlusalune isik ei ole tasunud ei täielikult ega osaliselt ühtegi trahvi.
Alkoholiseaduse §70 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühiku ulatuses või aresti.
Maakohus leiab, et rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse määramine O.V-le
ei ole põhjendatud. Teda on korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega kokku summas 29 650 krooni, millest tasutud on vaid 600 krooni (t.l.9-11). Menetlusaluse isiku lubadused asuda rahatrahve tasuma ositi alates maikuust ei ole usaldusväärsed.
4 Menetlusaluse isiku seletuste kohaselt maakohtus on ta alates 15.04.2009 asunud tööle. Kuigi tõendeid selle kohta esitatud ei ole, leiab maakohus, et see ei anna
siiski alust talle käesolevas väärteoasjas karistuseks rahatrahvi mõistmiseks, kuna
kogusumma, mis tal on väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvide eest tasumata, on suur.
Maakohus leiab, et seega ei avalda rahatrahvi mõistmine O.V-le mingit mõju ja ei hoia teda edasipidi väärtegusid toime panemast. Asja materjalide kohaselt on O.V näiteks 2008.aastal karistatud väärtegude toimepanemise eest
jaanuaris, kahel korral veebruaris, kahel korral märtsis, kahel korral juunis, juulis, novembris ja detsembris.
Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et O.V tuleb 19.04.2008 toimepandud väärteo eest Alkoholiseaduse §70 järgi karistada arestiga.
Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
Maakohus leiab, et arvestades kõike ülaltoodut, on antud väärteoasjas põhjendatud mõista O.V-le arest 15 päeva.
Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §44 lg.3 arvatakse kinnipidamise aeg karistusaja hulka Karistusseadustiku §68 lg.2 sätestatud korras.
Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut.
Nagu nähtub 19.04.2009 koostatud isiku kinnipidamise protokollist, peeti
menetlusalune isik O.V käesolevas väärteoasjas kinni 19.04.2009 kell 18.10.
Seega tuleb O.V-le karistuseks mõistetud aresti aja algust arvestada alates 19.04.2009.
O.V poolt maakohtu istungil esitatud põhjendused selle kohta, miks ta ei saa karistusena kanda aresti, ei anna alust aresti mitte mõista.
Väidete osas, mis puudutavad menetlusaluse isiku enda tervist, märgib maakohus järgmist. Kuna menetlusaluse isiku enda kinnitusel käib ta 5 päeva nädalas 8 tundi päevas tööl ja töölkäimist terviseprobleemid ei sega, leiab maakohus, et seega on ta võimeline kandma ka aresti. Meditsiiniline abi on arestimajas tagatud.
Mis puudutab menetlusaluse isiku ema südamehaigust, siis siinkohal kinnitas O.V
ise, et tegelikkuses ei ole ema tema äraolekul mitte üksi, vaid koos kasuisaga ja ema ei ole voodihaige. Seega ei anna ka see väide alust aresti mitte mõista.
Asjakohatu põhjendus on ka ema sünnipäeva nimetamine.
5
Ülaltoodu alusel tuleb O.V-le mõista Alkoholiseaduse §70 alusel karistuseks arest 15 päeva alates 19.04.2009.
Kohtunik
/allkiri/
A. Palmiste
Ärakiri õige
Kantselei juhataja
Õ. Bamberg
Kohtuotsus jõustus 07. mail 2009.a
Kantselei juhataja
Õ. Bamberg