2-16-2861/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-2861

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2017. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere, Margo

Klaar

Kohtuasi

VV, KV, AV ja LS hagi tahteavalduste tuvastamiseks

kaasomandi

valdamise

ja

kasutamise

uue

kasutuskorraga

ühinemiseks,

tahteavalduste

tuvastamiseks

kaasomandi

kasutuskorda

puudutavate kannete tegemises kinnistusraamatusse

ning kinnistu jagamiseks ja kaasomandi osaliseks

lõpetamiseks ning omavolilise valduse lõpetamiseks

RM

ja

KM

vastuhagi

kaasmandi

osaliseks

jagamiseks, hagejate kohustamine tahteavalduste

tegemiseks ja hüvitise nõue

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. jaanuari 2017. a määrus hagi

läbivaatamata jätmise ja vastuhagi menetlusse võtmisest

keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

VV, KV, AV ja LS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I VV (isikukood XXXXXXXXXX)

Hageja II KV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja III AV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hageja IV LS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Hagejate lepinguline esindaja Reimo Mets

Kostja I RM (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja II KM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. jaanuari 2017. a määrus osas, milles maakohus jättis

VV, KV, AV ja LS hagiavalduse läbi vaatamata. Vastuhagi menetlusse võtmisest

keeldumise osas jätta maakohtu määrus muutmata. Saata tsiviilasi tagasi maakohtule

hagi osas menetluse jätkamiseks.

2. VV, KV, AV ja LS määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Asjaolud

1. VV (hageja I), KV (hageja II), AV (hageja III) ja LS (hageja IV) esitasid 22. veebruaril

2016. a Harju Maakohtule avalduse RM (kostja I) ja KM (kostja II) tahteavalduste

tuvastamiseks Keilas Tallinna mnt 8 asuva kinnistu kaasomandi valdamise ja

kasutamise uue kasutuskorraga ühinemiseks, tahteavalduste tuvastamiseks kaasomandi

kasutuskorda puudutavate kannete tegemises kinnistusraamatusse, tahteavalduse

tuvastamiseks kinnistu jagamiseks ja kaasomandi osaliseks lõpetamiseks, kostjate

kohustamiseks uue kasutuskorra rikkumisest hoidumisest ja II korruse ruumide osas

osaliselt omavolilise valduse lõpetamiseks või alternatiivselt hüvitise nõudmiseks.

2. 21. märtsi 2016. a kohtumäärusega jättis kohus avalduse käiguta. Kohus märkis hagi

käiguta jätmise määruses, et hagejad on palunud tuvastada kostjate kohustuse

tahteavalduste andmiseks ühinemiseks 9. detsembri 2015. a Tallinna notar Lee Mõttuse

asendaja Karl-Eerik Jäetma poolt tõestatud kaasomandi valdamise ja kasutamise korra

uue kokkuleppega selles toodud tingimustel ning kinnistamisavalduse kasutuskorra

märkuste kustutamiseks, kaasomandi valdamise ja kasutamise korra uue kokkuleppe

ning avalduste kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe märkuste

kinnistamiseks. Kohus selgitas, et hagejatel tuleb vastavate nõuete esitamisel sisustada

ka kostjate poolt antav tahteavaldus kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks,

sh tuleb välja tuua, milline kanne millisest registriosast kustutada ning milline kanne

mis sisuga ja kuhu kanda/seada. Kohus selgitas, et kohus ei saa ise tuletada

tahteavalduse sisu ega esitada nõuet hagejate asemel. Lisaks kohus märkis, et hagejad

on esitanud nii hagimenetluse nõude kui ka hagita menetluse nõude, mistõttu on

võimalik menetleda mõlemaid koos vaid hagimenetluses ning hagejatel tuleb eeltoodut

silmas pidades oma avaldust täpsustada. Samuti kohus leidis, et hagejad on esitanud

kaks mittevaralist nõuet ning ühe mittevaralise nõude puhul ka alternatiivnõude,

mistõttu tuleb hagejatel tasuda täiendav riigilõiv.

3. 31. märtsil 2016. a esitasid hagejad hagiavalduse parandatud kujul. Hagejad tasusid

lisaks eelnevalt tasutud 50 eurole täiendavalt riigilõivu 300 eurot, olles kokku tasunud

hagilt riigilõivu 350 eurot.

4. 1. aprillil 2016. a võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja viis 5. mail 2016. a läbi

Keilas Tallinna mnt 8 kinnistu vaatluse. Vaatluse käigus selgitas kohus kohalviibivatele

kostjatele, et hagejate poolt esitatud kaasomandi lõpetamise ettepanekuga

mittenõustumise korral ei piisa kaasomaniku vastuväitest, vaid selleks tuleb

mittenõustuvatel kaasomanikel esitada vastuhagi.

5. 7. juunil 2016. a esitasid kostjad Harju Maakohtule vastuhagi nõuetega: 1) jagada

kinnistu kaheks reaalosaks selliseks, et ühiskasutuses oleva maa osas, kuhu on rajatud

kinnistusisesed autoteed ja parkimisala, jäävad kuuluma hagejatele I ja IV ning kostjate

ainukasutusse jääb elumaja ja garaaži vaheline maa-ala; 2) hagejad I ja IV rajavad omal

kulul garaaži ja elumaja vahele õigusaktidega kooskõlas oleva tuletõkkemüüri; 3)

hagejad I ja IV teostavad omal kulul kõik vajalikud side, vee, kanalisatsiooni ja

elektriliitumised; 5) kinnitada uus kasutuskord, millega lisaks kehtivale kasutuskorrale

jäetakse elumaja 1. korrusel paiknev koridor, sahver ja WC hagejate II ja III

ainukasutusse ning tuulekoda jäetakse kostjate kasutusse, kuid selle seina nihutatakse

0,5m kuni sahvri ukseni ning elumaja ees olev maa-ala kinnistu piirist kuni 8m krundi

keskele jääb kuuluma kostjate ainukasutusse. Kostjad tasusid vastuhagilt riigilõivu 300

eurot.

6. Kohus leidis, et vastuhagi tuleks jätta käiguta ja pidas vajalikuks viia enne vastuhagi

käiguta jätmist läbi eelistung. 19. septembri 2016. a eelistungil selgitas kohus pooltele,

millistele nõuetele peab vastama kaasomandi lõpetamisele suunatud hagi, sh et sellega

asendatakse teiste kaasomanike (kes vaidlustavad hagejate/vastuhagejate soovitud

jagamisviisi) seadusest tulenevalt nõutavaid tahteavaldusi (nõusolekuid) kinnisasja

jagamiseks, sh katastriüksuste moodustamiseks, asjaõiguslepingute sõlmimiseks ja

kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Kohus märkis, et antud juhul ei ole ka hagejate

nõuded ilma neis viidatud 9. detsembri 2015. a notariaalselt tõestatud kokkuleppeta

täidetavad ja arusaadavad, mistõttu pole arusaadav, kas kohtuotsus oleks käsitletav 9.

detsembri 2015. a notariaalse lepingu lisana või vastupidi. Johtuvalt kohtu selgitustest

tegi kohus pooltele ettepaneku hagiavaldusi täiendada ja esitada asjakohaseid tõendeid.

7. Pooled esitasid vastavalt kohtu ettepanekule 13. oktoobril 2016. a täiendatud

hagiavaldused. 14. novembri 2016. a määrusega jättis kohus vastuhagi käiguta ja andis

pooltele tähtaja vastavalt hagis ja vastuhagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Seonduvalt hagejate poolt 13. oktoobril 2016. a esitatud hagi täiendusega märkis kohus,

et vaatamata kohtu selgitustele 31. märtsi 2016. a hagi käiguta jätmise määruses ja 19.

septembri 2016. a eelistungil, on hagejad hagiavalduse täienduses jätkuvalt sidunud

oma nõuded kostjate vastu hagejate vahel 9. detsembril 2015. a sõlmitud kaasomanike

kokkuleppega, mis tähendab, et hagi võimaliku rahuldamise korral ei oleks ilma

nimetatud notariaalse lepinguta hagiavalduse resolutsioonist võimalik aru saada,

milliseid konkreetseid kostjate tahteavaldusi kohtuotsus asendab. Kohus selgitas

veelkord, et kui 4 kaasomaniku (hagejate) tahteavaldusi kinnistu valdamise ja

kasutamise korra suhtes väljendavad 9. detsembri 2015. a notariaalse lepingu punktid

2.1 kuni 2.9 ja kokkulepet kinnistu jagamiseks kaheks eraldi kinnistuks nimetatud

lepingu

punkt

2.10,

samuti

vastava

asjaõiguslepingu

sõlmimiseks

ja

kinnistamisavalduse esitamiseks punktid 3.1 ja 3.2, siis nõuded kostjate kohustamiseks

peavad sisaldama mitte viiteid vastavatele lepingupunktidele, vaid nimetatud

lepingupunktides sisalduvate tahteavaldustega sisuliselt kattuvaid tahteavaldusi. Nii

selgitas ka notar Lee Mõttuse asendaja Karl-Eerik Jäetma 9. detsembri 2015. a lepingus

(2 lk notari märkus), et lepingus toodud õigusmuudatuste kinnistamise ja lepingu

kinnistamisosakonda edastamise eelduseks on lepingu heakskiitmine ja sellega

ühinemine kostjate poolt või kohtuotsus, millega on asendatud kostjate tahteavaldused

notariaalaktis sisalduvate kannete tegemiseks. Kohus märkis 14. novembri 2016. a

määruses, et kuigi mingil määral on nimetatud lepingus fikseeritud kokkulepped

kajastatud hagiavalduse täienduse kolmanda alternatiivi punktides 1 kuni 9, siis kohtu

hinnangul neis nõudepunktides ei taotleta mitte tuvastada kostjate konkreetseid

tahteavaldusi, vaid et kohus lõpetaks kaasomandi, tunnistaks kehtetuks kõik senised

kasutuskorra kokkulepped, kehtestaks uue kasutuskorra jne, mis aga on vastuolus AÕS

§ 72 lg 5 ja § 77 lg 2 tulenevate eeldustega. Hagejate täiendatud hagiavalduse osas kohus

märkis, et hagejad on esitanud täiendavas hagiavalduses üle 20 erineva nõudepunkti,

samas ei ole hagejad välja toonud, milliseks kujuneb hagi hind selliste nõuete paljususe

puhul ega pole tasunud täiendavalt riigilõivu (juhul kui see osutub tulenevalt

hagihinnast vajalikuks).

8. Seonduvalt kostjate 13. oktoobri 2016. a vastuhagi täiendusega, milles on lisaks

kolmanda isiku kaasamise taotlusele 9 nõudepunkti, sh üks varaline nõue, märkis kohus

14. novembri 2016. a määruses, et ka neist ei nähtu, milliseid hagejate tahteavaldusi

kaasomandi lõpetamisel ja kinnistusraamatusse kannete tegemisel kohtuotsus peaks

asendama. Samuti ei ole täiendavas avalduses välja toodud hagi hinda ega ole makstud

täiendavalt riigilõivu (juhul kui see tulenevalt hagi hinnast on vajalik). Kohus märkis

14. novembri 2016. a määruses, et kuigi hagejate hagiavaldus on kohtu poolt juba

menetlusse võetud, kuid kostjate vastuhagi mitte, ei ole asjas võimalik menetluslikult

edasi liikuda (otsustada vastuhagi menetlusse võtmist, kolmanda isiku kaasamist jne)

enne kui pooled ei ole oma nõudeid viinud kooskõlla hagiavaldusele esitatavate

nõuetega. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus vastuhagi käiguta ja andis pooltele lõpliku

tähtaja viia oma hagi / vastuhagi vastavusse seaduse ja õiguspraktikaga, formuleerida

selged ja arusaadavad nõuded (milliseid konkreetseid vastaspoole tahteavaldusi

kohtuotsus peaks asendama) ja vajadusel alternatiivnõuded, arvutada tulenevalt

nõuetest hagihind ja tasuda puuduolev riigilõiv (juhul kui lõplikest nõuetest tulenev

riigilõiv ületab juba tasutud riigilõivu). Kohus hoiatas pooli, et puuduste tähtaegselt

kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus hagi TsMS § 3401 lg 2 alusel hagi läbi

vaatamata ja vastuhagi menetlusse võtmata. Samas juhtis kohus tähelepanu, et kuivõrd

nii hagist kui vastuhagist nähtuvalt on Keila Linnavalitsus aktsepteerinud senise

kinnistu jagamist kaheks eraldi kinnistuks vastavalt 1201 m² ja 813 m², mis ilmselt ongi

ainus reaalne maakorralduslikele nõuetele vastav kinnistu reaalosadeks jagamise viis (vt

SA asendiplaan 13. oktoober 2016. a), siis soovitas kohus pooltele taaselustada / jätkata

sellelt baasilt kompromissläbirääkimisi, et jõuda asjas kiiremini pooli rahuldava

tulemuseni.

9. Pooled esitasid 29. novembril 2016. a oma nõuete täpsustused. Hagejad paluvad kohtul:

1) kohustada kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr 754402 kolmandasse jakku kannete nr 1, 2 ja 4 all kantud

kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamiseks ning asendada

kohustatud isikute tahteavaldused vastava kande tegemiseks kohtuotsusega, 2)

kohustada kostjaid andma tahteavaldused Keilas Tallinna mnt 8 asuva kinnistu suhtes

kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kehtestamiseks, kinnistu jagamiseks ja

osaliseks lõpetamiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosa nr 754402 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkuse kinnistu

valdamise ja kasutamise korra ning kinnistu jagamise ja kaasomandi osalise lõpetamise

kohta kinnistamiseks vastavalt 9. detsembril 2015. a sõlmitud lepingu punktidele 2.1

kuni 2.10 ning vastavalt 9. detsembri 2015. a sõlmitud lepingu lisaks nr 1 olevatele

plaanidele. Asendada kohustatud isikute tahteavaldused vastava kande tegemiseks

kohtuotsusega; 3) edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kannete

tegemiseks; 4) alternatiivselt eelnevale kehtestada menetlusosaliste kaasomandis

olevale kinnisasjale muu õiglane kasutuskord kohtu poolt õiglaseks peetaval viisil.

Hagihinda pole hagejad oma lõplikus hagiavalduses välja toonud.

10. Kostjate 29. novembri 2016. a täiendatud vastuhagis on esitatud kokku 18 nõuet

(nõudeid eraldi numereerimata), sh 4 nõuet kostjate, st iseenda vastu ja nõue

hüpoteegipidaja AS-i SEB Pank kaasamiseks. Kostjad taotlevad nii hagejate kui ka

iseenda suhtes anda nõusolek kaasomandis oleva kinnistu jagamiseks kaheks reaalosaks

selliselt, et 1201m2 jääb hagejate KV ja AV ning kostjate kaasomandisse ning 813m2

jääb hagejate VV ja LS kaasomandisse; hagejate ja kostjate kohustamist anda nõusolek

KRS § 341 lg 1 tähenduses kinnistu registriosa nr 754402 teise jao omanikukannete,

mille kohaselt kuulub viidatud kinnistust hagejatele KV-le, AV-le ja VV-le igaühele

1/5 ja hagejale LS-le 1/25 ning kostjatele 9/25, kustutamiseks ja uute kannete

tegemiseks, millega kantakse viidatud kinnistu kaasomandi suuruseks KV osas 73/1201,

AV osas 403/1201 ja kostjate osas 725/1201; Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal avada

kinnistusraamatu uus registriosa (KRS § 81 tähenduses) suurusega 813m2, asukohaga

Keila linn, Tallinna mnt 8a, ning kohustada hagejaid ja kostjaid (st iseennast) anda

nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses kanda viidatud uue kinnistu teise jao

omanikukandes omanikeks KV kaasomandi suuruseks 4/5 ja LS kaasomandi suuruseks

1/5; juhul kui kohus rahuldab taotluse kinnistu jagamiseks, lõpetada seni kehtivad

kasutuskorrad ning kinnitada kohtuotsusega juurde lisatud kasutuskord toodud

tingimustel ja sõnastuses ning selle juurde lisatud joonistele ning kohustada kohtuotsuse

osapooli andma vastuhagis loetletud nõusolekud ning kohustada tasuma VV ja LS

tasuma solidaarvõlgnikena kostjatele hüvitist vastavalt käesoleva vastuhagi punktis 33

toodud nõudele; kohustada hagejaid ja kostjaid (st iseennast) andma nõusolek KRS §

341 lg 1 tähenduses kinnistu registriosa nr 754402 kolmanda jao kannete 1, 2 ja 4

kustutamiseks ning uue märkuse kaasomandi valdamise kohta vastavalt kohtuotsusele

tegemiseks kinnistu kolmanda jao esimesele vabale järjekohale; kohustada hagejaid VV

ja LS tasuda solidaarvõlgnikena kostjatele hüvitist kokku summas 1730,28 eurot.

Maakohtu määrus

11. Harju Maakohus jättis 17. jaanuari 2017. a määrusega hagejate hagi läbi vaatamata ja

keeldus kostjate vastuhagi menetlusse võtmisest. Hagiga seonduvad menetluskulud

jättis kohus solidaarselt hagejate kanda ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda.

12. Kohus leidis, et mõlemas, nii hagiavalduses ja vastuhagis (nende lõplikes versioonides)

esinevad vaatamata kohtu nõudele puudused kohtu poolt antud tähtaja jooksul

kõrvaldada jätkuvalt sellised puudused, mis ei võimalda hagejate hagi edasi menetleda

ja kostjate vastuhagi menetlusse võtta.

13. Kohus on hagejatele ja kostjatele korduvalt selgitanud, et nii kaasomandi suhtes uue

kasutuskorra kehtestamise nõude (AÕS § 72 lg 5) kui kaasomandi lõpetamise nõude

puhul (AÕS § 77 lg 2) on kaasomanike protsessuaalsete taotluste sisuks (hagi esemeks

TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes) vastavalt uue kasutuskorraga või kaasomandi jagamisel

reaalosadeks kaasomanike kokkuleppega mittenõustunud kaasomanike (kostjate)

kohustamine anda oma tahteavaldused vastava kasutuskorraga ja /või kaasomandi

lõpetamise viisiga nõustumiseks ning kinnistusraamatus vastavate kannete tegemiseks

(kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel kostjate tahteavaldust). Kohus on viidanud

ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-42-13, mille resolutsioonist nähtub, kuidas vastavaid

nõudeid (kohustust nõusoleku / tahteavalduse andmiseks) lühidalt ja selgelt vormistada

ning on selgitanud, et kohtuotsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav

ka muu otsuse tekstita, st ainuüksi kohtuotsuse resolutsioonist (mis lähtub hagi

rahuldamise korral eranditult ainult hageja/vastuhageja poolt formuleeritud nõuetest)

peab nähtuma, milliste tahteavalduste tegemiseks asjaõiguslepingu mõttes (AÕS § 64¹)

ja kinnistusraamatusse kantud puudutatud isiku nõusoleku mõttes (KRS § 34¹ lg 1)

kostjaid kohustatakse. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-53-07 punktis 14 selgitanud, et

TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue

(hagi ese). Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi

väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise (või

rahuldamata jätmise) korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. TsMS § 442 lg 5

esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas selgelt ja

ühemõtteliselt poolte nõuded. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude

piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Seega ei saa kohus otsuse

resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi esemena esitatud.

Eelnevast järeldub, et hagi esemeks on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded.

Eelnevast järeldub kolleegiumi arvates ka see, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse

kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud

hagi ese. Hagiavalduse kirjeldavas osas tuleb esitada hagi alus, seda kinnitavad tõendid

ja muud TsMS § 363 lg 1 p-des 2-5 ja lg-tes 3-6 nimetatud andmed.

14. Kuigi hagejad on oma 29. novembri 2016. a lõpliku nõuete täpsustuse kohaselt punktis

1 kohustanud kostjaid andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriosa nr 754402 kolmandasse jakku kannete nr 1, 2 ja 4 all kantud

kaasomandi valdamise ja kasutamise korra märkuse kustutamiseks ning palunud

asendada kohustatud isikute tahteavaldused vastava kande tegemiseks kohtuotsusega,

ei ole hagejad jätkuvalt näidanud, millise konkreetse sisuga tahteavalduse peaksid

kostjad tegema selleks, et nõustuda hagejate poolt 9. detsembri 2015. a kaasomanike

kokkuleppes tehtud tahteavaldustega. Kohus on 14. novembri 2016. a määruse punktis

10 selgitanud, et kui nelja kaasomaniku (hagejate) tahteavaldusi kinnistu valdamise ja

kasutamise korra suhtes väljendavad 9. detsembri 2015. a notariaalse lepingu punktid

2.1 kuni 2.9 ja kokkulepet kinnistu jagamiseks kaheks eraldi kinnistuks nimetatud

lepingu

punkt

2.10,

samuti

vastava

asjaõiguslepingu

sõlmimiseks

ja

kinnistamisavalduse esitamiseks punktid 3.1 ja 3.2, siis nõuded kostjate kohustamiseks

tahteavalduste tegemiseks peavad sisaldama mitte viiteid vastavatele lepingupunktidele

(millise lepingu osalisteks kostjad ei ole), vaid nimetatud lepingupunktides sisalduvate

hagejate tahteavaldustega sisuliselt kattuvaid (samaseid) tahteavaldusi. Sellisel juhul

oleksid hagejate tahteavaldused väljendatud 9. detsembri 2015. a kaasomanike

kokkuleppes ning kostjate vastavasisulised ja hagejate kokkuleppega kattuvad

tahteavaldused oleksid väljendatud kohtuotsuse resolutsioonis, mis asendab kostjate

vabatahtlikke tahteavaldusi/nõusolekuid (KRS § 34¹ lg 8). Käesoleval juhul on hagejad

oma nõudepunktis 2 jätkuvalt piirdunud viitega lepingule (punktidele 2.1 ja 2.10 ning

lepingu lisaks 1 olevatele plaanidele), mis tähendab, et ilma 9. detsembri 2015. a

kokkuleppeta ei oleks hagi võimaliku rahuldamise korral kohtuotsuse resolutsioonist

võimalik aru saada, millise konkreetse sisuga tahteavalduste andmiseks tuleks kostjaid

kohustada, samas kui kohtuotsuse resolutiivosa peaks olema täidetav ilma igasuguste

täiendavate viideteta või põhjendustega. Hagejate nõudepunkti 4 (alternatiivse nõude)

osas märkis kohus, et kuivõrd hagejate kasutuskorra kehtestamise nõue on esitatud koos

kaasomandi osalise lõpetamise nõudega (mis on jätkuvalt puudulik), siis kehtivad ka

selle nõude osas hagile esitatavad nõuded, järelikult peab ka nimetatud nõue olema selge

ja piisavalt määratletud, et aru saada, millist kasutuskorda hagejad soovivad eelmiste

kasutuskordade asemel kehtestada. Kohtu hinnangul hagejate abstraktne nõue

kehtestada „muu õiglane kasutuskord kohtu poolt õiglaseks peetaval viisil“ sellele ei

vasta. Samuti ei ole hagejad vaatamata kohtu nõudele välja toonud hagi hinda. Eeltoodu

alusel leidis kohus, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagejad ei ole vaatamata

kohtu korduvatele selgitustele ja nõuetele suutnud puudusi kõrvaldada ja formuleerida

menetluskõlbulikku hagi (kuigi kohus on võtnud hagi ekslikult juba menetlusse),

mistõttu selle jätkuv menetlemine olukorras, mil kohus peab jätkuvalt nõudma

hagiavalduse puuduste kõrvaldamist, ei ole võimalik.

15. Kostjate vastuhagi suhtes leidis kohus, et ka selles esinevad olulised puudused ei ole

vaatamata kohtu nõudele kõrvaldatud. Kuigi kostjate vastuhagis sisalduvad

kohustamisnõuded vastavad oma sisult kaasomanike tahteavalduse andmiseks

kohustamise nõuetele, on kostjad esitanud osa nõudeid iseenda vastu, mis on vastuolus

TsMS § 371 lg 2 p 1 (kostjate / vastuhagejate õiguste rikkumine ei ole võimalik). Samuti

on kohtu hinnangul vastuolus kostjate põhinõudega kohustada hagejaid nõustuma

olemasoleva kinnistu jagamisega kaheks eraldi kinnistuks kostjate nõue kohustada

hagejaid VV ja LS andma nõusolek uue kande tegemiseks kinnitusraamatusse, millega

määratakse olemasoleva kinnistu mõttelised osad (KV, AV ja kostjate mõttelised osad),

kuna kinnistu jagamisel kaheks reaalosaks lõppeks VV ja LS omand jagatava kinnistu

suhtes ja selle omandiõiguse jagunemine hagejatesse VV-sse ja LS-sse (kui uue

moodustatava kinnistu kaasomanikesse) enam ei puutu. Analoogiliselt ei saa kohtu

hinnangul kohustada KV, AV ja kostjaid andma nõusolekut kanda kinnistusraamatusse

uue moodustava kinnistu 813 m² kaasomanike VV ja LS osade suurused, sest nende

õigusi uue moodustatava kinnistu Tallinna mnt 8a jagunemine VV (hagiavalduses

märgitud ilmselt ekslikult KV) ja LS vahel ei puuduta. Tingimusliku kehtestatud

kasutuskorra lõpetamise ja uue kasutuskorra kehtestamise nõude puhul (juhul kui kohus

rahuldab kostjate taotluse kinnistu jagamiseks 1201 m²ja 813 m²) ei ole ka kostjad oma

nõudes kirjeldanud nende poolt taotletavat uut kasutuskorda (mille suhtes taotletakse

kaasomanike nõusolekut), vaid on viidanud hagi lisaks olevale kasutuskorra projektile,

st hagi resolutiivosa välisele dokumendile. Kohus selgitas, et kuigi kohtupraktikas on

aktsepteeritud viidata hagiavalduse resolutsiooni, st nõuete, lisadena plaanidele ja

joonistele, mida ei ole võimalik sõnaliselt kirjeldada, kuid mis näitlikustavad

resolutsiooni sõnalist osa, ei puuduta see sõnaliselt väljendatavaid nõudeid. Seega

käesoleval juhul oleksid aktsepteeritud vastuhagi resolutsiooni lisadena kasutuskorra

plaanid (vastuhagi lisad 3 ja 4) eeldusel, et taotletav kasutuskord oleks lühidalt ja selgelt

kirjeldatud vastuhagi nõudepunktis endas, mitte aga hagi (resolutsiooni) lisas. Kostjad

on tasunud täiendavalt riigilõivu 125 eurot (kokku on tasunud 425 eurot), samal ajal

selgitamata, mille eest nad on täiendavat riigilõivu tasutud. Terviklikku hagihinda ei ole

kostjad oma vastuhagis jätkuvalt välja toonud. Kohtu hinnangul on vastuhagis esitatud

16 sooritus(kohustamis)nõuet (kostjate poolt on vastuhagi nõuded esitatud

numereerimatult), st mittevaralist nõuet (a 3500 eurot) ja 1 varaline nõue 1730,28 eurot,

mille puhul arvestuslik tsiviilasja hind oleks 57 730,28 eurot (16 x 3500+1730,28),

millele vastab riigilõiv 1100 eurot, seega arvestuslikult on vähem tasutud riigilõivu 675

eurot. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostjad ei ole vaatamata kohtu korduvatele

selgitustele ja nõuetele suutnud selle puudusi kõrvaldada ja formuleerida

menetluskõlbulikku vastuhagi, mistõttu keeldus kohus selle menetlusse võtmisest TsMS

§ 340¹ lg 2, TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel.

Määruskaebus

16. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määrus

resolutsiooni punkti 1 osas ja saata tsiviilasi tagasi Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

17. Määruskaebuse kohaselt on kohus vääralt lähtunud nende hagis sedastatu

tõlgendamisel, Riigikohtu praktika kohaldamisel ja seetõttu tõlgendanud ka valesti

menetlusõigusnorme, mille alusel kohus jättis hagi läbi vaatamata.

18. Hagejad leiavad, et viide kohtuasja juures olevatele materjalidele nõude resolutsioonis

ei muuda nõuet täitmatuks. Kohtu seisukohast, seadusest ja Riigikohtu praktikast ei

tulene imperatiivset nõuet selle kohta, et hagi nõude resolutsiooni osa ei või sätestada

viitena hagiavalduse lisale. Selline teguviis toimib sisuliselt samal põhimõttel, kui

nõudes ja kohtuotsuses viidatakse lisale, milleks on joonis. Oluline on asjaolu, et hagi

ese oleks selge ja arusaadav.

19. Hagejatele jääb arusaamatuks, mis osas jäi kohtule hagi nõue arusaamatuks. Hagejad on

kohtu nõudmisel muutnud enda nõude sõnastust kostjate tahteavalduste andmise

kohustamise osas. Seda, mille suhtes nende tahteavaldused asendatakse (kasutuskord)

on välja toodud hagejate viites lepingu sätetele. Hagi nõudeid ei muuda selgemaks

asjaolu, kui hageja teeks lepingu punktidest nn „copy-paste“ enda hagi nõuetesse.

Kohtule pidi olema arusaadav, milline on hagejate soov ja tahe ning asjaolu, et kohus

formaliseeritusse printsiibist lähtudes peab nõudeid ebamääraseks, ei ole TsMS § 2

kooskõlas.

20. Kohtul on kohustus nõude ebaselguse korral selgitada välja hagejate tahe – väita

praeguses menetluse etapis, et kohtule jäi hagejate tahe arusaamatuks, on kohatu.

Hagejad rõhutavad, et kohtuotsuses viidatud lepingus kajastatud kastutuskorra

reguleeringu väljatoomine kohtuotsuses, ei ole hagi raamidest väljumine ja kohus omab

sellist pädevust.

21. Hagiavalduse punktis 4 toodud nõue vastab hagi nõuetele. Hageja on enda alternatiivse

nõudega andnud kohtule õiguse kasutuskorra viisi osas teha hageja poolt hagi nõude

punktis 2 väljatoodule erinevalt, kui kohus ei pea hagejate poolt esitatud nõuet piisavalt

õiglaseks menetluspoolte suhtes. Arvestada tuleb asjaolu, et hagejad on esitanud kohtu

enda juhiste ja selgituste taamal vähemalt 3-4 korda erinevat sõnastust, millest kohtul

endal oleks olnud võimalik juhinduda. Kohtul on kohustus selgituskohustuse raames

anda juhiseid. Kui kohtu enda juhised on sedavõrd segased, et neist ei ole võimalik

lähtuda, siis selles süüdistada osapooli, on hagejate arvates kohatu. Kohtu antud

selgitused on olnud vasturääkivad.

22. Kokkuvõttes teeb otsuse kohus ja ka kohtuotsuse resolutiivosa koostab kohus mitte

hageja ega kostja, seega jääb hagejale arusaamatuks kohtu etteheide, et resolutiivosa

peab olema tingimata copy-paste meetodil ülekantav. Taoline formaliseerituse printsiip

ei ole kooskõlas asja sisulise aruteluga, millega kohus tegelikkuse peaks tegelema.

23. Tsiviilasja hinna taaskordne äramärkimine hilisemas kohtustaadiumis saab olla

käsitletav sellise olulise rikkumisena, mis annab kohtule õiguse hagi peale menetlusse

võtmist hiljem läbi vaatamata jätta ainuüksi siis, kui kohtule on ilmselge, et tasutud on

vähem riigilõivu. Antud juhul on hageja esitanud kohtule kaks kohustamisnõuet ja ühe

alternatiivnõude. Kõikide nõuete puhul on tegu mittevaraliste nõuetega, mille rahaliseks

väärtuseks hinnatakse TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt

tuleb hagihinna arvutamisel nõuded liita. Juhul, kui on mitu põhinõuet ja alternatiivne

nõue,

määratakse

hagihind

suurema

nõude

järgi.

Kahest

mittevaralisest

kohustamisnõudest tulenevalt on seega hagihinnaks 7000 eurot. Vastava hagihinnaga

hagilt tuleb RLS § 59 lg 1 järgi tasuda 450 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu

hagiavaldust esitades ekslikult oluliselt rohkem – s.o 958,67 eurot. Suurema summa

tasumine riigilõivu kulu katmiseks ei saa olla käsitletav sellise formaalse

tsiviilkohtumenetluse nõude rikkumisena, mis päädib asja läbi vaatamata jätmisega.

Vastus määruskaebusele

24. Kostjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Edasine menetluse käik

25. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

26. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 3 ja §-le 659 tühistada osas, milles maakohus jättis

hagejate hagiavalduse läbi vaatamata, ja saata tsiviilasi selles osas maakohtule

menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus

kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust osas, milles määrust vaidlustati, s.t hagejate

hagi läbi vaatamata jätmise osas. Vastuhagi menetlusse võtmisest keeldumise osas on

maakohtu määrus jõustunud.

27. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus keeldunud hagiavalduse läbivaatamisest

põhjendustel, et hagejad ei ole kõrvaldanud puudusi, millele maakohus korduvalt

tähelepanu juhtis ning andis tähtaja nende kõrvaldamiseks. Hagejate nõuded ei olnud

maakohtu hinnangul selgelt vormistatud ja hagi ebaselgus väljendus eelkõige selles, et

hagejad viitasid hagiavalduse resolutsioonis 9. detsembril 2015. a sõlmitud lepingu

tingimustele. Keeldumise alusnormina on maakohus viidanud TsMS § 3401 lg-le, § 371

lg 2 p-le 2 ja § 423 lg 2 p-le 2 (III kd, tl 62 pöördel ja 63).

28. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest

tulenevatele nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 423 võib hagi jätta seaduses nimetatud

juhtudel läbi vaatamata. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kolleegium nõustub, et olukorras, kus nõue on

ebaselge, ei ole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS

§ 2). Ka vastaspoolel ei ole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja

üheselt, mida hagejad soovivad.

29. Kuigi kolleegium möönab, et nõude seaduspärane ja selge formuleerimine on hagejate

ülesanne ning kohus ei saa üldjuhul hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist

võimaldavaid asjaolusid tuletada ega hagejate asemel nõuet sõnastada, siis tuleb

praegusel juhul siiski nõustuda määruskaebuses tooduga, mille kohaselt on hagejate

esitatud hagiavaldusest hagejate tahe piisava selgusega mõistetav. Hagi esitamise

eesmärgiks on kohustada kostjaid andma tahteavaldused, mis on vajalikud kaasomandi

valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe ja kinnistu jagamise kokkuleppe

heakskiitmiseks ning vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Üksnes asjaolu,

et hagejad viitavad oma nõudes kokkulepete täpsematele tingimustele, mis on

sõnastatud 9. detsembril 2015. a notariaalselt tõestatud lepingus, ei anna põhjust väita,

et hagejate taotlevat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2).

Ringkonnakohus viitab Riigikohtu selgitustele, mille kohaselt on TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus, ning olukorras, kus

hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat nõuet, saab kohus

jätta hagi rahuldamata (Riigikohtu 12. oktoober 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-

16, p 16).

30. Vastuseks

määruskaebuse

etteheitele

riigilõivu

tasumise

kohta,

märgib

ringkonnakohus, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus teinud riigilõivu

osas etteheited hagejatele, vaid määruse p-s 15 toodud tsiviilasja hinna ja riigilõivu

suurust puudutavad märkused on suunatud kostjatele (III kd, tl 64). Samas võib kohus

kuni menetluse lõpuni täpsustada tsiviilasja hinda ja vajadusel nõuda täiendava

riigilõivu tasumist (TsMS § 136 lg 4, § 147 lg 3).

31. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul võtta hagi sisuliselt lahendada ning jaotada

selle tulemusele vastavalt ka menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Reet Allikvere

Margo Klaar

Iko Nõmm