2-16-121815/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-121815 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 616,58 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja esindaja: Kadri xxxx (e-post jurist@julianus.ee) Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista XxxxOÜ Aktiva Finants kasuks kokku 454,89 (nelisada viiskümmend neli eurot ja 89 senti) eurot, millest põhivõlg 385,30 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 39,59 eurot. 3. Välja mõista XxxxOÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlalt (so 385,30 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.12.2016. a kuni põhivõla tasumiseni. 4. Jätta hagi rahuldamata 122,55 euro ulatuses, so põhivõla 102,07 euro, võla sissenõudmiskulu 10 euro ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 10,48 euro nõude osas. 5. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus 1. Menetluskulud jätta 78% ulatuses Xxxxning 22% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda. 2. Välja mõista Xxxxmenetluskulud summas 167,70 (ükssada kuuskümmend seitse eurot ja 70 senti) eurot, so riigilõiv 97,50 eurot ning õigusabikulud summas 70,20 eurot, OÜ Aktiva Finants kasuks. 3. Välja mõista XxxxOÜ Aktiva Finants kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2(3) Edasikaebamise kord 1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. 3. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse 102,07 euro suuruse sissenõudmise kulu nõudes (arve nr 44970748). Hagiavalduse kohaselt oli AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingud, millega kostja kohustus tasuma AS-le Tele2 Eesti osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevatest teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 4.8 ning arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, so 26,40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad.

Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS Tele2 Eesti poolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-l Tele2 Eesti on õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26,40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine.

Kohus rahuldab hageja põhinõude seega 385,30 euro ulatuses ja jätab rahuldamata summas 102,07 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot ning on märkinud, et hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS § 113² lõike 2 alusel.

VÕS § 113² lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Kohus rahuldab hageja võla sissenõudmiskulude nõude seega 30 euro ulatuses ja jätab rahuldamata

3(3) summas 10 eurot.

Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 487,37 eurot ajavahemiku 18.09.2015. a kuni 27.12.2016. a eest kogusummas 50,07 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhinõude 385,30 euro osas, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist põhinõudelt summas 385,30 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 39,59 eurot ja jätab rahuldamata summas 10,49 eurot.

Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 577,44 eurot, mille kohus rahuldas 454,89 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 78% ulatuses kostja kanda ja 22% ulatuses hageja kanda.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku summas 125 eurot ja õigusabikulu 575 eurot.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 575 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 90 eurot.

Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 215 eurot, so riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 78% ulatuses, so summas 167,70 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik