2-16-127509/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-16-127509

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2017.a, Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-127509

Tsiviilasi

Osaühing

Aktiva

Finants

hagi

R.A.

vastu

telekommunikatsiooniteenuste võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1347,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479;

asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Darja Permina, OÜ Julianuse

Õigusbüroo; asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-

post: jurist@julianus.ee

Kostja:

R.A.,

isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R.A.elt (A.) hageja OÜ Aktiva Finants kasuks, Elisa Eesti AS-i

ja kostja vahel 16.02.2014.a sõlmitud liitumislepingust nr 2891718 ja liitumislepingu

lisast nr 2891730 tuleneva nõude alusel, 762,49 eurot, millest põhivõlgnevus 647,84

eurot, viivis perioodil 19.08.2014.a kuni 14.02.2017.a 109,34 eurot, viivis perioodil

15.02.2017.a kuni 27.03.2017.a 5,31 eurot.

3. Välja mõista R.A.elt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (647,84

eurolt) alates 28.03.2017.a kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõikes

1

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuari 2017 oli see

0,00%, millele lisandub 8% aastas).

4. Tunnistada otsus tagatisena viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada kostjale R.A.ele käesolev kohtuotsus kätte TsMS § 317 lg 1 ja 3 alusel

kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

2-16-127509

1. Jätta menetluskulud hageja kanda 43,42% ulatuses ja kostja kanda 56,58% ulatuses.

2. Välja mõista kostjalt R.A.elt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu

summas 226,32 eurot, s.o 56,58% menetluskuludelt summas 400 eurot, millest

hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot, hageja esindaja kulu 200 eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal R.A.el tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb

osaliselt rahuldada.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Pärnu maakohus võttis 16.02.2017.a menetlusse OÜ Aktiva Finants hagiavalduse R.A.e

vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

2-16-127509

kättesaamisest. R.A.ele toimetati hagiavaldus ja 16.02.2017.a kohtumäärus kätte avalikult,

vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16.02.2017.a.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb

menetlusdokumendid

R.A.ele

kättetoimetatuks

03.03.2017.a

dokumentide

kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. R.A. kohustus vastama

hagiavaldusele hiljemalt 17.03.2017.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.

Hageja on 14.02.2017.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile

TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08,

p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p

14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas

kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu

lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas.

Kohtule esitatud liitumislepingute lisatingimuste kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel

arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15%

võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul Elisa Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt,

sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei

nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib

füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud

VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks

tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle

kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-139-14, p 11).

Riigikohtu

tsiviilkolleegium

tsiviilasjas

3-2-1-25-16

on

leidnud

10.05.2016.a

kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab

2-16-127509

pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi

hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses

seda

liiki

lepingu

kohta

sätestatut.

Kolleegium

on

selgitanud,

et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas. Lepingu

sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud

viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 7,5 korda seaduses

sätestatud viivisemäära (0,15/0,02=7,5).

Tulenevalt asjaolust, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus

viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt

põhinõude ning seadusest tulenevalt viivise.

Hageja põhinõue kostja vastu on 647,84 eurot, mis tuleneb 16.02.2014.a sõlmitud

liitumislepingust nr 2891718 ja liitumislepingu lisast nr 2891730 tulenevate kohustuste

täitmata jätmisest. Kostja ei ole tasunud Elisa Eesti AS-ile viimase esitatud igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja tasuma igakuiselt

kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Elisa Eesti AS-ile. Kostja on nimetatud arvete

tasumata jätmisega jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Kuna

kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja

tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast

kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o alates 19.08.2014.a kuni 14.02.2017.a. Kostja on

arve nr 2010104036 alusel tekkinud kohustuse täitmisega olnud viivituses 911 päeva.

Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 20,62 eurot

(113,16*911*0,02%=20,62). Kostja on arve nr 2010315222 alusel tekkinud kohustuse

täitmisega olnud viivituses 880 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

viiviste tasumist summas 17,96 eurot (102,07*880*0,02%=17,96). Kostja on arve nr

2010574849 alusel tekkinud kohustuse täitmisega olnud viivituses 850 päeva. Eelnevast

tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 5,93 eurot

(34,87*850*0,02%=5,93). Kostja on arve nr 2011014145 alusel tekkinud kohustuse

täitmisega olnud viivituses 815 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt

viiviste tasumist summas 64,83 eurot (397,74*815*0,02%=64,83). Kokku on kostja

kohustatud tasuma hageja nõude alusel, arvestades seaduses sätestatud viivisemäära, viivist

109,34 eurot.

2-16-127509

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

Pärnu Maakohtule 14.02.2017.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt

palub hageja kostjalt R.A.elt välja mõista hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud

- tasutud riigilõiv 200 eurot ja esindaja kulud summas 950 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 200 eurot.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja

või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Julianuse Õigusbüroo ning

hageja esindamise eest on OÜ Julianuse Õigusbüroo esitanud hagejale arve summas 950

eurot.

Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning

kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 950 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud.

Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud.

Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning sellele lisatud tõendeid peab kohus põhjendatuks

hageja menetluskulusid õigusabile summas 200 eurot. Antud asjas on hageja poolt esitatud

vaid hagiavaldus neljal lehel. Hagiavaldusele on lisatud tõendid, mis eelduslikult hageja

esitas lepingulisele esindajale. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või

kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. Lepinguline esindaja

esitas kohtule hagiavalduse muude materjalidega kohtule kokku 36 leheküljel, millest 4 lehel

oli hagiavaldus, 5 lehel esindusõiguse ja menetluskuludega seotud dokumendid, 2 lehel

kostja id-kaardi koopia ning tõendeid 25 lehel. OÜ Julianuse Õigusbüroo esitatud arvel nr

2213151 on teenuse nimetuseks „Esindustasu võlglase R.A. kohtumenetluses“. Käesolevas

menetluses on hagiavalduse ja hagimaterjalide kohtusse esitamine lepingulise esindaja

esimene ning ainus tegevus kohtumenetluses. Kohus leiab, et 4 leheküljelise hagiavalduse

2-16-127509

koostamise ning hagimaterjalide koondamine kohtusse esitamiseks ei vasta nõutud õigusabi

kuludele summas 950 eurot.

Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetlus hagimenetlusse üle antud 31.01.2017.a, seega

on maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagimenetlusse üleandmisest kuni otsuse tegemiseni

möödunud 55 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohtu

hinnangul nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse

kestvust arvestades on mõistlik jätta kostja kanda 200 eurot.

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 43,42% ulatuses ja kostja kanda 56,58% ulatuses. Hageja menetluskuluks on

riigilõiv 200 eurot ning esindaja kulu 200 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude

jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks

suuruseks 226,32 eurot.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik