3-15-67/93 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-67

Haldusasi

Siiri Reiljani kaebus Valga Linnavalitsuse 11. juuli 2014. a

korralduse

nr

tühistamiseks

või

alternatiivselt

õigusvastaseks tunnistamiseks, Valga Linnavalitsuse

24. septembri 2014. a korralduse nr 233 tühistamiseks ning

Valga Linnavalitsuse kohustamiseks tõkestama kinnistu Xxx

elamu kasutamine ja tagama kinnistu Xxx elamul

ebaseadusliku ehitustegevusega tekitatud kõrvalekallete

likvideerimine.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Siiri Reiljani apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Siiri Reiljan

Vastustaja Valga linn

Kolmas isik Aare Järve

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Siiri Reiljani taotlused, et ringkonnakohus nõuaks halduskohtult

selgitusi ja esitaks prokuratuurile esildise kriminaalmenetluse alustamiseks.

2. Jätta rahuldamata Siiri Reiljani taotlus 7. aprilli 2016. a ja 22. septembri 2016. a

menetlusdokumentide lisana esitatud tõendite asja juurde võtmiseks.

3. Jätta Siiri Reiljani apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

29. veebruari 2016. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. aprill 2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga Linnavalitsuse 16. oktoobri 2006. a korraldusega nr 94 väljastati Aare Järvele ehitusluba

Xxx kinnistul asuva elamu ehitamiseks.

2. Valga Linnavalitsuse 16. juuli 2008. a korraldusega nr 222 väljastati elamule kasutusluba.

3. Valga Linnavalitsuse 2. septembri 2009. a korraldusega nr 266 kehtestati Xxx ja selle

lähiümbruse detailplaneering, mille kohaselt on Xxx katastriüksuse sihtotstarbeks 75% elamumaa

ja 25% ärimaa.

4. Valga Linnavalitsuse 15. veebruari 2010. a korraldusega nr 52 väljastati Xxx elamule 43,6 m2

osas kasutusluba teenindushoonena ja ülejäänud osale (100,1 m2) elamuna. Sama korraldusega

tunnistati kehtetuks 16. juuli 2008. a korraldus nr 222 ja selle alusel välja antud kasutusluba nr 12-

08. 5. S. Reiljani kaebuse alusel tühistati kohtulahenditega haldusasjas nr 3-10-883 Valga

Linnavalitsuse korraldus nr 52 osas, millega väljastati Xxx elamule kasutusluba.

6. Tartu Halduskohtu 31. mai 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-08-1902 tunnistati õigusvastaseks

Valga Linnavalitsuse 16. oktoobri 2006. a korraldus nr 94 ja 16. juuli 2008. a korraldus nr 222.

7. Valga Linnavalitsuse 11. juuli 2014. a korraldusega nr 146 väljastati Xxx elamu

rekonstrueerimiseks ehitusluba.

8. Siiri Reiljan esitas 17. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes Valga Linnavalitsuse

11. juuli 2014. a korralduse nr 146 ja selle alusel antud ehitusloa nr 32-14 tühistamist (haldusasi

nr 3-14-51512).

9. Valga Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korraldusega nr 233 otsustati väljastada kasutusluba

Xxx elamule. Kasutusluba nr 14-14 väljastati samal päeval.

10. Siiri Reiljan esitas 15. jaanuaril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Valga Linnavalitsuse

24. septembri 2014. a korralduse nr 233 ja selle alusel antud kasutusloa tühistamiseks või

alternatiivselt Valga Linnavalitsuse 11. juuli 2014. a korralduse nr 146 ja ehitusloa õigusvastasuse

tuvastamiseks ning Valga Linnavalitsuse kohustamiseks tõkestada kinnistu Xxx elamu kasutamine

ja tagada kinnistu Xxx elamul ebaseadusliku ehitustegevusega tekitatud kõrvalekallete (kolmanda

korruse väljaehitamine ja katusekalde nurga suurendamine üle 45°) likvideerimine (haldusasi nr 3-

15-67).

11. Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2015. a määrusega liitis kohus haldusasjad nr 3-14-51512 ja

3-15-67 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-15-67.

12. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad:

a) Ehitusloa andmise korralduse tühistamine on jätkuvalt vajalik, et sellel ei oleks õiguslikku

jõudu. Kui tühistamisnõude menetlust ei saa jätkata, on vajalik ehitusloa väljastamise

õigusvastasuse tuvastamine hilisema materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks.

b) Hoonele ehitusloa andmine on õigusvastane, kuna ehitamisel on rikutud korruselisuse ja

katusekalde nurga piirangut ning püstitati arhitektuuriliselt stiililt ümbritsevate hoonetega

sobimatu ja detailplaneeringu ehitusõiguses määratust erineva kasutuse sihtotstarbega

elamu. Ehitusluba anti pärast tööde lõpetamist ning see rikub kaebaja õigust kaitsta end

tuleohu vastu tuleohutusnõudeid mittetäitva elamu poolt, säilitada senine elukvaliteet ja

kinnistu turuväärtus, samuti õigust heale haldusele, võrdsele kohtlemisele ning kodu

puutumatusele.

c) Üksikelamu asemel on projekteeritud 10-kohaline majutushoone, millel on korruseid kahe

asemel kolm ja katusekalde nurk 45o asemel 58o.

d) Ehitusluba anti Päästeameti poolt hoone ülevaatuse aktita ja rekonstrueerimisprojekti

kooskõlastuseta. Kooskõlastus anti alles pärast ehitusloa väljastamist. Kaebajat ei kaasatud

elamu tuleohutusnõuete menetlusse.

e) Elamul puudus kehtiv kasutusluba, mistõttu ei olnud võimalik anda ehitusluba hoone

rekonstrueerimiseks.

f) Tuletõkkeseina ei ole Xxx elamu kaebajale kuuluva kinnistu poolse otsaseina teisele ja

kolmandale korrusele ei projekteeritud ega loodud. Puudub tuletõkkeseina loomist kajastava

töö akt, millest nähtuks tehtud tööde maht ja aeg.

g) Elamu kasutamisel majutushoonena koostoimes kõrvalhoone-sauna kasutamisega perekond

Järve elamuna on kinnistu kasutusintensiivsuse 5-6 kordse kasvu tõttu, detailplaneeringu

ehitusõiguses määratuga võrreldes, oluline negatiivne mõju kaebaja elukvaliteedile ja

kinnistu väärtusele.

h) Kasutusluba menetleti kaebaja subjektiivseid õigusi rikkudes, kuna kaebajat sisuliselt

menetlusprotsessi ei kaasatud. Kasutusloa väljaandmise taotluse esitas A. Järve varem, kui

oli väljastatud korraldus ehitusloa väljastamiseks.

i) Elamu rekonstrueerimise projekt erineb 2010. aasta kasutusloa alusena esitatud elamu

rekonstrueerimise põhiprojektist ainult esimese korruse otsaseina kivivooderdise, kahe kinni

ehitatud otsaseina akna ja kahe lisatud katuseakna ning trepikäsipuu poolest.

j) Päästeameti kooskõlastus kasutusloale on antud õigusvastaselt. Peamiseks tuleohutuse

nõude rikkumiseks TP3 klassi elamul on VV 27. oktoobri 2004. a määruses nr 15

kehtestatud korruselisuse piirangut rikkuva kolmanda korruse väljaehitamine. Suurenenud

on elamu maht võrreldes ehitusloa ja selle aluseks oleva ehitusprojektiga.

k) Senise tulemuse järgi ilma kohtu konkreetse ettekirjutuseta ei täida vastustaja kohtuotsuseid,

seega tuleb kohustada Valga Linnavalitsus tõkestama kasutusloata elamu kasutamine koos

sanktsioonide äranäitamisega.

13. Vastuses kaebusele vaidles Valga linn kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Vastustaja hinnangul kaebaja esitatud põhjendused suuremas osas ei ole seotud tema subjektiivsete

õigustega. Päästeameti ettekirjutuse alusel esitas kolmas isik ehitusloa taotluse ehitise

rekonstrueerimiseks. Ehitise tuleohutusnõuetele vastavusse viimine eeldas ehitamist ehitusseaduse

(EhS) § 2 lg 6 mõistes, seetõttu ei saanud ehitustöid teostada ilma ehitusloata.

Detailplaneeringus on elamu kajastatud sellisel kujul nagu see on esitatud elamu rekonstrueerimise

eelprojektis. Järelikult ei rikuta rekonstrueeritava hoone eelprojektiga detailplaneeringus

määratletud ehitusõigusi. Samuti ei toonud kavandatav ehitus kaasa ümberkaudsete elanike

elukvaliteedi ega majade väärtuste vähenemist.

Päästeamet peab andma oma kooskõlastuse ehitusloa aluseks olevale ehitusprojektile, mille on

Päästeamet andnud digitaalselt 9. juunil 2014. a oma kirjaga nr PA 7.2-3.2/5968. Ehitusloa

väljastamisel Päästeamet ülevaatusakti ei väljasta. Kaebaja on segi ajanud ehitusloa ja kasutusloa

menetluse.

Kasutusluba taotleti üksikelamule ning hoone kasutusotstarbeks jäi elamu. Seega kasutusloaga ei

muudetud Xxx elamu juures mitte midagi, millele oleks pidanud naaberkinnistute omanike

ettepanekuid/nõusolekuid taotlema. Arvestades asjaoluga, et elamu on kinnistule ehitatud enne

detailplaneeringu kehtestamist, siis ei ole hetkel alust nõuda elamu katusekaldenurga muutmist.

Valga linna üldplaneering ei keela Xxx kinnistule kolmekorruselise elamu ehitamist. Sellist

piirangut ei tulene ka kehtestatud detailplaneeringust. Vastustaja ei ole väljastanud ehitusluba

kolmekorruselise elamu püstitamiseks. Tehnilist korrust või pööningut ei saa lugeda korruseks, sest

see ei vasta Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavate

nõuete kinnitamine“ tingimustele eelkõige kõrguse osas.

14. Vastuses kaebusele vaidles kolmas isik kaebusele vastu palus selle rahuldamata jätta.

Kolmanda isiku hinnangul ei ole võimalik mõista, milles seisneb kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumine, tegemist on üldsõnaliste ja ebakonkreetsete väidetega. Igasugune kõrvalekalle ei saa olla

käsitletav subjektiivsete õiguste rikkumisena. Elamu ei varja valgust ega põhjusta mingeid muid

kahjulikke mõjutusi.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

15. Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.

16. Otsuse põhjenduste kohaselt on antud asjas vaidlustatud ehitusluba oma kehtivuse kaotanud,

kuna elamu on valmis ehitatud ja sellele on antud kasutusluba. Riigikohus selgitas otsuses

nr 3-3-1-63-10, et kasutusloa tühistamise korral tuleb haldusorganil teha isikule ettekirjutus

õiguspärase olukorra saavutamiseks, mis võib tähendada ka ehitise ümberehitamist või isegi

lammutamist. Riigikohtu seisukohast lähtudes võttis kohus lahendamiseks Valga Linnavalitsuse

24. septembri 2014. a korralduse nr 233 tühistamise nõude, mille raames andis hinnangu ka

eelnevatele

ehituslubadele.

Alternatiivnõudena

esitatud

ehitusloa

andmise

korralduse

õigusvastasuse tuvastamist eraldi nõudena käsitlemist ei pidanud kohus põhjendatuks, kuna

ehitusloa väljaandmisel ei ole kaebajale tekitatud sellist varalist või mittevaralist kahju, mida tuleks

rahaliselt hüvitada.

17. Kaebaja kui naabri õigusi saavad rikkuda hoone välised parameetrid, ehk kas hoone on ehitatud

sellises mõõtmetes, mis on kirjas ehitamise aluseks olnud ehitusprojektis ning kuidas on tagatud

tuleohutusnõuete täitmine, samuti saab kaebaja õigusi rikkuda see, kui hoone ei ole ehitatud

ehitusprojektis ja ehitusloas näidatud otstarbel.

18. Valga Linnavalitsuse 16. oktoobril 2006 väljastatud ehitusluba nr 94-5 üksikelamu

püstitamiseks on Tartu Halduskohtu 31. mai 2010. a otsusega formaalsetel põhjustel (puudus

detailplaneering ning naaberkinnistu omaniku nõusolek) küll õigusvastaseks tunnistatud, kuid on

siiani kehtiv haldusakt. 24. septembri 2014. a korralduse nr 233 järgi on vastustaja hinnanud ehitise

vastavust 2006. aasta ehitusloa aluseks olevale projektile, ehk projektile, mis oli aluseks elamu

püstitamisele. 2014. aasta ehitusluba elamu rekonstrueerimiseks on antud ainult hoone

tuleohutusnõuetele vastavusse viimiseks. Seega omab vaidlustatud kasutusloa õiguspärasuse

hindamisel tähtsust see, kas elamu ehitamisel kalduti esialgsest ehitusprojektist kõrvale ja kui

kalduti, siis kui olulised olid kõrvalekaldumised ja kas need said kaebaja õigusi rikkuda.

19. Linnavalitsus on hinnanud valminud elamut 2006. aasta ehitusloa ja ehitusloa aluseks oleva

projekti ning 2014. aastal Helen-Projekt OÜ poolt koostatud Xxx elamu mõõdistusprojekti alusel

ning välja toonud valminud ehitise tehnilistes andmetes ilmnenud erinevused ning erinevuste

põhjused. 2006. aasta ehitusloa järgi tuli ehitada 127 m2 ehitusaluse pindalaga, maapinnast 8,25 m

kõrgune, 507 m3 mahuga, kahekorruseline ja 450 katusekaldega hoone. 2. septembril 2014

Helen-Projekt OÜ koostatud elamu mõõdistusprojekti kohaselt oli ehitatud 104 m2 ehitusaluse

pindalaga, maapinnast 8,45 m kõrgune, 550 m3 mahuga, kahekorruseline ja 520 katusekaldega

elamu. Korralduses on välja toodud, et ehitise aluse pinna erinevuse puhul on 2006. aasta ehitusloas

märgitud vale ehitusalune pind, arvestatud on kokku kahe hoone ehitusalused pinnad. Hoone mahu

arvestamisel on aga projekteerijad olnud erinevatel seisukohtadel mahu arvestamise aluste osas.

2006. aastal ehitisele väljastatud ehitusloa järgi on hoone maksimaalseks korruste arvuks lubatud

3 korrust. Projekti seletuskirjas on märgitud, et hoone on lahendatud kahe korruselisena, mille

2. korruse peale on planeeritud ärklikorrus kahe ärklitoaga. Vaidlustatud kasutusloas on märgitud

korruste arvuks 2. Katusealust ei ole loetud väljaehitatud korruseks, kuna katusealuse ruumi

mõõtmed ei võimalda seda kasutada hoone põhifunktsiooni otstarbel, seda osa saab kasutada

panipaigana.

20. Kohus leidis, et vaidlusaluse hoone ehitusalune pind, hoone maht ega ka hoone korruselisus ei

saa rikkuda kaebaja kui naabri subjektiivseid õigusi. Need ei takista kaebajal oma kinnistul

ehitamist, ei kahjusta kuidagi kaebaja kinnistu väärtust ega too kaasa kaebajale täiendavaid kulutusi.

Nimetatud asjaolud ei saa iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi ka tuleohutuse seisukohalt.

21. 2006. aasta ehitusloa järgi on hoone püstitamisel ettenähtud ehitise kõrguseks 8 m vundamenist.

2014. aasta ehitusloa taotluses on kolmas isik märkinud ehitise kõrguseks 8,45 m maapinnast, sama

kõrgus on kirjas ka 2014 elamu rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloal nr 32-14 ning ka 2014. a

mõõdistusprojekti tehnilistes andmetes. Seega on hoone kõrgus suurenenud võrreldes esialgse

projektiga 25 cm. Vastustaja on hinnanud kõrguse muutuse võimalikku mõju kaebajale ning

leidnud, et kuna elamu asub ainsana läheduses asuvast naaberkinnistust põhjasuunas, ei muuda see

naabruskonna valgusrežiimi. Seega on vastustaja kasutusloa andmisel arvestanud hoone kõrguse

muutusega ja selle võimaliku mõjuga kaebajale.

22. 2014. aasta mõõdistusprojekti järgi on hoone katusekaldega 520, 2006. aasta ehitusloas ja

ehitusprojektis märge katusekalde kohta puudub. Valga Linnavalitsuse 2. septembri 2009. a

korraldusega nr 266 kehtestatud Xxx ja selle lähiümbruse detailplaneeringu kohaselt on kinnistule

katusekaldeks lubatud 10-450. Seega ei vasta ehitis detailplaneeringu nõuetele. Kohus arvestas

korralduse põhjendusega, et sisuliselt on elamu kinnistule ehitatud enne detailplaneeringu

kehtestamist ning et katusekalle harmoniseerib piirkonna hoonestuslaadiga, mistõttu valmis

ehitatud hoone katusekalde muutmist ei peeta vajalikuks. 2014 ehitusloa väljastamise korralduses

on vastustaja välja toonud, et piirkonnas on püstitatud ehitisi, mille kõrgus on 11 meetrit, Karja

tänaval on ehitis, mille kõrgus on 9 meetrit ja millede katusekalle ulatub vahemikku 200 kuni 600.

Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole seega katusekalde osas lähtunud ebaõigetest kaalutlustest.

23. Kasutusloa aluseks olevas korralduses on välja toodud, miks ei ole lubatud elamut kasutada

osaliselt äripinnana, kuigi kolmas isik on seda taotlenud. Seega kasutusotstarbe osas on kaebaja

eesmärgi saavutanud.

24. Tuleohutuse nõuete osas on korralduses märgitud, et kuna elamu kaebaja kinnistu poolne sein

on naaberhoonele lähemal kui nõutav tuleohutuskuja, siis on elamu sein ehitatud tuletõkkeseinaks

– põhikorruse seinad on kaetud väikeplokiga, katuse kelbaosa on vooderdatud puitlaudisega ning

see on kaetud tuldtõkestava võõbaga. Esitatud eelprojektiga (töö nr 0927) on lahendatud Xxx

elamuhoone tuleohutusnõuetele vastavusse viimine, mille käigus muudeti Karja tn 6 poolne sein

tuletõkkeseinaks ning ehitati kinni kaks teise korruse tubade akent, mille asemel paigaldati

katuseaknad.

Sisuliselt on ehitusluba Päästeameti ettekirjutuse täitmiseks antud tagant järgi, kuna 17. juunil 2014

on Päästeamet teavitanud linnavalitsust haldusmenetluse lõpetamisest, seoses ettekirjutuse

täitmisega. Samas ei ole selline eksimus antud juhul kasutusloa tühistamise aluseks, kuna eesmärk

oli saavutatud ning ehitusloa väljastamise aeg ei mõjutanud nõuete täitmist. Lõuna Päästekeskus on

andnud välja ehitise kasutusloa teatise, mille järgi on peetud võimalikuks elamule kasutusluba anda.

Seega arvestas vastustaja vastavat pädevust omava asutuse seisukohaga. Olemas on ka valminud

ehitise ülevaatuse akt nr 10 14. juulist 2014, millega on loetud, et ehitis vastab ehitusprojektile ja

selles esitatud nõuetele. Puudused, mis sel ajal veel olid (esitamata elektripaigaldamise

dokumentatsioon pööningu kohta), on olnud kõrvaldatud 2. septembril 2014.

25. Kas esitatud projekti ja ehitusluba sai nimetada ja anda just rekonstrueerimiseks, kuna elamul

puudus kehtiv kasutusluba, ei too kaasa kasutusloa tühistamist. See, kuidas projekti või ehitusluba

nimetatakse, ei saanud kaebaja õigusi rikkuda.

26. Valga Linnavalitsuse korraldus nr 233 kasutusloa väljaandmiseks ja selle alusel antud

kasutusluba nr 14-14 on õiguspärased, elamu on ehitatud vastavalt 2006. aasta ehitusprojektile ja

tuleohutusnõuete täitmiseks koostatud 2014. aasta ehitusprojektile, valminud ehitise teatud

kõrvalekalded ehitise kõrguses, ka laiuses, katusekaldes, ei ole olulised kõrvalekalded ega riku

kaebaja subjektiivseid õigusi sellel määral, mis annaks aluse kasutusloa tühistamiseks. Seega

puudub ka alus Valga Linnavalitsuse kohustamiseks tagada kõrvalekallete likvideerimine.

27. Kaebuse rahuldamiseks ja kasutusloa tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väited Valga

Linnavalitsuse poolt haldusmenetluse nõuete rikkumise kohta. Arvestades kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud tõendite hulka, on kaebaja olnud piisaval määral kaasatud elamuga

seotud menetlustesse.

28. Kolmandale isikule ei ole antud ei 2014. aasta ehitusloaga ega kasutusloaga õigust elamu

kasutamiseks ärilisel eesmärgil. Seetõttu ei ole alust kohustada Valga Linnavalitsust keelata Xxx

elamu kasutamine. Kui vaidlusaluse elamu või naaberkinnistu kasutamisega seoses tekib

probleeme, on võimalik konkreetsel juhul pöörduda õiguskaitseorganite poole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

29. S. Reiljan esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja saata asi

halduskohtule uueks lahendamiseks.

30. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus asja lahendamisel oluliselt rikkunud

menetlusnorme, hinnanud tõendeid ebaõigesti ning kohaldanud valesti materiaalõigust.

31. Halduskohus on jätnud kaebaja ilma õigusest esitada tõendeid, võtta osa nende uurimisest

kohtuistungil ja vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele ka ehitustehnilistes küsimustes.

32. Halduskohus on põhjendamatult jätnud menetlemata kaebuse nõude ehitusloa tühistamiseks,

samuti selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Ehitusloa tühistamine on endiselt oluline ja vajalik

kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Haldusakti tühistamiskaebuses on apellandil haldusõiguse

mõtte seisukohalt mitte ainult õigus, vaid kohustus tuua välja kõik materiaalõiguse normide

rikkumised ning kohtul kohustus neid menetleda, et tagada tühistatava haldusakti asemel

väljastatava uue haldusakti täielik vastavus materiaalõiguse normidele. Ehitisel ei saa olla kahte

kehtivat ehitusluba, sest ehitada saab ainult ühe ehitusprojekti kohaselt. Rekonstrueerida saab ainult

kehtiva kasutusloaga valmisolevat hoonet. Valga Linnavalitsuse õigusvastase tegevusega

apellandile tekitatud materiaalne ja moraalne kahju on piisavalt suured, et anda põhjus kahjunõude

hüvitamiseks ja käesolevas asjas vastavalt tuvastamisnõude läbivaatamiseks.

33. Vastustaja esitatud detailplaneering ning ehitusprojekt ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele.

27. augustil 2014. a projekteerija allkirjastatud elamu mõõdistusprojekt (vt kd 5, lk 34-42) rikub

sellelaadsete projektide koostamise ja sisu nõudeid ning on esitatud poolteist kuud pärast kasutusloa

taotlust ega saa omada sellega mingit seost. Mõõdistusprojekt ei sisalda seletuskirja, mis takistab

kaebajal oma õigusi vajalikul määral kaitsta. Mõõdistusprojektis on (vt kd 5, lk 38) teise korruse

peale ehitatud enam kui 200 cm kõrgused ruumid näidatud II korruse osana. Elamu

rekonstrueerimise eelprojektis on hoone mahuks näidatud 667 m3 (arvestab kõigi väljaehitatud

ruumide mahtu), kuigi selles projektis puuduvad III korruse ruumide joonised. Nn

mõõdistusprojektis on kõigi väljaehitatud ruumide joonised olemas, kuid hoone mahu hinnangut on

vähendatud 550 m3-ni.

Kasutusloa menetlustoimiku kohaselt on kasutusloa taotluse alusena esitatud elamu

rekonstrueerimise eelprojektil (vt kd 1, lk 166-174) projekteerija digiallkirja kõrval ka

päästeametniku digiallkiri, nn mõõdistusprojektil (vt kd 5, lk 41) on ainult projekteerija allkiri. Ka

sellest aspektist ei saa nn mõõdistusprojekt olla kasutusloa taotluse aluseks. Halduskohus on

menetluses läbivalt jätnud arvestamata tunnustatud eksperdi A. Luhse seisukohad vaidlusaluse

hoone ehitustehniliste asjaolude kohta. Kohus ei ole tähelepanu pööranud asjaolule, et üksikelamu

funktsioone täitva ehitise asemel on projekteeritud majutushoone funktsioone täitev ehitis, mida on

sellisel viisil juba ka kasutatud.

34. Vaidlusalune hoone rikub kaebaja õigusi tuleohutusnõuetele mittevastava ehitamise tõttu.

Vastustaja ei ole nõudnud TP3 tuleohutusklassi hoones keelatud, kuid juba välja ehitatud kolmanda

korruse likvideerimist ega VV 27. oktoobri 2004. a määruses nr 315 ja selle alusel koostatud

ehitusstandardis EVS 812-7/2008 fikseeritud tuleohutusnõuete kohase EI-60 tulepüsivuse tasemega

tulemüüri ehitamist, kuna hoonete vahekaugus on väiksem kui 8 meetrit (6,35 m) ja need hooned

ei kuulu ühte tuletõkkesektsiooni. Kaebaja hoonete tuleohutuskujasse jääv hoone otsasein ei vasta

teise ja kolmanda korruse ulatuses koos kolmanda korruse aknaga isegi tulepüsivuse tasemele EI-

30. 35. Elamu on ehitisealuselt pinnalt ehitatud 18,2 m2 (25% võrra) suuremaaks võrreldes 2006. aasta

ehitusloa aluseks oleva projektiga ettenähtust.

36. S. Reiljani subjektiivseid õigusi rikub arhitektuuriliselt sobimatu hoone ehitamine kaebajale

kuuluva hoone kõrvale. Ebaseadusliku ehitustegevusega tekitas A. Järve elamul katusekalde nurga

580, mille abil ehituse kõrgust suurendades lõi ta endale võimaluse teise korruse peale viilkatuse

alla enam kui 160 cm kõrguste ruumide (st kolmanda korruse) väljaehitamiseks.

37. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Valga linn apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata.

38. Korruselisuse mõiste määramisel tuleb lähtuda ehitusprojektist, väljakujunenud planeerimise-

ja ehitusalasest praktikast ja haakuvatest õigusaktidest. Käesoleval juhul ei vasta elamu

katusealused ruumid eluruumidele esitatavatele nõuetele ja sellega seoses ei käsitleta elamut

kolmekorruselisena, kuna inimeste alaline viibimine ei ole katusealustes ruumides lubatud.

39. Asjakohatud on apellandi viited tuleohutusnõuete täitmata jätmise osas, sest ehitusluba

väljastatigi kolmandale isikule selleks, et viia ehitis vastavusse Päästeameti poolt nõutuga.

Päästeamet on 14. juulil 2014. a väljastanud ehitise kasutusloa teatise, mille järgi on elamu üle

vaadatud tuleohutusnõuete täitmise osas ja peetud võimalikuks elamule kasutusluba anda.

Ülevaatuse kohta on olemas ka ehitise ülevaatuse akt nr 10. Kui Päästeamet leiab, et tuleohutus on

võimalik tagada muude abinõudega (mitte tulemüüriga), siis puudub vastustajal põhjus selles

kahelda.

40. Ekslik on apellandi väide, et ehitis on arhitektuuriliselt sobimatu. Arvestades asjaoluga, et

vaidlusalune elamu on kinnistule ehitatud enne detailplaneeringu kehtestamist, siis ei olnud

vastustajal alust nõuda elamu katusekaldenurga muutmist. See, kas katusekalle on 450 või 520, ei

ole visuaalselt märgatav ja ei mõjuta teiste isikute, sh apellandi õigusi.

41. Vastustaja on korduvalt selgitanud mõistete ehitusalune pind ja ehitisealune pind erinevust.

Nendel mõistetel tuleb teha vahet. Seetõttu on ebaõige kaebaja seisukoht nagu oleks ehitisealune

pind suurenenud 25% võrra 2006. aastal väljastatud ehitusloal märgituga võrreledes. Vastustaja on

selgitanud haldusaktis põhjalikult ka seda, millest on tingitud hoone mahu arvestamise erisused

kahe ehitusprojekti puhul.

42. Ei saa eeldada, et kui ehitisele määratakse kasutusotstarbeks elamu, siis hakatakse seda

kasutama muul eesmärgil. Sellised kahtlused on hüpoteetilised ja isegi siis, kui kolmas isik üritaks

elamut kasutada muul otstarbel, on see probleem lahendatav ehitusjärelevalve menetluse käigus,

mitte käesoleva vaidluse käigus.

43. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ka osas, milles kohus jätab rahuldamata apellandi

taotluse kohustada vastustajat tõkestama elamu kasutamine ning tagama elamul ebaseadusliku

ehitustegevusega tekitatud kõrvalekallete likvideerimine.

44. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles A. Järva apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

45. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus hindab esmalt ehitusloa vaidlustamiseks esitatud nõudeid (I), seejärel kasutusloa

tühistamise nõuet (II) ning lõpuks lahendab apellatsioonkaebuse (III).

I

46. 31. jaanuari 2017. a otsuses asjas nr 3-3-1-69-16 on Riigikohus oma varasemale praktikale

tuginedes sedastanud, et hoonele kasutusloa andmisega kaotab ehitusluba kehtivuse ning seda

tühistada ei ole kohtul ega haldusorganil enam võimalik isegi juhul, kui ehitusluba tõi kaasa kaebaja

õiguste rikkumise. Võimalik on ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine, milleks

peab kaebaja olema ära näidanud põhjendatud huvi olemasolu. Tuvastamisekaebuse esitamiseks ei

anna alust preventiivne huvi, sest kasutusloa võib kohaliku omavalitsuse üksus anda ka ehitusloa

õigusvastasuse korral.

47. Ka käesolevas asjas on Valga Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korraldusega väljastatud

kasutusluba Xxx elamule, mistõttu hoone ehitamiseks 2006. aastal ja 2014. aastal väljastatud

ehitusload on kaotanud kehtivuse. Sõltumata sellest, kas 11. juulil 2014. a väljastatud ehitusluba on

õiguspärane, ei saa kohus seda tühistada, kuna ehitusloa kehtivus on lõppenud. Ehitusloa kehtivuse

lõppemist ei muuda olematuks kaebaja seisukoht, et ehitusloa tühistamine on siiski vajalik tema

subjektiivsete õiguste efektiivseks kaitseks. Oma õiguste kaitsmiseks on kaebajal on võimalik

vaidlustada kolmandale isikule väljastatud Xxx elamu kasutusluba, mida S. Reiljan käesolevas asjas

ongi teinud.

48. Alternatiivselt on S. Reiljan taotlenud tuvastada ehitusloa õigusvastasus, põhjendades seda

sooviga esitada tulevikus Valga linna vastu kahju hüvitamise nõue. Täpsemalt on kaebaja hinnangul

talle varaline ja mittevaraline kahju tekitatud Xxx kinnistule ebaseaduslikult püstitatud hoonete

seadustamiseks pikaajaliselt toimunud haldusmenetlusega, mis on kaasa toonud kaebaja tervise

halvenemise ja põhjustanud kulutusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et pikaajaliselt toimunud haldusmenetlusega tekitatud võimaliku

kahju hüvitamise soov ei õigusta käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise

nõude läbivaatamist. Ehitusluba ja selle väljaandmise korraldus ei ole võrdsustatav Xxx hoonetega

seotud haldusmenetlustega tervikuna. Seetõttu ei saa ehitusloa õigusvastasuse tuvastamine kaasa

aidata sellesisulise kahjunõude esitamisele. Ehitusloa väljaandmine iseseisvalt aga ei saanud

põhjustada kaebajale varalist ega mittevaralist kahju. Kaebaja osalemine ehitusloa menetluses ei

ole käsitatav kahjuna, kuna vastustaja ei ole kohustanud kaebajat menetluses osalemisega seotult

kulusid kandma. Riigikohtu eelnevalt toodud seisukohtadest tulenevalt ei välista ehitusloa

õigusvastasus kasutusloa andmist, mistõttu ei saa ehitusloa õigusvastasusest vahetult tuletada selle

õigusvastaselt kahju tekitavat mõju kaebajale. Samuti ei ole vastustajale etteheidetav menetluses

osalemist tingitud kaebaja võimalik tervise halvenemine, sest kolmandale isikule ehitusloa

väljaandmist reguleerivate normide kaitseala ei hõlma kaebaja tervise kaitset.

49. Ringkonnakohus ei nõustu S. Reiljaniga ka selles, nagu oleks halduskohus alusetult jätnud

kaebaja nõude ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks käsitlemata. Halduskohus on otsuse

resolutsioonis jätnud kaebuse tervikuna rahuldamata. Otsuse põhjendustest nähtub, et ehitusloa

tühistamist ei pidanud kohus võimalikuks kasutusloa väljastamise tõttu ning leidis, et

tuvastamisnõude esitamiseks puudub S. Reiljanil kaebeõigus. Seega on halduskohus lahendanud

ehitusloaga seonduvad kaebaja nõuded ning esitanud vastavad põhjendused.

II

50. Halduskohtusse pöördumise aluseks saab üldjuhul olla kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine

(HKMS § 44 lg 1). Vastavalt saab ka kaevatava kasutusloa tühistamise kaasa tuua haldusakti

õigusvastasuse üksnes juhul, kui sellega on samaaegselt rikutud kaebajale kuuluvat subjektiivset

õigust.

51. Otsuses asjas nr 3-3-1-69-16 (p 49), samal Xxx kinnistul asuva kõrvalhoone kasutusloa

tühistamise nõude lahendamisel, asus Riigikohus seisukohale, et kõrvalekalded hoone kõrguse,

katusekalde nurga ja ehitusaluse pinna osas ei saa põhjustada kaebaja detailplaneeringust võrsunud

subjektiivsete õiguste riivet sellisel määral, mis tooks kaasa kasutusloa tühistamise.

Käesolevas asjas on kaebaja samuti tuginenud sellele, et vaidlusalune hoone ei vasta 2006. aastal

väljastatud ehitusloa ja 2009. aastal kehtestatud detailplaneeringu tingimustele hoone kõrguse,

katuse kaldenurga, hoone mahu ja ehitisealuse pinna osas. Samuti on hoone piirkonda

arhitektuuriliselt sobimatu.

52. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaebajaga nagu oleks hoone ehitusalust pinda 2006.

aasta ehitusloa taotlemisel esitatud elamu eelprojketiga (II kd, tl 1-14) võrreldes suurendatud ca

25%, s.o 18,2 m2 võrra. 2006. aasta eelprojektis on elamu ehitusaluse pinnana tõepoolest märgitud

72,2 m2. Samas nähtub projekti joonistelt (II kd tl 9, 10 ja 12), et kavandatud hoone on

ristkülikukujuline, selle küljed on vastavalt 1100 cm ja 820 cm. Seega kavandati hoone juba algselt

ehitisealuse pinnaga tegelikkuses 90,2 m2 ega erine seega oluliselt valminud hoone ehitusalusest

pinnast. Ehitusloa kohaselt on hoone vundamendi tegelikeks mõõtmeteks 825x1105 cm (ca 91 m2)

ja ehitisealuseks pinnaks 104 m2, mis on hoone katuse horisontaalprojektsioon maapinnale.

53. Hoone kõrguse suurenemist (2006. aastal esitatud eelprojektis 8 m, 2014. aasta ehitusloas ja

kasutusloas 8,45 m), katuse kaldenurga suurenemist (2009. aastal kehtestatud detailplaneeringu

järgi lubatud 10-450, 14. juuli 2014. a mõõdistusprojekti järgi 520, 27. mai 2014. a rekonstrueerimise

eelprojekti järgi 580) ja hoone mahu suurenemist (2006. aasta ehitusloas 507 m3, 11. juuli 2014. a

ehitusloas 667 m3) heidab kaebaja ette eelkõige seetõttu, et muutuste tõttu oli kolmandal isikul

võimalik välja ehitada hoone kolmas korrus. Viimane omakorda suurendab kaebaja hinnangul

hoone kasutamise intensiivsust ja nõuab rangemate tuleohutusnõuete järgimist. Katuse kaldenurga

suurendamist seostab kaebaja ka hoone sobimatusega piirkonda.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et olukorras, kus kaebaja ei ole osutanud oma õiguste

iseseisvale rikkumisele hoone kõrgemaks ehitamise või mahu suurenemise tõttu, ei riiva mõningane

hälbimine hoone mõõtmete osas kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et see õigustaks kasutusloa

tühistamist. Seetõttu ei ole kasutusloa tühistamise nõude lahendamisel määrav, kas 11. juuni 2014.

a ehitusloaga õiguspäraselt lubati hoone kõrguseks 8,45 m2 ja mahuks 667 m3.

Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebajal puudub õigus nõuda, et vaidlusalune

hoone sobituks kaebajale kuuluva hoonega või piirkonnaga üldiselt. Ringkonnakohus jätab kaebaja

sellekohased väited tähelepanuta.

54. Nii 2006. aastal (I kd, tl 20-21) kui 2014. aastal (I kd, tl 18-19) antud ehitusloaga nähti ette

maksimaalselt kahekorruselise hoone ehitamine. Asjas ei ole vaidlust, et kolmas isik on välja

ehitanud hoones pööningukorrusel neli panipaika. Menetlusosalised on erineval seisukohal selles,

kas pööningukorrust tuleb hoone korruselisuse hindamisel arvesse võtta eraldi korrusena.

55. Vaidlusaluste ehituslubade ja 24. septembri 2014. a kasutusloa väljastamise ajal kehtinud

ehitusseaduse § 26 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. detsembri

2002. a määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ § 22 lg 1 kohaselt ehitise korruste arvu

määramisel võetakse arvesse ehitise kõikide korruste arv. Sama paragrahvi teise lõike järgi loetakse

ehitise maapealseks korruseks ka katusekorrus. Määruse nr 69 § 23 lg 2 näeb ette, et hoone

maapealse osa maht määratakse hoone esimese korruse piiride väliskontuuri mööda tehtud

horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega, millele lisatakse pööningukorruse maht,

kui pööningukorrusel on võimalik ruumide väljaehitus, mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius

on üle 1 meetri. Käesoleval juhul nähtub 14. juuli 2014. a mõõdistusprojektist (V kd, tl 38p), et on

täidetud ka viimati nimetatud tingimus, s.o pööningukorruse ruumide kõrgus ületab 1,6 meetrit ja

vähemalt 1,6 meetrise kõrgusega ruumide laius ühte meetrit. Seega tuleb hoone pööningukorrust

hoone korruselisuse määramisel arvestada.

Kasutusloa andmise ajal kehtinud õigusele ei toetu vastustaja seisukoht, et hoone korruselisuse

määramisel on aluseks hoone põhifunktsiooni täitmise võimalikkus. Pööningukorruse lugemisel

iseseisvaks korruseks ei ole tähendust asjaolul, et pööningukorrusele ei ole võimalik rajada

eluruumidele esitatavatele nõuetele vastavaid ruume. Vastustaja seisukohta ei muuda õiguspäraseks

see, et teised kohalikud omavalitsused või Päästeamet hoonete korruselisust selliselt hindas.

Määruse nr 69 regulatsiooni silmas pidades ei saanud kolmandal isikul tekkida ka õiguspärast

ootust, et hoone pööningukorrust korruselisuse määramisel arvesse ei võeta.

56. Määruse nr 69 asemel 1. oktoobril 2014 Majandus- ja taristuministri kehtestatud määruse nr 84

„Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ § 18 lg 2 kohaselt loetakse

korruseks ka tehnilist korrust. Pööningu- või katusekorrust loetakse korruseks juhul, kui seal

paiknevaid ruume on võimalik kasutada eluruumina või mitteeluruumina. Samas sõnastuses reegli

näeb käesoleval ajal ette majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 57 § 18 lg-d 2 ja

3. Kuna määrus nr 84 kehtestati ehitusseaduse vana redaktsiooni (EhS v.r) alusel ja selle

seletuskirjas ei põhjendata § 18 sõnastust regulatsiooni muutmisega või korruselisuse arvestamise

metoodika muutmisega, siis on põhjendatud lugeda, et sättega täpsustati seni kehtinud

regulatsiooni. Vastavalt tuleb ka kasutusloa andmise ajal kehtinud määruse nr 69 § 22 lg-t 1 ja 2

mõista selliselt, et korruselisuse hindamisel arvestatakse eluhoones ka nende korrustega, millel

asuvad üksnes mitteeluruumid.

57. Seega on vaidlustatud kasutusluba vastuolus hoone ehitamiseks antud ehitulubades ette nähtud

korruselisuse nõudega. Samas ei riiva hoone korruselisus iseenesest kaebaja subjektiivset õigust.

Hoone pööningukorruse väljaehitamine ja sellest lähtuv hinnang hoone korruselisusele ei muuda

hoone välismõõtmeid ega saa seega vahetult muuta hoonest lähtuvat mõju kaebajale ega tema

kinnistu kasutustingimustele. Kasutusloaga ei ole lubatud hoonet kasutada ärilistel eesmärkidel.

Samuti ei nähtu hoone projektdokumentatsioonist ega kasutusloast eluruumide olemasolu hoone

kolmandal korrusel. Seega on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et olemasoleval kujul hoone

kasutamise lubamisega on sisuliselt lubatud majutusteenuse vms sarnase teenuse pakkumise

lubamine hoones ja sellega ka kinnistu kasutamise koormuse suurenemine.

58. Ringkonnakohus on jätkuvalt 27. aprilli 2016. a otsuses asjas nr 3-13-628 väljendatud

seisukohal, et, et naaberkinnistu omanikuna on kaebajal õigus sellele, et kolmanda isiku püstitatud

ehitis vastaks asjakohastele tuleohutusnõuetele, sest tuleoht kujutab endast vahetut ohtu omandile,

aga eluhoonete puhul ka elule ja tervisele.

59. Ehitusloa taotlemisel esitatud rekonstrueerimise eelprojektis (I kd, tl 168), mille alusel

vastustaja 14. juulil 2014 väljastas ehitusloa, on hoone tulepüsivusklassiks märgitud TP-3.

Kasutusloa andmise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse

nr 315 kehtestatud „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 4 lg 3 p 3 järgi tähistab

TP3 tuldkartvaid ehitisi – ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni

tulepüsivuse suhtes. Määruse nr 315 lisa nr 2 kohaselt kuuluvad TP3 tulepüsivusklassi kuni

kahekorruselised eluhooned. Vaidlusalune hoone on ehitatud kolmekorruselisena ega saa seega

kuuluda TP3 tulepüsivusklassi. Kuni neljakorruselised elamud kuuluvad TP2 tulepüsivusklassi, s.o

tuldtakistavad ehitised – ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus

variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast. Vastavalt

saab ka Xxx elamu kuuluda TP2 tulepüsivusklassi.

Määruse nr 315 lisades nr 3, 4 ja 6 nähakse TP2 tulepüsivusklassi hoonetele ette osaliselt rangemad

nõuded võrreldes TP3 tulepüsivusklassi hoonetega. Vaidlustatud kasutusloast ega kasutusloa

väljastamise korraldusest või selle aluseks olevatest dokumentidest ei nähtu, et vastustaja või

Päästeamet oleks kontrollinud elamu vastavust määruses nr 315 TP2 tulepüsivusklassi hoonele

esitatavatele nõuetele. Sellist järeldust ei saa teha ka Päästeameti 7. aprilli 2014 ettekirjutusest

nr 7.2-7.2-6.5/328 (Ikd, tl 86-88) ega Päästeameti Lõuna Päästekeskuse 14. juuli 2014. a ehitise

kasutusloa teatisest nr O-NN/71 (III kd, tl 77).

Samas nähtub määruse nr 315 lisadest nr 3, 4 ja 6, et TP2 tulepüsivusklassi hoonete täiendavad

tuleohutusnõuded on suunatud tule leviku piiramisele hoones ja hoones konstruktsiooni püsivusele

tulekahju ajal, mitte tule leviku piiramisele hoonelt teistele hoonetele. Samuti ei nähtu

määruse nr 315 ega selle lisade regulatsioonist, et TP2 tulevpüsivusklassi hoonele oleks välispiirete

kohta kehtestatud kaebaja kinnistu poolse otsaseina tegelikest tuleohutusomadustest rangemad

nõuded. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et asjaolud, et hoone projektdokumentatsioonis ei ole

suunatud TP2 tulepüsivusklassi nõuete järgimisele ning TP2 tulepüsivusklassi nõuetele vastavust

ei ole kontrollitud ka ehitus- ega kasutusloa andmisel, ei riiva kaebaja subjektiivset õigust. S.

Reiljani subjektiivne õigus seondub talle kuuluvatele ehitistele ja oma kinnistul viibides talle endale

vaidlusalusest hoonest lähtuva võimaliku tuleohu piiramisega ega ulatu vaidlusaluse hoone

säilimise või hoones viibivate isikute elu ja tervise tagamiseni. Seetõttu ei saa kasutusloa andmisel

hoone TP2 tulepüsivusklassi nõuetele vastavuse kontrollimata jätmine käesoleval juhul kaasa tuua

kasutusloa tühistamist. Seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt tuleb vastustajal aga hinnata, kas

kujunenud olukorras on alust kasutusloa andmise menetluse uuendamiseks.

60. Määruse nr 315 § 19 lg 2 järgi peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele

hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine

tagada ehituslike või muude abinõudega. Elamu rekonstrueerimisel on selle kaebaja kinnistu poolne

otsasein, mis asub 6,40 meetri (V kd, tl 37p) kaugusel kinnistu piirist, muudetud nõuetekohaseks

tuletõkkeseinaks, mida kinnitab Päästeameti ettekirjutuse täitmiseks ehitusloa taotlemisel esitatud

rekonstrueerimise eelprojekt ja Päästeameti Lõuna Päästekeskuse 14. juuli 2014. a ehitise

kasutusloa teatis. Päästeameti kinnitus on piisav, et tuletõkkeseina nõuetekohasust eeldada. Hoone

rekonstrueerimisel on kolmas isik otsaseina teise korruse aknad kinni ehitanud ning kinnitab sobiva

tuletõkkevärvi kasutamist otsaseina laudisel ja on esitanud vastustajale sellekohase sertifikaadi.

Samuti ei ole vaidlust selles, et pööningukorruse akna suurus on EI-30 tuletõkkeseinale esitatavatele

nõuetele vastav. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka kaebaja väited pööningukorruse akna

nõuetekohase sertifikaadi puudumise ja puiduga viimistletud seina ja räästakastide ebapiisava

töötlemise kohta ümber Päästeameti kinnitust tuletõkkeseina nõuetekohasusest. Kaebaja

seisukohaga mittenõustumist on Päästeamet põhjendanud 16. juuni 2014 vaideotsuses nr 7.2-8/328-

15 (I kd, tl 91-94). Muu hulgas on Päästeamet selgitanud, et elamu otsasein teisel ja

pööningukorrusel asub kaebaja elamust rohkem kui kaheksa meetri kaugusel, mistõttu ei ole nõutav

sellele kaebaja nimetatud täiendavate meetmete rakendamine.

Avalikult kättesaadavast rakendusest Google Maps nähtub, et kaebaja elamu on ehitatud vahetult

kinnistu piirile selliselt, et vaidlusaluse hoone poole jääb ühekordne ühepoolse viilkatusega garaaž.

Kaebaja elamu kõrgemad osad ei ulatu vahetult kinnistu piirini. Isegi garaaži minimaalse laiuse

korral on Päästeamet põhjendatult leidnud, et vaidlusaluse elamu teine ja pööningukorrus asuvad

suuremas osas enam kui kaheksa meetri kaugusel kaebaja hoonest. Vastavalt oli Päästeametil õigus

kaaluda, kas täiendavate tuleohutusmeetmete rakendamine on vajalik, sealhulgas selleks, et tagada

ohutus teiselt ja kolmandalt korruselt põlevamaterjali alla langemise korral. Ringkonnakohus leiab,

et vaideotsuses esitatud Päästeameti kaalutlused on asjakohased, kaebaja väiteid on arvestatud ning

hinnatud elamust lähtuvat tuleohtu kaebaja elamule. 7. aprillil 2014. a on Päästeamet teinud

kolmandale isikule ettekirjutuse (I kd, tl 86-88) elamu tuleohutusnõuetele vastavuse tagamiseks

ning hiljem kontrollinud ettekirjutuse täitmist ja andnud ehitisele kasutusloa teatise. Ümberehituse

käigus rakendatud meetmeid arvestades ei ole ka ringkonnakohtul alust kahelda, et täidetud on

määruse nr 315 § 19 lg-s 2 sätestatud nõue tule leviku piiramiseks ehituslike abinõudega.

61. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusaluse hoone väliste mõõtmete

mõningane muutmine 2006. aasta projekti ja ehitusloaga võrreldes ega minetused kasutusloa

andmisel ei too käesoleval juhul kaasa kasutusloa tühistamist.

III

62. S. Reiljan taotleb kaebuses veel vastustaja kohustamist tõkestama kinnistu Xxx elamu

kasutamine ja tagama kinnistu Xxx elamul ebaseadusliku ehitustegevusega tekitatud kõrvalekallete

likvideerimine.

Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et Xxx elamule kasutusloa andmisega ei riivatud kaebaja

õigusi sedavõrd intensiivselt, et S. Reiljani kaebuse alusel oleks põhjendatud kasutusloa

tühistamine. Vastavalt ei ole alust teha vastustajale ettekirjutust ka elamu kasutamise tõkestamiseks

või ehituslike kõrvalekallete likvideerimise tagamiseks. Ringkonnakohus nõustub Valga linna ja

halduskohtuga selles, et käesoleva vaidluse raames ei ole asjakohased kaebaja väited elamu

kasutamisest vastuolus sellele kasutusloas ettenähtud otstarbega. Vastupidiselt kolmanda isiku

varasemale soovile ei ole vastustaja kasutusloa andmisega lubanud kasutada hoonet ärilisel

eesmärgil. Seetõttu ei ole oluline, et hoone võib olla sobilik majutusteenuse pakkumiseks või

ürituste tarvis üürile andmiseks. Hoone ärilisel eesmärgil kasutamise korral, kui sellega häiritakse

kaebaja kinnistu sihipärast kasutamist, on kaebajal õigus vastustajalt taotleda järelevalvemenetluse

alustamist või pädevalt organilt korrakaitsemeetmete rakendamist.

63. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata.

64. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et menetlus halduskohtus rikkus oluliselt menetlusnorme,

kuna halduskohus lahendas asja kirjalikus menetluses istungit korraldamata, jättes kaebaja sellega

ilma võimalusest on seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning nende uurimiseks vahetult kohtu

juuresolekul. Käesolevas asjas ei ole vaidlust asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas.

Asjaolu, et kaebaja on vastu vaielnud ja soovinud istungil täiendavalt selgitada asjaolusid, millest

asja lahendamine ei sõltu, ei tingi järeldust, et halduskohus kirjalikus menetluses asja lahendanud

HKMS § 131 lg-s 1 sätestatud aluste puudumisele vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul

käesolevas asjas on menetlusosalised eri meelt just õiguslikes küsimustes. Kaebaja esile toodud

probleemid hoone projektdokumentatsioonis, ehituslikes lahendustes ja haldusmenetluses on kõik

seotud kaebaja, vastustaja ning kolmanda isiku õigustele ja kohustustele teistest menetlusosalistest

erineva hinnangu andmisega. Ringkonnakohus nõustub, et menetlusosalise ärakuulamiseks istungi

korraldamine keerukates või tõendamiseseme poolest mahukates asjades võib olla soovitav ka

juhul, kui esinevad kirjaliku menetluse eeldused. Käesoleval juhul on tegemist mitmenda

kohtuvaidlusega samade menetlusosaliste vahel, ajendatuna samast probleemist. Seetõttu on

kaebaja väited ja tõendid osaliselt korduvad, mis vähendab vajadust nende täiendavaks suuliseks

selgitamiseks. Lisaks osutab ringkonnakohus sellele, et kaebaja on liidetud asjas esitanud algselt

kaks kaebust ning lisaks menetlusdokumente, milles esitas seisukohad vastustaja ja kolmanda isiku

vastuväidetele ning viimaks kaebuse tervikteksti kokku 65 leheküljel (V kd, tl 85-127). Kaebaja

menetlusdokumendid on sedavõrd detailsed ja põhjalikud, et ainuüksi nende pinnal saab asuda

seisukohale, et kaebaja ei ole asja lahendamisel ilma jäänud võimalusest oma seisukohti esitada,

põhjendada, anda hinnanguid tõenditele ja vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele.

65. Eeltoodu alusel jääb S. Reiljani apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.

veebruari 2016. a otsus muutmata.

66. Apellatsioonkaebuses esitas S. Reiljan taotluse, et ringkonnakohus esitaks prokuratuurile

taotluse algatada uurimine võltsitud tehniliste andmetega ehitusprojektide kasutamise tõttu

vaidlusaluse ehitus- ja kasutusloa menetluses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, mis lubaks nõustuda

kaebaja hinnanguga ehitusprojektide võltsitusele. Projektdokumentatsioonis erinevuste esinemist

on vastustaja kasutusloa andmisel selgitanud ja põhjendanud. Kasutusloa andmisel olulise

tähendusega andmed on projektidest tuvastatavad. Projektide koostamine ja loataotluste esitamine

osaliselt tagantjärele ei ole kooskõlas ehitusõiguse põhimõtetega, kuid ei ole käesoleval juhul

põhjustanud vastustaja poolt asja ebaõige otsustamise.

Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette menetlusosalise õigust taotleda kohtult

kriminaalmenetluse alustamiseks prokuratuurile taotluse esitamist esimese astme kohtus ega

apellatsioonkaebuse esitamisel. Seetõttu on taotlus puudusega, mida ei ole võimalik kõrvaldada ja

ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata. Samal põhjusel jääb läbi vaatamata 22. septembri 2016.

a menetlusdokumendis esitatud taotlus halduskohtult selgituste nõudmiseks.

67. Ringkonnakohus jätab rahuldamata S. Reiljani 7. aprillil 2016 esitatud taotluse võrguleheküljel

Booking.com reklaami Xxx elamu majutushoonena kasutamise kohta, E. Kase 5. aprilli 2016. a

kirja ning 22. septembri 2016. a menetlusdokumendi lisana esitatud fotode asja juurde võtmiseks,

kuna nimetatud tõendid ei seondu käesoleva asja vaidluse esemega.

68. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja ega

kolmanda isiku kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

Madis Ernits

Agu Timmi

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt