1-17-2784/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-1735

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

27. veebruar 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Tõlk Natalia Tselikova Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak

Kriminaalasi V.F-i süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav V.F, IK XXX; sünniaeg: 01. jaanuar 1983. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; haridus: algharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.F KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista kuus (6) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg V.F-i 06.–08. jaanuar 2018. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista viis (5) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub poolt kohesele V.F-i ärakandmisele üks (1) kuu vangistust, mille kandmise algust arvata alates V.F-i teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 25. veebruarist 2018. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada

V.F-i suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud osa karistusest, s.o nelja (4) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui ei pane ühe (1) V.F aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on käitumiskontrolli ajal kohustatud: V.F

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte V.F-ile tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda V.F-ile kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrata V.F-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast karistuse kandmiselt vabanemisest alates hiljemalt ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse V.F-i kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse V.F (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks (6) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti V.F

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista sundraha V.F-ilt kolmsada seitsekümmend viis (375) eurot ja kaitsjatasu ükssada kakskümmend neli (124) eurot

80 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud V.F menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS,

SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X),

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700012174. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.F süüdistatakse selles, et tema:

•

06. jaanuaril 2018. a kella 19:02 paiku juhtis Tartumaal Tartu-Räpina-Värska maantee

11. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 reg nr XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,81 mg/l kohta);

•

25. veebruaril 2018. a kella 18:00 paiku juhtis Luunja vallas Kabinas Kajaka teel mootorsõidukit Audi A6 reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,12 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus V.F kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p

1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani V.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

V.F-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.–08. jaanuar 2018. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, mõistetavast karistusest kuulub V.F kohesele ärakandmisele 1 kuu vangistust, mille kandmise algust arvata alates V.F-i teistkordsest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 25. veebruarist 2018. a. Ülejäänud osa karistusest, s.o 4 kuu 27 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.F ei pane ühe (1) aasta kuue (6) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on V.F käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata V.F-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § lg p alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada V.F alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus

6 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 124,80 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. V.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada V.F-i suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. V.F-i menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja

kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/