4-17-1170/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi 4-17-1170

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuurikorrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

13.02.2017.a.otsus väärteoasjas nr. 2315,17,000522 K.I karistamises LS§ 221 lg 1 järgi

Kaebuse esitanud isik K.I, isikukood xxx, elukoht xxxx, xxxx

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON V™S § 132 p 2 alusel rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.02.2017.a.

otsus väärteoasjas nr. 2315,17,000522 karistuse määra osas ja teha uus otsus ning mõista karistuseks LS § 221 lg 1 järgi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

Rahatrahv summas 60 eurot kuulub tasumise 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisestRahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele

EE403300333416110002 Danske pangas või arvele

EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175023915.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras

Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades

advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule

kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vaidlustatud otsuse sisu:

2 Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.02.2017.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,17,000522 tehtud otsusega tuvastati, et K.I, 21.01.2017.a kell 11.53, Merivälja tee ja Mähe tee ristmikul, Pirita linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas, juhtides mootorsõidukit, ei jäänud foori keelava tule süttides stoppjoone ees seisma ning sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori kollase tulega.

Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja Aleksei Prijomõševi ütlustega.

Sellega rikkus K.I LS § 35 lg 10 nõudeid ning pani toime LS § 221 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo. LS § 221 lg 1 järgi on menetlusalusele isikule määratud rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot.

Kaebuse sisu:

K.I esitas Harju Maakohtule 23.02.2017.a kaebuse väärteoasjas nr 2315,17,000522 tehtud

otsuse peale. Väärteoasjast nähtub, et menetlusalune isik vastulauset ei ole esitanud. Esitatud informatsioon ei vasta tõele, kuna vastulause on esitatud läbi e-toimiku 31.01.2017. Peale otsuse saamist, 13.02.2017.a helistas vanemväärteomenetleja Triinu Riigorile, kes telefonikõnes tunnistas, et antud vastulauset pole otsuse tegemisel arvesse võetud, e-toimikus on vastulause siiski näha.

Kuna väärteootsuse tegemisel ei ole arvesse võetud menetlusosalise esitatud vastulauset, siis ei ole

menetlust läbi viies tagatud menetlusosalise õigus end kaitsta vastuväidet esitades ehk menetlusosaline pole ära kuulatud.

Antud asjaoludele tuginedes palub väärteoasjas nr 2315,17,000522 tehtud otsuse tühistamist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht:

Kohtuväline menetleja, tutvunud K.I kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 13.02.2017 üldmenetluse otsus karistuse suuruse osas tühistada ning teha selles osas uus otsus.

Menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud LS § 221 lg 1 järgi, kuna ta rikkus LS § 35 lg 10 nõudeid. Väärteoasjas kogutud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et 21.01.2017. Harju

Maakonnas, Tallinnas, Merivälja tee ja Mähe tee ristmikul menetlusalune isik, juhtides mootorsõidukit, ei jäänud foori keelava tule süttides stoppjoone ees seisma ning sõitis reguleeritud ülekäigurajale foori kollase tulega. Süüteokoosseis on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud, ta on selles süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 221 l g 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Menetlusalusele isikule on määratud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Otsuse kohaselt karistust kergendavad asjaolud puuduvad. 31.01.2017.a on K.I läbi e-toimiku esitanud vastulause, milles selgitab

juhtunu asjaolusid ja avaldab puhtsüdamlikku kahetsust. Eelpool nimetatud vastulause jäi kohtuvälisel menetlejal tehnilistel põhjustel otsuse tegemisel märkamata. Kohtuväline menetleja ei

ole karistuse määramisel vastulauses tooduga arvestamata jätmisel õigesti hinnanud KarS § 56 sätestatud nõudeid. Vastulauses avaldatud puhtsüdamlik kahetsus on siiras ja tõsiselt võetav. Isikut on võimalik mõjutada hoiduma edasistest rikkumistest sanktsiooni keskmisest määrast väiksema rahatrahvi määramisega.

3 Kohtu järeldused:

Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et K.I kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada karistuse määra osas ja teha selles osas uus otsus, karistades menetlusalust isikut rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot.

Vastavalt V™S § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele, hindab

tõendeid nende kogumis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus toimepandud õigusrikkumise osas, kaebaja soovib rahatrahvi tühistamist, kuivõrd tema esitatud vastulausega ei arvestatud.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et käesoleval juhul tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määra osas, menetlusaluse isikule tuleb määrata rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas ulatuses.

Väärteomaterjalides nähtuva menetlusaluse isiku vastulause kohaselt menetlusalune isik tunnistab liikluseeskirja rikkumist ja kollase fooritulega ristmikule sõitmist. Ta selgitas, et antud momendil

oli teekate märg, päike paistis madalalt ning see muutis nähtavuse äärmiselt kehvaks, mistõttu märkas kollast foorituld liiga hilja ega jõudnud enam reageerida, et veenduda ohutus peatumises enne ristmikku. Puhtsüdamlikult kahetseb ning lubab olla edaspidi tähelepanelikum.

Arvestades antud asjas esinevaid asjaolusid, peab kohus võimalikuks isikule määratud rahatrahvi

summat vähendada – proportsionaalne karistus toimepandud rikkumisega on kohtu hinnangul

sanktsiooni keskmisest väiksemas määras, s.o 15 trahviühikut ehk 60 eurot. Kohus arvestab seejuures menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning asjaolu, et K.I puuduvad varasemad väärteokaristused.

Selline karistus on kohtu arvates piisavaks, et edaspidi menetlusalune isik hoiduks liiklusrikkumiste

toimepanemisest ning oleks liikluses osaledes tähelepanelikum. Kohus märgib, et asjaolu, et

kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud menetlusaluse isiku vastulauset ja selles avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust, ei saa olla kohtuvälise menetleja otsuse täieliku tühistamise aluseks, küll

aga on võimalik K.I-le määratud rahatrahvi kergendada. Menetlusalune isik ei ole ka ise vaidlustanud, et liiklusalane rikkumine siiski aset leidis.

Seega, lähtudes eeltoodust, tuleb K.I kaebus rahuldada osaliselt ja tühistada Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 13.02.2017.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,17,000522 ja teha uus otsus ning mõista karistuseks LS § 221 lg 1 järgi 15 trahviühikut, s.o 60 eurot.

Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-135.

Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/