1-12-5398/158 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-12-5398

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-5398

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk

Zemfira Lampmann

Kaitsja

Kaido Kooga (määratud korra)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid N.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu N.N (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 20.03.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada N.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 25.10.2018.a ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada N.N katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada N.N-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida

vajadusel (kui arst peab vajalikuks) alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. KrMS § 180 alusel mõista N.N-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse N.N-ile eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 118,80 € (ükssada kaheksateist eurot ja 80 senti) - riigi kanda.

6. N.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

7. N.N vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusele, N.N-ile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 21.02.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava N.N-i kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N.N on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.09.2013.a otsusega KarS § 113 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 alusel 4 aasta 11 kuu ja 27-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 28.10.2013.a ja lõpp on 25.10.2018.a.

3

N.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetav kannab esimest vanglakaristust oma esimese kuriteo eest. Vangistuse ajal on

osalenud riigikeele õppes, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Võida“, töötab, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

N.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et lähedastest

on tal ema, õde ja täisealine tütar. Suhted sugulastega on säilinud. Karistuse kandmise ajal suhtleb N.N regulaarselt oma sugulastega telefoni ja kokkusaamiste teel. Vestluses ema ja õega ilmnes, et N.N on nende poolt koju oodatud ning on valmis teda igati toetama. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib N.N elama asuda aadressil Xxxx oma ema juurde. Vabanemisjärgselt on N.N olemas sugulaste materiaalne toetus.

Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda Maxima kaupluses. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandjaga selgus, et ta on nõus võtma tööle N.N-i . Maxima Eesti OÜ Ida-Virumaa piirkonnajuhi sõnul enne vangistus N.N on töötanud samas kohas ning nõus teda tagasi võtma.

N.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. N.N kannab karistust teise

inimese tapmise, s.o KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Kuriteo

sooritas ta olles alkoholijoobes. Vangla arvamuse kohaselt on kinnipeetava motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest kõrge ning kinnipeetava enda sõnul ei ole ta peale juhtunut üldse

alkoholi tarvitanud. Vangistuse jooksul on läbinud sõltuvusprogrammid. Rahvastikuregistri andmetel puudub N.N kindel elukoht, kuid vabanedes soovib minna elama ema juurde, kes andis ka sellekohase nõusoleku. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vangla arvamuse kohaselt vajab isik probleemide lahendamisel toetust, loodab palju teiste abile ning kui peab ise tegutsema, siis ebamugavas olukorras pigem jätab tegutsemata. Kinnipeetav

eitab vägivaldset käitumist, v.a toimepandud kuritegu, mille soodusteguriks oli alkoholi

tarvitamine. Avavanglas on olnud probleeme kaaskinnipeetavatega suhtlemisel ja vangla

arvamuse kohaselt võib isik suhelda provotseerivalt. Vangla arvamuse kohaselt võib muutuda agressiivseks. Vangla on asunud seisukohale, et ohustatud on kinnipeetava jaoks lähedased

inimesed, kellega pikema aja jooksul on olnud omavahelisi probleeme ning kellega koos

tarbitakse alkoholi. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, raskete tervisekahjustuste tekitamises, mis võib viia kannatanud surmani. Oht on kõige tõenäolisem juhul, kui kinnipeetav on alkoholi joobes ning alkoholi on tarvitatud koos isikuga, kellega on pikema aja vältel olnud

lahkhelisid. Seega arvestades toimepandud kuriteo raskusastet, selle toimepanemise mõjuteguriks olevat alkoholi tarvitamist, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud kinnipeetava

ennetähtaegne vabanemine, kuivõrd isik võib jätkuvalt ohtlik olla kui ta vabaduses jätkab

alkoholi tarvitamist. Samuti ei toeta N.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist

riiklikku süüdistust esindanud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Olga Dorogan.

Prokuratuur ei soovi N.N-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse

läbivaatamisest (istungist) osa võtta.

Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist,

kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, kogu aeg töötab, osales sotsiaalprogrammides. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks.

4

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

N.N-i ja kaitsja arvamused, leiab, et N.N-i võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.N-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kuigi N.N kannab karistust raske esimese astme kuriteo eest, arvestab kohus, et kinnipeetav on varem karistamata ning kannab seega ka esimest vabaduskaotuslikku karistust. Siinjuures arvestab kohus, et isik on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 3 aastat ja 5 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud viimasel ajal korrektne, mida kinnitab

kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb

õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivastest reeglitest kinni pidama ning neid

austama. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka kinnipeetava

resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti on kohtu hinnangul oluline, et kinnipeetav

avaldas kohtuistungil valmisolekut pöörduda vajadusel alkoholiprobleemide tõttu vastavale

ravile. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise oht kõige

tõenäolisem juhul, kui kinnipeetav on alkoholi joobes, on kohtu hinnangul positiivne, et

kinnipeetav teeb kõik endast oleneva vähendamaks alkoholist tulenevat riski. Kuna aga alkoholiprobleemid olid kinnipeetaval kohtuistungil avaldatu kohaselt ammu ning ka vangistuses on kinnipeetav olnud eemal alkoholist, saab ravi tegeliku vajaduse otsustada vastava eriala

spetsialist. Siinjuures arvestab kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et motivatsioon

vabaneda alkoholi tarvitamisest on kõrge, peale juhtunut pole väidetavalt tarvitanud, hakkas kirikus käima, tõendid, mis tõendaks alkoholi kuritarvitamist või sõltuvust, puuduvad.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 5 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 4 %, nimetatud näitajad on väga madalad. Samuti on vangla

välja toonud, et kuriteost räägib kinnipeetav kahetsusega, on kindel, et sellist tegu tulevikus

enam kindlasti toime ei pane. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne

vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli

ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse.

Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on N.N lisaks elukohale olemas ka kindel töökoht ning

lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on

nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

5

KrMS § 180 alusel tuleb N.N hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Kaido Kooga esitas kohtule taotluse hüvitada talle 166,80 eurot riigi õigusabi osutamise eest. Nimetatud summast kokku 118,80 eurot on märgitud sõidukuluna Jõhvi-Tallinn-Jõhvi.

Kohus peab põhjendatuks N.N-ilt välja mõista 48 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 118,80 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud

mõista N.N-ilt välja summat, mis seisneb kaitsja poolt näidatud tasus õigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aja eest. Seega arvestab kohus summast 166,80 eurot maha summa 118,80 eurot ning tasumisele kuulub 48 eurot.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/