1-07-9610/5 · 1-07-9610/5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-07-9610 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör Indrek REBASE Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Asja läbivaatamise kuupäev 07.04.2009 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.F-i elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.F

sünd. xxx, isikukood xxx,

Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, elukoht xxx Ida-Virumaa, töökohta ei ole Karistuse kandmise algus 18.08.2008 ja lõpp 08.06.2010 RESOLUTSIOON Jätta J.F elektroonil ise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

2

Viru Vangla esitas 17.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.F-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

J.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.08.2008 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, §209 lg.2 p.1 ja §263 p.1, 2, 3 järgi ja

karistatud KarS §64 lg.1, KrMS §238 lg.2 ja KarS §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 9 kuud 22 päeva alates 18.08.2008.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav Viru Vanglas õppinud

ega töötanud, kuid on huvitatud hariduse jätkamisest ja riigikeele õppimisest. Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat vanemad ja elukaaslane. Elama asub vanemate

juurde 3-toalisesse korterisse. Kinnipeetaval on olemas võlad, mida soovib kohe

hakata hüvitama, kui vabaneb ja asub tööle. Alkoholi tarvitamisega kinnipeetaval probleeme ei olnud, kuid narkootikume tarvitas. Vangistuses viibib kinnipeetav 4-ndat

korda, on rikkunud ka kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav tunnetab muutuste

vajalikkust ja saab aru oma süüst. Kuritegude dünaamika on samas muutunud raskemaks. Uue kuriteo riski vähendab lähedaste toetus vangistuse ajal ja suhete säilimine peale vabanemist, suhtlusringi valimine. On positiivne, et kinnipeetav omab

motivatsiooni ja tahet muutuda, et vabaneda ennetähtaegselt, nõustumine täitma kriminaalhoolduse nõudeid.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et uue kuriteo toimepanemise risk J.F-i

poolt on suur, kuna varem on ta korduvalt karistatud, viimase teo pani toime katseajal. Sellest on näha, et kinnipeetav ei allunud seadusega ettenähtud normidele

ja ka uue katseaja jooksul võib kriminaalhoolduse teostamine olla probleemne. Samuti nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et kinnipeetaval oli vabaduses probleeme seoses narkootiliste ainete tarvitamisega ja on risk, et hakkab vabaduses uuesti narkootikume tarvitama, mis võib negatiivselt mõjutada tema käitumist pärast

vabanemist. Kinnipeetavale ei ole garanteeritud töökohta peale vabanemist, samuti puudub arvestatav töökogemus, mistõttu töö leidmine peale vabanemist on keeruline. Töötus ja rohke vaba aeg soodustavad seadusevastasele käitumisele asumist.

Maakohtu istung

Kinnipeetav J.F taotles maakohtu istungil enda vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ja nõustus kohtu poolt määratava valve pikkusega. Kinnipeetav seletas, et asub elama vanemate juurde ja kohe tööd

otsima. Samuti kinnitas kinnipeetav, et ei ole narkootikume tarvitanud alates perioodist umbes pool aastat enne vangistust.

Prokuröri abi Indrek Rebase kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toetanud.

3 Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik palus taotlus rahuldada ja leidis, et lisaks

vanemate ja elukaaslase toetusele aitab uute kuritegude toimepanemise ohtu vähendada ka elektroonilise valve kohaldamine.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et J.F tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab karistust kolme erineva sätte järgi kuritegude

toimepanemise eest – KarS §199 lg.2 p.4, §209 lg.2 p.1 ja §263 p.1, 2, 3. Mõistetud karistusest on tal kantud peaaegu 8 kuud, kandmata 1 aasta 2 kuud. Varasemalt on

talle mõistetud karistus tingimisi, kuid kontrollnõudeid ta täita ei suutnud ning sooritas katseajal uue kuriteo.

Maakohus leiab, et olukorras, kus kinnipeetaval on kantud karistust vähem, kui jääb kanda, ning varasemalt on rikkunud katseaja nõudeid, on kinnipeetava vabastamine tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ennatlik. Vabanemisel vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega kaasnevad erilised piirangud ning maakohtul puudub antud asja materjalide põhjal veendumus, et kinnipeetav suudab läbida katseaja nõuete kohaselt.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et vabanemise korral puudub kinnipeetaval

garanteeritud töökoht. Maakohus leiab, et seoses elektroonilise valvega kaasnevate

piirangutega puudub kinnipeetaval vabaduses väga suur võimalus töökoha

hankimiseks ja ta on seotud ühe kindla piirkonnaga. Arvestades kinnipeetava eelnevat biograafiat, haridust, töökogemust, elektroonilist valvet ning ka situatsiooni tööhõivega Narvas, ei ole kinnipeetaval töökoha leidmine kuigi tõenäoline. Palju vaba aega ning materiaalsete raskuste tekkimine võivad aga suurendada kinnipeetava poolt

uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kuigi vanemad on kinnitanud, et on nõus

kinnipeetavat toetama ka materiaalselt, nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et

kinnipeetava vanemad on pensionärid, kes saavad riigipensioni. Poja lisandumine ülalpeetavaks võib raskendada vanemate materiaalset toimetulekut.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on narkosõltuvusega isikuga. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav ise, et lisaks vangistuses viibitud ajale ei ole ta

narkootikume tarvitanud juba pool aastat enne seda. Maakohus leiab, et periood

umbes aasta on liiga vähene aeg otsustamaks selle üle, kas kinnipeetav on

vabanenud sõltuvusest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipeetav

narkosõltuvuse vastastes programmides osalenud, kuid nendes osalemine on talle

soovitav. Ka maakohus leiab, et kinnipeetaval tuleb oma narkosõltuvusest

4

vabakssaamise kinnituseks kindlasti läbida vastavad võõrutusalased programmid. Nende läbimine on kindlam ja läbimise tulemuslikkus on suurem vangistuses.

Kuigi maakohus peab antud asjas positiivseteks asjaoludeks kindla elukoha

olemasolu (koos sobivuse ja nõusolekutega elektroonilise valveseadme

paigaldamiseks), toetava sotsiaalse võrgustiku olemasolu ja distsiplinaarkaristuste puudumise vangistuse ajal, leiab maakohus, et arvestades ülaltoodut on kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal elektroonilise valve kohaldamisega ennatlik, ei ole põhjendatud ning seaduslikud alused selleks puuduvad. Ka kinnipeetaval endal on tunduvalt kergem vabaneda võimaluse korral vangistusest

tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, kuna see annab suuremad võimalused näiteks kasvõi töökoha leidmiseks.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik