3-16-530/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-530 Haldusasi UO kaebus Maksuja Tolliameti 02.02.2016 korralduse nr 13-7/00644-3 ja 11.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3208-

2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – UO Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 30.11.2016 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus UO apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta UO apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-530 muutmata.

2. Jätta apellandi apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2017. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-16-530 2(3) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) kontrollis Plustend Grupp OÜ maksude õigsust maksustamisperioodidel juuli 2013–veebruar 2014. MTA kohustas 30.05.2014 maksuotsusega nr 12.2- 3/22124-16 Plustend Grupp OÜ-d tasuma maksusumma 67 216,56 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei esitanud äriühing kontrolli raames ühtegi raamatupidamise dokumenti, mistõttu ei saa ta sisendkäibemaksu maha arvata ning äriühingu arvelduskontodelt sularaha väljavõtmine tuleb maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Maksuotsus tehti tingimusega, et maksukohustuslasel on õigus esitada 30 päeva jooksul MTA-le raamatupidamise dokumendid maksuotsuse muutmise kaalumiseks. Plustend Grupp OÜ nõutud dokumente ei esitanud ning maksusummat ei tasunud.

2. MTA algatas 11.01.2016 UO suhtes vastutusotsuse koostamise menetluse, esitades Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba seada Eesti Vabariigi kasuks 71 496,97 euro suurune kohtulik hüpoteek UO-le kuuluvale kahele kinnisasjale. Taotluse kohaselt on Plustend Grupp OÜ-le määratud maksukohustus tekkinud mh UO juhatuse liikmeks oleku ajal. UO oli juhatuse liige 15.11.2007 kuni 24.01.2014. Äriühingu seadusliku esindaja vastutus tuleneb maksukorralduse seaduse (MKS) § 96 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1.

3. Maksuja Tolliamet kohustas 02.02.2016 korraldusega nr 13-7/00644-3 UO MKS § 59 ja § 60 lg 1 alusel ilmuma 01.03.2016 kell 10.00 maksuhalduri ametniku juurde ja andma suulist teavet Plustend Grupp OÜ juhatuse liikme kohustuste täitmise kohta ajavahemikul 15.11.2007 kuni 24.01.2014, osaühingu majandustegevuse kohta perioodil 2013. aasta juulist kuni 2014. aasta veebruarini ning samas ajavahemikus kujunenud maksuvõla kohta. Korralduse põhjenduste kohaselt on MTA algatanud vastutusmenetluse UO suhtes. Suurem osa maksuvõlast on tekkinud UO juhatuse liikmeks oleku ajal. Tema poolt antav teave on vajalik asjaolude väljaselgitamiseks.

4. Maksuja Tolliamet jättis 11.03.2016 vaideotsusega nr 6-1/3208-2 UO vaide rahuldamata.

5. UO esitas 16.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 02.02.2016 korralduse nr 13- 7/00644-3 ja 11.03.2016 vaideotsuse nr 6-1/3208-2 tühistamiseks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaevatav haldusakt on kooskõlas MKS-s sätestatuga ja seda on vajalikul määral põhjendatud. Kaebaja väited, et tema juhatuse liikmeks olemise ajal osaühingul maksuvõlga ei esinenud ja tema juhatuse liikme kohustusi ei ole rikkunud, pole praeguses vaidluses asjakohased. Kaebaja vastutus Plustend Grupp OÜ maksuvõla eest tehakse kindlaks vastutusotsuse koostamise menetluse raames. Vaideotsuses on küll ebatäpsus vaidlustatud korraldusele viitamisel, kuid see ei too kaasa vaideotsuse tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. UO esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 30.11.2016 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Korralduse teabe andmiseks pidanuks tegema VZ-le, kes oli osaühingu juhatuse liige ajal, mil toimetati maksumenetlust. Kaebajat ei saa panna vastutama VZ tegude eest. Alusetu menetlus on kaebajat väga koormav ja halvendab tema elukvaliteeti.

3-16-530 3(3)

8. Maksuja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Asjaolu, et kaebaja on osaühingu endine juhatuse liige, ei takista tema suhtes vastutusmenetluse toimetamist. Kaebaja ei saa praeguses asjas esitada vastuväiteid aegumise, vastutusmenetluse toimetamise jm kohta. Vastutusotsust saab kaebaja eraldi vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

10. Sisuliselt on kaebaja eesmärgiks vältida tema suhtes vastutusotsuse tegemise menetluse toimetamist, kuna kaebaja ei pea ennast vastutavaks Plustend Grupp OÜ maksuvõla tekkimise eest. Sellist nõuet ei saa kaebaja HKMS § 45 lg 3 kohaselt esitada. Vastutusotsuse tegemise eelduste puudumise kohta esitatud väidete kohta saab halduskohus anda lõpliku hinnangu alles vastutusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel. Teiseks tuleb märkida, et haldusasjas nr 3- 16-62 rahuldas halduskohus MTA taotluse ja andis loa võimaliku vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks UO suhtes. Nii halduskui ringkonnakohus leidsid, et vastutusotsuse tegemine pole perspektiivitu ning Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust menetlusse. Sellest järeldub, et vastutusmenetluse algatamine on lubatav. Kaebaja peab alluma seaduslikule menetlusele vaatamata sellele, et see on temale majanduslikult ja emotsionaalselt raske. Kaebuse esitamise hetke seisuga oli menetlus kaebaja suhtes kestnud vaid mõned kuud. Maksukohustuslase seaduslikuks esindajaks asumisega on isik endale võtnud kohustuse alluda tulevikus kontrollimenetlustele. Vastutusmenetluse käigus võib küll selguda, et kaebajale solidaarse vastutuse panemiseks ei ole alust, kuid see ei tähenda, et menetluse alustamine (kaebajalt teabe nõudmine) oli õigusvastane. Vastutusmenetluse ebamõistliku viibimise korral saab kaebaja esitada maksuhalduri vastu kohustamisnõude (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 06.03.2015 otsus asjas nr 3-3-1-78-14, p-d 19 ja 24). Kui kaebaja leiab, et tema suhtes on algatatud menetlus ja ta kannab seetõttu kahju juhatuse teise liikme tegevuse tõttu ja süül, võib tal olla tsiviilõiguslik nõue viimati nimetatud isiku vastu.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks