1-16-8837/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-8837

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2017, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 21.02.2017 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Kriminaalasja number 1-16-8837 (15244001205) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Marina Davõdovitš Kriminaalasi

F.O süüdistuses KarS § 424 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jaanika Kõrgmaa Süüdistatav F.O

Elukoht: xxx; isikukood: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane:

- Viru Maakohtu otsusega KarS § 202 lg 2 p 2 järgi 27.01.2016 vangistusega 2 kuud tingimisi 3-aastase katseajaga. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina

RESOLUTSIOON

Tunnistada F.O süüdi KarS § 424 järgi (01.09.2015 episoodis) ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.01.2016 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 2 (kaks) kuud ning

mõista F.O-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 4 (neli) kuud vangistust.

Tunnistada F.O süüdi KarS § 424 järgi (06.02.2016 episoodis) ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

1-16-8837

2

KarS §§ 65 lg 2 ja 64 lg 1, alusel moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada F.O vangistusega 8 (kaheksa) kuud.

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus F.O-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks F.O vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu F.O ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada F.O-le

lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 1 (üks) aasta.

Liiklusseaduse § 127 alusel on F.O kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Asitõendid: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, hoida kriminaalasja juures.

Mõista F.O-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 705 (seitsesada viis)

eurot, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 433 (nelisada

kolmkümmend kolm) eurot ja 44 senti, kaitsja Irina Žurina poolt 25.10.2016 eelistungil osutatud õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja 72 senti, kaitsja Irina Žurina poolt 21.02.2017 kohtuistungitel osutatud õigusabi eest 265 (kakssada kuuskümmend viis) eurot ja 44 senti, uriiniproovi võtmise ja terviseseisundi kirjeldamise kulud 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 19 senti, joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi kulud 70 (seitsekümmend) eurot.

KarS §180 lg 3 alusel jätta menetluskulud kaitsja Irina Žurina poolt 25.10.2016 eelistungil osutatud õigusabi eest summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot ja 72 senti riigi kanda.

Määrata, et F.O on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003

DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700013970 ning selgitus „F.O, 1-16-8837, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

1-16-8837

3

I Kohtu alla antud isiku süüdistus

F.O´i süüdistatakse selles, et ta juhtis 01.09.2015.a kella 18.45 ajal Ida-Virumaal

Kohtla-Järve linnas Kalevi tn 21 asuva maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz riikliku

registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (fentanüüli, metadooni, amfetamiini,

metamfetamiini, tramadooli, nordasepaami ja klonasepaami, s.o ainete, mis kuuluvad

sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 kohaselt “Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisas 1 loetletud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I, II, III ja IV osa nimekirja, tarvitamisest põhjustatud joove).

Samuti süüdistatakse F.O ´i selles, et ta juhtis 06.02.2016.a 05.00 ajal Tallinn-

Narva mnt 207. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat riikliku registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (fentanüüli, metadooni, amfetamiini, metamfetamiini ja klonasepaami

s.o ainete, mis kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 kohaselt “Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisas 1 loetletud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I, II ja IV osa nimekirja, tarvitamisest põhjustatud joove).

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisund narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava

aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellise käitumisega rikkus F.O korduvalt liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis.

Sel moel pani F.O toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 424 alusel.

II Kohtuistung

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav end süüdi osaliselt ning selgitas, et esimese episoodiga ta on nõus ja

tunnistab ennast süüdi aga teise episoodi kohta selgitas, et selles osas tunnistab ennast süüdi osaliselt, et ta küll tarvitas narkootilisi aineid aga see oli 2-3 päeva enne seda sündmust. Tol päeval ta sõitis Sillamäelt Narva. Ta magas hästi vähe ja tal oli seisund sellest tingituna, ta magas umbes paar tundi enne seda. Sellel päeval ta ei tarvitanud mingeid narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Ta tarvitas ecstasyt 3 päeva enne sündmust ning arvab, et kõik teised

ained sisaldusid selles narkootikumis. Ta oli kindel selles, et ta ei ole narkojoobes.

Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et F.O süü talle inkrimineeritud kuriteoepisoodide toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt

1-16-8837

4 õigesti kvalifitseeritud.

Antud kuriteo toimepanemine F.O poolt on tõendatud:

01.09.2015 episood

Tunnistaja Xxˇi ütlustega (k 2, lk 2,3), kust nähtub, et tema 01.09.2015 kell 18.19 sõitis autoga

mööda Olevi tänavat ja tema ees sõitis Mercedes-Benz reg nr xx

ning rismikul (Kalevi 21 maja lähedal) jäi see auto seisma keset teed. Nägi, et selle auto juht on magama jäänud.

Tunnistaja Xxˇi ütlustega (k 2, lk 1), kust nähtub, et tema, olles 01.09.2015 kell 18.30 teenistuses

patrulltoimkonnas sai väljakutse selle kohta, et Kohtla-Järvele Kalevi tänavale kihutab sõiduauto

Mercedes-Benz ja juht on arvatavasti

joobes. Kell 18.45 Kalevi 21 maja hoovis nägi sõiduautot Mercedes-Benz reg nr xx, mis oli pargitud haljasalale. Mootoriruum oli lahti ja sealt tuli välja suits.

Auto juures jooksis mees ja kustutas auto mootor tulekustutiga. Selgus, et mees on F.O , kellel olid väiksed silmapupillid, käitumises ilmnesid kerged häired, tema oli väga rahutu

ning lõpmatu midagi rääkis. Kõnes olid väiksed häired. F.O käitumine viitas joobele.

Indikaatorvahend ei näidanud alkoholi. Narko kiirtest andis po

sitiivse tulemuse amfetamiinile, metamfetamiinile ja metadoonile.

Indikaatorivahendi kasutamise protokolliga (k 1, lk 4), millest nähtub, et, kasutades 01.09.2015

kell 19.00 indikaatorvahendit Rapid Stat tuvastati, et F.O test andis positii vse tulemuse amfetamiinile, metamfetamiinile ja metadoonile.

Terviseseisundi kirjeldamise protokolliga nr 73 08.09.2015 uuringuaktiga (k 1 lk 13-15) ning (k 1, lk 11,12), kust tuleneb, et süüdistatava uriinis on tuvastatud fentanüüli, metadooni, amfetamini,

metamfetamiini, tramadooli, nordasepaami, klonasepaami metaboliidid. F.O läbivaatuse ajal 01.09.2015 kell 20.02 esines tal joove.

Asitõendi vaatlusprotokolliga (k 1 lk 20-22), kust tuleneb, et on vaadeldud videosalvestis, mis oli tehtud 01.09.2015 ajavahemikul 18.16-18.19. Nähtav, et kaamera ees sõidab sõiduauto Mercedes- Benz reg nr xx. Kalevi-Pärna tänavate ristmikul MB peatub enne vöötrada ja jääb seisma.

Selle episoodi osas mingit vaidlust ei ole. F.O tunnistas end süüdi täielikult ning tema süü on kinnitatud ka ülalpool nimetatud tõenditega, mis on üksteisega kooskõlas.

06.02.2016 episood

Tunnistaja Xxi ütlustega (k 1, lk 1-5), kust nähtub, et tema 06.02.2016 olles teenistuses ekipaažis

4479 teostas liiklusjärelevalvet Tallinn-

Narva maanteel. Tema tähelepanu äratas nende taga kaugtuledega sõitnud auto. Sõiduki juht ei lülitanud kaugtuled välja isegi siis, kui teised sõidukid sõitsid temale vastu. Nad pöörasid ringi ning märkasid, et see auto on Volkswagen Passat reg nr xxx. Antud auto oli peatatud juhiks osutus F O Vesteldes F O ga tekkis tal kahtlus

et F.O on narkojoobes – juhi pupillid olid väikesed, silmad märjad ja läikivad, reaktsioonikiirus oli häiritud. F.O ei o lnud nõus läbida narkotesti ning oli toimetatud haiglasse

uriiniproovi võtmiseks. Haiglas ta nägi, et F.O valas uriiniproovi asemel mingit vedelikku kaasas olevast purgist. Ta andis F.O-le uue purgi, kuhu F.O valas enda uriini.

Terviseseisundi kirjeldamise protokolliga 12.02.2016 uuringuaktiga (k 1 lk 97) ning (k 1, lk 103- 104

), kust tuleneb, et süüdistatava uriinis on tuvastatud fentanüüli, metadooni, amfetamiini,

metamfetamiini, klonasepaami metaboliidid. F.O läbivaatuse ajal 06.02.2016 kell

1-16-8837

5 06.30 esines tal joove.

Süüdistatava F.O väide, et 06.02.2016 istus ta

rooli taga kainena ning väide, et temal

tuvastatud käitumishäired on tingitud sellest, et ta oli väsinud kuna ei maganud kaua aega, on

ümberlükatud nii tunnistaja xxx ütlustega, kui ka 12.02.2016 uuringuakti koos kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnanguga.

Tunnistaja on pööranud tähelepanu sellele, et F.O pupillid olid väikesed, silmad märjad ja

läikivad, reaktsioonikiirus oli häiritud. Uuringuakti koos eksperdihinnanguga

on tuvastatud, et F.O tarvitas fentanüüli, metadooni, amfetamiini, metamfetamiini ja klonasepaami ning tema läbivaatuse ajal (06.02.2016 kell 06.30) esines F.O joove.

Kohtul puudub alus seada kahtluse alla eksperti

kompetentsuse ja erapooletuse ning tunnistaja usaldusväärsuse.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava F.O

ütlused on antud selleks, et vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest.

Seetõttu eelistab kohus kohtuotsuse tegemisel just tunnistaja xxx ja dokumentaalseid tõendeid - uuringuakti ning kohtutoksikoloogiaeksperdi hinnangut.

Kokkuvõtteks, kohus on seisukohal, et kohtuliku uurimise käigus on leidnud kinnitust see, et F.O juhtis sõiduautot nii 01.09.2015, kui ka 06.02.2016 olles joobeseisundis.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

või muu joovestava aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisund narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Antud juhul on tuvastatud nii narkootilise aine tarvitamine F.O

poolt kui ka see, et tema terviseseisund oli häiritud.

Sellises seisundis autot juhtides, rikkus F.O

LS § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis ning pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et mootorsõidukit narkojoobes juhtis süüdistatav F.O otsese tahtlusega –

ta oli teadlik, et on narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tarvitanud, et ta on narkojooves, kuid sellele vaatamata tahtis autot juhtida ja tegi seda.

Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega kui ta teab et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Seega esinevad süüdistatava käitumise

s talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

tahtluse liiki,

1-16-8837

6 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel.

Põhikaristus

KarS §-s 424 sätestatu kohaselt on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.

F.O on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud vangistusega ning vaatamata sellele pani tahtlikult toime veel kaks kuriteoepisoodi.

Arvestades süüdistatava varasemat käitumist, asub kohus seisukohale, et F.O

karistamine rahalise karistuse või üldkasuliku tööga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Kohus on seisukohal, et karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevatest karistustest leebem.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et F.O on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega.

Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüaste on keskmiselt suurem kuna F.O pani toime kaks KarS § 424 ettenähtud kuriteoepisoodi, millega seoses väärib ta keskmisest rangemat karistust.

Arvestades aga sellega, et ühe episoodi puhul ilmneb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 mõttes (puhsüdamlik

kahetsus) ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, seda, et süüdistataval on olemas alaealise lapsega pere ning töökoht, asub kohus seisukohale, et F.O on otstarbekohane karistada vangistusega, mis on alla KarS § 424 ettenähtud vangistuse keskmise määra.

Kuna üks kuriteoepisood on toimepandud katseajal, siis tuleb moodustada liitkaristus.

Lisakaristus

Süüdistatav F.O , olles isik, kes on varem karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis vaatamata sellele taas sõiduautot joobeseisundis.

Sellises olukorras on Riigikohus mitmel korral sedastanud, et „korduvalt alkoholijoobes juhtimise

eest tuleb juhtimisõigus

üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada“ (vt nt RKKKo 3-1-1-69-03, p 7 koos täiendavate viidetega).

Selliseid erandlikke asjaolusid F.O puhul ei esine.

Siinkohal peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi

nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse

adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas peab see leidma se

lge väljenduse ka lisakaristuse kohaldamise näol.

Ülaltoodu alusel peab kohus vajalikuks kohaldada F.O suhtes KarS § 50 sätteid ning

1-16-8837

7 määrata temale lisakaristus – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Arvestades sellega, et ilmneb karistust kergendav ajsolu KarS § 57 mõttes (puhtsüdamlik kahetsus)

ning samal ajal puuduvad karistust raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et F.O lisakaristus võib olla alla KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristuse keskmise määra.

V Menetluskulud

Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Kohus on seisukohal, et, võttes arvesse F.O majanduslikku seisundit ning tema resotsialiseerimise huvides tuleb jätta osa kohtukuludest riigi kanda.

Arvestades ülejäänud menetluskulude suurust ning seda, et karistuseks on määratud reaalne vangistus on ilmne, et nende kohene ja täies ulatuses tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Seetõttu

annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, § 238, § 311, § 313, § 315.

Innokenti Menšikov Kohtunik