2-16-5299/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27. märtsil 2017

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-5299

Kohtuasi

Xxxxhagi AS Xxxx vastu 12 600 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 600 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepingulised

esindajad Jüri xxxxja Jelena xxxx

Kostja: AS Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

Kohtuistungi toimumise aeg

15. veebruar 2017

Resolutsioon

Jätta Xxxxhagi AS Xxxxvastu 12 600 euro väljamõistmiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta Xxxxkanda

2. Välja mõista XxxxAS-i Xxxxkasuks menetluskulud

3 828,15 eurot (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend

kaheksa eurot ja 15 senti)

3. Välja mõista XxxxAS-i Xxxxkasuks menetluskuludelt

viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. Hageja palus esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks 2015.a eest saamata jäänud

tulemustasu 12 600 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja asus kostja juures müügidirektori ametikohale tööle 27.05.2013. Tööleping nr 1262

sõlmiti tähtajatult. Tööleping lõpetati 10.01.2016 poolte vahel 11.12.2015 TLS § 79 alusel

`

sõlmitud kokkuleppega, mille p 10.3 kohaselt makstakse töötajale välja 2015.a. eest teenitud

tulemustasu peale 2015.a. tulemuste selgumist. Lisatasude maksmine eelnenud aastatel toimus

tavapäraselt koos jaanuarikuu palga väljamaksmisega veebruaris. Hageja saatis kostjale

03.02.2016 e-kirja, milles osundas kokkulepitud tulemustasule ja märkis, et loodab asja

lahendamist 10. veebruariks. Kostja vastas 03.02.2016 e-kirjaga, et oodatust oluliselt

kehvematest majandustulemustest ning kostja nõukogu poolt saadud tagasisidest lähtuvalt on

otsustatud 2015.a. tulemuste eest tulemustasu mitte maksta ning, et see laieneb kõigile kostja

töötajatele, kellel olid 2015. aasta tulemustasu kokkulepped sõlmitud. Hageja esitas 15.02.2016

kostjale võlanõude, mis sisaldas kostja otsustusele tulemustasu maksmisest keeldumise kohta

vastuväiteid koos põhjendustega. Kostja vastas 18.02.2016 e-kirjaga, et ei pea esitatud nõuet

põhjendatuks.

3. Hageja on seisukohal, et kostja on kinnitanud, et 2015. aasta tulemused on selgunud, s.t.

tulemustasu nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja juhatusel puudub õigus hilisema

ühepoolse otsustusega poolte kokkulepet muuta või tühistada. Juhatuse koosoleku 29.01.2016

protokollis nr 1/2016 on märgitud, et tulenevalt eeltoodust otsustas juhatus töötajatele 2015

aasta töötulemuste eest tulemustasu mitte maksta. Alates 10.01.2016 ei olnud hageja enam

kostja töötaja, mistõttu ei saanud sellesisuline otsustus tema jaoks laieneda. Töölepingu p 4.3.

kohaselt on tulemustasu 30 % töölepingujärgsest töötasust ja arvestamise perioodiks on

majandusaasta. Tulemustasu makstakse välja peale majandustulemuste selgumist. Töölepingu p

4.1. järgi oli alates 01.01.2014 hageja palk 3 500 eurot kuus, 2015.a aastapalk seega 42 000

eurot, millest 30 % on 12 600 eurot. Hagejale on kostja endise müügidirektorina teada, et tema

2015. aasta tulemustasuks on arvestuslikult 11 351,42 eurot, mille kohta tõendid puuduvad.

Seega saab hagi esitamisel lähtuda ainult töölepingu p-dest 4.1. ja 4.3, mille kohaselt on

tulemustasu suuruseks 12 600 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt oli hageja

töölepingu p 4.3 alusel tulemustasu esimeseks eelduseks head majandustulemused ning seejärel

töötajale püstitatud eesmärkide saavutamine. Tulemustasu eeldusi täpsustab kostja määratletud

„Eesmärkide püstitamise ja tulemuste hindamise kord“ (edaspidi kord). Korra p 5.3 näeb ette, et

ettevõtte üldiste eesmärkide või planeeritud majandustulemuste mittesaavutamisel otsustab

lisatasu piirmäärad juhtrühm. Eelarvestatud kasumist täitsid kostja majandustulemused 2015.a

vaid 62%, mis on võrreldes varasemate aastatega halb tulemus. Seetõttu otsustati 29.01.2016.a

tulemustasusid mitte maksta. Kord oli hagejale teada, mistõttu ei saanud tal tekkida ootust

tulemustasule 2015. aasta eest. Hageja kui ettevõtte müügitöö eest vastutav isik pidi olema

teadlik, et 2015.a majandustulemused jäävad alla ootuste. Ka töölepingu lõppemisel sõlmitud

kokkuleppe alusel on välistatud, et hagejal saanuks tekkida ootus tulemustasule, kuna sõlmitud

kokkuleppega ei muudetud töölepingus ja korras sätestatud tulemustasu eeldusi ega loodud uusi

tulemustasu arvestamise aluseid.

5. Hagi esitamise eelselt, 15.02.2016 allkirjastas hageja vormi, millest ta on kustutanud valemi

viimase elemendi, s.o eelarvestatud ja tegeliku kasumi suhte rea ehk ettevõtte eesmärkide

täitmise osakaalu (%), millega ta rikkus korra punktidest 3.3 ja 5.9 tulenevat vormide järgimise

kohustust. Kõrvaldades hageja võltsingud ja lisades korra lisa 3 kohase vormi ritta „Muu“

hageja isiklike eesmärkide täitmise määra (5%) ja viimasesse ritta hagejale teadaolevad andmed

majandustulemuste kohta (62%), saanuks hageja tulemustasu moodustada kõige enam 3363,83

eurot. Selline summa kujunenuks, arvestades seda, et hageja eesmärkide täitmine jäi alla 90%,

mistõttu kohaldub ülal p 4.3 kirjeldatud valem. Sealjuures on „Muu“ osakaalu juures arvestatud

hageja kui juhtivtöötaja käitumisega, kes astus ettevõtte üldkasutatavates ruumides temast

madalamal positsioonil töötava töötajaga seksuaalvahekorda.

6. Kostja palub tasaarveldada hageja nõude kostja nõudega hageja vastu 5 888,25 euro ulatuses,

mis seisneb töökohustuste süülise rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamises. Kaitsevägi

korraldas avatud riigihanke viitenumbriga xxxx toiduainete ostmiseks. Hanketeate alusel oli

hange jagatud osadeks ja hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. Kostja pakkumus oleks

hindamiskriteeriumi alusel edukaks tunnistatud teises (kuivained, pastatooted, jahud) ja

kümnendas (kanamuna, munatooted) osas ning ta saanuks müüa vastavaid tooteid. Eelnevalt

tulnuks hankijal aga kostja pakkujana kvalifitseerida ja pakkumine vastavaks tunnistada. Hageja

esitas 03.11.2015 pakkumuse koos vormikohase kinnitusega, mis oli vigane, sest sellest puudus

loetelu toiduainete müügi kohta vähemalt summas 400 000 eurot. Seetõttu jäeti hankija

16.12.2015 otsusega kostja kvalifitseerimata ja kõrvaldati edasisest hankemenetlusest.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 27.05.2013 tähtajatu töölepingu nr 1262, mille

kohaselt asus hageja kostja juures tööle müügidirektorina, et alates 01.01.2014 oli hageja palk

3 500 eurot kuus; et tööleping lõpetati 10.01.2016 poolte vahel 11.12.2015 TLS § 79 alusel

sõlmitud kokkuleppega, mille p 10.3 kohaselt makstakse töötajale välja 2015.a. eest teenitud

tulemustasu peale 2015.a. tulemuste selgumist; et hageja esitas 15.02.2016 kostjale tulemustasu

12 600 euro nõude ning, et kostja hagejale tulemustasu maksnud ei ole.

8. Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus maksta hagejale 2015.a. eest tulemustasu.

9. TLS § 33 lg 3 kohaselt tuleb tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa töötajale

maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja

majandusaasta aruande kinnitamisest.

10. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (I kd lk 6-7) p 2.4 kohaselt on töötaja ametikoha

kvalifikatsiooninõuded ning tööülesanded kirjeldatud töötaja ametikirjelduses, mis on lepingu

lahutamatuks osaks. Ametikirjelduse (I kd lk 31-32) p 2.1 kohaselt oli hageja ametikoha

eesmärgiks kogu ettevõtte müügitulemuse juhtimine ning efektiivse müügialase korraldamise

kaudu tagada Xxxxeelarveliste eesmärkide täitmine. Töölepingu p 4.1 kohaselt koosnes hageja

palk igakuisest töötasust 3500 eurot ja p 4.3 alusel tulemustasust, mis on 30 %

töölepingujärgsest töötasust ja arvestamise perioodiks on majandusaasta. Tulemustasu

väljamaksmise eelduseks on head majandustulemused ning töötajale püstitatud eesmärkide

kvaliteetne ja õigeaegne täitmine.

11. Kohus on seisukohal, et töölepingu p 4.3 tulenevalt saab hageja nõuda tulemustasu

väljamaksmist mõlema eelduse täitumisel.

12. Kohtule esitatud dokumendiga „Eesmärkide püstitamise ja tulemuste hindamise kord“ (edaspidi

kord, I kd lk 35-36), mis on kinnitatud kostja juhatuse esimehe poolt 04.01.2011 ja kehtib alates

01.01.2011, on tõendatud, et see sätestab tulemustasu mõiste, selle määramiseks vajalike

eesmärkide kehtestamise ja hindamise põhimõtted, arvestamise alused, sanktsioonid ning korra

rakendamisel kasutatavad vormid. Korra p 2 kohaselt makstakse tulemustasu lisatasuna

töötajatele, kes oma tegevusega otseselt mõjutavad perioodilisi müügitulemusi. Korra p 5.2

kohaselt muutuvad lisatasu määrad lähtudes töötajatele arvestusperioodiks seatud eesmärkide,

ülesannete täitmise ulatusest ja kvaliteedist ning ettevõtte üldiste majandusnäitajate ja –

tulemuste saavutamise tasemest võrreldes planeeritud tulemustega. Seega täpsustab korra p 5.2

töölepingu p 4.3 sätestatud tulemustasu väljamaksmise eeldusi.

13. Korra p-st 5.3 tuleneb, et ettevõtte üldiste eesmärkide või planeeritud majandustulemuste

mittesaavutamisel otsustab lisatasu piirmäärad juhtrühm.

14. Kostja juhatuse 29.01.2016 koosoleku protokolliga nr 1/2016 (I kd lk 9) on tõendatud, et kostja

juhatus otsustas ühehäälselt 2015.aasta töötulemuste eest tulemustasu mitte maksta. Otsuses

tõdeti, et kostja 2015 majandusaasta tulemus moodustas 2015.a. eelarves fikseeritud kasumist

62% (eelarveline kasum 2,110 eur ja saavutatud kasum 1,316 eur). Seega on antud tõendiga

tõendatud kostja vastuväide, et 2015.a majandusaasta tulemus on võrreldes varasemate aastatega

olnud halb.

15. Kohus on seisukohal, et juhatuse otsus vastab töölepingu p 4.3 kokkuleppele, mille alusel on

tulemustasu eelduseks head majandustulemused. Samuti vastab otsustus korra punktile 5.3.

Seega on tulemustasu eeldused täitumata ja alus tulemustasu nõudeks puudub.

Hageja kohtuistungil asja sisulise arutamise käigus ja kohtukõne kirjalikes teesides esitatud väide

koosoleku otsuse allkirjadeta koopia võimaliku võltsituse kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna

hageja ei toonud seda väidet esile eelmenetluses, välistades sellega vastaspoolel kohase tõendi

(allkirjastatud dokumendi koopia) esitamise. Hageja on ise hagiavalduses ka sellele tõendile

korduvalt tuginenud.

16. Uue töötaja pädevuskaardiga (I kd lk 33-34) on tõendatud, et hageja kinnitas 27.05.2013 tööle

võtmisel allkirjaga pädevuskaardil märgitud juhendmaterjalide, sealhulgas korra tutvustamist.

Seega oli kord hagejale teada, mistõttu ei saanud tal tekkida ootust tulemustasule 2015. aasta

eest. Samuti pidi hagejale kui ettevõtte müügitöö eest vastutavale isikule olema teada, et 2015

majandustulemused jäävad alla ootuste.

17. Korra p 6 kohaselt on juhtrühmal õigus kehtestatud tegevustest, tähtaegadest ja ühtsetest

vormidest mittekinnipidamise eest vähendada või mitte maksta tulemustasu juhile, kes

süsteemist kinni ei pidanud. Hageja oli juhtivtöötaja, kelle ametijuhendi p 2 järgseks ülesandeks

oli muuhulgas juhtida kostja müügipersonali. Kostja vastuväited selle kohta, et hageja ei

järginud korda, vaid võltsis korra lisa 3 kinnitatud tabelis andmeid rikkudes dokumentide

muutmisega korra punktidest 3.3 ja 5.9 tulenevat vormide järgimise kohustust, mistõttu hagejale

tulemustasu maksmata jätmine on kooskõlas korra p-ga 6, on tõendatud alljärgnevate tõenditega:

1) hageja 20.02.2015 e-kirjaga ja sellele lisatud hageja 2014.a tulemustasu arvestuse ja 2015.a

tulemustasu eesmärkide tabeli väljatrükiga, millest nähtub, et hageja on teadlik, et töölepingu ja

korra alusel arvestati ja maksti talle ning teistele töötajatele 2014.a arvestusperioodi eest listasu

järgmise valemi alusel: aastane põhipalk * lisatasu määr * isiklike eesmärkide täitmise osakaal

(%) * ettevõtte eesmärkide täitmise osakaal (%). Korra p-st 5.4 tuleneb, et juhul kui töötaja

tulemused jäävad alla 90% eesmärkidest, ei saa tulemustasu olla rohkem kui 50% lisatasude

määradest kui juhtrühm ei otsusta teisiti. Sellest tulenevalt kujuneb püstitatud eesmärkide

täitmisel alla 90% lisatasu arvestamise valem järgmiselt: aastane põhipalk * ½ lisatasu määrast *

isiklike eesmärkide täitmise osakaal (%) * ettevõtte eesmärkide täitmise osakaal (%). Nimetatud

valem kinnitati korra lisas 3 vormil. (I kd lk 37-47), ning et hageja edastas 20.02.2015 e-kirjaga

vastaval vormil kokkuvõtted, kasutades sellist vormi nii enda kui ka oma alluvate 2015

arvestusperioodi eesmärkide kokkuleppimiseks.

2) 15.02.2016 hageja e-kirja ja sellega edastatud digitaalselt allkirjastatud dokumentide

väljatrükiga, millelt nähtub, et hageja allkirjastas 15.02.2016 vormi, millest on hageja

kustutanud valemi viimase elemendi, s.o eelarvestatud ja tegeliku kasumi suhte rea ehk ettevõtte

eesmärkide täitmise osakaalu (%) ning tema isiklike eesmärkide täitmist kajastava rea „Muu“.

Kustutatud rea andmete alusel saaks kujuneda valemi eelviimane element, s.o isiklike

eesmärkide täitmise osakaal (%) (I kd lk 51-52, 193-197).

18. Kostja on korra lisa 3 kohase vormi ritta „Muu“ hageja isiklike eesmärkide täitmise määra (5%)

ja viimasesse ritta hagejale teadaolevad andmed majandustulemuste kohta (62%) lisamisega

saanud hageja tulemustasuks maksimaalselt 3363,83 eurot (I kd lk 53-54). Kostja vastuse

kohaselt oleks selline summa kujunenud arvestades seda, et hageja eesmärkide täitmine jäi alla

90%, mistõttu kohaldus korra lisa 3 kinnitatud valem ja „Muu“ osakaalu juures on arvestatud

hageja kui juhtivtöötaja käitumisega, kes astus ettevõtte üldkasutatavates ruumides temast

madalamal positsioonil töötava töötajaga seksuaalvahekorda. Samas puudub kohtu arvates

hagejal õigus ka kostja arvutatud tulemustasule, sest töölepingu p 4.3 sätestatud tulemustasu

esimene eeldus jäi täitumata ja korra p 5.3 alusel otsustati tulemustasud arvestamata ja

maksmata jätta.

19. Hageja töölepingu lõpetamisel sõlmitud kokkuleppest (I kd lk 8) nähtub, et p-i 10.3 kohaselt

makstakse töötajale välja 2015.a eest teenitud tulemustasu peale 2015.a tulemuste selgumist.

Seega on hagejale loodud erand võrreldes korra p-ga 5.6, mille kohaselt ei maksta tulemustasu

üldjuhul töölepingu lõpetamise järel, kuid erandkorras võib otsese juhi põhjendatud ettepanekul

ja juhtrühma heakskiidul lahkunud töötajale lisatasu maksta. Kohus on seisukohal, et töölepingu

lõppemisel sõlmitud kokkuleppe alusel ei saa hagejal tekkida tulemustasu nõuet, sest sellega ei

muudetud korras sätestatud tulemustasu eeldusi ega loodud uusi tulemustasu arvestamise

aluseid. Seega töölepingu lõppemisel sõlmitud kokkulepe tulemustasu õigust ei loo ja

tulemustasu saab maksta vaid töösuhte ajal kehtinud reeglite alusel.

20. Lähtudes eeltoodust on hagi 2015.a tulemustasu nõudes summas 12 600 eurot põhjendamatu ja

tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

21. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus kostja alternatiivse tasaarvestuse vastuväite

töökohustuste süülise rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks ja nõude tõendamiseks

esitatud tõendid arvestamata.

Menetluskulude jaotus

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.

23. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

24. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on

kantud seoses menetlusega.

25. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirjad 15.02.2017 kohtuistungil seisuga 14.02.2017 ja

pärast kohtuistungit menetluskulude nimekirja seisuga 20.02.2017 ning lepingulise esindaja töö

eest väljastatud arved, paludes mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3 828,15 eurot

ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja on kandnud menetluskulusid kokku 3 828,15

eurot, millele lisandub käibemaks. Kulu koosneb kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat

Rando Maisvee poolt osutatud õigusabikulust 30 tunni 15 minuti ulatuses, mida osutati

tunnihinnaga 126,55 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja kinnitab, et menetluskulud on

kantud seoses selle kohtumenetlusega. Õigusabikulule lisandub käibemaks 20%, mille

hüvitamist hagejalt ei nõuta, sest kostja on käibemaksukohustuslane.

27. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu väites, et asjas õigusabi andmise ajakulu ei ole

põhjendatud, asi ei olnud sedavõrd keerukas ega mahukas. Hageja peab 3.05.2016 märgitud

tsiviilasja materjalidega tutvumisele jm põhjendatud ajakuluks 2 tundi, 11.05.2016, 17.05.2016

ja 20.05.2016 märgitud toimingute põhjendatuks ajakuluks 5 tundi, 20.09.2016, 26.09.2016

17.10.2016, 18.10.2016 toimingutele 0 tundi, 15.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamisele ja

16.11.2016 14.02.2017 istungiks ettevalmistamisele 1 tund. Kokku peab hageja põhjendatuks

ajakulu 14 tundi.

28. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja on kandnud menetluskulusid kokku 3 828,15

eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja esindajal on kulunud aega tsiviilasja materjalidega

tutvumiseks, nõupidamistele, vastuste ja nende täienduste koostamiseks, kohtuistungiteks

ettevalmistamisele, tasaarvestusliku nõude ettevalmistamisele, riigihangete registri andmete

kontrollile jpm. Kostja esitatud vastused ja kohtuistungitel antud selgitused asja kohta on

põhjalikud ning vastuväidete tõendamiseks esitatud tõendite maht on oluliselt suurem, kui

hagejal. Kohtu arvates on kostja esindaja tehtud toimingud 3.05.2016, 11.05.2016, 17.05.2016,

20.05.2016, 20.09.2016, 26.09.2016, 17.10.2016, 18.10.2016, 15.11.2016, 16.11.2016 ja

14.02.2017 ja neile kulutatud aeg asja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud ning on

vastaspoolelt väljamõistmiseks esitatud mõistlikus suuruses.

29. Kohus on seisukohal, et hageja vastuväited kostja esindaja õigusabikulule ei ole põhjendatud.

Hageja subjektiivne hinnang, et teatud toimingud või asja ettevalmistamine kohtuistungiks võiks

toimuda väiksema ajakuluga või mõni toiming võiks hõlmata teist toimingut, ei anna alust kostja

esindaja õigusabi ajakulu vähendada. Ekslik on hageja väide, et kostja ei ole 11.05.2016

toimikuga tutvunud. Tsiviilasja toimikusse tehtud kannete kohaselt on kostja esindaja tutvunud

toimikuga kahel korral – 11.05.2016 ja 24.11.2016. Hageja esindaja on osutanud hagejale

õigusabi kokku 22 tunni ulatuses ega ole seejuures koostanud hagiavaldust. Seega ei ole poolte

esindajate ajakulu kaldu kostja poole.

30. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna kostja vastava taotluse

esitas, siis tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik