1-17-2313/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL _ Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.märts 2017 Paide

Kriminaalasja number

1-17-2313

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Kriminaalasi

D.B süüdistus KarS § 357 lg 1 järgi

Menetlus

Käskmenetlus

Süüdistatav

D.B , isikukood XXX, elukoht xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx, kehtiv kriminaalkaristus puudub

Prokurör

Merike Lugna

Kaitsja

(määratud)

vandeadvokaat Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada D.B KarS § 357 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 70 miinimumpäevamäära , so 700,00 eurot. (päevamäär 10 eurot)

2. KarS § 73 alusel jätta karistus tingimisi kohaldmata, kui D.B ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista D.B Eesti Vabariigi ’ilt (Keskonnainspektsiooni kaudu) kasuks 7144,45 (seitse tuhat üks sada nelikümmend neli eurot ja 45 senti) eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr x AS-s SEB Pank, viitenumber x ).

4. Välja mõista D.B riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 72,00 eurot kaits- ’ilt jatasu koos käibemaksuga ja 705,00 eurot sundraha.

5. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edasta- (makserekvisiidid, kontoja viitenumbrid) takse kohtuotsuse jõustumisel süüdimõistetule. Makseinfot on võimalik saada ka Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantseleist.

5.1. Menetluskulud loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui need tasutakse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lisaks lahendi numbrile isiku, kelle eest tasutakse ja nõude liigi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus 15 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud otsus jõustub.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebemenetluses. Määruskaebus esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

SÜÜDISTUS D.B’i süüdistatakse selles, et tema füüsilisest isikust ettevõtjana (registrikood 10173983, äriregistrisse kantud alates 13.12.1996), kelle põhitegevusalaks on metsamajandust abistavad tegevused, langetas ajavahemikul 08.01. 2014 kuni 09.01.2014 LL kuuluva xxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxx maaük-susel (13402:002:1471) ebaseaduslikult puid.

D.B pani toime ebaseadusliku puude raie L maastikukaitseala L sihtkaitse-vööndis alal, millisele polnud metsaseaduse § 37 lg 3 p 4 kohast metsateatist väljastatud. Nimetatud tegevuse tagajärjel raius D.B L sihtkaitsevööndis kokku 134 puud (29 hall-leppa, 70 kuuske, 13 toomingat, 10 kaske, 6 haaba, 6 sarapuud). Raie teostamine Lmaas-tikukaitsealal ei olnud kooskõlas L maastikukaitseala kaitseeesmärgiga, millega rikuti loodus-kaitseseaduse § 30 lg 2 p 1 ja 2 sätteid (kaitsealal sihtkaitsevööndis on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisti). Vabariigi Valitsuse 13.10.2006 määrusega nr

218 kinnitatud „L maastikukaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 11 sätete kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasu-tamine. Looduskaitseseaduse §

77 lg 1 alusel 08.04.2005.a. vastu võetud Vabariigi Valitsuse mää- Kriminaalasi nr 1-17-2313

ruse nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 23 lg 1 kohaselt arvestatakse kaitseala piires puittaimestiku raie või raadamise käigus keskkonnale tekitatud kahju metsaseaduse1 § 67 alusel. Metsaseaduse1 § 67 lg 2 p 1 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui raiutakse metsa kohas kus see on keelatud, seega ei oleks tohtinud L sihtkaitsevööndist raiuda ühtegi puud ning keskkonnale on tekitatud kahju iga puu raiumisega. Metsaseaduse1 § 67 lg 3 kohaselt arvestatakse kahju vastavalt metsaseaduse1 lisas 2

(arvestamise määrad sõltuvad ebaseaduslikult raiutud puude kändude läbimõõdust) sätestatud määradele, § 67 lg 11 sätete kohaselt metsa kahjustamisel kaitseala sihtkaitsevööndis korrutatakse keskkonnale tekitatud kahju arvutamisel kahju arvestamise määr koefitsiendiga 5,0. Sellest tulenevalt on eelpool kirjeldatud tegevusega – L maastikukaitseala L sihtkaitsevööndis 134 puu (29 hall-leppa, 70 kuuske, 13 toomingat, 10 kaske, 6 haaba, 6 sarapuud) raiumise teel keskkonnale tekitatud kahju summas 7144,45 EUR ehk oluline kahju KarSRakS § 8 p 1 mõttes.

Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumisega, millega tekitati kaitstavale loodusobjektile oluline kahju, pani D.B toime KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud süüdistusakti ja kriminaalasja materjalidega ning hinnanud neid kogumis, nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses

KrMS § 251 mõttes. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuse ja karistuse määraga.

D.B on andnud ütlusi süüteo objektiivsete asjaolude kohta. D.B’i süüd tõendavad kriminaalasjas kogutud tõendid: objekti kontrollimise protokoll nr 1039049, sündmuskoha vaatluse protokollid, vastus infotaotlustele, keskkonnakahju suuruse kindlaksmäääramise akt nr PA-7- 08/16-0010, maarendileping nr 06 22.07.2000, volitus, katastriüksuse plaan, väljavõte Kinnistusraamatust, väljavõte Äriregistrist, Vabariigi Valitsuse 13.10.2006 määrus nr 218, tunnistaja L.L ütlused ja D.B enda ütlused.

Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et D.B pani toime süüdistustes kirjeldatud teo ning on selle toimepanemises süüdi. D.B’i teole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang KarS §

357 lg 1 järgi.

2. Asitõendeid ei ole.

3. Tsiviilhagi on esitanud Eesti Vabariik Keskonnainspektsiooni kaudu summas 7144.45 eurot. Süüdistatav on tsiviilhagi tunnistanud ja avaldanud valmisolekut tekitatud kahju hüvitada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Kuna D.B eelmärgitud kahju põhjustas ja seda oma õigusvastase tegevusega, peab ta tekitatud kahju kannatanule täies ulatuses hüvitama.

4. KarS § 357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistataval puudub kehtiv kriminaalkaristus. Asjaolusid arvestades peab kohus võimalikuks karistada D.B’i toimepandud teise astme kuriteo eest rahalise karistusega prokuröri ettepanekus taotletud ulatuses.

5. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. D.B’i määratud kaitsjana osales menetluses vandeadvokaat Matti Reinsalu, kelle tasu on 72,00 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, st 705,00 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud, kokku 777,00 eurot, süüdimõistetu D.B.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik