1-09-4844/41-09-4844/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-09-4844

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-09-4844

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Urmo Paal

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Georg Kritšmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Georg Kritšmann (ik: 34602040296; viibib Vanglas)

RESOLUTSIOON

Vabastada Georg Kritšmann karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 1 (üks) aasta alates kohtumääruse jõustumisest ja määrata ta selleks tähtajaks Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Tallinna 28, 44313, Rakvere) ning kohustada Georg Kritšmanni järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: Xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada Georg Kritšmanni suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda narkoloogi poole 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist ning vajadusel läbida ravikuur ja esitada kriminaalhooldusametnikule sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

Georg Kritšmann vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla kriminal-hooldusosakonna Rakvere talitusele ja Georg Kritšmannile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 06.04.2009.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Georg Kritšmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Georg Kritšmann tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.02.2009.a kohtuotsusega KarS § 329 järgi ja karistati teda 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima 19.11.2007.a Harju Maakohtu poolt mõistetud 1 aasta ja 2- kuulise vangistusega. Süüdi tunnistati Gerog Kritšmann KarS § 424 järgi ja karistati 3-kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati osaliselt raskeimat 19.11.2007.a Maakohtu poolt mõistetud 1 aasta ja 2-kuulist vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3-kuuline vangistus.

Karistuse kandmise algus oli 22.04.2008.a ja lõpp on 21.07.2009.a.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub G. Kritšmann vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on säilinud kindel elukoht ja suhted lähedastega.

Georg Kritšmann taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör taotleb kinnipeetava vabastamist, leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuse määramisega. Tal ei ole vangistuses režiimirikkumisi, vanglas käitumine on olnud korrektne. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabanemiseks.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

Asja materjalidest nähtuvalt on G. Kritšmanni karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – G. Kritšmann on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse G. Kritšmanni positiivselt, teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud vangistuse jooksul. Seega on G. Kritšmann aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Kohus arvestab ka sellega, et G. Kritšmanni tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on G. Kritšmannil olemas kindel elukoht ning toetav sotsiaalne võrgustik. See aitab kohtu hinnangul kaasa G. Kritšmanni edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata G. Kritšmanni püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja.

Kohtunik