2-15-18141/123 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

24. märts 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-18141

Tsiviilasi

NP hagi Tallinna kohtutäituri Mati Kadak, Võru

tn. 12 Korteriühistu ja Osaühingu GLORESTON

vastu kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamise

ning Osaühingu GLORESTON vastu omandiõiguse

tunnustamise ja kinnistusraamatu kande

parandamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise

nõuetes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29. novembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

NP apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): NP (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras advokaat Aleksei Vassiljev

Kostja I (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur Mati Kadak,

lepinguline esindaja advokaat Taimar Ehrlich

Kostja II (vastustaja II): Võru tn. 12 Korteriühistu

(registrikood 80053401), seaduslik esindaja juhatuse

liige VŠ

Kostja III (vastustaja III): Osaühing GLORESTON

(registrikood 10446582), seaduslik esindaja juhatuse

liige VV

Asja läbivaatamine

6. märtsi 2017 avalikul kohtuistungil, millel osalesid

hageja esindaja ning kostjate I ja II esindajad

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. novembri 2016 otsus.

2. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada järgmiselt:

2.1

Tunnistada kehtetuks 28. oktoobril 2015 kella 12-st kuni 4. novembril 2015

kella 12-ni täiteasjas nr 008/2015/882 toimunud elektrooniline kordus-

enampakkumine, mille käigus toimus korteriomandi asukohaga Tallinn,

Võru tn 12-19 (kinnistusraamatu registriosa nr 6347701) müük Osaühingule

GLORESTON (registrikood 10446582).

2 (10)

2.2

Kohustada kostjat Osaühing GLORESTON andma nõusolek kinnistus-

raamatus registriosa nr 6347701 omanikukande parandamiseks selliselt, et

kustutada praegune omanikukanne Osaühingu GLORESTON kohta ja

kanda omanikuna sisse NP (isikukood XXXXXXXXX). Asendada eelmises

lauses sõnastatud nõusolek käesoleva otsusega.

3. Jätta hagi tagamise abinõud kehtima järgmiselt:

3.1

Jätta Harju Maakohtu 22. detsembri 2015 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 008/2015/2735)

kehtima kuni käesoleva otsuse jõustumiseni.

3.2

Jätta Harju Maakohtu 11. detsembri 2015 määrusega kohaldatud hagi

tagamise abinõu (kinnistusraamatu registriossa nr 6347701 keelumärke

seadmine) kehtima kuni käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2.2 märgitud

nõusolekule vastava kinnistusraamatu kande tegemiseni.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jaotada järgmiselt:

5.1

Hageja menetluskulud seoses resolutsiooni punktis 2.1 lahendatud nõudega

jätta Tallinna kohtutäituri Mati Kadak kanda ja seoses punktis 2.2

lahendatud nõudega Osaühingu GLORESTON kanda.

5.2

Kostjate menetluskulud jätta iga kostja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul alates menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. NP (hageja) esitas 2. detsembril 2015 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäituri Mati

Kadak (kostja I), Võru tn. 12 Korteriühistu (kostja II) ja Osaühingu GLORESTON (kostja III)

vastu kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja

kostja III kohustamiseks anda nõusolek omanikukande muutmiseks.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palus hageja:

(1) tunnistada

kehtetuks

täiteasjas

nr 008/2015/882

(edaspidi

„täiteasi“)

28. oktoobril 2015 kell 12 kuni 4. novembril 2015 kell 12 toimunud elektrooniline

kordusenampakkumine (edaspidi „vaidlusalune enampakkumine“), mille käigus

toimus hageja omandis olnud korteriomandi asukohaga Tallinn, Võru 12-19

(registriosa nr 6347701, edaspidi „korteriomand“) müük kostjale III;

3 (10)

(2) tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile;

(3) parandada kinnistusraamatus korteriomandi omanikukanne selliselt, et kustutada

omanikuna kostja III ja kanda sisse hageja;

(4) kohustada kostjat III andma nõusolek korteriomandi omanikukande parandamiseks

ja asendada kostja III tahteavaldus kohtuotsusega.

Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

 kohtutäitur algatas kostja II (sissenõudja) avalduse alusel 28. aprillil 2015 hageja

(võlgnik) suhtes täitemenetluse;

 kohtutäitur ei toimetanud hagejale kätte 28. aprilli 2015 täitmisteadet. Täitmisteadet

ei saa lugeda kättetoimetatuks teate postkasti panemisega, kuna vastavad eeldused on

täitmata. Kättetoimetamist kellaaegadel 13.33 ja 16.22 ei saa pidada oluliselt

erinevateks kellaaegadeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 2

tähenduses. Hageja käib tööl, mistõttu ei saa eeldada, et ta viibib kodus tööajal;

 täitmisteates puuduvad andmed nõude suuruse kohta ja teave, millal muutus nõue

sissenõutavaks, mistõttu ei ole täitmisel olev nõue selge. Täitmisteates ei ole märgitud,

et täitedokumendi (Harju Maakohtu 26. veebruari 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-12-

23983) järgi on kostjal II nii tähtajaline kui ka tingimuslik nõue. Samas ei ole

võimalik tuvastada, kas tähtajad ja tingimus on saabunud. Kostja II esitas lisaks

9. septembril 2015 kohtutäiturile teise täitmisavalduse, mille alusel pole täitmisteadet

koostatud;

 kohtutäitur müüs vaidlusalusel enampakkumisel hageja korteriomandi. Enam-

pakkumise akti sai hageja kätte 10. novembril 2015;

 kohtutäitur ei oleks tohtinud hageja korteriomandit müüa ega arestida, sest nõude

rahuldamiseks oleks piisanud hageja töötasu arestimisest. Töötasu arestimise akti

edastas kohtutäitur hagejale 25. juunil 2015;

 kohtutäitur ei teavitanud hagejat kordusenampakkumisest tähtaegselt, vaid alles

21. oktoobril 2015, millega rikkus oluliselt enampakkumise tingimusi;

 kohtutäitur ei oleks tohtinud realiseerida hageja vara enampakkumisel enne

täitedokumendis sätestatud kohustuse täitmise tähtaja saabumist. Hageja oli

kohustatud tasuma igakuiselt võlgnevust 101,10 eurot. Kohtutäituri vastuvõtul

5. augustil 2015 teatas kostja I hagejale, et kui hageja tasub edaspidi igakuiselt

100 eurot, siis korteriomand müüki ei lähe. Hageja tasus kohtutäiturile 100 eurot nii

10. augustil, 8. septembril kui ka 8. oktoobril 2015.

2. Kostja I (kohtutäitur) vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

 täitmisteade on koostatud nõuetekohaselt;

 täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitedokumendi koopia

toimetati hagejale kätte korteriomandi aadressil TsMS § 326 alusel postkasti

panekuga. Postkasti pani kohtutäituri abi-kuller täitmisteate 8. juunil 2015 kell 13.33,

olles eelnevalt samal aadressil käinud 4. juunil 2015 kell 16.22. Kummalgi korral ust

ei avatud. Kohtutäitur tegi eelnevalt kindlaks, et hageja elab nimetatud aadressil;

 hageja võlgnevust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei tasunud;

 esimest korda võttis hageja kohtutäituriga ühendust e-posti teel 9. juulil 2015 ja uuris,

miks on tema konto arestitud, samuti palus võimalust tasuda võlgnevus osade kaupa.

Kohtutäitur selgitas hagejale sama päeva e-kirjas milline on täitemenetluse aluseks

olev täitedokument ja kuidas on võimalik maksegraafiku koostamine;

4 (10)

 kostja II esindaja teavitas 13. juuli 2015 vastuvõtul, et hagejalt ei ole laekunud

võlgnevuse katteks ühtegi summat ja palus arestida hagejale kuuluva vara;

 kohtutäitur määras korteri arestimise ajaks 28. juuli 2015. Vastava teate edastas ta

hagejale nii e-posti teel kui ka Eesti Posti kaudu korteriomandi aadressile. Seepeale

helistas hageja ema, kes teatas, et hageja ei viibi Eestis ja palus arestimise edasi lükata.

Kohtutäitur lükkas arestimise edasi 3. augustini 2015. Hageja arestimise läbiviimisele

ei ilmunud, kuigi kohtutäitur helistas talle samal päeval ja tuletas meelde, et toimub

korteriomandi arestimine. Hageja lubas tulla kahe päeva pärast vastuvõtule;

 kohtutäitur koostas 3. augustil 2015 kostja II juuresolekul kinnisasja arestimise akti

ja määras korteriomandi elektroonilise enampakkumise alguse oksjonikeskkonnas

www.oksjonikeskus.ee 2. september 2015 kell 13.00. Hageja sai arestimise akti koos

täitetoimingust teatamisega isiklikult allkirja vastu kätte 5. augustil 2015, mille peale

kaebust ei esitanud, küll aga kirjutas ta samal päeval avalduse, milles palus võimalust

võlgnevust osade kaupa 100 eurot kuus tasuda alates 10. augustist 2015. Seetõttu

kohtutäitur enampakkumist välja ei kuulutanud. Kostja II teatas 31. augustil 2015, et

ei nõustu maksegraafikuga ja soovib korteriomandi realiseerimist enampakkumisel;

 kohtutäitur määras korteriomandi elektroonilise enampakkumise alguseks oksjoni-

keskkonnas 23. septembri 2015 kell 9.00. Nii hagejale kui ka kostjale II edastati teade

1. septembril 2015 e-posti teel. Hageja helistas seepeale kohtutäituri büroosse ja

teatas, et sai teate kätte, aga ei ole sellega rahul;

 hageja esitas 3. septembril 2015 kohtutäiturile kaebuse, mille täituri asendaja jättis

11. septembri 2015 otsusega rahuldamata ja otsustas jätkata enampakkumise

läbiviimist. Otsus edastati pooltele e-posti teel ja toimetati hagejale kätte ka postkasti

panekuga korteriomandi aadressil. Hageja otsust ei vaidlustanud;

 kohtutäitur koostas 2. oktoobril 2015 elektroonilise enampakkumise nurjunuks

kuulutamise akti, kuna alghinna ulatuses ei tehtud ühtegi pakkumist;

 kohtutäitur määras 5. oktoobril 2015 elektroonilise kordusenampakkumise alguse

oksjonikeskkonnas 28. oktoobriks 2015 kell 12.00 ja teatas sellest mh hagejale;

 hageja esitas 25. oktoobril 2015 kohtutäiturile avalduse, milles palus taas võimalust

tasuda võlgnevust osade kaupa, millest kostja II keeldus. Seejärel teatas hageja

3. novembril 2015 telefoni teel, et tasub samal päeval kogu oma võlgnevuse, mille

peale selgitas kohtutäitur, et hagejal on õigus nõue rahuldada enne elektrooniliselt

toimuva enampakkumise lõppemist, st enne 4. novembrit 2015 kell 12.00;

 kuna enampakkumise võitja (kostja III) soovis kinnisasja osta laenuga, toimus

6. novembri 2015 elektroonilise kordusenampakkumise akti alusel 9. novembril 2015

notaris kinnisasja koormamine hüpoteegiga;

 hageja märgitud 10. augusti, 8. septembri ja 8. oktoobri 2015 osamaksed ei katnud

täitedokumendiks oleva kohtumäärusega ette nähtud maksegraafiku võlgnevust;

 hageja töötasu arvel ei õnnestunud kostja II nõudeid rahuldada. Hagejal oli ka üks

ülalpeetav, mistõttu pidi ta saama igakuiselt kätte netosummana vähemalt 530 eurot;

 kostja II 9. septembri 2015 täitmisavaldus on täiendav avaldus sama täitedokumendi

alusel, mille osas täitemenetlus juba toimus. Täitemenetluse seadustik (TMS) ei nõua

sellises olukorras eraldi täitemenetluse alustamist ega ka täitemenetluse alustamisega

seotud toimingute tegemist.

3. Kostjad II ja III ei pea ennast kohasteks kostjateks. Nad leiavad, et korteriomandi

enampakkumise teel võõrandamise aluseks olid hageja täitmata kohustused.

5 (10)

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus jättis 29. novembri 2016 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tühistas maakohus 11. ja

22. detsembri 2015 määruste alusel rakendatud hagi tagamise abinõud.

5. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

 kohtutäitur algatas 28. aprillil 2015 hageja suhtes kostja II täitmisavalduse ja Harju

Maakohtu 26. veebruari 2013 tsiviilasjas nr 2-12-23983 tehtud kohtumääruse kui

täitedokumendi alusel täitemenetluse täiteasjas nr 008/2015/882;

 hageja elukohaks oli täitemenetluse kestel ning enne täitemenetlust Võru 12-19

Tallinnas ning e-posti aadressiks XXX, mida hageja kinnitas kohtuistungil;

 kohtutäitur müüs elektroonilisel enampakkumisel täiteasjas nr 008/2015/882 hageja

korteriomandi. Elektroonilise kordusenampakkumise akti sai hageja kätte

10. novembril 2015 e-posti teel.

6. Maakohus tugines TMS §-le 10 ja leidis, et hageja oli täitmisteate ja täitedokumendiga

tutvunud enne kinnisasja arestimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei saanud täitmisteadet kätte

ja ei olnud täitedokumendist teadlik.

Asja materjalidest nähtuvalt püüti hagejale 28. aprilli 2015 täitmisteadet tema elukohas

isiklikult kätte toimetada kahel korral: 4. juunil 2015 kell 16.22 ja 8. juunil 2015 kell 13.33.

Kuigi TsMS § 326 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused ei olnud täidetud ja täitmisteadet ei saa

lugeda hagejale kättetoimetatuks postkasti panekuga, siis ei tähenda see, et hageja pole

täitmisteadet enne korteriomandi arestimist kätte saanud. Tulenevalt kohtutäituri vastusest

pöördus hageja kohtutäituri poole telefoni teel 9. juulil 2015 peale seda, kui oli teada saanud,

et hageja töötasu on arestitud, mida hageja kinnitas ka kohtuistungil.

7. Täitmisteade sisaldab kõiki TMS § 24 lg-s 3 ette nähtud elemente ja selles on märgitud

vabatahtliku täitmise tähtaeg. Vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul pidi võlgnik koos

täitekuludega tasuma 2 943,93 eurot, aga selle tähtaja möödumisel 3 255,33 eurot. Märgitud on

ka, et kohtutäituri kogu põhitasu koos käibemaksuga on 622,80 eurot ja vabatahtliku täitmise

korral kuulub tasumisele pool põhitasust ehk 311,40 eurot. Seega on täitmisteates andmed

nõude suuruse kohta. TMS-st ei tulene kohustust märkida täitmisteates nõude sissenõutavaks

muutumise aeg.

8. Täiteasjas täidetav täitedokument ei ole TMS §-s 19 nimetatud dokument, vaid jõustunud

kohtulahend. Täitedokumendist nähtub hageja ja kostja II kokkulepe, et hageja tasub kostjale II

võlgnevuse katteks kokku 3 639,51 eurot alates 20. märtsist 2013 võrdsetes osades 36 kuu

jooksul, st igakuiselt 20. kuupäevaks 101,10 eurot (resolutsiooni p 2) ning lisaks tasub hageja

tähtaegselt igakuised kostja jooksvad arved (p 3). Kokkuleppe pooled leppisid ka kokku, et kui

hageja rikub määruse p-des 2 ja/või 3 märgitud maksekohustust, on kostjal II õigus pöörduda

koheselt kohtutäituri poole kogu p-s 2 märgitud võlgnevuse täitemenetluses sissenõudmiseks.

Puudub vaidlus, et hageja rikkus kohtumäärust (seda kinnitas hageja ka kohtuistungil), mistõttu

muutus kogu nõue sissenõutavaks ning kostjal II tekkis õigus pöörduda kohtutäituri poole.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 2 muutus nõue jooksvate arvete

osas sissenõutavaks peale arvel märgitud tasumise tähtaega. Kostja II 9. septembri 2015

täitmisavaldus on täiendav avaldus sama täitemenetluse raames, mille osas ei pidanud

kohtutäitur algatama uut täitemenetlust. Kostja II on tõendanud nõude suuruse.

9. Puudub vaidlus, et kohtutäitur teavitas hagejat 29. juulil 2015 arestimistoimingu

läbiviimisest, arestis korteriomandi 3. augustil 2015 ja määras elektroonilise enampakkumise

alguse 2. septembril 2015 kell 13.00. Arestimise akti sai hageja isiklikult kätte 5. augustil 2015.

Kinnisasja arestimise peale hageja kaebust ei esitanud.

6 (10)

Asjakohatud ja põhjendamatud on hageja väited, et kohtutäitur ei tohtinud korteriomandit

arestida tulenevalt TMS § 53 lg-st 1, kuna kohtutäitur oli varasemalt arestinud hageja töötasu,

millest piisas kostja II nõude täitmiseks. Täitmisel oleva nõude suurus oli 3 258,41 eurot, mitte

täitedokumendist tulenev igakuine makse 101,10 eurot. Täitemenetluses ei sõlmitud tasumise

graafikut ja kogu nõuet ei saanud täita arestitud töötasu arvel.

Kohtutäitur määras 5. oktoobril 2015 elektroonilise kordusenampakkumise alguse oksjoni-

keskkonnas 28. oktoobril 2015 kell 12.00. Kordusenampakkumisest teatamise teade on muu

menetlusdokument, mille puhul ei kohaldata kättetoimetamise rangeid reegleid ja nende

edastamise viisi valib kohtutäitur (TMS § 10 lg-d 4 ja 5). Vastav teade on hagejale kohaselt

edastatud. Tulenevalt TsMS § 314¹ lg-st 1 tuleb lugeda, et hageja on kordusenampakkumise

teate kätte saanud hiljemalt 9. oktoobril 2015. Asjaolu, et hageja on enampakkumise teate kätte

saanud, kinnitab ka hageja 25. oktoobri 2015 avaldus, kus ta soovis praktiliselt enne

enampakkumise lõppemist võlgnevust tasuda maksegraafiku alusel, millest kostja II keeldus

27. oktoobril 2015.

10. Kohtutäitur määras kordusenampakkumisel vara alghinnaks 5 000 eurot. Kordus-

enampakkumise käigus tunnistas kohtutäitur parimaks kostja III pakkumise 5 200 eurot,

mistõttu on 6. novembri 2015 enampakkumise akti alusel 15. novembril 2015 kinnistus-

raamatusse sisse kantud uue omanikuna kostja III. Kordusenampakkumise akti sai hageja kätte

10. novembril 2015 e-posti teel, mida hageja kinnitas hagiavalduses. Ka selles osas ei

tuvastanud maakohus hageja õiguste rikkumist.

11. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et hagejat ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest

täitemenetluses ja see on toonud kaasa tema õiguste rikkumise. Kui võlgnik ei tee tema suhtes

läbiviidava täitemenetluse raames kohtutäituriga koostööd, tagavadki võlgniku õigust saada

teavet menetluse kulgemisest peamiselt TMS § 10 lg-d 1 ja 4, mille kohaselt tuleb võlgnikule

kätte toimetada või edastada kõik tema õigusi ja menetlustoiminguid puudutavad dokumendid.

Iga hagejale kätte toimetatud või edastatud menetlusdokument sisaldas piisaval määral selgitusi

täitemenetluses toimuva kohta koos vajalike viidetega hageja õigustele ja kohustustele, sh

õigusele vaidlustada kohtutäituri otsuseid ja tegevust koos edasikaebamise korra ja tähtaja

äranäitamisega. Asjakohatud on hageja väited, et hagejale ei olnud teada võlgnevuse suurus.

Täitmisteates on võlgnevuse suurus toodud ning hagejal oli võimalus pöörduda täitmisel oleva

nõude suuruse täpsustamiseks kohtutäituri poole ning võlgnevuse suurusest on hagejat

teavitatud ka vahetult enne kordusenampakkumist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Esiteks oli korteriomandi arestimine tühine TMS § 55 p 2 järgi, sest hagejale ei toimetatud

täitmisteadet kätte. TMS-st ega TsMS-st ei tulene, et täitmisteadet saab lugeda võlgnikule

kättetoimetatuks viisil, et võlgnikule teatatakse täitemenetlusest telefonitsi.

Lisaks ei nähtu kohtutäituri vastusest ega kohtuistungi protokollist, et kohtutäitur oleks

hagejaga 9. juulil 2015 telefoni teel suhelnud. Hageja võttis 9. juulil 2015 kohtutäituriga

ühendust e-posti teel ja küsis, miks konto on arestitud. Edaspidi helistas kohtutäiturile hageja

ema, kes teatas, et hageja ei viibi Eestis ja saabub alles 1. augustil 2015.

Kohtutäituri enda selgituste kohaselt oli hageja teadmatuses tema suhtes toimuva täite-

menetluse sisust kuni 5. augustini 2015. Esimene täitetoiming (3. augusti 2015 arestimisakti

kättetoimetamine) tehti hageja suhtes 5. augustil 2015. Siinjuures ei väida kohtutäitur, et sel

ajal oli täitmisteade hagejale kätte toimetatud.

7 (10)

Teiseks on asjas kogutud tõenditega vastuolus maakohtu seisukoht, et Harju Maakohtu

26. veebruari 2013 määrus ei ole tingimuslik ega tähtajaline täitedokument TMS § 19

tähenduses. Määruse resolutsiooni p 4 kohaselt p-s 2 loetletud kohustused kuuluvad

sundtäitmisele tingimusel, et hageja rikub p-des 2 ja 3 nimetatud kohustusi. Seega on määrus

tingimuslik. Määruse p 2 järgi kohustus hageja tasuma 3 639,51 eurot perioodiliste maksetena,

tasudes igakuiselt 101,10 eurot. Seega on määrus ka tähtajaline täitedokument.

Ekslik on maakohtu järeldus, et kogu nõue muutus sissenõutavaks, kuna hageja rikkus viidatud

määrust. Määrusest ei tulene, et p-des 2 ja 3 märgitud kohustuste rikkumise korral kaotab p-s 2

märgitud maksegraafik kehtivuse ja selles märgitud tähtaegu ei tule enam järgida.

Kolmandaks jättis maakohus kohaldamata TMS § 53 lg 1, mille kohaselt ei või arestida rohkem

võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks.

Täitedokumendi, millest tuleneb hageja kohustus tasuda igakuiselt 101,10 eurot, sund-

täitmiseks oleks selgelt piisav piirduda töötasu arestimisega, mida kohtutäitur ka tegi.

Neljandaks on väär TMS § 132 lg-te 1 ja 2 tõlgendamine ja kohaldamine. Vabariigi Valitsuse

28. novembri 2013 määruse nr 166 kohaselt oli 2015. aasta kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral 390 eurot (bruto). Hagejal on üks ülalpeetav. Seega moodustas tema

mittearestitav sissetulek 2015. aastal 520 eurot (390 + 130) bruto, mitte 530 eurot neto, nagu

on vaidlustatud otsuses märgitud.

Viiendaks jättis maakohus kohaldamata TMS §-d 24 ja 25. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, mis

õigusnormide alusel jõudis kohus järeldusele, et 9. septembri 2015 täitmisavaldus on täiendav

avaldus sama täitemenetluse raames, mille osas ei pidanud täitur algatama uut menetlust.

Kuuendaks tugines maakohus üllatuslikult TsMS § 314¹ lg-le 1. Seetõttu puudus hagejal

võimalus esitada omapoolne seisukoht TsMS § 314¹ kohaldamise osas. Kuna TsMS § 314¹

kohaldamiseks puudusid eeldused, siis saab lugeda tuvastatuks, et kohtutäitur teatas hagejale

kordusenampakkumisest alles 21. oktoobril 2015. Vaidlusalune enampakkumine algas juba

28. oktoobril 2015, st rikuti TMS § 84 lg-ga 3 ettenähtud etteteatamise tähtaeg.

Seitsmendaks rikkus kohtutäitur selgitamiskohustust. Etteteatamise kohustuse rikkumise tõttu

oli enampakkumise korraldamine 2015. aasta oktoobri lõpus hagejale üllatuslik. Talle oli

arusaamatu, mis nõue on muutunud sissenõutavaks enampakkumise väljakuulutamise ajal, st

mis summa tuli tasuda korteriomandi sundmüügi vältimiseks. Maakohus jättis hageja väited

käsitlemata.

13. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja hagi

uue otsusega rahuldada. Hageja menetluskulud jäävad kostjate I ja III kanda, kostjate kulud aga

nende endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

15. Hageja esitas oma nõuded nelja nõudepunktina (eespool p 1 alapunktid (1) – (4)). Sisuliselt

on siiski tegemist kahe nõudega: esiteks soovib hageja vaidlusaluse enampakkumise kehtetuks

tunnistamist TMS § 223 lg 1 alusel (nõudepunkt (1)) ja teiseks saada tagasi korteriomandit

TMS § 223 lg 2 p 1 alusel (nõudepunktid (2) – (4)). Ringkonnakohtu hinnangul on sel viisil

kokku võetud teise nõudega hõlmatud nii omandiõiguse tunnustamise, kinnistusraamatus

ebaõige kande parandamise kui ka viimaseks vajaliku kostja III tahteavalduse andmiseks

kohustamise taotlused. Kohtuistungil osalenud pooled ei esitanud nõuete sel viisil

rühmitamisele vastuväiteid.

Maakohus jättis hageja esimese nõude rahuldamata, mistõttu puudus vajadus teist nõuet

sisuliselt käsitleda. Ka apellatsioonkaebuse lahendamiseks tuleb kõigepealt käsitleda hageja

esimest nõuet.

8 (10)

16. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kätte-

toimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks mh siis, kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel. TMS § 55 p 2

sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate

menetlusnormide olulise rikkumise korral, st kui võlgnikule pole kätte toimetatud täitmisteadet.

Seega tuleb enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi rahuldada, kui võlgnikule ei ole

täitmisteadet kätte toimetatud. Siinjuures ei ole sedavõrd oluline täitmisteate kättetoimetamise

kohane dokumenteerimine kui teate tegelik jõudmine võlgnikuni (vt nt Riigikohtu

29. septembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 25 teine lõik).

17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et täitmisteade on käesoleval juhul

hagejale kätte toimetatud. Toimiku materjalidest ei saa ka järeldada, et täitmisteade oleks

tegelikult jõudnud hagejani enne korteriomandi arestimist 3. augustil 2015.

TMS § 10 lg 2 esimene lause näeb ette, et täitemenetluse dokumentide kättetoimetamisele

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut,

kui TMS-st ei tulene teisiti. TsMS § 306 lg 1 esimene lause sätestab, et menetlusdokumendi

kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik

dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. TsMS § 307 lg 1

kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja

või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on

jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi

võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või

kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise korda, siis loetakse TsMS § 307 lg 3 alusel

dokument menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest.

TsMS 34. ptk sätestab menetlusdokumendi kättetoimetamise viisid ja 36. ptk näeb ette kätte-

toimetamise võimalused erijuhtudel, sh nn kättetoimetamise fiktsioonid, mille korral dokument

tuleb lugeda kättesaaduks sõltumata selle tegelikust saajani jõudmisest. Viimaste hulka kuulub

ka dokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga (§ 326), mille tulemusel loetakse teatavate

eelduste täidetuse korral dokument saajale kätte toimetatuks.

Kui dokumendi kättetoimetatuks lugemise eeldused pole täidetud, siis ei saa kohus nendele

tugineda ega menetlusõiguslikke järelmeid rakendada, sõltumata sellest, kes minetuse põhjustas

(Riigikohtu 4. mai 2016 määrus haldusasjas nr 3-3-1-22-16, p 7). Ringkonnakohtu hinnangul

tuleb samast reeglist juhinduda ka täitemenetluses dokumendi kättetoimetamise hindamisel.

18. Kostja I väitel toimetas ta täitmisteate hagejale kätte TsMS §-s 326 märgitud viisil ehk

postkasti panekuga. Seoses selle väitega tõi ta esile, et kohtutäituri abi-kuller pani täitmisteate

postkasti 8. juunil 2015 kell 13.33, olles eelnevalt samal aadressil käinud ka 4. juunil 2016

kell 16.22. Kummalgi korral kullerile ust ei avatud. Nende asjaolude üle pooled ei vaidle ja

need on maakohus vaidlustatud otsuse p-s 30 ka õigesti tuvastanud. Muid väiteid täitmisteate

hagejale üleandmise või selle tegeliku hagejani jõudmise kohta pooled ei esitanud.

TsMS § 326 lg 2 kohaselt on kättetoimetamine lg-s 1 nimetatud viisil lubatud üksnes juhul, kui

menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt

erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik

kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule sama seaduse § 322 lg 1 või § 323 kohaselt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kellaajad 13.33 ja 16.22 ei ole oluliselt erinevad

TsMS § 326 lg 2 tähenduses. Mõlemad jäävad tavapärase tööaja sisse ning 4. ja 8. juuni 2015

olid tööpäevad. Oluline erinevus viidatud sättes tähendab sel määral erinevaid aegu, et

tavapärase töörütmiga saaja ei peaks vähemalt üldjuhul mõlemal juhul viibima kodunt eemal.

Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et täitmisteadet ei saa lugeda kätte

toimetatuks TsMS § 326 lg 1 alusel.

9 (10)

19. Nõustuda ei saa aga maakohtuga, et täitmisteate tegelikku jõudmist hagejani saab järeldada

hageja ja kostja I edasisest suhtlusest. Sellega seoses tõi kostja I esile, et hageja võttis kostjaga I

ühendust 9. juulil 2015 e-kirja teel ja tundis huvi konto arestimise vastu, samuti palus võimalust

tasuda võlgnevust osade kaupa maksegraafiku alusel. Kostja I avaldustest ei nähtu, et hageja

oleks kätte saanud täitmisteate või seda oleks hagejale uuesti saadetud.

Esmalt tuleb sedastada, et täitmisteate (I kd tl 59) esitas hageja kohtule esimest korda

17. detsembri 2015 menetlusdokumendi lisana, st selleks ajaks oli ta teate ka kätte saanud.

Esindaja seletuse järgi sai ta täitmisteate täituri käest enne viidatud menetlusdokumendi

esitamist, seda väidet ei ole kohtutäitur ümber lükanud. Siiski ei ole see piisav esimese nõude

rahuldamata jätmiseks, sest täitmisteade tuleb võlgnikule kätte toimetada enne kinnisasja

arestimist.

Vaidlusaluse korterimandi arestimise akti sai hageja kätte 5. augustil 2015 (I kd tl 150–152).

Aktist ei nähtu, et sellega koos oleks hagejale kätte toimetatud täitmisteade, samuti ei sisalda

arestimise akt kogu teavet, mis TMS § 24 lg 3 järgi on kohustuslik täitmisteate puhul. Kuna

hageja avaldas samal päeval, et ta asub võlgnevust tasuma 100 euro kaupa kuus (I kd tl 153),

siis on ka sisuliselt oluline, et talle oleks selgitatud nõude vabatahtliku täitmisega seonduvat.

Hiljemalt 3. septembri 2015 e-kirjast (I kd tl 158) pidi olema kohtutäiturile mõistetav, et

hagejale ei ole arusaadavad tema õigused ja kohustused täitemenetluses.

20. Kuna täitmisteate kättetoimetamine on eespool p-s 16 käsitletud normide järgi

täitemenetluses läbi viidud enampakkumise kehtivuse eeldus, mis ringkonnakohtu tuvastatud

asjaoludel ei ole täidetud, siis on hagi esimeses nõudes edukas.

21. Järgmiseks tuleb lahendada hageja teine nõue kostja III vastu kinnistusraamatu kande

muutmiseks nõusoleku saamiseks. Ringkonnakohus ei käsitle omandiõiguse tunnustamist

eraldi nõudena, sest sellel puudub iseseisev sisu (vt eespool p 15 ja Riigikohtu 3. aprilli 2003

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-03, p 27).

22. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib võlgnik TMS § 223 lg 2 p 1 alusel nõuda

müüdud asja ostjalt välja asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel, selle võimatuse korral aga

esitada nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Kuigi pealkirja järgi käsitleb AÕS § 80 lg 1 asja

väljanõudmist ebaseaduslikust valdusest, siis selle teise lõike järgi on omaniku nõue suunatud

ka omandiõiguse tunnustamisele. Teatavatel erandlikel juhtudel saab nõuet AÕS § 80 lg 2

alusel käsitleda ka omandiõiguse tunnustamise nõudena. Selliseks on nii TMS § 223 lg 2 p 1

alusel esitatud nõue kinnisomandi tagasisaamiseks ka siis, kui asi ei ole võlgniku valdusest veel

välja näinud, aga ka nt vara pankrotivarast välistamise nõue (vt Varul, P. jt, Asjaõigusseaduse

kommentaar I, Tallinn 2014, lk 372, p 3.6).

Riigikohus sellega seoses märkinud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks

tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit,

ning koos enampakkumise kehtetuks tunnistamisega saab nõuda kinnistusraamatu kande

parandamist (28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18 neljas ja kuues lõik).

TMS § 137 järgi kohaldub TMS § 98 lg 2 ka kinnisasja enampakkumise korral.

Kostja III on kantud vaidlusaluse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse (I kd tl 20–21,

38, 108–111, II jao kanne nr 6). Kande tegemise aluseks oli vaidlusaluse enampakkumise akt

(I kd tl 39–47 ja 66–73) ning kohtutäituri avaldus. Eelmises lõigus märgitu tõttu on viidatud

kanne enampakkumise kehtetuse tõttu vale. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on

ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle

õigusi parandamine puudutab. Lisaks on teise nõude õiguslik alus TsÜS § 68 lg 5, mis sätestab,

et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud

või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust

andma.

10 (10)

Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja esimese nõude ja tunnistab enampakkumise kehtetuks,

siis tuleb eeltoodu põhjal samuti rahuldada teine nõue, st kohustada kostjat III andma nõusolek

kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks.

23. Maakohtust erineva sisulise lahendi tegemise tõttu tuleb muuta otsustusi seoses hagi

tagamisega. Kui hagi otsusega rahuldatakse, siis jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu

TsMS § 445 lg 2 kohaselt jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi

täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist.

Hageja ei taotlenud hagi tagamise tühistamist.

Harju Maakohtu 11. detsembri 2015 määrusega on hagi tagamise korras määratud kanda

korteriomandi kohta avatud kinnistusraamatu registriossa keelumärge hageja kasuks. Selle

abinõuga on tagatud teise nõude täitmine. Hagi tagamise eesmärki arvestades tuleb abinõu jätta

kehtima kuni käesoleva otsuse vastavas osas täitmiseni, st kohtulahendiga asendatud kostja III

nõusolekule vastava omanikukande tegemiseni.

Harju Maakohtu 22. detsembri 2015 määrusega on hagi tagamise korras määratud täite-

menetluse peatamine täiteasjas nr 008/2015/2735, mille sisu on korteriomandi valduse välja-

nõudmine hagejalt vaidlusaluse enampakkumise kohta koostatud akti kui TMS § 2 lg 1 p 15

järgse täitedokumendi alusel. Ringkonnakohus leiab, et see tagamisabinõu tuleb jätta kehtima

kuni käesoleva otsuse jõustumiseni. Kuna ringkonnakohus tunnistab vaidlusaluse

enampakkumise kehtetuks, siis pole selle kohta koostatud aktil pärast otsuse jõustumist enam

õiguslikku toimet ja selle alusel ei saa korteriomandi valduse väljanõudmine jätkuda.

24. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi panna põhimõtteliselt

kostjate kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate

kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus

ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude

jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

Kui võlgnik esitab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi, siis on vajalik, et menetluses

osaleksid kostjatena kohtutäitur, sissenõudja ja ostja, sest ainult sel juhul on kohtuotsuses

ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide

nimetatud isikute jaoks, keda see enim riivab. Kui võlgnik ei esita hagi kõikide nimetatud

isikute vastu, võib see anda aluse jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

(Riigikohtu 28. septembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18 viies, kuues ja seitsmes

lõik). Eelnevast järeldub, et hageja esimese nõude osas on kostjad I–III kaaskostjad TsMS

§ 165 lg 1 tähenduses.

TMS § 223 lg 2 p 4 sätestab, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib menetlusosaline

nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist kohtutäituri seaduse kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et

TMS § 223 lg 2 p 4 eesmärgiga saab arvestada ka kulude jaotamisel enampakkumise kehtetuks

tunnistamise hagi menetlemisel. Sellest tulenevalt jätab kohus esimese nõudega seonduvad

hageja menetluskulud kohtutäituri ehk kostja I kanda. Kuna teine nõue on esitatud ainult

kostja III vastu ja on edukas, siis jäävad selle nõudega seonduvad hageja kulud kostja III kanda.

Kostjate kulud on põhjendatud jätta iga kostja enda kanda.

25. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulusid rahaliselt, st TsMS § 177 lg 2 järgi tuleb

seda teha eraldi määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel saab maakohus otsustada ka selle

üle, millised kulud tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel hüvitada riigile. Siis tuleb maakohtul otsustada

mh hageja menetlusabi ja riigi õigusabiga seotud summade hüvitamine riigile.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm