2-16-4856/40 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-4856

Tsiviilasi

OÜ Texlin ja RIAB Teedeehitus OÜ hagi XXXi,

XXXi, XXX ja XXXi vastu õigusvastase tegevuse

lõpetamise ja sellest hoidumise nõudes

Tsiviilasja hind

3 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 OÜ Texlin (registrikood 10002572, asukoht

Veerenni 29, 10135 Tallinn)

Hageja 2 RIAB Teedeehitus OÜ (registrikood

10632043, asukoht Tänassilma tee 47, Tänassilma

küla, 76406 Saku vald, Harjumaa)

Hagejate

ja

lepingulised

esindajad

vandeadvokaat

Margus

Kõiva

(e-post

margus.koiva@fortlegal.com), vandeadvokaat Jaana

Nõgisto

(e-post

jaana.nogisto@fortlegal.com),

advokaat

Kristel

Tuul

(e-post

kristel.tuul@fortlegal.com)

Kostja 1 XXX (isikukood XXX, elukoht XXX,

Harjumaa)

Kostja 2 XXX (isikukood XXX, elukoht XXX,

Harjumaa, e-post XXX)

Kostjate 1 ja 2 lepingulised esindajad vandeadvokaat

Anto Kasak ja vandeadvokaat Grete Lind (e-post

kasak@kasak.ee)

Kostja 3 XXX (isikukood XXX (elukoht XXX,

Harjumaa), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Mikk Lõhmus ja advokaat Indrek kangur (e-post

menetlus@varul.ee)

Kostja 4 XXX (isikukood XXX, elukoht XXX,

Harjumaa), lepinguline esindaja Meelis Krautmann e-

post meelis@krautmann.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 03.10.2016, 09.11.2016 ja 23.01.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagejate 30.01.2017 taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.

2. Jätta hagejate 30.01.2017 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

3. Jätta OÜ Texlin ja RIAB Teedeehitus OÜ hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta kostjate menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.

5. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagejad esitasid 29.03.2016 Harju Maakohtule hagi XXX (kostja 1), XXX (kostja 2),

XXX (kostja 3) ja XXX (kostja 4) vastu õigusvastase tegevuse lõpetamise ja sellest

hoidumise nõudes. Hagejad paluvad kohtul hagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 ja

alternatiivselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 alusel rahuldada ning kohustada kostjaid

XXX tänaval mitte takistama mistahes viisil sõidukitega ja jalgsi liikumist XXX kinnistule

(sh kasutades takistamiseks parkivat sõidukit, lund või muid vahendeid). Samuti paluvad

hagejad kohustada kostjaid edaspidi mistahes muul viisil XXX tänaval XXX kinnistule

liikumise takistamisest hoiduma.

2. Osaühing Texlin (edaspidi hageja 1) oli hagiavalduse esitamise ajal Harjumaal, Rae vallas,

Peetri alevikus asuval XXX kinnistul (edaspidi kinnistu) moodustatud korteriomandite nr 1-4

omanik. Käesoleval ajal on hageja 1 korteriomandi nr 4 omanik. RIAB Teedeehitus osaühing

(edaspidi hageja 2, koos hagejaga 1 edaspidi nimetatud ka hagejad) on kinnistul moodustatud

korteriomandite nr 5-6 omanik. Käesoleval ajal on hageja 2 nimetatud korteriomandid

võõrandanud. Rae Vallavolikogu 02.04.2013 korraldusega nr 332 kehtestatud Peetri II

(Peetrimetsa) kinnistu detailplaneeringuga (edaspidi detailplaneering) on XXX kinnistu

juurdepääsuteeks määratud XXX tänav, täpsemalt detailplaneeringuga kavandatud Juhtme ja

XXX tänavate ühendustänav. Transpordimaa sihtotstarbega XXX tänav kuulub Väike-Peetri

külaselts MTÜ-le. Väike-Peetri külaselts MTÜ ja Rae Vallavalitsuse vahel on 16.12.2013

sõlmitud eratee avaliku kasutamise leping. Eratee avaliku kasutamise lepingu alusel on XXX

tänav määratud kogu ulatuses avalikult kasutatavaks teeks. XXX kinnistu juurdepääsuteeks

olev avalikult kasutatav XXX tänav külgneb tänava lõpus XXX 11 ja XXX 12 kinnistutega.

3. Kostjad takistavad järjekindlalt, pikaajaliselt ja süstemaatiliselt üle avalikult kasutatava

XXX tänava kulgevat hagejate juurdepääsu kinnistule. Alates 2015. aasta novembrist on

juurdepääsu takistamiseks kasutatud kostjate kasutatavaid sõidukeid. Kostjate kasutatavad

sõidukid pargitakse avalikult kasutatava XXX tänava kinnistuga piirnevas lõigus viisil, mis

välistab sõidukiga kinnistule liikumise. Lumerikkal ajal on kostjad vedanud oma kinnistutelt

kogutud lume avalikult kasutatava XXX tänava Kinnistuga piirnevale osale, välistades teiste

sõidukite liikumise kinnistule ja takistades jalakäijate ohutut liikumist. Kostjad on lasknud

tuua lumekoormaid kinnistu juurdepääsule ka kaugemalt, moodustades sellega suurema

lumevalli.

4. Rae Vallavalitsus on hageja 1 taotlusel alustatud väärteomenetluses fikseerinud kostjale

XXXile kuuluva sõiduki Toyota RAV4 liikumist ja kinnistule juurdepääsu takistava

parkimise fikseerinud kuupäevadel 02.12.2015, 03.12.2015, 04.12.2015, 17.12.2015,

28.12.2015, 30.12.2015, 07.01.2016 ja 11.01.2016. Hagejad ei ole mitte ainult paigaldanud

tõkkeid avalikult kasutatavale tänavale, vaid on aktiivselt takistanud nii kinnistule liikumist

kui ka paigaldatud tõkete kõrvaldamist. Hagejad on pöördunud korduvalt kostjate poole

taotlusega lõpetada juurdepääsu takistamine ja hoiduda edasisest rikkumisest. Kostjad on

vastanud paljasõnalise seisukohaga, et hagejatel ja avalikkusel puudub nende kinnistutega

piirnevas lõigus õigus XXX tänavat kasutada. Hagejad on püüdnud tulutult oma õigusi

maksma

panna

avalik-õiguslikke

vahendeid

kasutades.

Vaatamata

alustatud

väärteomenetlusele ja Rae Vallavalitsuse korduvatele pöördumistele kostjate poole ei ole

läbipääsu takistamine lõppenud. Hagejad on juba kandnud otsest majanduslikku kahju, mis

seisneb lume äralükkamiseks teenuse tellimise kuludes. Kostjate tegevus on toonud kaasa

olulise takistuse kinnistule püstitatud ridaelamute müügil. Ainukesele avalikult kasutavale

juurdepääsule demonstratiivselt püstitatud tõkked mõjuvad ostjatele ehmatavalt ja on

nurjanud mitu tehingut.

5. Hagejad esitasid 06.02.2017 kohtule kohtukõne seisukohad, milles jäävad tervikuna hagi

ning menetluses (mh 12.09.2016 menetlusdokumendis) esitatud kõikide seisukohtade ja

põhjenduste juurde, paludes kohtul hagiavaldus rahuldada. Hagejad paluvad kohtul määrata

kindlaks menetluskulud summas 15 600 eurot. Samuti paluvad hagejad märkida

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et kostjad on kohustatud tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Kehtivat õigust ja kohtupraktikat silmas pidades tuleb hagi lahendada ka hageja 2 suhtes,

seda olenemata asjaolust, et hageja 2 menetluse kestel talle kuuluvad XXX korteriomandid

võõrandas. Hagejad selgitasid 23.01.2017 istungil, et nii hageja 1 kui hageja 2 XXX

korteriomandite müügilepingutes on fikseeritud, et korteriomandite ostjatele on XXX kinnistu

korteriomandite juurde tagatud ligipääs avalikult teelt. Juhul, kui kohus jätab hagi hageja 2

suhtes rahuldamata ja kostjate liiklemist takistav tegevus XXX tänaval jätkub, ei saa

välistada, et ostjad esitavad hageja 2 vastu lepinguesemele juurdepääsu kaotusest tulenevaid

nõudeid, käsitledes rikkumisena puudustega lepingueseme (korteriomand) müümist. Kuivõrd

ostjad on omandanud XXX korteriomandid nr 5-6 ühes ligipääsuga XXX tänavalt, oleks

avalikult kasutatavalt XXX tänavalt ligipääsuta korteriomandid käsitletavad puudustega

lepinguesemetena. TsMS § 460 lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka korteriomandite

ostjate kui hageja 2 õigusjärglaste suhtes. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.12.2016 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-128-06 (p-s 16) TsMS 210 lg-le 2 tuginedes leidnud, et kinnisasja

omaniku muutumine menetluse ajal ei takista menetluse jätkamist seniste pooltega ning et

kinnisasja võõrandamise võib jätta tähelepanuta. Lisaks toonitavad hagejad, et ei ole esitanud

hagi üksnes AÕS § 89 alusel, vaid alternatiivselt ka VÕS § 1055 lg 1 alusel. Tegemist on

nõudega, mis ei ole kitsendatud omandiõiguse rikkumise tingimusega.

7. Hagejad leiavad, et XXX andis vande all nii Toyota RAV4 parkimise kohta üldiselt kui ka

31.12.2015 – 04.01.2016 parkimise (väidetava hädapeatumise) kohta ja XXXiga peetud

vestluse kohta teiste tõenditega vastuolus olevaid ja vasturääkivaid selgitusi, mistõttu ei ole

tema vande all antud seletused tervikuna usaldusväärsed. Ehkki kostjad on 31.12.2015 -

04.01.2016 rikkumisi õigustanud Toyota RAV4 väidetava tehnilise rikke ja hädapeatumisega,

pole kostjad eitanud, et Toyota RAV4 paiknes XXX tänaval 31.12.2015 - 04.01.2016 selliselt,

et takistas liiklemist XXX kinnistule. Teisalt on kostjad püüdnud menetluses oma õigusvastast

käitumist erineval viisil vastuoluliselt ja tagantjärgi õigustada. Lisaks sõidukitele on kostjad

XXX kinnistule juurdepääsu takistamiseks kasutanud lund. Kostjad on menetluses

järjepidevalt väitnud, et lumehunnikud tekitas XXX tänava otsa Rae valla tellimusel

teehooldustöid tegev traktor. Kostjad pole oma väidet tõendanud. Kostjate väited (mh XXXi

ja XXX poolt istungil vande all antud seletused) on spekulatiivsed ega põhine kostjate

tegelikul tõsikindlal teadmisel. Kostjate vande all antud ütlused on ka vastuolulised. Kostjate

väide, et lumevallid lükkas Rae Vallavalitsuse poolt tellitud traktor on vastuolus teiste

kogutud tõenditega. Sellisel juhul ei oleks Rae valla esindaja poolt fikseeritud lumevalle

liiklust takistava rikkumisena kostja 4 (XXX) suhtes algatatud väärteomenetluse raames.

8. XXX T1 kinnistu ehitustööd ja kasutusloa küsimus ning XXX kinnistu alternatiivsed

juurdepääsuteed ei oma asjas tähtsust. Ehitusjärgus teelõik ega ka ehitustööde jätkumisest

tingitud kasutusloa puudumine ei piiranud õiguslikult kuidagi hagejate õigust ja võimalust

kasutada XXX tänavat juurdepääsuks oma kinnistule. Kasutusloa puudumisest olenemata pidi

ka sellel ajal olema hagejatele tagatud XXX tänava kui detailplaneeringujärgse

juurdepääsutee piiranguteta kasutamine oma kinnistule liiklemiseks. Samuti ei loonud

sillutise puudumine mingisugust faktilist takistust. Ala oli sõidukitega läbitav ja selle

pinnakate ei loonud ohtu sõidukitele. Samuti ei oleks liiklemine saanud kuidagi ohustada

pinnase sügavuses paiknenud tehnovõrke. Kostjate väited teekatteta XXX T1 teelõigu

läbimise väidetavast võimatusest ja ohtlikkusest on tõendamata. Asjassepuutumatud on

kostjate väited, et hagejatel oli võimalik lisaks XXX tänavale oma kinnistule liigelda ka XXX

ja XXX tänavaid pidi. Ridaelamute ehitusprotsess vajas nii tehnika, ehitusmaterjalide kui

ehitajate pidevat ja takistusteta juurdepääsu. Hagejad olid sunnitud leidma alternatiivse

juurdepääsu ainult põhjusel, et XXX tänava detailplaneeringujärgne juurdepääs oli kostjate

poolt süstemaatiliselt suletud parkivate sõidukite ja lumehunnikutega.

9. Kostjad on menetluses läbivalt väitnud, et enne hagiavalduse esitamist ei ole pöördutud

nende poole palvega rikkumised lõpetada. Hagejad selgitavad, et püüdsid esmalt oma õigusi

maksma panna avalik-õiguslikke vahendeid kasutades. Nii esitas hageja 1 02.12.2015 Rae

Vallavalitsusele väärteoteate, Seega olid XXX ja XXX liiklemise takistamisest teadlikud.

AÕS § 89 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuete esitamiseks piisab õiguse rikkumise ähvardavast

ohust ning kostjate eeldatavat käitumist tulevikus saab tõendada kostjate senise tegevusega.

Kostjad ei lõpetanud vaatamata avaliku-võimu korraldustele ja hagejate kohtuvälistele

korduvatele pöördumistele järjepidavat liiklemise takistamist XXX tänaval enne, kui hagejad

esitasid kohtusse hagi. Sellest tulenevalt puudub hagejatel mis tahes kindlus, et kostjad oma

õigusvastast tegevust ei jätka, mistõttu on hagi suunatud hetkel ennekõike kostjate

kohustamisele edasistest omandiõiguse rikkumistest hoiduma.

KOSTJA 1 XXX JA KOSTJA 2 XXX VASTUVÄITED HAGILE

10. Kostjad 1 ja 2 paluvad jätta hagiavaldus XXXi ja XXXi vastu täies ulatuses rahuldamata

ja jätta menetluskulud hagejate kanda. XXX tänav ei vii XXX (hagejate omandis) kinnistuni,

vaid XXX T1 kinnistuni (hageja 1 omandis). Kuivõrd XXX T1 teele ei ole kasutusluba

väljastatud, siis ei ole tegemist teega, mida oleks võimalik kasutada nõuete-ja kasutusotstarbe

kohaselt. XXX T1 kasutamine sõiduteena enne kasutusloa väljastamist on vastuolus

seadusega. Seega ei saa ka kostjatelt eeldada, et nad peaksid olema teadlikud, et XXX T1

lõiku võib kasutada ja kasutatakse teena vaidlusaluse kinnistuni pääsemiseks. Kuni

asfalteerimiseni oli XXX T1 ja XXX vaheline ala teekatteta ning selle läbimine oli ohtlik.

11. Kostjad ei ole teinud millegagi takistusi hagejatele XXX kinnistuni pääsemiseks ega tee

takistusi ka tulevikus hagejate märgitud viisil. Ühelgi juhul ei saa ette heita kostjale 2

hagejate poolt esitatud tegevusi, sest ühestki hagejate poolt esitatud tõenditest ei nähtu seoseid

kostjaga 2 ega tema rikkumisi. Lisaks asjaolule, et hagejate etteheited on tõendamata, et isegi

juhul, kui kostjad oleksid rikkunud (mida kostjad ei tunnista) liiklusseadust, ehitusseadustikku

või valla heakorraeeskirju, ei too see automaatselt kaasa hagejate omandiõiguse rikkumist.

Kostjad märgivad, et XXX tänava näol on tegemist kahesuunalise teega, mis lõpeb XXX T1

kinnistuga. Hagejate poolt kohtule esitatud fotodelt ja eeldusel, et kostjad on peatanud sõiduki

Volvo ebaõigesti (mida kostjad ei tunnista), ei ole võimalik järeldada, et sõiduk Volvo

takistab ligipääsu hagejate kinnistuni.

12. Isegi, kui hagejatel oleks olnud takistatud ligipääs XXX kinnistule läbi XXX tänava

(millega kostjad ühelgi juhul ei nõustu), on hagejatel XXX kinnistuni ligipääsutee nii läbi

XXX kui ka XXX tänavate. Kostjatele teadaolevalt ongi hagejad siiani kasutanud ligipääsu

mööda XXX tänavat. Kostjad on kasutanud oma kinnisasja ja teed õiguspäraselt ning

vastupidine on tõendamata. Hagejate nõue kostjate vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks

ja sellest hoidumiseks on alusetu, sest kostjad ei ole pannud toime hagejate poolt märgitud

rikkumisi; kostjate tegevus ja õigusvastane tegevus on tõendamata; tõendamata on sõiduki

Volvo parkimine hagejate märgitud kuupäevadel kostjate poolt, tõendamata on sõiduki Volvo

parkimine õigusvastaselt, tõendamata on lumelükkamine kostja 1 poolt, rääkimata

lumelükkamisest kostja 2 poolt, tõendamata on lumelükkamine kostja 1 poolt õigusvastasel

viisil, rääkimata lumelükkamisest kostja 2 poolt õigusvastasel viisil. Kostjate suhtes,

vaatamata hagejate kaebekirjadele, ei ole järelvalvet teostav vallavalitsus rikkumisi

tuvastanud ega väärteomenetlust algatanud. XXX tänava korrashoiuga tegeleb Rae

Vallavalitsus, mistõttu on tema tegevuse tulemusena tõenäoliselt tekkinud lumekuhjad.

Samuti ei ole hagejad kordagi pöördunud kostjate poole väidetavate rikkumiste lõpetamiseks.

Hagejad on hagiavalduse materjalidest nähtuvalt kirjutanud ainult Rae Vallavalitsusele.

Kostjate suhtes ei ole Rae Vallvalitsus tuvastanud liiklusseaduse nõuete rikkumist ega valesti

parkimist. Kostjate suhtes ei ole alustatud väärteomenetlust.

13. Kostjad 1 ja 2 esitasid kohtule 06.02.2017 kohtukõne teesid, milles paluvad jätta

hagiavaldus kostjate 1 ja 2 vastu täies ulatuses rahuldamata; määrata kindlaks menetluskulud

ning jätta kostjate 1 ja 2 menetluskulud solidaarselt OÜ Texlin ja RIAB Teedeehitus OÜ

kanda. Kostjad 1 ja 2 leiavad, et kostjad ei ole käitunud õigusvastaselt; hagejatele ei ole

tekkinud kahju; kostjad ei ole hagejate omandiõigust rikkunud; puudub alus eeldamaks, et

kostjatel on tulevikus kavatsus hagejate omandiõigust rikkuda; hageja 2 ei ole XXX asuva(te)

korteriomandi(te) omanik, mistõttu ei oma ta puutumust käesolevasse vaidlusesse. Hagejate

esitatud tõenditest ei ole võimalik tuvastada, et hagejate suhtes on toime pandud

õigusvastased teod ning et teod on toime pannud konkreetselt kostjad.

14. Hagejad ei ole hagiavalduses välja toonud asjaolusid, millist hagejate õigusi rikkuvat

käitumist heidetakse kostjale 2 ette. Hagejad on küll viidanud, et kostjale 2 kuuluv sõiduk

Volvo väidetavalt takistab juurdepääsu kahel kuupäeval (18.11.2015 ja 26.11.2015), kuid ei

ole millegagi tõendanud, et konkreetselt kostja 2 on Volvo peatanud hagejate suhtes

väidetavalt õigusvastasel viisil. Siinkohal on oluline välja tuua, et hageja 2 esindaja on vande

all kinnitanud, et ta ei ole kordagi kostjaga 2 suhelnud ja kostjat 2 ta ei tunne, mistõttu tuleb

järeldada, et hagejad ei ole tuvastanud, et just kostja 2 on etteheidetavad rikkumised toime

pannud. Lisaks leiavad kostjad 1 ja 2, et sõiduk Volvo ei ole paigutatud selliselt, mis takistaks

hagejatel juurdepääsu oma kinnistule. Samuti toetab kostjate positsiooni paikvaatlus, mille

käigus tuvastati, et Volvo parkimist ei saa ühelgi juhul lugeda hagejate ligipääsu takistavaks

parkimiseks.

15. Kostja 1 suhtes heidavad hagejad ette lume kuhjamist 23. ja 24.02.2016 viisil, mis takistab

hagejatel liigipääsu enda kinnistule. Kostja 1 hagejatega ei nõustu, sest hagejad ei ole

tõendanud, et XXX tänava piiril olevad vallid oleksid tehtud kostja 1 poolt, sh ei ole fotol

ühtegi inimest. Hagejate esitatud muud tõendid (ei tõenda, et kostja 1 on kuhjanud XXX

tänava piirile lund selliselt, mis oleks takistanud ligipääsu hagejate kinnistule. Hagejad ei ole

tõendanud, et kostja 1 on lund lükanud viisil, mis takistab hagejatel ligipääsu XXX kinnistule.

Lisaks on oluline rõhutada asjaolu, et hagejate esindajad ise on istungil kinnitanud, et

väidetavad rikkumised (mida kostjad ühelgi juhul ei tunnista) on lõppenud, samuti on hageja

2 vande all kinnitanud, et alates hagiavalduse esitamisest ei ole väidetavaid rikkumisi olnud.

16. Isegi juhul, kui kostjad oleksid hagejate suhtes käitunud õigusvastaselt, ei ole nende

õigusvastane käitumine olnud kestev. Isegi juhul, kui leiaks tuvastamist, et kostja 2 on temale

kuuluvat sõidukit Volvo 18.11. ja 26.11. parkinud hagejate suhtes õigusvastaselt, ei ole

tegemist kostja 2 kestva õigusvastase tegevusega. Hagiavalduses on märgitud, et kostja 1 on

23. ja 24. veebruaril kuhjanud lund. Kahepäevast tegevust ei saa lugeda kestvaks tegevuseks,

sest kestev tegevus eeldab järjepidevat või jätkuvat tegevust. Hagiavalduse esitamise ajaks

oli väidetav õigusvastane käitumine lõppenud, samuti väidetavate tegude tagajärjed (lumi

sulanud, sõidukid asukohta muutnud), mistõttu ei saa hagejad nõuda oma nõude

maksmapanekut VÕS § 1055 alusel. Hagejatele ei ole tekkinud kahju. Hagejad ei ole kohtule

esitanud tõendeid, millest võib järeldada, et kostjate õigusvastase tegevuse tagajärjel on

hagejatele tekkinud kahju. Samuti on kostjad seisukohal, et kostjad ei ole hagejate

omandiõigust rikkunud, mistõttu ei saa kohus rahuldada hagejate nõuet ka AÕS § 89 alusel.

17. Hagejad ei ole tõendanud, et mõlemal hagejal oli tahe hagiavalduses märgitud

ajahetkedel oma kinnistule pääseda ja ligipääs kinnistule oli takistatud (nt ei mahtunud

seisvate sõidukite vahelt läbi, lumi takistas sõidukit ja lund ei olnud võimalik kõrvale lükata

vms). Hagejad ei ole tõendanud, et kostjate tegevus või tegevusetus on takistanud hagejatel

oma kinnistuni pääseda. Hageja 2 esindaja vande all antud ütluste järgi hageja 1 kasutas

kinnistule ligipääsuks XXX tänava asemel teist sissesõitu: “Teist sissesõitu kasutas põhiliselt

Texlin.” Seega on hageja 2 ütlustega tõendatud, et hageja 1 ei kasutanudki ligipääsuks XXX

tänavat, mistõttu kostjad ei saanud ühelgi juhul hageja 1 suhtes rikkumisi toime panna.

18. Lisaks leiavad kostjad, et juhul, kui hagejatel on olnud takistatud pääseda oma kinnistuni,

siis on see olnud takistatud tingituna XXX T1 kinnistust, sest Ehitisregistrist nähtuvalt ei

olnud XXX T1 sõiduteele kasutusluba kuni 20.09.2016 väljastatud. XXX T1 kasutamine

sõiduteena enne kasutusloa väljastamist oli vastuolus seadusega. Seega ei saa ka kostjatelt

eeldada, et nad peaksid olema teadlikud, et XXX T1 lõiku võib kasutada ja kasutatakse teena

vaidlusaluse kinnistuni pääsemiseks. Asjaolu, et XXX kinnistuni pääsemine võib olla

takistatud hagejatest endast tulenevatest põhjustest, kinnitab ka see, et kuni 19.04.2016 oli

kinnistu ehitusjärgus – XXX ja XXX T1 vaheline lõik asfalteeriti alles 19.04.2016. Lisaks on

asjas esitatud tõenditest nähtuvalt selgunud, et hagejate juurdepääs enda kinnistule oli

takistatud tulenevalt hagejatest endist. Nimelt on hageja 2 esindaja XXX vande all kinnitanud,

et alates 2015. a septembrist oli XXX T1 ja XXX tänava piiril piirdeaed, mis oli vähemalt

öösiti ja nädalavahetuseti kinni.

19. Puudub alus eeldamaks, et kostjatel on tulevikus kavatsus hagejate omandiõigust rikkuda.

Hagejad ei ole viidanud, millel põhineb nende arvamus, et kostjad võiksid tulevikus hagejate

omandit rikkuda Kostja 1 on vande all kinnitanud, et tal ei ole kavatsust ega motiivi takistada

tulevikus ligipääsu XXX kinnistule ning hageja 2 esindaja on vande all kinnitanud, et

väidetavaid rikkumisi ei ole hagiavalduse esitamisest toimunud. Olukord enne hagiavalduse

esitamist on erinev, võrreldes olukorraga pärast hagiavalduse esitamist. Enne hagiavalduse

esitamist oli hagejate kinnistu näol tegemist ehitusplatsiga, mis oli piiratud piirdeaiaga ja

selleni viival XXX T1 kinnistul puudus kõvakate, mida mööda oleks saanud toimuda ligipääs.

Hageja 2 ei ole kinnistu omanik, mistõttu puudub hagejal 2 subjektiivne puutumus

tsiviilasjaga. Hageja 2 on võõrandanud kõik XXX asuvad korteriomandid, mistõttu ei ole

hageja 2 enam XXX kinnistute omanik. Arvestades, et hagejate nõue on suunatud tulevikku,

vältimaks tulevikus kostjate poolseid väidetavaid rikkumisi, kuid hagejal 2 puudub omand,

mille ligipääsu kostjad saaksid rikkuda, siis ei ole hagejal 2 subjektiivset huvi asja menetleda.

KOSTJA 3 XXX VASTUVÄITED HAGILE

20. Kostja 3 palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hagejate kanda.

Kostja ei nõustu hagejate väitega, et kostja takistab järjekindlalt, pikaajaliselt ja

süstemaatiliselt üle avalikult kasutatava XXX tänava kulgevat juurdepääsu hagejate

kinnistule. XXX T1 kasutamine on olnud takistatud kuni 19.04.2016 eelkõige seetõttu, et

tegemist on olnud ehitusjärgus oleva teelõiguga, mille läbimine oli sõidukitele ohtlik.

Ehitisregistrist nähtuvalt puudub seisuga 20.04.2016 XXX T1 teelõigul kasutusluba.

Kasutusloa puudumine on ilmselt olnud tingitud asjaolust, et XXX asfalttee ja XXX T1

betoonkividest tee (uus teelõik) vahel puudus kuni 19.04.2016 teekate. Teekatte puudumisel

oli tõenäoline, et sinna sõita soovivad sõidukid oleksid lõhkunud põhja, rehvid või muud auto

veermiku osad. Avalikult kasutatava asfalttee ja uue teelõigu vahelise ala kõrval on

maapinnal nähtaval ning katmata ohtlikud maagaasiseadmed, mille puhul oli põhjust eeldada,

et vastav gaasitrass jookseb just mööda avalikult kasutatava asfalttee ja uue teelõigu vahelist,

teekatteta kanalit, muutes teelõigu läbimise veelgi ohtlikumaks. Isegi kui leiaks tõendamist

asjaolu nagu oleksid kostja tahtlikult takistanud hagejate kinnistule juurdepääsu, ei saa

käesoleval juhul olla tegemist hagejate õiguste rikkumisega kuivõrd XXX T1 teelõik oli

ehitusjärgus ning sealt kaudu sisuliselt puudus juurdepääs kinnistule.

21. XXX kinnistu juurde viib kolm avalikult kasutatavat teed – XXX tänav, XXX tänav ning

XXX. Isegi juhul kui ajutiselt oleks mõni neist juurdepääsu teedest osaliselt takistatud olnud

ei tähenda, et hagejatel oleks puudunud kinnistule juurdepääs tervikuna. Kostjale teadaolevalt

kasutavad hagejad ja ehitajad XXX kinnistule sõitmiseks kaherealist, uue teekattega ja

tänavavalgustusega otsemat teed – XXX tänavat, mille kaudu liigub hagejate kinnistule

igapäevaselt mitmeid sõidukeid. Samuti on kinnistule juurdepääs XXX tänavalt.

Lumekoristuse eest XXX tänaval vastutas Rae Vallavalitsus. Hagejate väide nagu oleks

lumehunnikud tänavale kuhjanud kostja ei ole tõendatud. Kostja hagejate kinnistule

juurdepääsu tahtlikult takistanud ei ole ning kui ka sõiduauto Toyota RAV4 takistas hagejate

läbipääsu, siis oleks vastava soovi ilmnemisel takistus kohe kõrvaldatud. Kostjale nähtavalt

on hagejad ise sulgenud sissepääsu

kinnistule

XXX

tänava

kaudu kinnisvara

müügikuulutusega. Kinnisvara kuulutus on täpselt sissesõidu värava ees sees pool ning

sissesõiduväravast pole võimalik kinnistule pääseda. Seisuga 19.04.2016 ei ole hagejad

viidatud kinnisvara kuulutust eemaldanud ning see takistab endiselt sõidukitega ligipääsu

hagejate kinnistule. Kostjate juurdepääs XXX ja XXX T1 kaudu oma kinnistule (st kolmest

ligipääsuteest vaid ühel) on olnud osaliselt takistatud vaid loetud päevadel.

22. Kostja hinnangul ei ole käesoleva menetluse aluseks olevatel faktilistel asjaoludel

tõendatud mingil moel kahju tekkimine hagejatele. Hagiavalduse punktis 2.3.10 viidatud

lumekoristuskulusid pididki hagejad kandma kuivõrd XXX T1 kinnistu lumekoristuse eest ei

vastutanud Rae Vallavalitsus vaid hagejad isiklikult. Tegemist oli kulutusega, mille tegemine

oli hageja vaba voli, kui ta soovis oma kinnistu – XXX T1 lumest puhastada. Isegi kui

eeldada kahju tekkimise tõendatust hagejatele, siis ei ole käesoleva menetluse aluseks olevatel

faktilistel asjaoludel tõendatud kahju kestev tekitamine. Hagejatel on olnud pidevalt

juurdepääs oma kinnistule kolmelt alternatiivselt teelõigult ning seega tervikuna ei ole

hagejate juurdepääs kinnistule olnud takistatud mitte ühelgi päeval.

23. Kostja 3 esitas 06.02.2017 kohtule kohtukõne kirjalikud teesid, milles palub kohtul jätta

läbi vaatamata hagiavaldus XXX vastu ning alternatiivselt palub kostja 3 jätta hagiavaldus

rahuldamata. Kostja 3 palub kohtul määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista hagejatelt solidaarselt XXX kasuks välja menetluskulud koos

käibemaksuga summas 10 768,80 eurot. Hagejal 2 puudub alates novembrist 2016 igasugune

õiguslik puutumus XXX kinnistuga. Hagejate esindaja on kohtus kinnitanud, et hagiavalduse

esitamisega, s.t. alates 29.03.2016 saabus õigusrahu ning seega ei saa hagejatel kostja suhtes

olla mitte mingisuguseid tulevikku suunatud nõudmisi. Hagejate poolt hagiavalduses viidatud

AÕS § 89 ja VÕS 1055 lg 1 tuginemine eeldab, et hagejad oleksid seotud kinnistuga ning et

kostja poolt leiaks aset hagejaid kahjustav tegevus ka tulevikus. Kostja on seisukohal, et

käesoleval juhul tuleks hagejate hagiavaldus jätta läbi vaatamata TsMS §-s 423 lg 2 toodud

alustel.

24. Hageja kinnitas esimesel kohtuistungil, et rikkumine on lõppenud, kuidas saab nõue olla

suunatud tuleviku. VÕS § 1055 lõike 1 üheks eelduseks on, et rikkumine peab olema kestev.

Hagejate sõnul on kostja tegevus suunatud kestvale õigusvastase kahju tekitamisele. Kostja

märgib, et hagejate väide on põhjendamatu ja ole asjakohane, sest hagejad ei ole kogu

kohtumenetluse jooksul tõendanud milles nende kahju seisneb ning samas ei ole nad ka

tõendanud, et kostja tegevus oleks olnud õigusvastane ning kestev. Juhul, kui sõidukid või

lumi oleks hüpoteetiliselt takistanud hagejaid pääsemaks enda kinnistutele (mida tegelikkuses

ei olnud), ei ole see käsitletav kui kahju tekitamisena. Hagejate kinnistutele oli juurdepääs

tagatud alternatiivselt läbi teiste kasutatavate tänavate, milleks olid XXX tänav ning XXX

tänav ning nagu selgus kohtumenetluse käigus siis eeltoodud tänavaid kasutasid hagejad ka

juurdepääsuks alates ehitustegevuse algusest 2015 alguses kuni 20.09.2016 kui väljastati

kasutusluna Tänase põik T1 kinnistule.

25. Hagejate väidete kohaselt takistas nende liikumist kostja poolne lume lükkamine ja

kuhjamine. Kohtutoimikus olevate tõendite ei ole tõendatud, et kostja oleks lund kuhjanud

ning seeläbi mingil viisil hagejaid takistanud. Kostja ei kasutanud lumelükkamiseks tehnikat,

hagejate tõendid aga on vastuolulised, sest lume kuhjamine on tekitatud tehnika

kasutamisega, mitte inimjõul. Kostja lükkas enda lume haljasalale enda kinnistu serva, tee

peale lund kostja tegevuse läbi ei kuhjunud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et seeläbi saaks

kahju tekkida. Kaheldav on ka, arvestades Eesti ilmastikutingimusi, et tegemist saaks olla

kestva tegevusega VÕS § 1055 lg 1 tähenduses. Kestev tegevus on taoline tegevus, mis

järjepidevalt takistab. Lähtudes eeltoodust ei saaks isegi hagejate väidete tõesuse korral lume

kuhjamise kohta rääkida kestvast tegevusest.

26. Lisaks eeltoodule ei ole kostja takistanud hagejaid ka mingil muul viisil ega ähvardanud

kahju tekitamisega. Sõiduki omaniku parkimine enda kinnistu ette ei ole antud juhul piiranud

teiste kinnistuomanike õigusi. Seega isegi kui kostja tegevus oleks mingilgi viisil takistanud

hagejate liikumist, arvestades, et hagejatele on ligipääs tagatud läbi alternatiivsete teede, ei

saaks VÕS § 1055 lg 1 alusel hagi täies ulatuses rahuldada. Hagejad on hagiavalduses

tuginenud ka AÕS §-le 89 ning leidnud, et kostja on takistanud hagejatel XXX kinnistu suhtes

omandiõigust teostamist. Kostja on kohtutoimikutes olevate tõendite alusel tõendanud, et

XXX ja XXX T1 kaudu oli hagejate juurdepääs kinnistule takistatud seetõttu, et hagejad olid

selle ise piiranud piirdeaiaga, antud teelõik oli väidetavate kostja rikkumiste ajal alles

ehitusjärgus ja sellel puudus kasutusluba kuni 20.septembrini 2016. Kostja rõhutab siinjuures,

et antud juhul oli tegemist tervikuna hagejate mõjusfääris oleva puudusega ning antud

puudused ei ole mitte kuidagi seotud kostja tegevuse ja /või tegevusetusega.

KOSTJA 4 XXX VASTUVÄITED HAGILE

27. Kostja 4 hagi ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja palub kohtul jätta hagejate

hagiavaldus rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hagejate kanda. Kostja 4 kinnitab, et ta

ei ole takistanud hagejatel kõnealusel tänaval XXX sõidukite liikumist ja jalgsi liikumist.

Hagejate väide takistamisest on tõendamata. Tõendamata on ka hagejate väide, et nad on

pöördunud

kostja

poole

palvega

väidetava

rikkumise

või

kinnistule

pääsemist

takistavategevuse kõrvaldamiseks ja lõpetamiseks.

28. Peamine hagejate etteheide kostja tegevusele on see, et hageja on parkinud enda sõiduki

XXX tänaval nii, et sõiduk on takistanud juurdepääsu hagejate kinnistule. Hagejad on välja

toonud oma hagiavalduses mitmeid näiteid sõiduki parkimisest ja esitanud nende

tõendamiseks fotod. Kostja 4 märgib, et enamus fotodest ei ole võimalik tuvastada kinnistule

ligipääsu takistamist. Nii nähtub fotolt 02.12.2015 kell 12.40 hagejate kinnistul valget värvi

sõiduki olemasolu, mis tähendab, et sõidukid pidid sinna kinnistule pääsema. Samad asjaolud

nähtuvad fotolt 18.11.2015. 04.01.2015 samuti ei toimunud kinnistule juurdepääsu

takistamist, kuna fotolt nähtub, et hageja kinnistuga piirnevale alale lükatud suur lumevall

ning hageja kinnistu on samal ajal kaetud lumega (kinnistult on lumi lükkamata). Hagejad ei

ole väitnud, et kostja oleks takistanud sellel päeval kinnistult lume koristust või takistanud

lumekoristaja liikumist kinnistule. Kostja leiab, et ta ei ole mingeid takistusi teinud

30.12.2015 ja 31.12.2015, sest pelgalt sõiduki seisma jätmine eramusse asjade viimiseks ei

ole käsitatav kinnistule ligipääsu takistamisena. Pealegi sai 31.12.2015 Toyota XXX XXX 12

sissesõiduteel ilmunud suurelt kivilt löögi, mille tagajärjel tekkis mootoririke ja hakkas

lekkima õli. Tegemist oli sõiduki hädapeatumisega.

29. Hagejad kasutavad enda kinnistule pääsemiseks ligipääsu XXX tänava kaudu ning on

teinud seda kogu ehitustegevuse jooksul ning ka praegu. XXX tänavalt hageja kinnistu osas

puudus korralik teede liitumise koht, st hageja poolt tänava kividest laotud teekatte ja XXX

tänava vahel on kraav (puudub teede ühenduskoht). Asfalteerimistööd on toimunud viimase

nädala jooksul (alates 17.04 kuni 25.04.2016). Seepärast sealt sõidukid üldjuhul ei sõitnud.

Samuti ei kannata tänavakividest laotud teekate raskust ning kipub sõidukite raskuse all

vajuma. Hagejad on sulgenud ise XXX tänava teise otsa, asetades sinna müügikuulutuse.

Põhjendamatu on hagejate väide, et ainukesele avalikult kasutavale juurdepääsule

demonstratiivselt püstitatud tõkked mõjuvad ostjatele ehmatavalt ja on nurjanud mitu

tehingut. Samas ei ole kordagi sõidukit teisaldatud põhjusel, et ta takistab ligipääsu hagejate

kinnistule.

30. Isegi kui kostja pargiks sõiduki selliselt, et pargitud sõiduk takistaks XXX tänava liiklust,

siis saab hageja või mistahes muu isik takistuse kõrvalda politseisse või kohaliku

omavalitsusse pöördumisega, kuna nendel ametitel on õigus liiklust takistav sõiduk

Liiklusseaduse alusel teisaldada. Seega on seaduses on olemas vajalikud ja efektiivsed

õiguskaitsevahendid hagejate ja muud isikute õiguste kaitseks ning subjektiivsete õiguste

tagamiseks. Kostja hinnangul ei ole käesoleva menetluse aluseks olevatel faktilistel asjaoludel

tõendatud mingil moel kahju tekkimine hagejatele ning veelvähem tõendatud kahju kestev

tekitamine.

31. Kostja 4 esitas kohtule 06.02.2017 kohtukõne teesid, milles palub jätta hagiavaldus läbi

vaatamata. Samuti palub kostja 4 alternatiivselt jätta hagejate hagiavaldus rahuldamata ning

jätta kõik menetluskulud hagejate kanda. Kostja 4 palub välja mõista hagejatelt solidaarselt

XXX kasuks menetluskulud vastavalt käesolevas menetlusdokumendi lisas 1 toodud

menetluskulude nimekirjale. Kumbki hageja ei ole tõendanud, et kostja 4 oleks takistanud

järjekindlalt, pikaajaliselt ja süstemaatiliselt üle avalikult kasutatava XXX tänava kulgevat

hagejate juurdepääsu kinnistule. Hagis ei ole kirjeldatud ühtegi juhtumit, kus kostja 4 vahetult

oleks takistanud mõlema hageja juurdepääsu hagejate kinnistule. Kumbki hageja ei ole

tõendanud, et nad ja Rae vallavalitsus on kostjale 4 esitanud korduvalt taotlusi juurdepääs

vabastada ja rikkumisest hoiduda. Kumbki hagejatest ei ole tõendanud, et kostja 4 on

parkinud sõiduki Toyota RAV4 (registreerimismärk XXX) viisil, mis on välistanud hagejatel

nende kinnistule liikumise. Kumbki hagejatest ei ole tõendanud, et kostja 4 on lumerikkal ajal

vedanud oma kinnistutelt kogutud lume avalikult kasutatava XXX tänava kinnistuga

piirnevale osale, välistades teiste sõidukite liikumise kinnistule ja takistades jalakäijate ohutut

liikumist. Kumbki hagejatest ei ole tõendanud, et kostja 4 on lasknud tuua lumekoormaid

kinnistu juurdepääsule ka kaugemalt, moodustades sellega suurema lumevalli.

32. Hagimenetluse ajal on asjaolud võrreldes hagi esitamisega muutnud. RIAB Teedeehitus

OÜ kui hageja 2 on võõrandanud talle omandiõiguse alusel kuulunud 3 ridaelamuboksi

vastavalt oktoobris-novembris 2016 ning seega ei oma hageja 2 alates novembrist 2016 XXX

kinnistuga enam mitte mingisugust õiguslikku puutumust. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja

2 enam asja omanik AÕS § 89 maksmapaneku suhtes. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata. Kostja on hagist tulenevalt rikkunud väidetavalt hagejate kui

kinnistu omaniku õigust ennekõike avalikult kasutavalt teel liikumise ja liiklemise

takistamisega, välistades sellega juurdepääsu kinnistule. Sellest võib järeldada, et hagejatel on

takistatud kinnistu kasutamine. Hagejad esitasid hagi Harju Maakohtusse 29.03.2016. Hagi

kohaselt on kostja sõidukit liiklust ja juurdepääsu takistavalt parkinud viimati 11.01.2016.

Pärast ei ole hagejad kostjale parkimise ja omandiõiguse rikkumise kohta etteheiteid teinud.

Sellest järeldub, et hagejad esitasid hagi kostja vastu pärast kahe poole kuu möödumist

olukorras, kus omandiõiguse rikkumist ei ole aset leidnud, teisisõnu oli hagi esitamise ajaks

juba lõppenud.

33. Isegi kui eeldada hagis esitatud faktiliste asjaolude tõendatust ei saa maakohus teha hagi

rahuldavat lahendit hagejate nõude kohta, sest väidetav hagejate omandiõiguse rikkumine ei

kesta. Minevikus aset leidnud omandiõiguse rikkumise fakti tuvastamise vajadus eeldab

tuvastushagi esitamist. Hagejad ei ole kohtule esitanud tuvastushagi ega põhjendanud

õigustatud huvi nimetatud asjaolu tuvastamiseks. Kostja 4 leiab, et sõidu peatamine hagis

kirjeldatud viisil ei kahjustanud hagejate omandit ega piiranud omandi valdamist, käsutamist

ja kasutamist ning hagejad peavad omandirikkumist eraldi tõendama. Kostja 4 leiab, et

avalikult teelt hagejate kinnistule juurdepääsu takistamisena ei ole käsitatava olukord, kus isik

pargib sõiduki avalikul teel viisil, mis takistab kolmandate isikute liiklemist nimetatud

teelõigul, sh liikumist enda kinnistule. Hagejate esitatud tõenditega ei ole tõendatud LS § 20

lg 3 nõuete rikkumine ning sõidukite ja jalakäijate liiklemise takistamine. Samuti ei ole

fotodega tõendatud, et avalikult kasutataval teel liiklemise ja kinnistule juurdepääsu

takistamine.

34. Kostja leiab, et rahuldamata tuleb jätta hagejate tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise

nõude AÕS § 89 lg 1 alusel ja VÕS § 1055 lg 1 alusel. Hagejad ei ole tõendanud, et esineb

reaalne oht, et kostja hagejate omandiõigust rikkuv tegevus võib korduda. Samuti ei ole

hagejad tõendanud, et rikkumine on olnud kestev. Kostja osutas juba asjaolule, et hageja 2 ei

ole enam omanik. VÕS § 1055 lg 1 alusel on kannatanul muuhulgas õigus nõuda õigusvastase

kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist. Hageja on palunud keelata kostjatel kahju

tekitamine, kuid hagis esitatud asjaoludes ei ole esile toodud, et kostjad tekitavad hagejale

kestvalt kahju. Kuna kohtuotsus peab olema täidetav, siis ei saa kostjatele VÕS § 1055 lg 1

alusel pandav kohustus (hagejat kahjustava tegevuse või ähvardamise lõpetamiseks või

rikkumisest hoidumiseks tulevikus) olla ebamäärane.

MENETLUSE KÄIK

35. Hagejad esitasid 30.01.2017 taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks ja

vastuväited kohtu tegevusele. Hagejad taotlevad parandada kostja XXX ülekuulamise

protokolli lk-l 2 ning protokollida hagejate esindaja küsimus järgmiselt: „Väidate, et XXX

helistas XXXile siis, kui XXX oli kodus, see oli siis pärast 7. jaanuari, kui poeg oli

sündinud?“ Hagejad paluvad protokollida samuti XXX vastuse, mille kohaselt XXX eitas, et

oli varasemalt esitanud väite, et XXX oli XXXi kõne ajal rase. Hageja esindaja soovis seoses

XXX poolt istungil Toyota RAV4 parkimise kohta auto tehnorikke ajal antud ütlustega

küsida: „Hagiavalduse lisa 7 fototabel kolmas pilt 31.12.2015 – kas see sõiduk siin pargib

parkimist keelava märgi mõjupiirkonnas“. Kohus keelas hagejate esindaja küsimuse.

Protokolli parandusettepanek on seotud hagejate poolt kohtu tegevusele esitatava

vastuväitega. Hagejad paluvad parandada kohtuistungi protokolli lk-l 7 XXX vastuse kohtu

küsimusele sõnastuses: „Seal on fikseeritud punkt, et juurdepääs on tagatud avalikult teelt“.

Hagejad paluvad parandada kohtuistungi protokolli lk-l 8, XXX viimase avalduse sõnastust:

„Hagejad on nõus eelmenetluse lõpetamisega, kui kostjad ei tugine istungil esitatud uutele

väidetele, mille nad esitasid täna koos uute tõendite taotlusega ja mida kostjad esmakordselt

väitsid vande all.“

36. Hagejad esitasid vastuväite kohtu tegevusele, mille kohaselt kohus rikkus poolte võrdse

kohtlemise põhimõtet ja keelas alusetult hagejate esindajal vande all ülekuulatud kostjale

XXX asjakohase küsimuse esitamise. Hagejate esindaja küsis, kas hagi lisa 7 fototabeli

31.12.2015 dateeritud esimesel fotol pargib sõiduk parkimiskeelu märgi mõjupiirkonnas või

mitte. Kohus keelas küsimuse, kuna XXX oli ülekuulamise ajal väitnud, et ta ei kasutanud

sõidukit Toyota RAV4 ja kuna hagejate esindaja küsis kostjalt justkui õiguslikku hinnangut.

Kohus piiras hagejate võimalust tõendit uurida ja esitada kostjale ka ebamugavaid küsimusi,

kuna kohus oli võtnud vaidluse asjaolu suhtes ennatliku seisukoha ja rikkunud tõendite

igakülgse ja objektiivse hindamise ning menetlusosaliste võrdse kohtlemise nõuet.

Küsimusele vastamine ei eeldanud õigusalaseid eriteadmisi, vaid neid peab omama iga

sõiduki juhtimisõigust omav isik. Samuti ei ole asjassepuutuvad põhjendused seoses eksperdi

arvamusega, kuna küsimus ei eeldanud eriteadmisi.

37. Kohus küsis kostjatelt 06.02.2017 seisukohta protokolli parandamise taotluse ja kohtu

tegevusele vastuväite osas. Kostja 4 palub taotluse protokolli parandamiseks jätta

rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei saa taotleda protokolli parandamist tunnistajate

ülekuulamise ja vande all seletusi andnud menetlusosaliste osas. Kohtuistungil kohus

võimaldas menetlusosalistel tutvuda tunnistajate ütlustega ning esitada vastuväiteid

parandamise osas nii tunnistajate ütluste kui tunnistajale või vande all seletusi andnud

menetlusosalise esitatud küsimuse osas. Isikud on vande all antud ütlustele ja seletustele alla

kirjutanud ning neid ei saa hiljem parandada. Samuti ei nõustu kostja protokolli

parandamisega hageja poolt istungil avaldatu osas. Kostja 4 leiab, et vastuväide kohtu

tegevusele on põhjendamatu ja vastuväide on esitatud hilinemisega. Hagejad ei ole esitanud

vastuväidet kohtuistungi lõpus. Seega ei saa hagejad vastuväidet hiljem esitada ning see tuleb

jätta tähelepanuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

38. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Tulenevalt asjaolust, et kohtul on lahendamata protokolli parandamise

taotlus. Vastuväide kohtu tegevusele ja asja läbivaatamata jätmise taotlus, lahendab kohus

esmalt nimetatud taotlused.

39. TsMS § 53 teise lause kohaselt protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite

alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli

või lisatakse protokollile. TsMS § 53 lg 3 järgi kui menetlusosaline esitab käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib kohus selle

kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Vajaduse korral korraldab kohus taotluse

lahendamiseks kohtuistungi. Menetlusosalise istungilt puudumine ei takista taotluse

lahendamist. Sama paragrahvi lg 4 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli

parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited,

millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et

hagejate taotlus protokolli parandamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kohtul ei ole alust parandada hageja esindaja taotluse alusel teiste isikute poolt vande all

antud ütlusi. Isikud on vande all antud ütlustele ja seletustele alla kirjutanud ning neid ei saa

hiljem parandada. Samuti ei nõustu kostja protokolli parandamisega hageja poolt istungil

avaldatu osas. Eeltoodust tulenevalt lisab kohus TsMS §53 lg 4 alusel hagejate vastuväited

23.01.2017 toimunud kohtuistungi protokollile.

40. TsMS § 333 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta

menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu

tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Sama

paragrahvi lg 2 alusel, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus,

kus

rikkumine

toimus,

või

rikkumisele

järgnenud

esimeses

kohtule

esitatud

menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta

vastuväidet hiljem esitada. Kohus leiab, et vastuväide kohtu tegevusele on esitatud

tähtaegselt, so rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, kuid

vastuväide ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

41. Kohus jääb oma 23.01.2017 kohtuistungil väljendatud seisukoha juurde. Kohus keelas

hagejate esindaja küsimuse XXXle põhjusel, et esindaja küsis kostjalt hinnangut. Kohus

möönab, et kohtu 11.01.2017 määrus millega kohus otsustas vande all ära kuulata kostjad

XXXi ja XXX oli liiga üldsõnaline ja kohus ei märkinud konkreetselt milliste asjaolude osas

täpselt kohus kostjad vande all ära kuulab. Kohus rahuldas kostjate taotluse poolte võrdsuse

printsiibist lähtudes. XXX taotles enda vande all ülekuulamist põhjusel, et ta võib anda

täpseid selgitusi hagejate poolt hagiavalduses välja toodud kuupäevadel väidetava

juurdepääsu takistamisega seotud asjaolude kohta ning saab tõendada, et hagejatel oli kogu

aeg olemas juurdepääs oma kinnistule XXX T1 teelõigu kaudu. Seega oli kohtu eesmärk

kuulata kostja selgitusi talle etteheidetavate rikkumisega seoses, mitte anda hinnanguid enda

või teiste kostjate käitumisele. Kohus märgib ka, et hagejatel oli võimalus esitada kohtuniku

taandamise avaldus, kui esindajate arvates on kohus erapoolik ning võtnud vaidluse asjaolu

suhtes ennatliku seisukoha ja rikkunud tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise ning

menetlusosaliste võrdse kohtlemise nõuet.

42. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul kui ilmneb, et

hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldsegi

võimalik ning p 2 kohaselt ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kostjate 3 ja 4 taotlus hagi läbi

vaatamata jätmiseks kostja 3 ja 4 suhtes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostjad on rikkunud hagejate õigusi ja kas hagejal 2 on käesoleval ajal

nõudeõigus. Seega tuleb kohtul hagejate nõude lahendamiseks eelpool nimetatud asjaolusid

tuvastada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis,

kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et

hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik

rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu

määrus nr 3-2-1-114-12, p 18). Tulenevalt eelnevast ei rahulda kohus kostjate 3 ja 4 taotlust

hagi läbivaatamata jätmiseks ning lahendab tsiviilasja kohtuotsusega.

43. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates kohtuistungil ära pooled, kostjad 1 ja 3 vande all ja tunnistaja, et hagiavaldus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

44. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle poolte vahel

vaidlust ei ole:

1. hagiavalduse esitamisel ajal, s.o 29.03.2016 oli Osaühing Texlin (hageja 1) Harjumaal,

XXX korteriomandite nr 1-4 omanik;

2. käesoleval ajal on Osaühing Texlin (hageja 1) Harjumaal, XXX korteriomandi nr 4

omanik;

3. RIAB Teedeehitus (hageja 2) oli hagiavalduse esitamise ajal, s.o 29.03.2016

Harjumaal, XXX korteriomandite nr 5 ja 6 omanik;

4. käesoleval ajal ei ole RIAB Teedeehitus (hageja 2) Harjumaal, XXX ühegi

korteriomandi omanik;

5. Rae Vallavolikogu 02.04.2013 korraldusega nr 332 kehtestatud Peetri II (XXX)

kinnistu detailplaneeringuga on XXX kinnistu juurdepääsuteeks määratud XXX tänav;

6. XXX tänava sihtotstarve on transpordimaa 100% ning nimetatud kinnistu omanik on

Väike-Peetri külaselts MTÜ;

7. Väike-Peetri külaselts MTÜ ja Rae Vallavalitsuse vahel on 16.12.2013 sõlmitud eratee

avaliku kasutamise leping;

8. XXX tänav on määratud kogu ulatuses avalikult kasutatavaks teeks;

9. XXX kinnistu juurdepääsuteeks olev avalikult kasutatav XXX tänav külgneb tänava

lõpus XXX 11 ja XXX 12 kinnistutega;

10. XXX kinnistule väljastati kasutusluba 20.09.2016;

11. kinnistu XXX 11 omanik on XXX ja kinnistu on ka XXXi elukohaks;

12. kinnistu XXX 12 omanik on XXX ja kinnistu on ka XXXi elukohaks.

45. Pooled vaidlevad selle üle kostjad on rikkunud hagejate õigusi ja kas on alust arvata, et

kostjad võiksid tulevikus hagejate õigusi rikkuda. Hagejate nõue kostjate vastu on esitatud ja

võiks kuuluda rahuldamisele asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel, mille kohaselt omanikul on

õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole

seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik

nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist

taluma. Seega AÕS § 89 kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: nõude

esitaja on omanik, aset leiab omandiõiguse rikkumine (mis ei seisne valduse kaotamises),

nõue esitatakse rikkuja suhtes, rikkuja tegevuse ja rikkumise vahe on põhjuslik seos.

Alternatiivselt on hagejad esitanud kostjate vastu nõude VÕS § 1055 lg 1 alusel koosmõjus

VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on

kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda

ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.

VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

46. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning

sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses

tõendamiskoormise jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude

rahuldamiseks. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid

oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15,

p 19). Kohus analüüsib esmalt hagejate nõuet kostjate vastu kahju tekitava tegevuse

lõpetamiseks. Käesoleval juhul vaidlus puudub selles, et hageja 1 oli hagi esitamise ajal XXX

korteriomandite nr 1-4 omanik ja käesoleval ajal on XXX korteriomandi nr 4 omanik.

Nimetatu on tõendatud ka kinnistusraamatute väljavõtetega. Seega on täidetud hageja 1 suhtes

AÕS § 89 esmane eeldus. Hageja 2 suhtes oli AÕS § 89 kohaldamise esmane eeldus täidetud

hagiavalduse esitamise ajal. Käesoleval ajal hageja 2 enam korteriomandite nr 5-6 omanik ei

ole. Hageja 2 leiab, et TsMS § 210 lg 1 sätestab, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta

poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. T

47. Seega analüüsib kohus, kas hageja 2 omab käesoleval ajal AÕS § 89 alusel esitatavat

nõudeõigust kostjate vastu. Õiguskirjanduse kohaselt võib AÕS §-ist 89 tuleneva nõude

esitada asja omanik, mille suhtes omandiõiguse rikkumine aset leiab või mida see ähvardab.

Kui senine omanik võõrandab pärast negatoorhagi esitamist asja, mille suhtes omandiõiguse

rikkumine toimub, kohaldatakse TsMS § 210. TsMS § 210 lg 2 kohaselt ei mõjuta asja

võõrandamine asja menetlemist, välja arvatud TsMS § 210 lg-s 4 nimetatud juhul. Kui

negatoorhagi on esitanud kinnisasja omanik, kelle õigusi rikuti, on omandajal TsMS § 211 lg

1 kohaselt õigus astuda menetlusse senise hageja asemel. Kui hageja asendamine ei ole

võimalik ja uuel omanikul ei ole kohustust menetlusse astuda, sõltub menetluse jätkamine

muu hulgas selles, kas asja omandanud isik oli teadlik negatoornõude esitamisest või pidi

sellest teadma. Kui omandaja ei tea ega pea hagi esitamisest teadma, ei kehtiks senise

omaniku suhtes tehtud otsus TsMS § 460 lg 2 kohaselt omandaja suhtes. Sellisel juhul võib

kostja, kelle vastu negatoorhagi esitati, esitada TsMS § 210 lg-s 4 või 211 lg-s 3 nimetatud

vastuväite, sel juhul tuleb menetlus lõpetada ning jätta hagi rahuldamata (Asjaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne 2014, § 89 komm 3.2.1, lk 404).

48. Kõik kostjad on esitanud vastuväite, et hageja 2 on nõudeõiguse kaotanud. Hagejate

asendamist menetlusosalised taotlenud ei ole. Kuna käesoleval juhul ei ole hageja 2

asendamine võimalik ja uutel omanikel ei ole kohustust menetlusse astuda, sõltub menetluse

jätkamine AÕS § 89 alusel hageja 2 suhtes sellest, kas asja omandanud isikud olid teadlikud

negatoornõude esitamisest või pidid sellest teadma. Hagejad ei ole kohtule esitanud ühtegi

tõendeid selle kohta, et uued omanikud on teadlikud kohtuvaidlusest ja ei soovi astuda

hagejate asemele käesolevas vaidluses. Samuti ei ole hageja 2 esitanud kohtule ostu-

müügilepinguid, milles oleks fikseeritud punkt, et ostjad on teadlikud käesolevast

kohtuvaidlusest. Hagejate väited selle kohta, et uusi omanikke on teavitatud vaidlusest, on

paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei ole kohtul alust eeldada, et uued omanikud pidid

kohtuvaidlusest teadma. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja 2 on AÕS § 89 alusel

nõudeõiguse kaotanud ja käesolev lahend ei kehtiks ka TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 kohaselt uute

omanike suhtes.

49. Järgmisena tuleb analüüsida, kas aset on leidnud hageja 1 kestev omandiõiguse

rikkumine. Hageja 1 nõue kostjate vastu on suunatud hagejate omandiõiguse rikkumise

lõpetamisele. Seega tuleb tuvastada, kas kostjad on käitunud hageja suhtes õigusvastaselt.

Õiguskirjanduse kohaselt on § 89 oma eesmärgi kohaselt suunatud kestva omandiõiguse

rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. AÕS § 89

kohaldamisalasse ei kuulu juba toimunud omandiõiguse rikkumise tagajärgede kõrvaldamine,

st olukord, kus omandiõiguse rikkumise aluseks oleva kolmanda isiku tegu on lõpule viidud

(vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2014, § 89 komm, lk 405-406). Seega

peavad rikkumised olema kestvad.

50. Hageja on seisukohal, et kostja 1 XXX on takistanud juurdepääsu hagejatele kuuluvale

kinnistule lume kuhjamisega 23.02.2016 ja 24.02.2016. Samuti leiavad hagejad, et kostja 1 ja

2 poolt kasutatav sõiduk Volvo XC90 on liikumist takistavalt ja liiklusseaduse nõudeid

eiravalt pargitud 18.11.2015 ja 26.11.2015. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja

1 on nimetatud rikkumised toime pannud. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt ei selgu

millisel kuupäeval fotod on tehtud. Samuti ei nähtu nimetatud fotodelt, et just kostja 1 kuhjas

nimetatud kuupäevadel lund selliselt, et hagejatel oli juurdepääs kinnistule takistatud. Kostja

1 kinnitas kohtule vande all, et lund lükkab ta siis kui lund sajab ja nii on ta teinud juba 10

aastat. Lume kuhjab haljasalale ilma kedagi takistamata. Ei ole kunagi lükanud lund tl 44

olevale teele (so XXX tänavale), lund lükkab väravast välja ja värava taha. Samuti ütles

kostja 1 vande all, et tema ei ole kuidagi takistanud XXX kinnistule juurdepääsu (II kd, tl

136). Samuti nähtuvad hagejate poolt esitatud fotodelt I kd tl 43 ja 44 traktorijäljed. Seega on

tõendamata, et lumekuhjad on tekitatud kostja 1 poolt ja, et kostja 1 oleks kuidagi rikkunud

hagejate omandiõigust.

51. Kohus nõustub kostjate 1 ja 2 esindajatega, et kohtule hagejate poolt esitatud

lumesahajuhi kirja näol on tegemist asjakohatu tõendiga ja tuleb jätta arvestamata, kuna

nimetatud kiri puudutab kuupäeva 22.01.2016 (I kd, tl 77). Nimetatud kuupäeval toimunud

lume kuhjamist hagejad kostjatele ette ei heida. Samuti ei tõenda kohtule esitatud XXX

01.03.2016 e-kiri asjaolu, et kostjad on ligipääsu kinnistule blokeerinud kõrgete lumevallide

ja teele pargitud autodega (tl 76). Nimetatud kirjast nähtuvalt ei selgu ühtegi konkreetset

isikut, kes takistas(id) juurdepääsu kinnistule. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostjate 1 ja 2

kasutuses olev Volvo oleks pargitud hagejate kinnistule juurdepääsu takistavalt. Kohtule

esitatud fotodelt nähtub, et Volvo paikneb teega paralleelselt ja teelt on võimalik mööduda

sõidukiga (vt I kd, tl 38 ja 38, 39, 47 ja 48). Samuti tuvastas kohus paikvaatluse käigus, et

Volvo parkimist kinnistul ei saa lugeda hagejate ligipääsu takistavaks parkimiseks ja

sõiduteele mahub kõrvuti kaks mootorsõidukit (I kd, tl 22 ja 22 pöördel). Kostja 1 avaldas

kohtule vande all, et tavaliselt ei ole Volvo pargitud nii nagu tl 38, I kd ülemisel fotol, kui ta

on nii parkinud, siis on XXX hetk kodus ja kohe minemas. Tavaliselt on Volvo pargitud nagu

fotol tl 43, I kd (tl 137).

52. Järgmisena analüüsib kohus kostjate 3 ja 4 käitumist. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja 3

XXX on kinnistu asukohaga XXX 12 omanik ja nimetatud kinnistu on ka XXXi elukohaks.

Hagejate poolt kostjatele 3 ja 4 etteheidetavad rikkumised on seotud lume kuhjamisega ja

kostjale 4 kuuluva sõiduauto Toyota RAV (registreerimismärk XXX) liikumist takistava

parkimisega. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostjale 4 kuuluv sõiduauto Toyota

RAV4 oli pargitud kuupäevadel 02.12.2015, 03.12.2015, 04.12.2015, 17.12.2015,

28.12.2015, 30.12.2015, 07.01.2016 ja 11.01.2016 XXX kinnistule juurdepääsu takistavalt.

Nimetatu on tõendamist leidnud Rae Vallavalitsuse 10.03.2016 kirjaga (I kd, tl 57), Rae

Vallavalitsuse paikvaatluse aktiga 02.12.2005 ( I kd, tl 58), Rae Vallavalitsuse fototabelitega

(I kd, tl 60, 61), Rae Vallavalitsuse paikvaatluse aktiga 04.12.2015 (I kd, tl 62), Rae

Vallavalitsuse 04.12.2015 fototabeliga (I kd, tl 63), Rae Vallavalitsuse paikvaatluse aktiga

07.01.2016 (I kd, tl 64), Rae Vallavalitsuse 1.01.2016 paikvaatluse aktiga (I kd, tl 66), Rae

Vallavalitsuse 17.12.2015 paikvaatluse aktiga (I kd, tl 68), Rae Vallavalitsuse 17.12.2015

fototabeliga (I kd, tl 69), Rae Vallavalitsuse 28.12.2015 paikvaatluse aktiga (I kd, tl 70) ja

Rae Vallavalitsuse fototabeliga 28.12.2015 (I kd, tl 71). Kohus leiab, et kostja 4 ei ole

tõendanud, et kuupäevadel oli tegemist sõiduki hädapeatumisega. Kohtule ei ole esitanud

tõendeid sõiduki õlilekke või sõiduauto remontimise vms kohta. Samnuti on tõendatud XXX

ütlustega, et sõiduk Toyota RAV4 oli pargitud valesti Rae valla heakorra eeskirja kohaselt kui

ka seaduse alusel. Sõiduk oli pargitud XXX tänavale risti, oli võimalik teise sõiduautoga läbi

pääseda aga mitte suurema kaliibriga sõidukiga. Tunnistaja andis kostjale 4 korralduse sõiduk

ümber parkida (II kd, tl 120-121).

53. Kohus leiab, et lume kuhjamine kostjate 3 ja 4 poolt ei ole tõendamist leidnud. Hagejate

poolt esitatud fotod lumehunnikutega ei tõenda asjaolu, et just kostjad 3 ja 4 on nimetatud

hunnikud lükanud. Kostja 3 osas leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on toime

pannud rikkumisi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja 3 kasutas sõiduautot RAV4 ja parkis

nimetatud auto liikumist takistavalt. Samuti seletas kostja 3 vande all 23.01.2017 kohtule, et

Toyota RAV4 ei ole tema kasutuses olev auto, ta on kasutajana märgitud registritunnistusele.

Samuti seletas kostja 3 vande all, et tema kasutab Subaru Foresteri (II kd, tl 130). Hageja ei

ole tõendanud, et kostja 3 kasutas sõiduautot RAV4 ja parkis nimetatud auto liikumist

takistavalt. Kostja 2 seaduslik esindaja XXX andis ütlusi vande all selle kohta, et tema

isiklikult ei ole XXXd näinud isiklikult lund lükkamas. Samuti ei ole XXX näinud XXXd

parkimas (II kd, tl 128).

54. Tulenevalt asjaolust, et kohus tuvastas kostja 4 poolt toime pandud liikumist takistava

parkimise, tuleb järgmisena analüüsida kas kostja 4 rikkus nimetatud parkimisega hageja

omandiõigust. Kohus on seisukohal, et kostja 4 ei ole rikkunud hageja omandiõigust. AÕS §

89 kohaldamise üheks eelduseks on asjaolu, et toime pandud rikkumine peab olema kestev.

Kostja 4 poolt üksikutel kuupäevadel toime pandud liikumist takistava parkimise näol ei ole

tegemist kestva rikkumisega. Kestev rikkumine peab olema pidev, so püsiv. Kostja 4

sõiduauto on vahepeal asukohta muutnud. Samuti omab asjas tähtsust ka asjaolu, et hageja ei

lasknud kordagi kostja 4 sõidukit teisaldada põhjusel, et kostja 4 sõiduk takistaks teostada

hageja omandiõigust.

55. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hagejal oli tahe nimetatud kuupäevadel kinnistule

pääseda ja ta ei saanud seda teha. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud kuupäevadel oli tema

omandiõiguse teostamine kinnistu suhtes takistatud. Samuti on hageja 2 seadusliku esindaja

vande all antud ütlustega tõendamist leidnud, et hageja 1 ei kasutanudki sissepääsuks XXX

tänavat. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust hagejate poolt esitatud väide, et detailplaneeringuga

on XXX kinnistu juurdepääsuksteeks määratud XXX tänav. Kohtuliku arutamise käigus on

tõendamist leidnud, et hageja kinnistule oli juurdepääs kolmest kohast ning põhiline liiklus ja

juurdepääs kinnistule toimus XXX tänava kaudu. Kinnistu näol oli tegemist ehitusjärgus

oleva ehitisega. Hageja 2 seaduslik esindaja kinnitas vande all, et piirdeaed paigaldati

septembris 2015 selleks, et ei pargitaks sissesõidu killustiku peale. Piirdeaed oli pandud

ehitusperioodiks, mis päeval oli lahti ja öösel ja puhkepäevadel kinni (II kd, tl 127 ja 128).

Kuni 19.04.2016 oli kinnistu ehitusjärgus ja XXX ja XXX T1 vaheline lõik asfalteeriti

19.04.2016. Enne asfalteerimisi oli tee teekatteta. Kasutusluba teel väljastati alles 20.09.2016

(II kd, tl 7).

56. Samuti on hagejate esindaja kinnitanud 03.10.2016 toimunud istungil, et õigusrahu saabus

hagi esitamisel ja pärast kohtusse pöördumist ei ole rikkumisi fikseeritud (I kd, tl 197

pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad 1, 2, 3 ja 4 rikkunud hageja 1 omandiõigust ja

rikkumise lõpetamise nõue AÕS § 89 alusel rahuldamisele ei kuulu.

57. Samuti ei kuulu rahuldamisele AÕS § 89 alusel esitatud nõue kohustada kostjaid edaspidi

mistahes muul viisil hoiduma XXX kinnistule liikumise takistamisest. Hoidumisnõude sisuks

on ähvardavast tulevasest omandiõiguses rikkumisest hoidumine. Selline tulevase rikkumise

oht eksisteerib sätte kohaselt eelkõige pärast esmakordset rikkumist kui võib karta juba

toimunud rikkumise kordumist (vt Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2014, § 89

komm, lk 414).

58. Kohus leiab, arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolusid, et ei ole tõendatud, et

eksisteerib selge oht, et kostjad jätkavad kirjeldatud õigusvastast tegevust tulevikus. Hageja ei

ole tõendanud rikkumise kordumise ohtu või ähvardava tulevase rikkumise ohtu. Esiteks

tuvastas kohus, et kostjad 1, 2 ja 3 ei pannud toime hageja 1 omandiõiguse teostamist

takistavaid rikkumisi. Kohtul ei ole ka alust arvata, et kostja 4 pargiks tulevikus avalikule

teele liiklust takistavalt. Käesoleval ajal on olukord võrreldes hagi esitamisega muutunud.

Kinnistu näol ei ole enam tegemist ehitusjärgus oleva ehitisega. Teele on paigaldatud

asfaltkate, teele on väljastatud kasutusluba. Kostja 1 kinnitas kohtule vande all, et tal ei ole

kavatsust tulevikus takistada XXX kinnistule ligipääsu, tal ei ole motiivi (II kd, tl 137). Kostja

3 avaldas kohtule vande all, et ta ei ole kunagi tahtnud takistada juurdepääsu. Tal on

liiklusõpetaja litsents, üks rikkumine tähendab litsentsi kaotust (II kd, tl 134). Samuti on

tegemist avaliku teega ning kohtul ei ole mingit alust arvata, et kostjad hakkaksid avalikult

kasutatavale teel paigutama mingeid takistusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud AÕS § 89

kohaldamise eeldused.

59. Järgmisena analüüsib kohus hagejate 1 ja 2 esitatud nõuet kohustada kostjaid lõpetama

hagejate omandiõigust takistav käitumine ja kohustada edaspidi mistahes muul viisil hoiduma

XXX kinnistule liikumise takistamisest VÕS § 1055 alusel. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui

kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise

lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju

tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega.Kohus nõustub siinkohal hagejate tõlgendusega, et

VÕS § 1055 ei eelda omandiõiguse olemasolu. Seega on võimalik kohaldada nimetatud

normi mõlema hageja puhul.

60. VÕS § 1055 sätte eesmärk on sätestada deliktiõiguslikud kaitsevahendid, mis täiendavad

kahju hüvitamise nõuet ning on suunatud negatoorsele õiguskaitsele kahju tekitava tegevuse

lõpetamise nõude või edasistest kahju tekitavatest toimingutest hoidumise nõude näol

(Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2009, § 1055 komm (lk 687). Seega

nõuab VÕS § 1055 kohaldamine kestvat kahju õigusvastast tekitamist. Kohus tuvastas

eelnevalt, et üksnes kostja 4 on parkinud autot liiklust takistavalt. Kohus tuvastas samuti, et

kostja 4 käitumine ei olnud kestev ja kostja 4 ei rikkunud hageja 1 omandiõigust. Kostjad 1,2

ja 3 puhul kohus rikkumisi ei tuvastanud.

61. Hagejad ei ole tõendanud kostjate poolt kahju tekitamist. Samuti ei ole tõendatud, et

kostja 4 käitumine mittenõuetekohase parkimise näol oleks kestev. Kostjate eesmärgiks peab

olema kahju tekitamine. Kohus nõustub kostja 3 seisukohaga, et kahju tekitamine peab olema

tõendatud ja kostjatele tuli hagejate poolt esitatud hagi üllatuslikuna ning hagejate mitte

pöördumine kostjate poole enda hagis esitatud nõudega näitab, et kostjatel ei saanud olla

eesmärki hagejatele kahju tekitamiseks. Hagejate pöördumine valla poole ei ole käsitletav

hagejate pöördumisena kostjate poole. Ühegi kostja poole ei ole hagejad isiklikult ilma

kolmandate isikute vahenduseta pöördunud.

62. Hagejad on esitanud väite, et detailplaneeringujärgse ligipääsu puudumise tõttu on

potentsiaalsed ostjad olnud sunnitud loobuma müügiks pakutavate korteriomandite ostmisest.

Juurdepääsule püstitatud tõkked mõjuvad ostjatele ehmatavalt ja on nurjanud mitu tehingut.

Tõendeid selle kohta hagejad esitanud ei ole. XXX e-kiri ei tõenda asjaolu, et kostjate

õigusvastase käitumise tõttu oli korteriomandite müük takistatud. Käesoleva seisuga on

hagejal 1 ainult 1 korteriomand müümata, hageja 2 on müünud kõik korteriomandid. Kostja 2

kinnitas kohtule vande all, et korteriomandid 5 ja 6 sai müüdud turuhinnaga (II kd, tl 128

pöördel). Seega ei ole tõendanud, et kostjad oleksid takistanud kuidagi korteriomandite

müüki. VÕS § 1055 kohaldamine nõuab kestvat kahju õigusvastast tekitamist. Kohus

tuvastas eelnevalt, et üksnes kostja 4 on parkinud autot liiklust takistavalt. Kohus tuvastas

samuti, et kostja 4 käitumine ei olnud kestev. Kostjad 1, 2 ja 3 puhul kohus rikkumisi ei

tuvastanud. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et ostjad on omandanud XXX korteromandid nr

5-6 ühes ligipääsuga XXX tänavalt ning avalikult kasutatavalt XXX tänavalt ligipääsuta

korteriomandid on käsitletavad puudustega lepinguesemetena. Eeltoodust tulenevalt on

hagejad esitanud kohtule põhjendamatu hagi ja hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

63. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMs § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta tervikuna võrdsetes osades hagejate

kanda.

TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174

lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.20.a otsusega nr 2-16-

4856/131.