1-17-2286/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-2286

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2286 Kohtunik Julia Katškovskaja Kriminaalasi Bogdan Klimenko süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses (kiirmenetluse sätete järgi) Vaidlustatud kohtuotsus

Määruskaebuse esitaja Harju Maakohtu 3. märtsi 2017. a otsus

Süüdistatav Bogdan Klimenko (isikukood 38904290282; viibimiskoht Ida prefektuuri Jõhvi kamber)

RESOLUTSIOON

Jätta Bogdan Klimenko määruskaebus Harju Maakohtu 3. märtsi 2017 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada määruskaebus selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 3. märtsi 2017 otsusega kokkuleppemenetluses kiirmenetluse sätete järgi tunnistati Bogdan Klimenko süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 13. novembri 2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuu ja 20 päeva vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 20 päeva vangistust. B. Klimenko karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamise aeg, s.o 2. märts 2017.

Sama otsusega mõisteti B. Klimenkolt välja sundraha 352,50 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 144 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena.

2.

20. märtsil 2017 esitas B. Klimenko määruskaebuse, mille kohaselt ta ei nõustu menetluskulude tasumise tähtajaga. B. Klimenkol puudub praegu võimalus menetluskulude

1-17-2286

tasumiseks vanglas viibimise tõttu. Vanglast vabanemisel on tal vaja leida tööd. Lisaks on B. Klimenkol naine ja laps, keda toetada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et B. Klimenko määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11. veebruari 2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumisel KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (RKKKm 3-1-1-7-16).

6. Määruskaebuses, mille on esitanud B. Klimenko, ei ole viidatud ühelegi kokkuleppemenetlust reguleeriva kriminaalmenetluse seadustiku sätte rikkumisele, mistõttu tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata.

7. Kriminaalasjas on B. Klimenko, tema kaitsja ja prokuröri vahel ja tõlgi osavõtul sõlmitud kokkulepe 3. märtsil 2017 (tl 85), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud absoluutsummana. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises, nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. B. Klimenko kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 85-pö). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja ka menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele.

1-17-2286

Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus B. Klimenko kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud, sõlmis selle vabal tahtel ja jääb kokkuleppe juurde (tl 87). Seega on maakohus teinud otsuse vastavalt kokkuleppes märgitule ning kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 jätab ringkonnakohus B. Klimenko määruskaebuse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)