2-17-103161/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-17-103161

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada HOONEÜHISTU ÕHU-VÕMPEL ja Osaühingu HIOLEN kompromiss järgnevalt:

1.1. HOONEÜHISTU ÕHU-VÕMPEL omab Osaühingu HIOLEN ees võlgnevust summas 2548 (kaks tuhat viissada nelikümmend kaheksa) eurot 12 senti HÜ kasutuse, remondi eest (19. augusti 2015 töövõtuleping nr 2015/19-08 ja 30. augusti 2015 töövõtuleping nr 2015/30-08) ja Osaühing HIOLEN omab HOONEÜHISTU ÕHU-VÕMPEL ees renditasu võlgnevust summas 2918 (kaks tuhat üheksasada kaheksateist) eurot 38 senti (25. oktoobri 2013 rendileping nr 11-2013).

1.2. Selle vaidluse lahendamiseks leppisid pooled kokku:

1.2.1. HOONEÜHISTU ÕHU-VÕMPEL vähendab renditasu võlgnevust 300 (kolmsada) euro võrra (ekslikult arvestatud renditasu 2013.a oktoobri ja novembri eest);

1.2.2. Osaühing HIOLEN sularahas tasub 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot

97 senti HOONEÜHISTULE ÕHU-VÕMPEL (sh. renditasu, riigilõiv 87 (kaheksakümmend seitse) eurot 71 senti ja menetluskulud 20 (kakskümmend) eurot, kokku 177 (ükssada seitsekümmend seitse) eurot 97 senti). Nimetatud summa tasumine on tasaarveldus ning kinnitab mistahes materiaalsete pretensioonide puudumist poolte vahel antud asjaolude suhtes. Kohtuasja number 2-17-103161 Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2017, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtujurist Maksim Lütter Kohtuasi HOONEÜHISTU ÕHU-VÕMPEL avaldus Osaühingu HIOLEN vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: HOONEÜHISTI ÕHU-VÕMPEL (rk 80021588) Avaldaja esindaja: Ljudmila Spiridonova (seaduslik esindaja) Võlgnik: Osaühing HIOLEN (rk 12530714) Võlgniku esindaja: Oleg Hrustaljov (seaduslik esindaja)

2-17-103161

2(3)

1.3. Kokkuleppe punktis 1 (kohtumääruse p-d 1.1. ja 1.2. – kohtu märkus) märgitud raha maksmiseks esitab HOONEÜHISTU ÕHU-VÕMPEL viivitamatult Viru Maakohtule avalduse tsiviilasja nr 2-17-103161 lõpetamiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-103161 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.

4. Jätta kompromisslepingus nimetamata HOONEÜHISTU ÕHU-VÕMPEL menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta kompromisslepingus nimetamata Osaühingu HIOLEN menetluskulud tema enda kanda.

6. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohus 14. märtsi 2017 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Viru Maakohus 14. märtsi 2017 määrusega jättis avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks.

Avaldaja esitas kohtule 17. märtsil 2017 avaldaja ja võlgniku poolt allkirjastatud kokkuleppe koos taotlusega menetluse lõpetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

2-17-103161

3(3) tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud, kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik