1-16-11440/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-16-11440

1 (7)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märts 2017.a. Pärnu Maakohtu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-11440 (15940000006) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti P

rokurör R

ingkonnaprokurör Merry Tiitus Kriminaalasi

L.T süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi lühimenetluse korras. Süüdistatav L.T

Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kehtivaid kriminaalja väärteokaristusi ei ole Kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi

Süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks L.T

rahaline karistus 210 p eurot), s.o kokku 915,60 äevamäära ulatuses (päevamäär 4,36 (üheksasada viisteist eurot ja 60 senti) eurot.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista ´ päevamäära ulatuses (päevamäär 4,36 L.T ile rahaline karistus 140 eurot), s.o kokku 610,40 (kuuss ot ja 40 senti) eurot. ada kümme eur

KarS § 73 lg 2 alusel L.T

´ile mõistetud karistusest kuulub koheselt ära tasumisele rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses (päevamäär 4,36 eurot), s.o kokku 218

(kakssada kaheksateist) eurot. mitte Ülejäänud 90 päevamäära suurust rahalist karistust täitmisele pöörata (ühe)

, kui isik 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1-16-11440

2 (7)

Rahaline karistus tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS is või a/a nr: EE401700017002872300 - Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS

Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele isiklik viitenumber 99917400002757. Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.

Tsiviilhagi.

Rahuldada esitatud tsiviilhagi ja mõista välja Eesti Vabariigi L.T-lt Keskkonnainspektsiooni kaudu kasuks 14 162,20 eurot, milline kanda EV Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr , viitenumber 2800049463. X

Menetluskulud. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2, 4 9, § 180 lg 1 alusel välja mõista , L.T´ilt menetluskuluna riigituludesse:

- sundraha 705

€;

- tunnistaja M.S

sõidukulud 27,13 €; -

tasu riigi õigusabi eest 384 €. Menetluskulude summa kokku on 1116,13 €.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99917700015758. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine 23.03.2017.a Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

Asjaolud

L.T ´i süüdistatakse selles, et tema 2013.a ajavahemikul august kuni oktoober, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, teostas Pärnumaal külas X vallas X X kinnistul

1-16-11440

3 (7) (katastritunnus X ), sealhulgas ka eraldisel nr 15, raiet. Takseerandmete X kinnistul eraldisel 15 enne raiet 40- järgi kasvas aastane, 16 m kõrgune, 13 cm

keskmise läbimõõduga sanglepa enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20,20 m2/ha.

Metsateatise nr 2894007101 kohaselt oli eraldise nr 15 1,1 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 40 tihumeetrit.

L.T raius 2013.a ajavahemikul august kuni oktoober, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, tahtlikult esimese rinde rinnaspindala väiksemaks X kinnistu eraldisel 15

kui on metsa majandamise eeskirja lisa 1 lubatud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet. Keskkonnainspektsioon tuvastas,

15 on pärast raiet et X kinnistu eraldisel

puistu esimese rin Teostatud raiega rikkus L.T de rinnaspindala 0,7 m²/ha.

metsaseaduse § 31 lg 2, mille kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Alammäär on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2006. a määrusega nr 88 "Metsa majandamise eeskiri" lisas 1 („Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“), mille kohaselt 16m kõrgusega sanglepiku puhul on puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks pärast harvendusraiet 13,7 m2/ha. Seega on X kinnistul erladise 15 teostatud raiega viidud puistu rinnaspindala lubatust madalamaks 13 m²/ha võrra.

01.01.2011.a jõustunud metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad"

kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 31-40-aastates sanglepa enamusega puistus 1300 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega on X maaüksuse eraldisel 15 kasvanud 31-40 aasta vanuses sanglepikus metsaseadusega keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 0,838 hektari suuruse pindala korral kokku summas 14 162,20 eurot. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse redaktsiooni § 8 p 1 kohaselt on kahju oluline, kui see ületab kehtivat palga alammära ühes kuus kümnekordselt, s.t. 2013.a oli

kahju oluline, kui see ületas 3200 eurot. Süüdistusakti koostamise hetkel on kooskõlas KarS § ga 12¹ p 1 kahju oluline, kui see ületab 4000 eurot. -

Seega, L.T , puude ebaseadusliku raiega, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pan

i toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tunnistas L.T end toime pandud kuriteos osaliselt tahtlikult süüdi. Süüdistatav ei läinud süüdistuses toodud kinnistult piirnorme ületavalt metsa võtma, läks osa puid võisid olla enda arust seda metsa korda tegema. Mets oli halvas seisus, vanemad.

Süüdistatava kaitsja leidis, et L.T on toime pannud kuriteo, milles teda süüdistatakse. e tsiviilhagile. Toimikust nähtub, et puistu vanus 2013.a on Vastu vaieldaks

vähemalt 40 aastat ja vastavalt metsaseaduse lisale on selle kahju arvutamise määrad puistu vanusest sõltuvuses. Kuivõrd süüdistatav ja kaitsja on seisukohal, et see puist oli vanem, siis tsiviilhagi osas tuleks seda korrigeerida. Kaitsja viitab kohtuistungil erinevatele metsa vanuse arvudele takseerkirjelduses.

Kannatanu esindaja Annika Kruus selgitas, et Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud nõue seisneb L.T poolt 2013.a teostatud ebaseadusliku metsaraiega tekitatud keskkonnakahju 14162,20 euro teostas 2013.a metsaraiet, viies eraldise hüvitamises. L.T

15 rinnaspindala seaduses

13 m lubatud alamäärast väiksemaks 2/ha . S võrra eaduses on määratud

1-16-11440

4 (7) iga puistu kohta rinnaspindala ja see sõltub puistu kõrgusest ja puistus olevatest puude liikidest.

Väiksemaks tähendab seda, et raiuti rohkem kui oli lubatud metsateatisega. Kahjusuuruse arvutamisel on Keskkonnainspektsioon 3, kus võtnud arvesse MS § 67 lg 3, mis viitab MS lisale on kahjumäärad kirjas võetud ripädevust omava . Samuti on aluseks Metsaregistris sisalduvad e

metsakorraldus tsialistide koostatud kinnistu eraldise 15 takseerkirjelduse andmed ettevõtte spe

seisuga 2013 aprill. MS lisas 3, mis kehtestab kahju määrad on 31- 40 aasta vanuse sanglepa enamuse puistu puhul kahjumäär 1m2

rinnapindala kohta 1300 eurot. Puistu esimese rinde keskmine alus, mille põhjal kahjumäär valitakse arvutatakse Metsamajanduse eeskirja § 3 lg 11 märgitud valemit kasutades. Valemis võetakse arvesse takseerkirjelduses märgitud puude vanus liikide kaupa. Ehk lahtris vanus, kus on märgitud 40 ja selle põhjal leitakse puistu keskmine vanus. Seoses kaitsja väitega, et puud olid vanemad. Takseerkirjelduses on toodud kahe koha peal pude vanuseks 43. Kannatanu esindaja selgitab , on , et takseerkirjelduse väljavõte, mis on toimikus tehtud 2016.a ehk 3 aastatat peale raie teostamist. Lahtrites nimega jooksev vanus, kus on märgitud 43 aastat ja all olev kaalutud keskmine vanus, kus on märgitud 43 aastatat, on kajastatud selle puistu vanus 2016. aastal, mitte raie ja kahju tekkimise hetkel ehk 2013.a.

Prokurör leidis, et üü talle süüks pandud kuriteo L.T s toimepanemises on leidnud

tõendamist. Prokurör taotles L.T süüdi mõistmist KarS § 356 lg 1 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 235 päevamäära, s.o. 1024,60 euroga, millest koheselt kuulub tasumisele 75 päevamäära, s.o. 327 eurot. KarS § 73 lg 2, 3 kohaselt ei pöörata ülejäänud osa rahalisest karistusest tingimisi täitm kui isik ei pane üheaastase isele, katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu. Kuna asja arutati tuleb 1/3 lühimenetluses, siis lühimenetluse sätete alusel võrra karistust vähendada.

Kohtu seisukoht

Kohus leidis, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt.

Asjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav teostas metsaraie Pärnumaal külas t X vallas X X

kinnistul (katastritunnus X ), sealhulgas ka eraldisel nr 15, tehes seal harvendusraiet. Seda tõendavad eeskätt süüdistatava enda ütlused toimikus sisalduvad ütlused , tunnistaja A.P ja L.J te

(tl 52-57) kui ka kohtuistungil uuritud metsamaterjali võõrandamise dokumendid, millest nähtuvalt OÜ , kelle ainukeseks juhatuse liikmeks ja osanikuks oli tehingute ajal L.T X

H. T - (ettevõtte OÜ X müüs L.T hiljem , viimase ütlused toimikus tl 31

33) a augustist kuni oktoobrini X kinnistult metsamaterjali erinevatele , võõrandas 2013. äriühingutele metsamüügi dokumendid ( tl 64-118). Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud, et kinnistu oli süüdistuses nimetatud ajal nii OÜ X X X kui ka ja L.T kaasomandis ning kinnistu eraldis 15 kuulus X X ja L.T X mõttelise osa hulka OÜ esindaja ütlused tl 44 45. Ütluste (eraldiste kuulumise kohta vt X

M. S -

juures asub ka eraldiste plaan). Kinnistu müüdi 10.10.2014 müü X OÜ- (vt kinnistu ostule gi leping tl 12-19). X juhatuse liige Kinnistu müügiga seotud asjaolude kohta on andnud ütluseid OÜ

M. M (tl 10-11). X

OÜ poolt avastati, et eraldis nr 15 on liiga hõredaks raiutud, millest anti teada Keskkonnainspektsioonile.

Süüdistatava vastuväide süüdistusele seisneb selles, et ta ei ole keskkonnakahju põhjustanud süüdistuses toodud ulatuses süüdi mõista KarS § 356 lg 1 järgi on vaja tuvastada . Selleks, et isik süüdistatava poolt puude ebaseaduslik raie ning sellega on keskkonnale olulise kahju tekitamine.

Eesti Vabariigis on keskkonnakahju arvutamiseks kindel metoodika, mille sisukohaselt ja

1-16-11440

5 (7) arusaadavalt esitas kohtus kannatanu (Keskkonnainspektsiooni) esindaja.

Takseerandmete järgi (tl 142) kasvas X kinnistul eraldisel 15 enne raiet 40-aastane, 16 m kõrgune, 13 cm keskmise läbimõõduga sanglepa enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20,20 m2

/ha. Metsateatise nr 2894007101 kohaselt oli eraldise nr 15 1,1 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 40 tihumeetrit (teatis tl 20).

L.T raius 2013.a ajavahemikul august kuni oktoober X kinnistu eraldisel 15 esimese rinde rinnaspindala väiksemaks kui on metsa majandamise eeskirja lisa 1 lubatud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet. Keskkonnainspektsioon tuvastas, et

X

kinnistu eraldisel 15 on pärast raiet puistu esimese rinde rinnaspindala 0,7 m²/ha

(sündmuskoha vaatluse protokoll tl 3-9, keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt koos rinnasdiameetri mõõtmise protokolli ja takseerkirjeldusega kvaliteedi järgi tl 21-25). Seega rikkus L.T X kinnistu eraldisel 15 raiet tehes metsaseadust, viies harvendusraiet tehes puistu esimese rinde rinnaspindala Toimus puistu alla miinimumi, milleks on 13,7 m²/ ha. rinnaspindala ebaseaduslik . vähendamine Metsaseaduse § 31 lg 2 kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet olla puistu rinde rinnaspindala väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. I

Metsaseaduse § 67 lg 2 p l alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala või täiuse alammäärast. Seega näeb Metsaseaduse § 67 lg 2 p l ette keskkonnakahju tekkimise alusena puistu rinnaspindala ja täiuse väiksemaks viimise kehtestatud alammääradest es sõltub rinnaspindala alammäär puuliigist ja kõrgusest. . Metsaseadus Boniteediklass määratakse enamuspuuliigi vanuse ja kõrguse alusel.

Takseerimise ajal 2013 aasta aprillis oli sanglepa ning puude vanuseks 40

kõrgus 16 meetrit aastat. Raie toimus ajavahemikul 2013 august kuni oktoober. "Metsa majandamise eeskirja" lisa 1 kohaselt on 16 m kõrguse sanglepiku esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet

13,7 m2

/ha M . etsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 31-40-aastates sanglepa enamusega puistus 1300 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta.

Kaitsja on viidanud kohtuistungil erinevatele metsa vanuse arvudele takseerkirjelduses.

Kannatanu esindaja on selgitanud kohtuistungil, et takseerkirjelduses (tl 142) on toodud märge kaalutud keskmine vanus , on tehtud lahtris 43, kuna takseerkirjelduse väljavõte, mis on toimikus arvutiprogrammist 2016.a, ehk 3 aastat peale raie nimega jooksev teostamist, mistõttu lahtris vanus on märgitud vanuseks 43 aastat ja all olev kaalutud keskmine vanuseks samuti 43 aastat. Arvud kajastavad puistu vanust 2016. aastal, mitte raie ja kahju tekkimise hetkel 2013.a. Kahju tekkimise hetkel oli see 40. Keskmine vanus arvutatakse Metsamajanduse eeskirja valemit kasutades ja selleks tuli 40 aastat kahju tekitamise hetkel. Kohtu hinnangul on puude vanuse kohta antud selgitused mõistetavad ning ei tekita kahtlust, et raie hetkel oli puude vanuseks

40 aastat. Takseerkirjelduse dokumendi takseerkirjelduse põhjal

ülaservas märgitud kuupäevast nähtub, et väljatrükk on teost dokumendi atud registrist 24.11.2016. Kuna programm arvestab puude vanust aastate lõikes edasi, on mõistetav jooksva ja kaalutud keskmise vanuse arvuna aastat 2016.a seisuga. Internetipõhise

Õigekeelsussõnaraamatu järgi ( ) on väljend „jooksev aasta http://www.eki.ee/dict/qs/ “

samatähenduslik väljendiga „käimasolev aasta“. Seega lahtris jooksev vanus on näidatud puude vanus registri väljatrüki ajal käimas olnud Eeltoodu põhjal on süüdistuses 2016. aastal.

1-16-11440

6 (7) seaduslikult tud raieelse st takseerkirjelduse andmetest. Takseerkirjeldus on koostatud 2013 lähtu te aasta aprillis ehk vahetult enne raie teostamist ja mille kohaselt oli enne raiet kinnistu eraldisel nr

15 40 aastane II boniteediga sanglepa enamusega puistu. Toodud vanust teistsugusena näitavad andmed toimikus puuduvad.

Metsaseaduse § 67 lg 3 kohaselt arvutatakse keskkonnakahju seaduse lisades sätestatud määrades. Kahju arvestamise määrad

1 ha metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks on toodud viimise eest eurodes l m2 rinnaspindala kohta. Keskkonnale tekitatud kahju suuruse leidmiseks tuleb korrutada omavahel ebaseaduslik m ult vähendatud rinnaspindala 13

2 /ha, keskkonnakahju

määr 1300 eurot ja langi pindala 0,838 ha (13 x 1300 x 0,838 = 14 162,20). Seega tekitati keskkonnale ebaseadusliku raiega kahju 14 162,20 eurot (vt ka 18.05.2015.a koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvutamise akt, tl 21-26) Riigikohtu lahendis 3-1-1-89-

07 märgitakse, et oluline kahju keskkonnale KarS § 356 lg 1 mõttes on blanketne koosseisutunnus, mille sisustamisel tuleb lähtuda väljapoole karistusseadust jäävatest normidest, mis reguleerivad ebaseadusliku raie tagajärjel keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseid ja määrasid. tegemist siis, kui konkreetse raie tagajär Olulise kahjuga gede

hindamisel ilmneb, et kahju -

suurus on KarS § ga 12¹ p 1 kohaselt suurem kui 4000 eurot. Tekitatud kahju suurus ületab vastava summa. oli olulise kahju piirmäär 3200 eurot. Seega 2013.a

on olulise kahju miinimumsumma ületatud ka kuriteo lõpule viimise ajal kehtinud määra järgi ning hilisema seadusemuudatusega ei ole raskendatud isiku olukorda.

Kohus leiab, et L.T pani ebaseadusliku raie toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (KarS § 17 lgd 1-2),

17 lg 3). Seda enam, et ebaseadusliku raie maht mitte aga seaduse mittetundmine (KarS § on antud juhul

L.T küllalati märkimisväärne. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et oli raiet tehes teadlik raie ulatusest (mahust). Seega puudub alus väita, et L.T ei teadnud tegu toime pannes mõnda KarS §

1 objektiivse süüteokoosseisu tunnusele vastavat

356 lg

faktilist asjaolu. Rõhutada tuleb, et süüdistatav omab aastatepikkust metsandusalast kogemust

(vastavat on . Kohus ei tuvastanud L.T süüdistatav kohtuistungil ise kinnitanud) tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistus

K - Lisaks ohus lähtub süüdistatavale karistuse mõistmisel KarS § s 56 sätestatud põhimõtetest.

võetakse arvesse süüdlast iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra kaitsmise huvisid (

Riigikohtu

lahendi nr 3-1-1-76-12 p 7, 3-1-1-13-11 p 9). Süüdistatava süü suurus käesoleva kuriteo toimepanemisel ei ole suur, võrreldes ka teiste analoogsete ebaseadusliku metsaraie alaste süütegudega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 356 lg 1 sanktsioonis on karistusliikidena rahaline karistus ja vangistus. Arvestades süüdistatava süü suurust peab kohtus põhjendatuks karistada L.T rahalise karistusega ja seda . allapoole keskmist määra jäävas ulatuses Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistuseks rahaline karistus

210 päevamäära, so arvestades süüdistatava kohta väljastatud teatist 915,60 eurot, tema päevasissetuleku kohta (teatis tl 137-138), mis oli 4,36 eurot (enne 01.01.2015.a kehtinud KarS redaktsiooni järgi oli miinimumpäevamääraks 3,20 eurot). KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks tuleb mõista L.T-le rahaline karistus 140 päevamäära ulatuses s.o kokku 610,40 eurot.

Kuna süüdistatava puhul on tegu inimesega, kellel karistusregistri väljatrüki kohaselt puuduvad nii kriminaal-

, siis peab kohu kui väärteokaristused (karistusregistri väljatrükk tl 139) s otstarbekaks rahalise karistuse kandmisest osaliselt tingimisi vabastamist. Selline karistus peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, s.o mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma

1-16-11440

7 (7) süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse.

Keskkonnakahju

Puude ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõude aluseks on metsaseaduse 1, lg 2 p 1 ning lisa 3. Metsaseaduse § 67 lg § 67 lg 12 sätestab Keskkonnainspektsiooni õiguse esitada või kriminaalmenetluses hagi puud tsiviile ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju

hüvitamiseks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik teisele isikule kahju hüvitama, kui ta on kahju tekkimises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt sea

dusele. VÕS § 133 lõigete 1 ja 2 alusel kuulub keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega, hüvitamisele seaduses sätestatud ulatuses ja korras.

L.T poolt teostatud metsaraie ning tekitatud keskkonnakahju vahel on olemas põhjuslik seos ning kahju suurus on määratletud õigesti, sest arvutamisel on korrektselt lähtutud metsaseaduse t ja X kinnistu eraldise 15 takseerkirjelduse ja Metsamajandamise eeskirja nõuetes andmetest. Erandlikke asjaolusid kahjuhüvitise vähendamiseks tsiviilhagi vähendamise taotluses

(tl 152- .

ka asjaolu, et L.T 153) välja toodud ei ole Kahju täies ulatuses rahuldamist põhjendab tegutses metsanduse valdkonnas, mida ta hästi , kuid ometigi põhjustas tundis ta loa

tingimuste rikkumisega looduskeskkonnale kahju. Kahju hüvitamine on suunatud looduskeskkonnale kui sellisele tekitatud kahju heastamisele. Käesoleva süüdimõistva otsusega tuleb rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Keskkonnainspektsiooni)

tsiviilhagi ja välja mõista L.T-lt Eesti Vabariigi kasuks keskkonnale tekitatud kahju katteks 14 162,20 eurot.

Menetluskulud

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult L.T menetluskulud riigi tuludesse

kohtueelses menetluses tekkinud tunnistaja M.S

– KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel

sõidukulud 27,13 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu summas 384 eurot vandeadvokaat Vahur Krinali osalemise eest kriminaalasja menetluses ning

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 1116,13 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik