1-16-6425/42 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. 2017 kohtumajas märtsil Jõhvi Kohtuasja number 1-16-6425 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid tingimisi enne A.

H tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu A.H, isikukood , xxx XXX Kaitsja Vandeadvokaat Gerda-Johanna Pello RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 , määras 76 :

Jätta A.H tingimisi enne tähtaega vabastamata vangistusest .

Rahuldada vandeadvokaat Gerda-Johanna Pello taotlus ja määrata tema poolt A.H-le osutatud õigusabi tasu suurus

eks kohtulikus menetluses osalemise eest 145,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 121 eurot, ning käibemaks 24,20 eurot).

Välja mõista A.H-lt kriminaalmenetluse kulud: 145,20 i eest. eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusab

A.H l tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse -

jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „A.H 1 99916700086623 - 16-6425 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast, 15 mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.03.2017 Viru Maakohtule materja kinnipeetava tingimisi lid A. H enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

A. ti süüdi Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § H tunnista

199 lg 2 p 7, 9, § 266 lg 2 p 1, § 422 lg 1, § 4231 lg 1 alusel karistati järgi, KarS 64 vangistusega 3.2018. Tingimisi 2 aastat. Karistuse kandmise algus 08.03.2016 ja lõpp 08.0 ennetähtaegse vaba se võimaluse avanemine nemi 08.03.2017.

Kinnipidamisasutusest kohta koostatud iseloomustus A. est nähtub, et kinnipeetava H l puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisjärgselt plaanib elama asuda ema juurde. Kuigi ema on esialgu keeldus poega enda juurde võtmast, ta 26.01.2017 ümber mõelnud ja nõus A. elama asumisega tema lõpetas H

juurde. nnipeetav Ki xxx-nda klassi, õpinguid jätkas 2007 , kus lõpetas 6 klassi. Viru Vanglas -xxx xxx. Kutset omandanud ei ole. Isikul puudub pikaajaline töökogemus. Ametlikult on töötanud 2012. xxx Enne vangistust töötas ettevõttes On teinud ka juhutöid. Isik on 14.02.2017 vanglale esitanud xxx garantiikirja, mille kohaselt xxx da vabanemise korral jm.) juhatuse esimees on nõus tööle te võtma. Lähivõrgustiku moodustavad ema ja õde. Emaga suhtleb telefoni teel, suhted isaga on

katkenud. A. on käitunud riskivalt ja hoolimatult pannes toime süstemaatiliselt H varavastaseid kuritegusid, käitumiskontrolli ajal sooritas uue kuriteo. Enamus kuritegudest on sooritatud alkoholijoobes. Alkoholi kuritarvitamist tõendavad ka alaealisena saadud väärteokaristused. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61%,

vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on A.H lähedasteks tema ema ja õde. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx, kus elab tema ema. Ema andis telefoni teel teada, et tema A. le eluaset võimaliku enne tähtaegse vabanemise H- korral ei paku. Ema sõnul käib ta nii päeval kui öösel tööl, mistõttu ta ei soovi sekeldusi, mis kaasneksid, kui A. tema korteris elama asuks. Ema on arvamusel, et kui A. H H

on kuriteod sooritanud ja ta on süüdi mõistetud, siis peaks ta oma karistuse lõpuni vanglas ära

kandma. on Seoses võimaliku eluaseme probleemiga, üheks variandiks A.

H suunamine juba vanglas olles majutusteenusele. Varasem tingimuslik karistus

süüdimõistetule oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal uute süütegude toimepanemist. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu.

Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, Viru Vangla poolt 21.02.2017 koostatud et nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei toeta samuti nagu vangla A. ennetähtaegset vangistusest vabastamist. H

3(5) A. tunnistati süüdi Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega KarS § 266 lg 2 p 1, § 121 lg H 2 p 2, 3, §199 lg 2 p 7, 9, § 4231 ja § 422 lg 1 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistatud 6 korral ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada A.H-d vangistusest ligikaudu 1 aasta enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning ta ei ole varasemalt katseaja ja käitumiskontrolli nõudeid täita suutnud. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et A. uue ku H riteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamise jätkamine vabanemise järel. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud ka pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et A. H vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. ohtlik H avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, alkoholijoobes olles auto juhtimises ja võimalikus autoavarii põhjustamises. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 61% ja 56%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. A. vabastamine H enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav A. puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei H esine. Lähtudes eestoodust on prokuratuur A. vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele H , vastu.

Süüdimõistetu ta soovib enne tähtaega vebeneda ja leiab, et tema A.H selgitas, et võimalused vabaduses on head. Alkoholi liigtarvitamisse suhtub ta praegu taunitavalt

Kaitsja selgitas, et tema arvates on isiku ennetähtaene vabastamine põhjendatud. Isikule on tagatud elukoht, lähedaste toetus, samuti töökoht, seega sissetulekud. Isik on piisavalt motiveeritud loobuda kuritegelikust elust.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestad ri kirjalikku seisukohta, leiab, et es prokurö A. tuleb jätta tingimisi enne H tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed ud ajal, kuriteo toimepanemise – tema käitumist nii kuriteole eelnen ajal ning sellele järgnenud perioodil.

4(5)

Kinnipeetav xxx klassi, -2009 xxx lõpetas õpinguid jätkas 2007 klassi. Viru Vanglas lõpetas xxxklassi. Isik ei näe põhihariduse omandamises eeliseid ega plaani seda ka tulevikus omandada. Kutset omandanud ei ole. Isikul puudub pikaajaline töökogemus. Ametlikult on töötanud 2012. detsembrist 2016 märtsini. On teinud ka juhutöid. xxxx Vabanemise korral on olemas garanteer xxx itud töökoht Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetui on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Vanglakaristust kannab korduvalt. Teda on karistatud varguste ja võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest. Käesoleval hetkel kannab kehalise väärkohtlemise eest, varguse eest, mis on isik karistust toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, omavolilise sissetungi ja lahkumisnõuete täitmata jätmise eest, sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm ning sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Isikul on 7 m kehtivat väärteokaristust: LS § 227 lg 2 järgi ( ootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine), KarS § 266 lg 1 järgi (omavoliline sissetung ja lahkumisnõuete täitmata jätmine), KarS § 218 lg 1 järgi (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) ja KarS § 262 lg 1 järgi (avaliku korra rikkumine).

Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti on karistatud egude väärteokorras erinevate väärt eest. Sellest hoolimata on

Kohtu arvates ei A. jätkanud süütegude toimepanemist. H ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd

kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, poleks kriminaalhooldusega seotud piirangud piisavad tema suunamiseks seaduskuulekale teele.

A.H omab Eesti passi, mis kehtib kuni 25.08.2020.

Vabanemise korral soovib elama asuda ema juurde aadressil xxx igi ema süüdimõistetu Ku esialgu keeldus poega enda juurde võtmast, on ta 26.01.2017 ümber mõelnud ja nõus A.H elama asumisega tema juurde. Lähedastest on kinnipeetaval ema ja õde, emaga suhtleb telefoni teel. emas t Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on ol lähedas e toetus

uue kuriteo toimepanemise , kindel elukoht ja töökoht, mis maandavad mõningal määral riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul tingimisi enne t A. ähtaega vangistusest vabastamine H õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt kohus on veendumusel, et – võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud ( puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa A.H

5(5) vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kohus on seisukohal, et

A. tingimisi ennetähtaegse vabastamisega saaks ühiskonna H õiglustunne oluliselt riivatud varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et . Kohus leiab, et isiku süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.

Kinnipeetava kar 08.03.2017 ndmiseni on pisut kui 1 aasta aega. istusaeg lõpeb , äraka vähem Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates

sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistet ähedas ja töökoht u pingutusi (l te toetus, kindel elu- ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu A.

uotsusega mõistetud vangistuse H temale Viru Maakohtu 02.12.2016 koht kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik