1-16-9128/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-9128

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 27. veebruari

2017 määrus Vitali Jekimovi (ik 38401160301)

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vitali Jekimov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 27. veebruari 2017 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 01.12.2016 otsusega mõisteti V. Jekimovile KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi

karistuseks 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud ja 27 päeva

vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu

23.02.2016 otsusega mõistetud karistus, s.o 3 aastat ja 4 kuud vangistust, lugedes kergema

karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega. Kohtuotsuste kogumist mõisteti V. Jekimovile 3

aastat ja 4 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.11.2014 ja lõppeb 10.03.2018.

2. Tartu Vangla esitas 25.01.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Jekimovi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 27.02.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. V. Jekimovit on valdavalt karistatud varavastaste kuritegude

toimepanemise eest, kuid kahel korral ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. V.

Jekimov on süstemaatiline õigusrikkuja, kokku on V. Jekimovit kriminaalkorras karistatud 13

korral ja ta kannab kümnendat reaalset vangistust. Kuriteod on toime pandud materiaalse kasu

saamise eesmärgil, sealhulgas selleks, et tagada rahalised vahendid uimastite hankimiseks.

Kuivõrd varasemad korduvad karistused, sh reaalsed vangistused, ei ole mõjutanud isikut oma

eluviisi muutma, ei ole tõenäoline, et ka käesolev vangistus muutuseid oleks toonud.

4. V. Jekimov ei soovi uimastisõltuvusest, mis on tema puhul peamiseks kuritegusid

soodustavaks teguriks, vabaneda, mistõttu püsib tema puhul jätkuvalt suur risk uute

kuritegude toimepanemiseks. Ka vangla leiab oma iseloomustuses, et V. Jekimov on ohtlik

ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 85%.

5. Asjaolu, et kinnipeetav ei ole tegelikult motiveeritud oma eluviisi muutma, kinnitab ka

distsiplinaarkaristuste olemasolu. V. Jekimovil on praegu kuus kehtivat distsiplinaarkaristust.

Toimepandud rikkumised on erinevad. Viimati karistati V. Jekimovit 21.12.2016 kartseriga

ametniku poolt antud korralduste eiramise eest ja keelatud esemete omamise eest kambris.

Kinnipeetav, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks enesele teadvustama, kui

oluline on korrektne käitumine ka karistuse kandmise ajal. V. Jekimov ei ole seda suutnud,

mistõttu ei vasta sellise isiku vabastamine ennetähtaegselt ühiskonna arusaamadele

õiguskorrast ega ole kooskõlas ka karistuse preventiivsete eesmärkidega.

6. Lisaks eelnevale ei toeta V. Jekimovi vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused.

Ennetähtaegse vabanemisega kaasneb käitumiskontroll ning kohustus elada kohtu poolt

kindlaksmääratud elukohas. V. Jekimovil puudub elukoht. Olukorras, kus isikul elukoht

puudub, ei ole võimalik teostada tema üle vajalikku järelevalvet ning isiku vabastamine ei ole

võimalik. Ka garanteeritud töökoht ning seaduskuulekas tugivõrgustik V. Jekimovil

puuduvad, mistõttu on õiguskuulekale teele asumine kaheldav.

Määruskaebus

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Jekimov, kes palub maakohtu

määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. V. Jekimov leiab, et

maakohtu määrus on ebaõiglane, kuna näitab teda ainult negatiivsest küljest. Maakohus ei ole

arvesse võtnud, et V. Jekimov, olles kinnipidamiskohas rehabilitatsiooni sektsioonis, osales

aktiivselt kõikides programmides, mis talle määrati. Samuti ta töötab ning maksab võimalust

mööda hagisid. Kui kohus peaks leidma võimaluse teda ennetähtaegselt vabastada, siis ta

jätkab hagide tasumist, kuna hakkab endale tööhõivekeskuse kaudu tööd otsima. Samuti on V.

Jekimovil olemas kindel elukoht, kuna sotsiaalhoolekande töötajad aitavad tal üürida korteri,

milleks vajalik summa on tal vabanemisfondis olemas. Samuti läbib V. Jekimov

metadooniravi, mis on väga suureks plussiks, kuna ta on olnud metadooni peal juba mitmeid

aastaid. Süüdimõistetu on teinud korduvalt narko-teste. See räägib sellest, et ta parandab

ennast paremuse suunas. Samuti töötavad metadooni-keskuses sotsioloog, psühholoog ja

psühhiaater. Kriminaalhooldusametnikul on võimalik helistada igapäevaselt keskusesse ja

uurida, kuidas V. Jekimov käitub.

Ringkonnakohtu järeldused

8. Ka ringkonnakohus ei vabasta V. Jekimovit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid

hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

9. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

10. Ringkonnakohus loeb positiivseks, et kinnipidamiskohas osaleb V. Jekimov tööhõives, võtab

osa sotsiaalprogrammidest ning on huvitatud enda võlgade tasumisest, kuid käesoleval juhul

ei kaalu kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed asjaolud üle negatiivseid. Eelkõige

välistavad V. Jekimovi vabastamise tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise

asjaolud. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning käesoleval hetkel

kannab kümnendat reaalset vanglakaristust. Sealjuures on isiku viimase ja käesoleva

vangistuse vahe viis kuud, mis näitab, et isik on pärast viimase vangistuse ärakandmist

praktiliselt kohe jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipidamiskohas on V. Jekimovil

kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Kahel korral kriminaalhooldusel viibides on V. Jekimov

toime pannud uue kuriteo, mis näitab, et isikule on antud võimalus kanda talle mõistetud

karistusi tingimisi vabaduses, kuid see ei ole hoidnud ära V. Jekimovi poolt uute rikkumiste

toimepanemist. Isikul puudub pikaajaline töökogemus ning vangistuses viibides ei ole

süüdimõistetu huvitatud hariduse või kindla eriala omandamisest. Samuti räägib V. Jekimovi

kahjuks asjaolu, et isikul puudub vabaduses kindel elukoht.

11. Samuti on V. Jekimovil diagnoositud uimastisõltuvus ning ta omab uimastisõltuvusest tingitud

psüühikahäiret. V. Jekimovit on lisaks varavastastele kuritegudele karistatud ka narkootilise

aine käitlemise eest. Kinnipidamiskohas olles saab isik metadooniravi, kuid ei ole

motiveeritud saadavat raviannust vähendama, mistõttu sõltuvusrehabilitatsioonis osalemine

on raskendatud, kuna kognitiivne võimekus selleks on oluliselt pärsitud. Asjaolu, et isikul

puudub tahe metadooniravi koguseid vähendada, näitab soovimatust sõltuvusest vabaneda.

Sellest tulenevalt on maakohus õigustatult märkinud, et tegemist on kuritegude

toimepanemise tõenäosust suurendava asjaoluga. Ka kriminaalkolleegiumil puudub

sellekohane veendumus, et juhul, kui kohus peaks V. Jekimovi ennetähtaegselt vabastama,

oleks V. Jekimov suuteline vabaduses narkootilisi aineid mitte tarvitama, mis omakorda

suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.

12. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et V. Jekimov eirab õiguskorda ja kehtivaid reegleid.

Muuhulgas nähtub tema iseloomustusest, et pikaajaline kriminaalne keskkond on kujundanud

kinnipeetava eluhoiakuid, üldist mõttelaadi ja suhtlusringkonda, mistõttu on sotsiaalsed

osakused kohandunud pigem kriminaalse keskkonnaga. V. Jekimov on süstemaatiline

õigusrikkuja, kes paneb kuritegusid toime ajendatuna materiaalse kasu saamise eesmärgist,

mida soodustab sõltuvus narkootilisest ainest. Just nendel põhjustel tuleb isiku

ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub

ringkonnakohtul veendumus, et V. Jekimov suudaks vabaduses olles

kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.

13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 27. veebruari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk