1-14-8743/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-8743

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 28. veebruari

2017 määrus Vladimir Gärmi (ik 38012020243)

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Vladimir Gärm, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 28. veebruari 2017 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 03.12.2014 otsusega mõisteti V. Gärmile KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi

karistuseks 3 aastat ja 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 30.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 28

päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati karistusaja hulka eelvangistuse viibitud aeg. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.05.2014

ja lõpeb 03.06.2018.

2. Tartu Vangla esitas 24.01.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava V. Gärmi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 28.02.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

4. V. Gärm on kriminaalkorras karistatud 11 korral ja enamasti varavastaste kuritegude

toimepanemise eest. Lisaks on teda karistatud ka narkootikumide omamise ja edasiandmise

ning vanglas tarvitamise eest. Ka käesolevat karistust kannab V. Gärm narkootikumide

ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud varasema otsusega määratud

katseajal. Vangis viibib V. Gärm üheksandat korda.

5. Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemist soodustavateks teguriteks V.

Gärmi puhul peamiselt kriminaalne suhtlusringkond ning narkootikumide tarvitamine. V.

Gärm on erinevaid uimasteid tarvitanud alates 1999. aastast, tal on diagnoositud sõltuvus,

mida ise eitab. Kinnipeetava enda sõnul ta enne käesolevat vangistust narkootikume ei

tarvitanud, vaid tegeles nende müügiga materiaalse kasu eesmärgil, mis aga ei muuda

kuritegu vähem taunitavaks ega vähenda selle ühiskonnaohtlikkust. Karistuse kandmise ajal

on V. Gärm omandanud keevitaja kutse ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.

Kinnipeetava arvates aitavad läbitud tegevused, eelkõige kutse omandamine, tal vabaduses

paremini toime tulla.

6. V. Gärmi vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasematest. V. Gärm asuks taas

elama koos emaga. Tegemist on üürikorteriga, üürileping on tähtajatu. Kinnipeetava ema on

valmis poega kuni tööle asumiseni majanduslikult toetama ning võimalusel aitama ka töökoha

leidmisel. Tööd sooviks V. Gärm leida keevitajana. Toetavad suhted on V. Gärmil ema ja onu

lastega. Ülejäänud suhtlusringkond koosneb valdavalt narkomaanidest ja kriminaalkorras

karistatud isikutest.

7. Eeltoodust nähtub, et V. Gärmi puhul esineb positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema

ennetähtaegset vabastamist. Distsiplinaarkaristuste puudumine, individuaalses täitmiskavas

ettenähtud tegevuste läbimine, elukoha olemasolu ning lähedaste toetus aitavad tal vabaduses

toime tulla ning seadusekuulekaid eesmärke seada.

8. Vaatamata nimetatud asjaoludele on kohus siiski arvamusel, et V. Gärmi vabastamine

karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Isiku, kes on juba korduvalt

kandnud vanglakaristust, kuid jätkanud kuritegude toimepanemist, sealhulgas varasema

otsusega määratud katseajal, ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks peaksid esinema

väga erandlikud asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis vabastamist

võimaldaks, kohtu arvates ei esine ja V. Gärm tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu V. Gärm, kes palub maakohtu määruse

tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Tuginedes justiitsministeeriumi

koostatud statistikale, isikud, kes vabanevad ennetähtaegselt, panevad pärast vabanemist ühe

aasta jooksul uue kuriteo toime 34 % juhtudest. Karistuse täielikult kinnipidamiskohas ära

kandnutel on see 48 % juhtudest. V. Gärm kinnitab, et ta ei kavatse õigusrikkumisi toime

panna, kuid tema käitumise täiendav kontroll annab talle distsiplineeriva stiimuli.

Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta on temale mõistetud 4 aasta ja 28 päeva pikkusest

karistusajast ära kandnud 1/3-ndiku, s.o 2 aastat ja 10 kuud. Maakohus tugineb oma määruses

V. Gärmi üldisele karistatusele (11 korda), kuigi viimased Riigikohtu soovitused näitavad, et

arhiveeritud karistusi kohtuotsuses kasutada ei ole õiguspärane (3-1-1-15-16, 3-1-1-36-16, 3-

1-1-70-16, 3-1-1-72-16). Peaaegu kolme aasta jooksul vangistuses olles on V. Gärm

omandanud vajalikud kogemused ja võimalused seaduskuulekaks eluks, mida kinnitab ka

28.02.2017 kohtumäärus (omandas keevitaja elukutse, läbis rehabilitatsioonikursuse

„Eluviisitreening“). Samuti on V. Gärmi nõus toetama finantsiliselt ja töö otsingutel tema

ema.

Ringkonnakohtu järeldused

10. Ringkonnakohus ei vabasta V. Gärmi vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub

maakohtu põhjendustega.

11. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ei ole õiguspärane arvestada ennetähtaegse

vabastamise küsimuse arutamisel arhiveeritud karistusi. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus mh ka süüdlase varasemat

elukäiku. Isiku varasema elukäigu hindamisel ei saa kuidagi vaadata mööda varasematest

karistustest, isegi kui need on kustunud. Määruskaebuses toodud Riigikohtu seisukohtades

käsitletakse kustunud karistuste mittearvestamist kahtlustatava uute kuritegude

toimepanemise ohu hindamisel vahistamise küsimuse arutamisel ning karistuse mõistmise

korral. Riigikohtu toodud seisukohad ei ole kuidagi asjakohased tingimisi enne tähtaegse

vabastamise arutamisel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigustatult võtnud arvesse, et

lisaks kehtivale kriminaalkaristusele on V. Gärmi ka varasemalt kriminaalkorras karistatud.

12. Ka ringkonnakohus peab positiivseks, et V. Gärmil puuduvad kinnipidamiskohas

distsiplinaarkaristused, ta on kinnipidamiskohas omandanud keevitaja elukutse, läbinud

sotsiaalprogrammi ning omab vabaduses kindlat elukohta, kuid käesoleval juhul, hinnates

KarS § 74 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, ei ole V. Gärmi ennetähtaegne vabastamine siiski

võimalik. Maakohus on õigustatult jätnud V. Gärmi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamata. V. Gärmi on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning käesoleval hetkel

kannab üheksandat reaalset vanglakaristust. Samuti on V. Gärm varasemalt rikkunud ka

katseaja tingimusi, pannes toime uusi kuritegusid. Isik on toime pannud nii varavastaseid kui

ka narkootikumide käitlemisega seotud kuritegusid, ajendatuna majandusliku kasu saamise

eesmärgist. V. Gärmil on diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Esimest korda tarvitas

süüdimõistetu narkootilisi aineid 1999. aastal ning tarvitatud on väga eriliigilisi narkootilisi

aineid. Isiku suhtlusringkond koosneb suuremas osas narkootikume tarvitavatest isikutest ning

kriminaalkorras karistatud isikutest. Kõik eeltoodu annab aluse kahelda V. Gärmi lubaduses

mitte enam kuritegusid toime panna, kuna V. Gärmi varasemad korduvad kriminaalkaristused

viitavad sellele, et ta ei suhtu täie tõsidusega temale määratud kohtuotsustesse ning ta ei ole

talle mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud.

13. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et V. Gärmi jätkuvale ohtlikkusele viitavad ja annavad

aluse kahelda tema katseaja edukuses, kinnipeetava korduvad karistused, kuritegude asjaolud,

nende sooritamine katseajal ja riskifaktorina temal diagnoositud sõltuvus narkootilistest

ainetest.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 28. veebruari 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk