3-16-643/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

22. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-643

Haldusasi

R.N.i kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks maksta

välja

töötukassas

konsultandi

vastuvõtul/konsultatsioonidel

käimiste

eest

sõidutoetus (22.01.2016 kohtumine konsultandiga;

04.02.2016 kohtumine konsultandiga 09.02.2016

kohtumine

konsultandiga;

15.02.2016

karjäärinõustamine;

04.03.2016

kohtumine

konsultandiga; 18.03.2016 kohtumine konsultandiga)

ja stipendium 18.02.2016 proovitööl osalemise eest;

tühistada Eesti Töötukassa 08.09.2016 otsus ja

kohustada Eesti Töötukassat vaatama uuesti läbi

kaebaja taotlus koolituste võimaldamiseks; Eesti

Töökassalt kaebuse esitajale tekitatud mittevaralise

kahju summas 555 555 eurot väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – R.N.i

Vastustaja – Eesti Töötukassa

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.N.i kaebus kõigis nõuetes rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. aprill 2017.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.04.2016 (koos mitmete hilisemata kaebuse täpsustustega) saabus Tallinna Halduskohtule

R.N.i kaebus kohustada Eesti Töötukassat maksta välja töötukassas konsultandi

vastuvõtul/konsultatsioonidel käimiste eest sõidutoetus (22.01.2016 kohtumine konsultandiga;

04.02.2016 kohtumine konsultandiga 09.02.2016 kohtumine konsultandiga; 15.02.2016

karjäärinõustamine;

04.03.2016

kohtumine

konsultandiga;

18.03.2016

kohtumine

konsultandiga) ja stipendium 18.02.2016 proovitööl osalemise eest; tühistada Eesti Töötukassa

08.09.2016 otsus ja kohustada Eesti Töötukassat vaadata kaebaja taotlus koolituste

võimaldamiseks uuesti läbi ja mõista välja Eesti Töökassalt kaebuse esitajale tekitatud

mittevaraline kahju summas 555 555 eurot.

2. 13.06.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 19.12.2016 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

3. Kaebaja leiab, et kaebus tuleb rahuldada ja põhjendab oma kaebust alljärgnevalt.

3.1. Kaebaja selgitab, et 20.01.2016 võeti ta töötuna arvele. 22.01.2016 kohtus kaebaja

töötukassa konsultandiga. Kaebaja avaldas kohtumisel soovi töötukassa koolituskaardi raames

saada järgmisi koolitusi: korstnapühkija õpet Tallinna Kopli Ametikoolis, B-kategooria

juhilubade õpet ning ettevõtluskoolitust. (B-kategooria juhilubade õpet soovis kaebaja Kadrioru

Autokoolis ja ettevõtluskoolitust Projektiteenus OÜ kaudu Sigrid Salla õpetusel). Tegemist on

töötukassa partneritega. Kaebaja vahetas iseseisvalt infot kõigi õppimise pakkujatega ja sai

positiivset tagasisidet – õppimiseks oli vaja töötukassa luba-toetust. Kaebaja leiab, et ta

tegutses oma eraelu mõjutavate otsuste tegemisel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

seadustele, õigustele ja kohustustele – tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 3 p 1,

TTTS § 31, põhiseaduse (PS) § 19, PS § 29 ja PS § 41.

3.2. Kaebaja selgitab, et tema haridus on Tallinna Kopli Ametikoolis õppimiseks nõuetekohane.

Lisaks on kaebajal läbitud sõjaväeteenistus. Hetkel on kaebaja reservväelane (meedik,

raadioside), kaebaja on läbinud kahed kordusõppused. Kaebaja väidab, et ta esitas töötukassale

CV ja motivatsioonikirja/taotluse (digitaalselt allkirjastatud). Töötukassale esitatud info

tõendas, et kaebajal on piisavalt haridust, kogemusi, omadusi, oskusi, tahet, et kaebajale tema

poolt palutud koolitusi võimaldada. Kaebaja kasuks räägib ka tõsine muudatus tööturul -

vastavalt tuleohutuse seadusele (TuOS) pidi 2015. aasta septembrist igal kütteseadmega maja

omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija tõend (TuOS § 11 lg 4 ja lg 5).

3.3. Kaebaja rõhutab, et ta oli oma edasist elu mõjutavad plaanid-otsused põhjalikult läbi

kaalunud ja vajas töötukassalt konkreetseid tööturuteenuseid ja abi nende ellu viimisel, mida

talle aga ei pakutud. Kaebajale väidab, et talle tekitati tema abistamise asemel hoopis

mittevaralist kahju kaebaja inimväärikuse alandamisega. Kaebaja kirjeldab seda täpsemalt

alljärgnevalt.

3.3.1. Kaebaja märgib, et Töötukassas hakati kaebaja soove-tahet koheselt alla suruma ja teda

püüti endas kahtlema panna. Kaebajat püüti igakülgselt mõjutada, et ta oma otsusest loobuks ja

enese huvide vastaselt tegutseks. Kaebaja väidab, et talle sisendati pika perioodi vältel, et tema

enese tahe ja soov on tähtsusetu ja tema ainus õigus on alluda töötukassa töötajate tahtele. Kui

kaebaja avaldas oma tahet, suruti see maha ja nõuti koostööd. Koostööle sundides peteti

kaebajalt välja allkirjastatud kokkuleppeid, mille jaoks kaebaja sisulist tarvidust ei näinud.

Kaebajaga leiab, et temaga manipuleeriti ja temas püüti tekitada süütunnet nagu oleks tekkinud

olukorras kaebaja algusest peale käitunud valesti – kaebaja poleks ise pidanud oma elu üle

mõtlema, kaebaja ei tohiks oma arvamusele kindlaks jääda, kaebaja ei oska suhelda, kaebaja

vaimne ja füüsiline tervis vajab kontrolli. Kaebaja leiab, et talle sisendati, et kui kaebaja ei allu

vaimse ja füüsilise kontrolli nõudmistele, on ta ise süüdi, et töötukassa teda ei toeta.

Kaebaja on seisukohal, et tema tähtajaline soov õppima asumiseks rikuti tahtlikult. Ligemale 2

kuud kestnud menetluse käigus (22.01.2016 kohtumine, 15.02.2016 karjäärinõustamine,

kirjavahetus kaebajaga, proovitööl osalemise nõudmine talvisel ajal – samas kaebaja vastava

nõudmise täitis, Hamet testi tegemise nõudmine – vt ka kirjavahetus töötukassaga tl 63-69 p,

72-85 ning kaebuses märgitud selgitused tl 55-58) on töötukassa loonud kaebajast kuvandi kui

enesega mitte hakkama saavast inimesest, kelle vaimne-füüsiline tervis on kahtluse alla seatud.

Kaebaja leiab, et ta on sisuliselt „süüdi mõistetud“ ja temalt nõutakse oma süütuse tõestamist.

Tervest inimesest on loodud sisuliselt haige inimese kuvand. Kaebajat on korduvalt

väärkoheldud ja see on muutunud ajaga üha agressiivsemaks. Järjepidev vaimne terror muutus

üha agressiivsemaks ja päädis füüsilise ähvardusega – kaebajale kutsuti turvamehed, olukorras

kus ta nõudis töötukassa konsultandilt seaduse täitmist.

Kaebaja toob välja, et tänu töö kaotamisele on kaebaja väga haavatavas olukorras ja ainsa

sissetulekuna sõltuv töötukassast. Töötukassa on oma sõltuvussuhet kasutanud ära kaebaja

kahjuks. Töötukassa on kaebaja suhtes toime pandud omavoli kaitsnud ringkaitses ja

valetamisele-manipuleerimisele tuginedes. Töötukassa on oma tegevuse-tegevusetusega

tekitanud kaebajale korduvaid ebameeldivaid olukordi, kus kaebajal on ennast pea võimatu

kaitsta. Kaebajale on tekitatud emotsionaalseid olukordi ja kaebajat emotsionaalse käitumise

eest karistatud-alandatud. Riiklik asutus on kaebaja suhtes käitunud ebaeetiliselt ja vaenulikult.

Kaebaja väidab, et Töötukassa tegevus on mõjutanud ta keskendumisvõimet ning tekitanud

talle asjatut stressi ja korrapäratuid unehäireid. Kaebaja eraelulisi plaane, töid, eneseusku on

oluliselt häiritud. Töötukassa on kaebajat rünnanud suure jõu ja massiga ning tekitanud tunde,

et vastu hakkamine on asjatu. Kaebajas on tekitatud tunne, et äkki ta ongi kõiges süüdistustes

süüdi ning vaimselt-füüsiliselt puudulik. Et mitte lasta oma enesekindlust ja tahet täielikult

hävitada on kaebaja näinud palju vaeva-valu.

Kaebaja pöördus abi saamiseks väga paljude töötukassa töötajate poole. Kaebajale tundub, et

tema suhtes on pandud toime grupiviisiline räige kiusamine ning seda olukorras, kus kaebaja

on majanduslikult otseses sõltuvuses kiusajatest.

3.3.2. Lisaks diskrimineeritakse kaebajat tema eelneva töökoha tõttu. Kuna kaebaja töötas

öövalvurina, väljendatakse seda põhjendusena miks kaebaja vaimsetes ja füüsilistes võimetes

kaheldakse.

3.3.3. Kaebaja leiab, et Töötukassa tegevuses on korduvalt viiteid tahtlikule kaebaja

kiusamisele. Töötukassa on kogu oma kaebajale antud tagasisides õigustanud enese töötajate-

esindajate tegevust ja on seeläbi soosinud kiusamist soodustava keskkonna loomist.

1) Kaebajat on alavääristatud ja ähvardatud. Kaebajalt võeti eneseväärikus ja

otsustamisvõimalus. Kaebajat survestati koostööle ja ähvardati, et teda karistatakse vastu

hakkamise korral (võetakse kasutusele meetmed).

2) Kaebaja suhtes on kuritarvitatud võimu ja teda on avalikult alavääristatud. Kaebaja arvamusi

on avalikult alavääristatud ja teda on ähvardatud füüsilise jõuga (turvameestega). Kaebajale on

ka täiesti sobimatult turvamehed kutsutud ja tema kohta on valetatud – õigustades samal ajal

oma töötajate seadusevastast tegevust.

3) Kaebajat on hoitud infopuuduses, teda jäeti tahtlikult kõrvale teda ennast puudutavas

protsessis. Kaebajale on antud ülesandeid, mille puhul väidetakse, et tegemist olevat toetavate

teenustega. Samal ajal pakutud teenused pigem saboteerivad kaebaja püüdlusi ja tegevus on

keskendunud sellele, et kaebaja tegevuses leida vigu ning seejärel vigadele viidates keelduda

kaebaja eesmärgi toetamisest.

4) Kaebajat on korduvalt survestatud, et tal on vaba tahe igal ajal töötukassast lahkuda -

tegemist on selgelt sunnitud olukorraga ja vaba tahe on ainult näiline.

5) Töötukassa on oma tegevusega tekitanud kaebajale negatiivse psüühilise keskkonna.

Kaebaja on tema suhtes toimunud negatiivse suhtumise peale ärritunud. Töötukassa on kaebajat

ärritumise eest püüdnud karistada (näiteks nõuded psühholoogi külastamiseks).

6) Lisaks on kaebaja pandud vastu tema tahtmist psühholoogi ravijärjekorda, mis on kaebaja

jaoks vastuvõetamatu (23.09.2016 kohtumisel teavitati sellest kaebajat).

7) Konsultant küsis kaebajalt 23.09.2016, et miks kaebajal tema vanuses veel ei ole

autojuhilube, sekkudes seeläbi halvustaval toonil kaebaja eraellu. Kaebaja jaoks on konsultandi

sekkumise näol tegemist räige eelarvamusliku eraellu sekkumisega ja kaebaja vaimseid

võimeid alavääristava vanuselise diskrimineerimisega.

8) Konsultant küsis kaebajalt veel, et millisest kohast too omale auto saab, sekkudes seeläbi

halvustaval toonil kaebaja eraellu – konsultant kohtleb kaebajat kui raske vaimse puudega

isikut, kes ei tule oma eluga toime. Kaebaja jaoks on konsultandi sekkumise näol tegemist räige

eelarvamusliku

eraellu

sekkumisega

ja

kaebaja

vaimseid

võimeid

alavääristava

diskrimineerimisega.

9) Konsultant korrutab korduvalt ja korduvalt, et kaebaja peaks minema psühholoogi juurde.

Kaebaja jaoks on tegemist räige korduva surve avaldamisega ja vaimse terroriga ning

kiusamisega.

3.17. Kaebaja soovib töötukassalt, töötukassas konsultandi vastuvõtul/konsultatsioonidel

käimiste eest, sõidutoetust.

Kaebaja märgib, et TTTS § 9 lg 1 p 1 kirjeldab töötukassa konsultandi pakutavat tööturuteenust.

Sõidutoetuse maksmist töötukassa büroos konsultandi teenuse kasutamise eest näeb ette TTTS

§ 36 p 4 ja § 41 lg 1 ning tööhõiveprogramm 2016–2017, määruse § 8 lg 2 p 2.

TTTS § 34 p 4 näeb ette stipendiumi maksmise proovitööl osalemise eest (vt ka TTTS § 41 lg

1 ja tööhõiveprogramm 2016–2017, määrus § 16).

3.18. Kaebaja palub tühistada töötukassa 08.09.2016 otsuse ja kohustada töötukassat

vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus koolituste võimaldamiseks alljärgnevatel põhjustel.

Kaebaja rõhutab, et ligemale 8 kuud hiljem taotluse esitamisest saadab vastustaja kaebajale

otsuse, et kaebajale ei võimaldata koolitust. Kaebaja leiab, et tegemist on vastamiseks antud

tähtaja räige rikkumisega. Keeldumise põhjustes domineerib vastustaja tahtlik võimu üle

doseerimine, et rõhutada oma ülimaid õigusi. Vastustajal on võimalus ja seaduslik alus, et

kaebajale soovitud abi anda. Kaebaja leiab, et vastustaja on kohustus arvestada kaebaja

arvamusega ja iseseisvalt tehtud tööga ning püstitatud eesmärkidega. Haldusmenetlus on

suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ja menetleja distsiplineerimisele – seaduse

tõlgendamisel tuleb lähtuda seaduse eesmärgist ja isiku õigusi kaitsta. Vastustaja püüab kaebaja

arvates seaduste kaudu kaebaja õigusi rikkuda, mis läheb vastuollu seaduse mõttega ja

vastustaja eesmärgiga. Vastustaja on alavääristanud kaebajat. Vastustajal ei ole õigust kaebajale

ütelda, mis tööle kaebaja kõlbab.

Kaebaja toob välja, et koolitamisest keeldumise otsuses tugineb vastustaja väitele, et kaebaja

keeldus HAMET testi tegemisest. Kaebaja on pika perioodi vältel vastustajalt küsinud, millise

seaduse alusel kaebaja füüsilises ja vaimses tervises kaheldakse? Koolitamisest keeldumise

otsuses ei ole vastustaja endiselt HAMET testi tegemise nõuet seadusega põhjendanud.

Vastustaja varjab kaebaja arvates otsuses olulist infot, et HAMET test on erivajadusega

inimestel. Kaebaja ei ole avaldanud soovi oma töövõime hindamiseks, ega ole allkirjastanud

vastavaid dokumente - mis annaksid õiguse tema kohta tervise infosüsteemis olevate andmete

kasutamiseks või töövõime hindamiseks. Seadusest so töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg

1 ilmneb, et ilma nõuetekohase taotluseta pole võimalik mitte kedagi HAMET testile suunata,

ka neid kellel on õigus testi teha. Kaebajal ei ole terve inimesena õigust HAMET testi teha (vt

ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse põhimäärus § 6).

Kaebajat on tema tahte vastaselt korduvalt sunnitud osalema HAMET2 testil ja teda on

ähvardatud, et allumatuse korral jäetakse kaebaja soovitud koolitustest ilma. Vastustaja on

omapoolselt tõendanud kaebaja ähvardamise, kuna kasutab koolitustest keeldumise ühe

põhjendusena seda, et kaebaja keeldus testi tegemisest.

3.19. Kaebaja leiab, et vastustaja nõue, et kaebaja läheks proovitööle on ebaseaduslik.

Proovitöö on töövahendus. Tööhõiveprogramm 2016–2017 määruse § 16 lg 1 ja TTTS § 12 lg

1 määratlevad konkreetselt, et töövahendus on sobiva töökoha või töötaja leidmiseks. TTTS §

12 lg 3 p 3 kohaselt on proovitöö tegemiseks nõutav vastav haridus, eriala ja varasem

töökogemus.

3.20. Kokkuvõtvalt märgib kaebaja, et töötukassa ei arvestanud kaebaja tehtud tööd, eelnevaid

elulisi kogemusi ja isikuomadusi ning rikkus tahtlikult õigeaegse õppima asumise. Kaebaja

väidab, et ta on käinud töötukassas ligemale 7 korda, kohustus on käia 1 kord kuus. Kaebaja on

käinud kohal tihedamalt, omal soovil.

Kaebaja märgib, et ta ütles Töötukassale korduvalt, et tema õigusi on rikutud. Töötukassa on

oma tegevuses põhjendamatult viivitanud kaebajale olulise otsuse tegemisega ja seeläbi

põhjustanud asjatuid kannatusi, mida oleks saanud ära hoida. Kaebaja huvide eest seismise

asemel hakkas Töötukassa kaebaja arvates temaga võitlema ja tema arvamust-tahet alla suruma.

Töötukassa ei algatanud kaebaja suhtes toime pandud rikkumiste osas õigel ajal uurimist ja on

kaebaja väitel osad võimalikud tõendusmaterjalid hävitanud (kõnede salvestused). Kaebaja

leiab, et Töötukassa peab oma tegevuses järgima hea usu ja mõistlikkuse printsiipi, aga tema

tegevusest jääb mulje, et nad ei ole oma peamisest neile seadusega pandud ülesandest aru

saanud ja nad tegutsevad pigem enese huvides ja mitte riigi kodaniku huvides. Kaebaja leiab,

et Töötukassa esmane ülesanne on nende juurde pöördunud inimesele abi osutamine ja kõik

seadused on antud kasutada abistamise ja mitte takistamise eesmärgil.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on võtnud kaebaja elust ühe eluaasta (korstnapühkija

koolituse lõppemine 2016) ja asendatud normaalse tegutsemise asendustegevuste ja stressiga,

mis vähendab inimese eluiga veelgi. Vastustaja tegevus on pika perioodi jooksul püüdnud

kaebaja enesehinnangut lõhkuda ja tema eneseväärikust alandanud (vaime vägivald).

Vastustaja on kaebajat kohelnud kui õigusteta orja ja see alandamine ei ole rahas mõõdetav. On

vastuvõetamatu ja määratlematu kahju, et vastustaja tegevus on võtnud riigi kodanikult tahte

ning turvatunde oma sünniriigis elamiseks - tegemist on korvamatu kahjuga.

Kaebaja leiab, et Töötukassa on rikkunud suurt osa, et mitte ütelda kõiki, isiku põhiõigusi ja

vabadusi puudutavaid seadusi (toimub räige diskrimineerimine ja isiku vabaduste piiramine).

Kaebaja palub kaebuse eeltoodud põhjendustel kõigis nõuetes rahuldada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja palub jätta

kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja taotleb töötukassalt sõidutoetuse maksmist kaebaja töötukassas konsultandi

vastuvõtul/konsultatsioonidel ja karjäärinõustamisel käidud päevade eest. Vastustaja täpsustab,

et kaebaja käis töötukassas vastuvõttudel/konsultatsioonidel 22.01.2016, 04.02.2016,

09.02.2016, 04.03.2016, ja 18.03.2016 ning 15.02.2016 karjäärinõustamisel.

Vastustaja leiab, et kaebaja taotlus sõidutoetuse maksmiseks töötukassasse pöördumiste eest on

alusetu ja toob välja, et TTTS § 36 sätestab üheselt, kellel on õigus saada sõidu- ja

majutustoetust ning lisaks reguleerib sõidu- ja majutustoetuse maksmist Vabariigi Valitsuse

17.09.2015 määrusega nr 93 kehtestatud Tööhõiveprogramm 2016-2017 (edaspidi programm).

Ei TTTS § 36 ega programm ei näe ette sõidutoetuse maksmist töötukassasse pöördumiste eest.

Tööhõiveprogrammi § 8 lg 2 kohaselt on peale TTTS § 36 punktides 1–3 nimetatud isikute

sõidu- ja majutustoetust õigus saada: 1) töötul, kes osaleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse

§ 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud tööturuteenusel (karjäärinõustamine); 2) töötul, kes osaleb

käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud proovitööl.

Sõidu- ja majutustoetust makstakse 0.10 eurot km eest, kuid mitte rohkem kui 26 eurot päevas.

Kaebajale on makstud 15.02.2016 karjäärinõustamisel osalemise eest sõidutoetust 1 euro ja 40

senti ning 18.02.2016 proovitööl osalemise eest sõidu- ja majutustoetust 8 eurot (väljamakse

8.03.2016).

Seoses kaebaja taotlusega stipendiumi maksmiseks 18.02.2016 proovitööl osalemise eest,

märgib vastustaja, et stipendiumi makstakse TTTS § 34 ja programmi § 8 lg 1 kohaselt töötule,

kes osaleb tööturukoolitusel, tööpraktikal, tööharjutusel ja vabatahtlikul tööl ja kaitstud töö

esimeses etapis. Seega ei näe TTTS ega programm ette stipendiumi maksmist proovitööl

osalejale. Proovitööl osalejal on õigus saada üksnes sõidu- ja majutustoetust.

4.2. Vastustaja leiab, et ei ole kaebuse esitajale mittevaralist kahju tekitanud. Vastustaja

selgitab, et vastavalt TTTS § 13 lg 1 on tööturukoolitus töötule ja nimetatud seaduses sätestatud

juhul muule isikule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või

muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendamist. Teisisõnu – koolituse läbijal peavad

suurenema võimalused konkureerida tööturul s.t. saada tööle.

Töötukassa selgitab, et ta kliendi vajadus konkreetse tööturuteenuse järgi selgub tööotsingute

ja individuaalse tööotsimiskava koostamise käigus kliendi ja konsultandi vahelise vestluse

tulemusel. Vastustaja on tulenevalt TTTS § 9 lg 4 kohustatud arvestama isiku koolitusele

suunamisel isiku eriala, töökogemust, vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda. Seega ei ole

töötukassal õigust ega kohustust kõiki töötuna arvel olevaid isikuid nende soovitud koolitusele

suunata. Vastustajal on kohustus eelnevalt arvestada TTTS § 9 lg 4 tingimusi ning pärast

asjaolude kaalumist teeb vastustaja otsuse isiku koolitusele suunamise või mitte suunamise

kohta igal juhul eraldi.

Kaebaja väited alavääristamise ja ähvardamise kohta ning vaimse piinamise kohta on alusetud.

Proovipäevale, karjäärinõustamisele ja Hamet testile suunamine ei olnud ette võetud mitte

kaebaja kiusamiseks, väärkohtlemiseks, vaid selleks, et vastustajal tekiks kindlus, et koolitusele

suunamine oleks põhjendatud, sh, et koolitused täidaksid eesmärki ja kortsnapühkija töö oleks

kaebuse esitajale sobiv.

Vastustaja selgitab, et karjäärinõustamine on tööturuteenus, mille osutamise vajalikkuse kohta

teeb otsuse töötukassa lähtudes isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja

õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu

ning tööturu olukorrast (TTTS § 9 lg 1 ja lg 4). Karjäärinõustamine on töötule ja töö- või

teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja

oskustele

vastava

haridustee,

tööalase

valiku,

koolituse

või

töö

soovitamine.

Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri

kujundamise küsimustes (TTTS § 14).

Vastustaja märgib, et karjäärinõustamisele suunamine oli kaebuse esitaja jaoks vajalik, kuna

kaebuse esitaja soovis eriala muuta ja seetõttu oli vaja selgeks teha, kas uus eriala

„korstnapühkija“ oleks talle sobiv. Samuti oli vajadus laiemalt kaardistada kaebuse esitaja

võimalusi tööturul arvestades isikuomadusi, tööalaseid valikuid ning saada selgust koolituse

valikuks.

Vastustaja toob välja, et kaebuse esitaja väidab, et proovitööl osalemine ja selleks endale sobiva

meistri leidmine oli kiusamine, et takistada tema õppima asumist ning vastustaja ei võtnud

arvesse meistri tagasisidet.

Vastustaja leiab, et kaebaja eeltoodud väide ei ole õige. TTTS § 31 lg 1 p 1 sätestab töötu

kohustuse osaleda individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja seda täita. 17.02.2016 on

kaebaja individuaalse tööotsimiskava proovitööl osalemiseks allkirjastanud. Proovitöö eesmärk

on välja selgitada isiku sobivus konkreetsele tööle ja et isik näeks, kas töö vastab tema

ettekujutusele ja on ka isiku enda hinnangul talle sobiv.

Meistri hinnangul ta kaebuse esitajal kõrgusekartust ei täheldanud, kaebaja suhtles klientidega

viisakalt ja tahtmine seda tööd teha oli suur, kuid ühe proovpäeva tegemine ei andnud

töötukassale kindlust, et kortsnapühkija koolitus täidab eesmärki. Ühepäevane proovitöö ei too

vastustaja arvates välja kõiki tööotsija tugevusi ja nõrkusi antud töö sobivuse või mittesobivuse

kohta, mistõttu ei ole koolitusvajaduse hindamisel proovitöö tulemus ainuke otsustav

kriteerium. Proovipäev on vaid üks osa koolituse vajaduse hindamisel kasutatavatest

abistavatest teenustest.

Seetõttu soovis vastustaja, et kaebaja osaleks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses

kutsesobivuse katsetel (Hamet testis), et aru saada just tema võimetest. Kaebaja sellest keeldus.

Vastustaja märgib, et kaebajat ei ole ähvardatud füüsilise jõuga ja survestatud Töötukassast

lahkuma. Vastustaja selgitab, et kaebaja tegevus 18.03.2016 toimunud vastuvõtul põhjustas

olukorra, kus konsultandil tekkis vajadus kutsuda kaebajale turvamehed. Konsultatsiooni

käigus tegi kaebaja vastustaja seletuste kohaselt töötukassale ettekirjutusi, ei nõustunud

konsultandi ettepanekutega ning ei soovinud uut pöördumise aega kokku leppida. Kõige selle

tõttu venis konsultatsiooni aeg pikaks ja väljus määratud ajaraamidest, kuid kaebuse esitaja

keeldus lahkumast. Kuna järgmised kliendid ootasid, siis oli konsultant sunnitud kutsuma

turvamehed. Kaebuse esitaja lahkus seepeale ning kuna turvamehed ei saabunud kohe, siis

kohtus kaebuse esitaja nendega väljas. Turvamehed fikseerisid olukorra ja lahkusid.

Vastustaja märgib, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 alusel võib isik avalik-õiguslikult

juriidiliselt isikult nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Sama seaduse § 9 lg 1 alusel hüvitatakse

mittevaraline kahju süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise,

kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Näiteks hõlmab mittevaraline kahju võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt eelkõige

kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Mittevaraline kahju hüvitatakse

proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega. Mittevaraline kahju seisneb isiku hingelistes

kannatustes (alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu jms).

Vastustaja leiab, et ta täitis seadusest tulenevat ülesannet pakkudes kaebajale erinevaid

teenuseid, mis aitaksid tööotsingutel. Vastustajal oli soov kaebuse esitajat toetada, mida

konsultant on kaebajale ka pöördumistel selgitanud. Vastustaja tegevus oli TTTS-ga kooskõlas

ja õiguspärane.

Kaebuses toodud asjaoludel on kahju hüvitamise nõue põhjendamata, kuna kaebuse esitaja ei

ole väidetavalt tekkinud kahju olemasolu ja selle suurust tõendatud. Samuti puudub väidetavalt

tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel põhjuslik seos. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi

tõendit, mis kinnitaksid põhjusliku seose olemasolu vastustaja tegevuse ja väidetavate

kannatuste vahel. Arusaamatuks jääb ka taotletava kahjunõude suuruse kujunemine.

Kõiki asjaolusid arvesse võttes leiab vastustaja, et kaebuse esitajal ei ole kahju tekkinud ning

vastustaja tegevus, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, ei ole õigusvastane. Samuti

puudub põhjuslik seos väidetavalt tekitatud kahju ja vastustaja tegevuse vahel. Eeltoodust

tulenevalt ei ole vastustaja kaebuse esitaja suhtes süüliselt õigusvastaselt käitunud, mistõttu on

mittevaralise kahju hüvitamise nõue alusetu.

4.3. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja nõue vastustaja 08.09.2016 otsuse tühistamiseks on

alusetu ja palub arvesse võtta vaidlustatud otsuses toodud põhjendused.

Vaidlustatud otsuses on toodud kaalutlused ja põhjendused, miks kaebuse esitaja koolitustele

suunamine ei ole põhjendatud, samuti on toodud õiguslikud alused.

Vastustaja toob välja, et ei tööturuteenuste ja –toetuste seadus ega muu õigusakt ei sätesta

tähtaega, millal tuleb otsus teenusele suunamise kohta arvates taotluse esitamisest anda.

Enne otsuse tegemist pidi vastustaja veenduma koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt ja

vastuargumente, mistõttu ei saanud teha otsust pärast taotluse esitamist koheselt.

Koolitusvajaduse välja selgitamiseks toimusid töökesksed nõustamised, kohtumine

karjäärinõustajaga, proovipäev ning töötukassa soovis suunata kaebuse esitaja HAMET testile,

millest kaebuse esitaja keeldus.

Vastustaja selgitab, et TTTS § 13 ja Vabariigi Valitsuse 7.09.2015 määrusega nr 93 kinnitatud

tööhõiveprogramm 2016-2017 annavad võimaluse isikuid vajadusel koolitusele suunata, kuid

seadusest ega ühestki õigusaktist ei tule vastustajale kohustust töötuna arvelolevat isikut igal

juhul tema soovil koolitusele suunata. TTTS § 9 lg 3 sätestab, et tööturuteenuste osutamine

peab soodustama isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Vastustaja otsus

koolitusele suunamise kohta on kaalutlusotsus ning vastustaja lähtub iga isiku koolitusvajaduse

individuaalselt, arvestades isiku töötuna arveloleku kestust, haridust, töösoove jm asjaolusid.

Vastustajal on kohustus eelnevalt arvestada TTTS § 9 lg 4 tingimusi ning pärast asjaolude

kaalumist teeb vastustaja otsuse isiku koolitusele suunamise või mitte suunamise kohta igal

juhul eraldi.

Vastustaja toob välja, et kaalutlusõiguse teostamist reguleerib HMS. Kaalutlusõigust tuleb

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2). Vastustaja on

kaalutlusõiguse teostamisel antud juhul kõiki eeltoodud põhimõtteid järginud.

Vastustaja rõhutab, et vajadus konkreetse tööturuteenuse järgi selgub tööotsingute ja

individuaalse tööotsimiskava koostamise käigus kliendi ja konsultandi vahelise vestluse

tulemusel. Vastustaja on tulenevalt TTTS § 9 lg 4 arvestanud isiku koolitusele suunamisel isiku

eriala, töökogemust (töökogemus ainult valvurina, kus puudus vajadus klientidega otseselt

tihedalt suhelda), vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda (tööturul on kaebuse esitajale

sobivad tööpakkumisi), kaebuse esitaja suhtlemisoskust.

Vastustaja rõhutab, et töökeskse nõustamise käigus nähtus, et kaebaja suhtlemisoskus jätab

soovida ja meeleolu on kõikuv. Kaebuse esitaja ei ole ka varasemalt töötanud töökohal, kus

oleks olnud vajalik otsene suhtlemine klientidega, ning vastustajal puudub kindlus, kas kaebuse

esitaja korstnapühkijana tegutsedes saab klientidega probleemideta suhelda. Vastustaja

selgitab, et HAMET testil oleks selgunud lisaks ka kaebuse esitaja isikuomadused, sh

suhtlemisoskus. HAMET testil vaatleb juhendaja lisaks testitava käitumist erinevates

valdkondades, näiteks: suhtumine ja huvi, arusaamisvõime, keskendumisvõime, hoolsus,

käeline osavus, püsivus, kriitikavõime/enesehindamine.

Arvestades, et tööturul vajatakse tööjõudu (liinitööline, tootmistööline, valvur jt), kelle

kvalifikatsioonile ei ole esitatud nõudeid, ei ole vältimatult vajalik kaebajale tema poolt

soovitud tööturukoolituse võimaldamine. Vastustaja märgib, et kaebaja muud tööd ei otsinud,

töökuulutusi ei jälginud. Kaebaja keeldus kaalumast muud tööd, nt haljastuses, pottsepa abina

jne. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks ta keeldub otsimast sobivat tööd peale

kortsnapühkija ameti. Vastustaja rõhutab, et koolitusele suunamise otsustamisel tuleb arvestada

lisaks isiku soovidele ka, milliseid spetsialiste tööturul vajatakse.

Vastustaja rõhutab, et töötul on õigus tööturukoolitusele, kui see on vältimatult vajalik ja kui

tööotsingute käigus selgub, et koolituse läbimine on tööle saamiseks vältimatult vajalik. Antud

juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud.

Vastustaja leiab, et on kaebuse esitaja koolitusele suunamise küsimuse lahendamisel lähtunud

TTTS § 9 lg 2, lg 3, lg 4 ja § 13 lg 1 ning eelnevalt toodud põhjendustel õiguspäraselt kaebuse

esitaja koolitusele suunamisest keeldunud, sest koolitusvajadus puudus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja esitanud kohtule kolm iseseisvat nõuet. Kohus lahendab

need järjekorras alustades sõidutoetuse maksmise nõudest seoses töötukassasse pöördumistega

ja stipendiumi nõudest proovitööl osalemise eest (I), seejärel lahendab kohus kaebuse Eesti

Töötukassa 08.09.2016 otsusele (II) ja viimaks võtab seisukoha kaebaja mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (III).

I

6. Kaebaja esimesena märgitud nõudes seisneb käesolevas asjas vaidlus selles, kas kaebaja

nõuded kohustada Eesti Töötukassat kaebajale välja maksma töötukassas konsultandi

vastuvõtul/konsultatsioonidel käimiste eest sõidutoetus (22.01.2016 kohtumine konsultandiga;

04.02.2016 kohtumine konsultandiga 09.02.2016 kohtumine konsultandiga; 15.02.2016

karjäärinõustamine;

04.03.2016

kohtumine

konsultandiga;

18.03.2016

kohtumine

konsultandiga) ja stipendium 18.02.2016 proovitööl osalemise eest, on põhjendatud

7. Neid nõudeid lahendama asudes peab kohus vajalikuks märkida tuvastatud faktiliste

asjaolude osas järgmist:

7.1. Käesolevas asjas on tõendatud, et kaebuse esitaja on võetud töötuna arvele 20.01.2016

otsusega nr TA16-0008674 (tl 44, I kd).

7.2. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja on eelpool nimetatud aegadel töötukassa konsultandiga

kohtunud, samuti ei ole vaidlust selles, et 15.02.2016 käis kaebuse esitaja karjäärinõustaja

juures. Eeltoodut kinnitab Töötukassasse pöördumise leht (tl 45, I kd).

7.3. Vaidlust ei ole, et kaebaja osales 19.02.2016 proovitööl (tl 26-27).

7.4. Kaebajale on makstud sõidutoetust 15.02.2016 karjäärinõustamisel osalemise eest summas

1 euro ja 40 senti ning 18.02.2016 proovitööl osalemise eest sõidu- ja majutustoetust 8 eurot

(väljamakse 08.03.2016 tl 46 pöördel).

7.5. Kaebaja on taotlenud vastustajalt proovitööl osalemise eest stipendiumi maksmist (tl 25,

kaebuse esitaja 17.03.2016 e-kiri töötukassale), konsultatsioonidel käimise eest ei ole kaebaja

töötukassale nõuet esitanud.

8. Kaebaja leiab, et töötukassa konsultandi vastuvõtt on tööturuteenuste ja –toetuste seadus

(TTTS) § 9 lg 1 p 1 tähenduses tööturuteenus. Sõidutoetuse konsultandi teenuse kasutamise ees

näevad kaebaja arvatest ette TTTS § 36 p 4 ja § 41 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.09.2015 määrus

nr 93 „Tööhõiveprogramm 2016-2017“ (Määrus nr 93) § 8 lg 2 p 2.

Vastustaja leiab, et just TTTS § 36 tulenevalt ei ole kaebajal õigust saada sõidutoetust

töötukassasse pöördumiste eest.

9. Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on vastustajale seadusest

tulenev kohustus midagi teha või seadusest tulenev kohustus teha isiku taotluse suhtes

kaalutletud otsus (vt ka riigivastutuse seaduse RVastS § 6 lg 1).

TTTS § 36, mis reguleerib õigust saada sõidu- ja majutustoetust sätestab: Õigus saada sõidu- ja

majutustoetust on: 1) isikul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud Eesti

Töötukassa käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras, välja arvatud käesoleva

seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isikul; 2) isikul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud

Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud tingimustel ja korras; 3) isikul, kes osaleb

tööharjutuses, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud

tingimustel ja korras; 31) isikul, kes osaleb tööalases rehabilitatsioonis; 4) isikul, kes osaleb

käesoleva seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud

tööturuteenustel, tööhõiveprogrammis sätestatud tingimustel ja korras.

TTTS 9 lg 1 sätestab, et tööturuteenuste liigid on teavitamine tööturu olukorrast ning

tööturuteenustest ja -toetustest;

TTTS § 41 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse eesmärgi täitmiseks, tööturupoliitika

paindlikumaks

ja

efektiivsemaks

korraldamiseks,

käesolevas

seaduses

sätestatud

tööturuteenuste ja -toetuste arendamiseks ning uute tööturumeetmete väljatöötamiseks, välja

arvatud töötutoetuse maksmiseks, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Töötukassa nõukogu

poolt

heaks

kiidetud

tähtajalise

tööhõiveprogrammi.

Töötukassa

nõukogu

saab

tööhõiveprogrammi heaks kiita üksnes siis, kui valdkonna eest vastutav minister Töötukassa

nõukogu liikmena on selle poolt.

Määruse nr 93 § lg 2 p 2 kohaselt on peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 36 punktides

1–3 nimetatud isikute on sõidu- ja majutustoetust õigus saada töötul, kes osaleb käesoleva

määruse § 5 punktides 2 ja 4–7 nimetatud tööturuteenusel ja käesoleva määruse § 16 lõikes 1

nimetatud proovitööl.

Kohus selgitab, et TTTS § 36 p 4 viitab konkreetselt Määrusele nr 96 ja selles sätestatud

tööturuteenustele, milleks on järgmised teenused: 1) karjääriinfo vahendamine; 2)

tööotsingunõustamine; 3) ettevõtluse toetamine; 4) individuaalne töölerakendamine; 5)

nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks; 6) töövalmiduse toetamine; 7)

kvalifikatsiooni saamise toetamine; 8) töökoha loomise toetus. (vt Määruse nr 93 § 5).

Lihtsalt Töötukassa konsultandi vastuvõtul käimist (ka töötu omal initsiatiivil) ei saa liigitada

ühegi eelnevalt viidatud Määruse nr 93 § 5 nimetatud konkreetse tööturuteenuse alla (need on

täpsemalt lahti kirjutatud eraldi Määruse nr 93 §des 9-151). Järelikult ei ole kaebaja nõue

töötukassas konsultandi vastuvõttudel käimise ees sõidutoetuse maksmiseks põhjendatud ja

tuleb jätta rahuldamata. Kohus möönab, et seaduse ja määruse sõnastus võib olla kohati raskesti

mõistetav, kuid regulatsiooni süstemaatilisel tõlgendamisel tuleb asuda seisukohale, et

vastustajal puudub seadusest tulenev kohustus hüvitada kaebajale tema sõidukulud, mis on

seotud töötukassas konsultandi vastuvõttudel käimisega, kuna TTTS § 36 ei näe ette

sõidutoetuse maksmist lihtsalt Eesti Töötukassa büroo külastamiste eest.

10. Teiseks leidis kaebaja, et talle tuleb maksta proovitööl osalemise eest stipendiumi TTTS §

34 p 4 ja § 41 lg 1 ja Määruse nr 93 § 16 alusel.

TTTS § 34 sätestab, et õigus saada stipendiumi on: 1) töötul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille

on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud tingimustel ja korras.

Käesoleva seaduse § 13 lõikes 11 nimetatud isikul ei ole õigust saada stipendiumi; 2) töötul, kes

osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud Eesti Töötukassa käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud

tingimustel ja korras; 3) töötul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud Eesti Töötukassa

käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud tingimustel ja korras; 4) töötul, kes osaleb käesoleva

seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenustel,

tööhõiveprogrammis sätestatud tingimustel ja korras.

Määruse nr 93 § 16 „töövahendus“ lg 1 kohaselt võib töövahenduse teenuse osutamisel

töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl. Sama paragrahvi lg 2 sätestab,

et proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev.

Kohus leiab, et arvestades kaebaja poolt proovitöö kohta väljatoodud asjaolusid, ei ole kaebaja

osalenud töövahenduse korras proovitööl, kuivõrd töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva

töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. Samuti on proovitööl osalemise aluseks

töötukassale vahendamiseks edastatud vaba töökoht. Käesoleval juhul meil sellise olukorraga

tegemist ei olnud, seega ei saa käsitleda kaebaja osalemist proovitööl töövahendusena, millisel

juhul võiks kuuluda kohaldamisele TTTS § 34 p 4 ning Määruse nr 93 §-d 6 p 1 ja 16. Antud

juhul paluti kaebuse esitajal sooritada proovitöö selgitamaks välja kaebaja koolitusvajadust.

Seega vastav regulatsioon kohaldamisele ei kuulu ning kaebaja nõue vastustaja kohustamiseks

stipendiumi maksmiseks tuleb jätta rahuldamata.

II

11. Teises kaebuse esitaja nõudes on vaidluse all küsimus, kas nõue tühistada Eesti Töötukassa

08.09.2016 otsus ja kohustada Eesti Töötukassat vaadata kaebaja taotlus koolituste

võimaldamiseks uuesti läbi, on põhjendatud.

12. Kohus märgib kõigepealt, et pooled ei vaidle selle üle, et kaebuse esitaja esitas vastustajale

suulise taotluse korstnapühkija koolituse ja B-kategooria juhilubade õppe (tööturukoolituse)

saamiseks 22.01.2016.

Samuti ei ole vaidlust, et 08.09.2016 otsusega jättis Eesti Töötukassa kaebaja taotluse

rahuldamata (tl 143 ja selle pöördel, I kd).

13. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel on rikutud esiteks selle tegemiseks ette nähtud tähtaega

(vastustaja viivitas ligi 8 kuud otsuse tegemisega), millest tulenevalt on otsus õigusvastane.

Lisaks leiab kaebaja, et otsuses ei ole lähtutud õigetest kaalutlustest – vastustajal oli kohustus

arvestada kaebaja arvamusega, mida vastustaja ei ole kaebaja arvates nõuetekohaselt teinud.

Kaebaja toob välja, et vastustajal puudus õigus nõuda temalt HAMET testi ning proovitöö

tegemist.

Vastustaja on seisukohal, et otsus on õiguspärane, selle tegemiseks ei ole ette nähtud seaduses

tähtaega, millest tulenevalt ei ole vastustaja olnud õigusvastases viivituses. Vastustajal tuli

lähtuda otsuse tegemisel TTTS §-dest 9 lg 3 ja 4 ning § 13 lg 1, mida vastustaja on järginud.

Vastustaja leiab, et tal oli õigus nõuda HAMET testi tegemist, kuid kaebaja keeldus sellest.

14. Kohus märgib vaidlusküsimusi lahendades kõigepealt, et TTTS ega ükski muu õigusakt ei

sätesta täpset tähtaega, millal tuleb Töötukassal teha otsus teenusele suunamise kohta arvates

taotluse esitamisest. Sellest tulenevalt ei ole otsus õigusvastane kaebuses märgitud põhjusel, et

otsuse andmiseni kulus 8 ligi kuud taotluse esitamisest.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et enne otsuse tegemist pidi vastustaja veenduma koolituse

põhjendatuses, kaaludes poolt ja vastuargumente, mistõttu ei saanud teha otsust koheselt pärast

taotluse esitamist. Erinevate asjaolude kaalumiskohustus tuleneb vastustajale juba TTTS § 1 lg

3 ja HMS § 6 koosmõjust, millest viimane sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja

selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks

tõendeid oma algatusel. Kohtule ei nähtu esitatud tõenditest lähtuvalt, et käesoleval juhul otsuse

langetamiseks kulunud võrdlemisi pikk aeg oleks olnud selgelt õigusvastane. Kohus märgib, et

osaliselt põhjustas selle aja pikkuse kindlasti ka kaebaja, kes esitas mitmesuguseid nõudeid ja

kellele tuli korduvalt selgitada otsuse langetamiseks vajalikke asjaolusid. Kohus märgib, et

tekkinud konfliktses olukorras nähtub ka kaebaja enda esitatud väidetest selgelt, et vastustaja

püüdis talle igati selgitada olukorda, kuid kaebaja ise ei soovinud vastustaja esitatud argumente

ja seisukohti kuulata.

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka

kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peavad

kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

16. Lähtudes eeltoodust kontrollib kohus esmalt, kas vaidlusalune akt on antud pädeva organi

poolt. Kohus leiab, et antud juhul ei ole küsimust selles, et vaidlusaluse otsuse on vastu võtnud

pädev organ. Tööturuteenuste ja –toetuste seadusest tulenevalt korraldab tööturuteenuste

osutamist Eesti Töötukassa (vt TTTS § 2, § 9, § 13). Vaidlustatud otsus on vastu võetud Eesti

Töötukassa pädeva ametniku poolt.

17. Teiseks kontrollib kohus, kas vaidlusalune otsus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta.

17.2. Kaebuse esitaja üheks peamiseks väiteks on, et vaidlustatud otsus ei ole tehtud kehtiva

õiguse alusel ehk kaebaja väitis, et vastustajal oli seaduslik alus ja võimalus kaebajale koolitus

anda ning vastustajal oli kohustus arvestada kaebaja arvamusega ja iseseisvalt tehtud tööga ning

püstitatud eesmärgiga. Antud juhul vastustaja kaebaja arvates seda kohustust ei järginud ning

on otsuse tegemisel omavolitsenud.

Kohus leiab, et vaidlustatud otsus on antud kehtiva õiguse alusel. TTTS § 9 lg 1 p 3 kohaselt

on tööturuteenuse üks liik tööturukoolitus. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt

osutatakse töötule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse

tööotsimiskava alusel. TTTS § 9 lg 3 sätestab, et tööturuteenuste osutamine peab soodustama

isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist ja lg 4 kohaselt lähtutakse

tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest

vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning

tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa.

TTTS § 13 lg 1 sätestab, et tööturukoolitus on töötule ja käesolevas seaduses sätestatud juhul

muule isikule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid

oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta.

Kaebaja on õigesti aru saanud, et tööturukoolituse võimaldamise otsus on kaalutlusotsus.

Eeltoodut kinnitab üheselt eelpool viidatud regulatsioon. Samas on kohtu veendumusel vale

kaebaja seisukoht, et antud juhul on tegemist ametnike omavoliga otsuse langetamisel.

Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada lühidalt kaalutlusõiguse rakendamise põhimõtteid.

Esmalt märgib kohus, et haldusakti õiguslik alus võib olla haldusorgani jaoks nii kohustav kui

lubav. Antud juhul on tööturukoolituse võimaldamise näol töötuna registreeritud isikule

tegemist eelkõige lubava regulatsiooniga. Lubava alusnormi korral peab asutus kaaluma, kas

seadusega antud võimalust kasutada või mitte. Kaalutlusõiguse mõiste sätestab HMS § 4 lg 1,

mis sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda

otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega esimesel juhul on haldusorganil

otsustusdiskretsioon, millise olukorraga on tegemist ka käesoleval juhul ja milline võimalus on

seadusega ette nähtud ja teisel juhul on tegemist valikudiskretsiooniga, millisel juhul

haldusorgan peab valima konkreetsete õigusaktiga ette antud valikute hulgast.

HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse

eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud

huve. Seadusega on ette nähtud võimalus ka täielikuks haldusorgani otsustusdiskretsiooniks.

Kohus selgitab veel, et diskretsioon on vajalik, sest seadusandja ei suuda asutustele kõiki

otsuseid üheselt ette kirjutada. Samas ei ole sellisel juhul tegemist ametnike omavoliga nagu

leiab kaebaja. Lisaks on vastustaja õigesti märkinud, et käesoleval juhul tulenevad tema

kaalutlusõiguse piirid suures määras ka TTTS § 9 lg 2, 3 ja 4 ja § 13 lg 1. Diskretsiooniotsused

peavad olema kontrollitavad ning nende tegemisel ja kontrollimisel tuleb arvestada eelpool

viidatud HMS § 4 lg 2 sätestatud nõuetega, mida kohus kontrollib allpool.

17.3. Kohus leiab, et vaidlusalune otsus vastab HMS § 4 lg 2 sätestatud nõuetele. Kohus

põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

17.3.1. Kohus leiab, et vastustaja ei ole väljunud antud volituse piiridest. TTTS § 13 lg 1

koosmõjus TTTS § 9 lg 2, 3 ja 4 sätestavad võimaluse ja arvesse võetavate asjaolude ringi

töötule tööturukoolituse andmise otsustamisel. Seadusest ei tulene kohustust töötult

tööturukoolitust tingimata võimaldada, vaid eeltoodu alusel tuleb langetada kaalutlusotsus.

Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja taotlus osaleda korstnapühkija koolitusel

ja B-kategooria juhilubade koolitusel on lahendatud kaalutlusnormiga antud volituste piires.

17.3.2. Teiseks tuleb arvestada diskretsiooninormi eesmärgiga. Kaalutlusotsus peab tagama

alusnormi eesmärgi saavutamise. Kohus leiab, et tööturukoolituse võimaldamise eesmärk on

soodustada isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist (TTTS § 9 lg 3).

Viidatud normist tulenevalt on antud diskretsiooninormil kaks eesmärki, mis peavad olema

täidetud üheaegselt.

Kohus leiab, et antud juhul võis olla põhjendatud vastustaja seisukoht, et kaebaja suunamine

korstnapühkija koolitusele ei ole põhjendatud, kuna pikas perspektiivis ei pruugi see tagada

kaebajale töökohta arvestades kaebaja eelnevaid kogemusi ja omadusi, mis ei toeta kaebaja

antud erialal tööle rakendumist. Seega on otsuse kohaselt täitmata juba esimene kriteerium.

Asjaolu, et kaebaja keeldus HAMET testi tegemisest toetab eeltoodut veelgi. Kaebaja ei andnud

sellega võimalust vastustajale täiendavalt välja selgitada kaebaja omadusi, millest tulenevalt

tuli vastustajal otsuse tegemisel lähtuda üksnes olemasolevatest andmetest ja kogemustest

kaebajaga suhtlemisel.

Kaebaja viited nagu ei oleks kaebajat tohtinud suunata HAMET testi tegema, kuna tegemist on

erivajadustega isikutele mõeldud testiga, on asjakohatud. Sellist keeldu kaebaja poolt viidatud

regulatsioonist kaebaja suhtes ei tulene. Kaebaja poolt viidatud töövõimetoetuse seadus

(TVTS) eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise

ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku

tagamine. Kaebaja puhul ei ole tegemist antud seaduse reguleerimise esemesse kuuluva isikuga.

Kaebaja väide, et terve inimesena ei ole tal õigust HAMET testi Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskuses teha ei tugine seadusel.

Kohus märkis juba eespool, et vastustajal tuli haldusmenetluses välja selgitada kõik asjas

tähtust omavad asjaolud ning sh oli vastustajal õigus koguda otsuse tegemiseks vajalikke

täiendavaid tõendeid ning muuhulgas suunata kaebaja eelpool viidatud testi tegema. Samuti oli

kaebajal õigust sellest keelduda, mida kaebaja ka kasutas. Selle tulemusena sai vastustaja aga

lähtuda otsuse tegemisel üksnes tal olemasolevatest andmetest, mida vastustaja kohtu arvates

tekkinud olukorras ka õiguspäraselt tegi.

17.3.3. Kolmandaks tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada ka selliste õiguse

üldpõhimõtetega nagu proportsionaalsus, võrdne kohtlemine ja õiguskindlus. Kaebuse esitaja

ei ole välja toonud, et otsuse tegemisel oleks eeltoodud põhimõtteid rikutud.

17.3.4. Neljandaks tuleb diskretsiooniotsuse tegemisel arvestada oluliste asjaoludega. See

kohustus hõlmab endas ka põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg 1 ja lg 3). Arvesse võetud

asjaolud peavad olema tõendatud või tõendatavad kohtumenetluses.

Vastustajal oli enne otsuse tegemist kohustus veenduda koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt

ja vastuargumente. Koolitusvajaduse välja selgitamiseks toimusid töökesksed nõustamised,

koostati individuaalne tööotsimiskava (tl 71, I kd), toimusid kaebaja kohtumine

karjäärinõustajaga, proovipäev ning Töötukassa soovis suunata kaebuse esitaja HAMET testile,

millest kaebuse esitaja keeldus ning mida kohus käsitles juba eelpool. Kuigi kaebaja ei pidanud

vähemalt osaliselt eelpool nimetatud toiminguid vajalikuks, kuivõrd oli ise veendunud oma

soovis taotletud koolitus läbida, siis ei tähenda see veel seda, et vastavad toimingud ei oleks

olnud õiguspärased ning kaebaja õigusi oleks haldusmenetluses rikutud.

TTTS § 9 lg 4 esimesest lausest tulenevalt tuli tööturuteenuseid osutades lähtuda isiku erialast,

töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja

vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Vaidlustatud

otsustest nähtub, et kõiki viidatud asjaolusid on arvestatud. Arvestatud on kaebaja varasema

töökogemusega (valvur) ning vestlustel ilmnenud asjaoludega, kaebaja isikuomadustega (sh

kaebaja keeldumisega HAMET testi tegemisest) ning selle pinnalt on langetatud vastav otsus.

Vastustaja on välja toonud, et töökeskse nõustamise käigus nähtus, et kaebaja suhtlemisoskus

jätab soovida ja meeleolu on kõikuv. Kaebuse esitaja ei ole ka varasemalt töötanud töökohal,

kus oleks olnud vajalik otsene suhtlemine klientidega, ning vastustajal puudus kindlus, kas

kaebuse esitaja korstnapühkijana tegutsedes saab klientidega probleemideta suhelda. Vastustaja

selgitas, et HAMET testil oleks selgunud lisaks ka kaebuse esitaja isikuomadused, sh

suhtlemisoskus. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud, milliste asjaoludega oleks vastustaja

pidanud veel arvestama (v.a kaebaja soov saada taotletud koolitus). Kuivõrd kaebaja ei ole

selles osas oma seisukohti täpsustanud, milliste asjaoludega oleks vastustaja veel pidanud

arvestama või mida kaaluma, siis ei saa kohus selles osas ka seisukohta võtta.

Kohus märgib, et tulenevalt seadusest puudub kaebajal subjektiivne õigus saada konkreetselt

kaebaja poolt taotletud või soovitud koolitust, kui vastaval koolitusel osalemine ei ole

vältimatult vajalik kaebaja tööle saamiseks. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebajal oli

käesoleval juhul võimalik kandideerida teistele töökohtadele, millele vastustaja on viidanud

tema poolt taotletavat koolitust läbimata. Vastustaja on kohtu arvates põhjendatult selgitanud,

et arvestades, et tööturul vajatakse erinevat tööjõudu (liinitööline, tootmistööline, valvur jt),

kelle kvalifikatsioonile ei ole esitatud nõudeid, ei olnud vältimatult vajalik kaebajale tema poolt

soovitud tööturukoolituse võimaldamine. Koolitusele suunamise otsustamisel tuleb arvestada

lisaks isiku soovidele ka seda, milliseid spetsialiste tööturul just sel hetkel vajatakse.

Asjaolu, et kaebaja soovib laiendada oma tööotsimisvõimalusi (soovib hakata teenust pakkuma

iseseisvalt olles endale tööandjaks) on küll positiivne, kuid kaebajal ei ole subjektiivset õigust

saada riigi rahaliste vahendite arvel koolitust ainult tööotsimisvõimaluste laiendamiseks, kui

seda tegelikult isiku töölesaamiseks vaja ei ole.

Kohus leiab, et tööle saamise soodustamiseks on tõenäoliselt hea ennast täiendada (sh õppida

uus eriala), kuid see ei tekitada isikule veel subjektiivset õigust nõuda konkreetse koolituse

võimaldamist riigi poolt.

Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et TTTS eesmärk on mh tööealise elanikkonna võimalikult

kõrge tööhõive saavutamine. Seega ei ole seaduse eesmärk leida isikule kõige meeldivam töö

ning arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia lähtudes tööturu vajadustest kokku vastavate

oskustega töötajad ja tööandjad (vt TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1). Seejuures on töötul kohustus vastu

võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (TTTS § 31 lg 1 p 3). Viidatud regulatsioonist lähtudes leiab

kohus, et ka tööturuteenuse, milleks on mh ka tööturukoolitus, andmise otsustamisel tuleb

arvestada seaduse eesmärki ning seaduses sätestatud põhimõtetega. Kohus leiab, et antud juhul

on otsuse tegemisel seda tehtud.

17.4. Kõike eelpooltoodut arvestades leiab kohus, et otsus on põhjendatud, vastab seaduses

sätestatud nõuetele ja selles ei ole selliseid diskretsioonivigu, mis tooks kaasa otsuse

tühistamise. Kohus leiab, et tal puudub alus vaidlustatud haldusakti tühistamiseks ja esitatud

ühistamiskaebus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuivõrd kaebuse esitaja

tühistamiskaebus jääb rahuldamata, puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

III

18. Kolmandaks seisneb vaidlus käesolevas asjas selles, kas on põhjendatud kaebaja nõue

hüvitada talle väidetavalt õigusvastaselt Eesti Töötukassa poolt kaebaja taotluse korstnapühkija

koolituse ja B-kategooria juhilubade õppe (tööturukoolituse) saamiseks menetlemise käigus

tekitatud mittevaraline kahju.

19. Kaebaja väitel seisneb kahju kaebaja inimväärikuse alandamises tema taotluse menetlemise

käigus, kus kaebaja tahet ei arvestatud, kaebajat allutati töötukassa töötajate tahtele kasutades

ära kaebaja suhtes tekkinud sundolukorda - kaebaja oli sõltuv töötukassa poolt pakutavatest

hüvitistest ja teenustest, kuna oli kaotanud koondamise tõttu töö. Kaebaja leiab, et töötukassa

töötajad omavolitsesid, kaebajale tekitati ebameeldivaid olukordi ning kaebajat on

emotsionaalse käitumise eest karistatud –alandatud (sh kutsuti kaebajale turvamehed). Kaebajat

sunniti tegema HAMET testi, mis ei ole tervetele inimestele, millest kaebaja keeldus. Kaebaja

teo- ja otsustusvõime on seatud kahtluse alla. Kaebajat sunniti leidma sobiv meister ja osalema

proovipäeval. Kaebaja eraellu on sekkutud ning teda on mõnitatud – toime on pandud

grupiviisiline kiusamine. Lisaks on kaebajale vastu tema tahtmist kinni pandud aeg psühholoogi

juurde. Kaebajal on tekkinud unehäire, tema keskendumisvõime on samuti häiritud. Vastustaja

on raisanud pea ühe aasta kaebaja elust ning tekitanud kaebajale soovi lahkuda oma kodumaalt.

Vastustaja leiab, et kõik kaebuse esitaja väited alavääristamise, ähvardamise ning vaimse

piinamise kohta on alusetud. Proovipäevale, karjäärinõustamisele ja Hamet teistile suunamine

ei olnud kaebaja kiusamiseks, väärkohtlemiseks, vaid selleks, et selgitada välja kaebaja

koolitusvajaduse põhjendatus ning kas korstnapühkija töö oleks kaebajale sobiv. Kaebajat ei

ole survestatud töötukassast lahkuma. Turvamehed kutsuti kaebajale siis, kui viimane ei

soovinud lahkuda peale tema määratud kohtumise aja lõppu. Kogu vastustaja tegevus on olnud

õiguspärane ning lähtunud TTTS sätestatust. Samuti ei ole kaebaja kahju tekkimist tõendanud.

Lisaks puudub põhjuslik seoses vastustaja õigusvastase tegevuse (seda ei esinenud) ja kaebaja

kahju vahel.

20. RVastS § 7 lg 1 kohaselt peavad kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud

järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2)

isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo

ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

21. Vaidlust pole selles, et vastustaja (Eesti Töötukassa) on avaliku võimu kandja, kes täidab

talle seadusest tulenevat avalik-õiguslikku ülesannet (tööturuteenuste osutamine ja

tööturutoetuste määramine).

22. Järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht, kas vastustaja tegevus oli õigusvastane ning kas

kaebuse esitaja poolt väidetud mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele.

22.1. Kohus leiab vastustajaga nõustudes, et kaebuse esitaja mittevaralise kahju hüvitamise

nõue on alusetu, kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mis on esmaseks mittevaralise

kahju hüvitamise eelduseks.

Õigusvastane tegevus tähendab seda, et vastav tegevus on seadusega või mõne muu kehtiva

õigusaktiga vastuolus. Lisaks peab selle seaduse eesmärgiks olema isiku subjektiivsete õiguste,

mida on rikutud, kaitse. Antud juhul ei ole kaebaja suutnud kohut veenda ega ära näidata ühtegi

vastustaja tegevust/tegevusetust, mis oleks mõne konkreetse seadusega vastuolus ja suunatud

teadlikult kaebaja väärikuse alandamisele.

Kõik kaebaja poolt välja toodud asjaolud (vastuvõtud töötukassas, karjäärinõustamine,

HAMET testile suunamine, proovipäeva sooritamise nõue) kaebaja taotluse menetlemisel olid

õiguspärased. Kuivõrd kohus peatus nendel juba Töötukassa 08.09.2016 otsuse õiguspärasuse

hindamisel, siis ei pea kohus vajalikuks selles osas oma seisukohti korrata.

Kaebaja poolt välja toodud negatiivset suhtumist kaebajasse (kaebaja kirjeldab seda kui

eelarvamust kaebaja suhtes tema varasema töökohaga seoses ning ka juhilubade puudumisega)

ei saa käsitleda sellise vastustaja õigusvastase tegevusena, mis võiks tuua kaasa kaebaja poolt

väidetud mittevaralise kahju hüvitamise rahas. Isegi kui eeldada kaebuse esitaja väidete õigsust

temasse suhtumise küsimuses, siis on tegemist eelkõige eetika valdkonda puudutava teemaga.

Kindlasti on taunitav kui vastustaja töötajad ei käitu töötukassa kliendiga lugupidavalt ja isikule

jääb mulje, et teda püütakse kiusata, kuid see ei tähenda alati veel seda, et tegemist on

õigusvastase tegevusega ning inimväärikuse alandamisega.

Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kindlasti ei saa inimväärikuse põhimõttega

vastuolus olevaks lugeda kõiki toiminguid, mille adressaat leiab, et sellega rikutakse tema

väärikust. Väärikust alandavaks tuleb lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku

olukorda ebaproportsionaalselt võrreldes taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa

isiku põhiõiguste moonutamise. Samas ei kujuta endast väärikuse alandamist igasugune

hingeline läbielamine, vaid tegemist peab olema olukorraga, kus avalik võim on isikut

alandades intensiivselt rikkunud tema põhilisi inimõigusi. (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi lahend asjas nr 3-4-1-50-14, p 33).

Riigikohtu seisukohast lähtudes tuleb asuda seisukohale, et igasugused kannatused ja

ebameeldivused ei tähenda veel automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad

ületama teatud raskusastme, mida tuleb üldjuhul hinnata juhtumi põhiselt.

Kohtule esitatud tõenditest (kirjavahetusest kaebaja ja töötukassa vahel ning telefonikõnedest

kaebaja ja töötukassa vahel) ei saa kuidagi teha järeldust, et antud juhul oleks selline raskusaste

ületatud ning kaebaja inimväärikust oleks süüliselt alandatud. Vastustaja eesmärgiks oli

suhtlemisel abistada kaebajat – aidata tal leida uus töö. Kaebaja avaldas soovi kindlaks

koolituseks ega soovinud kaaluda vastustaja poolt märgitud muid võimalusi. Kaebaja on olnud

oma nõudmistes Töötukassa suhtes kindel, millest tulenevalt on vastustajal tulnud kaebajale

korduvat selgitada, miks ja mida on vaja kaebajal teha, et tema koolitusvajaduse üle saaks

otsustada. Kaebaja ei ole sealjuures olnud ise eriti koostööaldis ning nähtuvalt ka kaebuses

väljendatud selgetest seisukohtadest, on ta mõistnud oma õigusi vääralt ja ei ole soovinud

kuulata teise poole seisukohti. Õiguslikus mõttes on kaebaja olnud ekslikult arusaamal, et tal

on subjektiivne õigus vastav koolitus saada ning ta on sellest arusaamast lähtudes kujundanud

isikliku nägemuse vastustaja tegevusest ja enda käitumise. Nagu kohus juba ülal märkis, siis

paraku oli kaebaja arusaam oma õigustest ekslik. Kaebaja mõistis seekord Töötukassa

ülesandeid ebaõigesti ning teevad sellest tulenevalt ka valed järeldused. Oma tehtud valede

järelduste pinnalt püüdis kaebaja nähtuvalt ta enda esitatud seisukohtades hakata korraldama

Töötukassa sisest töökorraldust ja püüdis sisuliselt dikteerida ametiasutusele enda nägemusest

tulenevat otsustust, milleks tal mingisugust õigust ei olnud. Vastustaja pidi lähtuma kaebaja

taotluse lahendamisel TTTS sätestatust ning üldistest haldusmenetluse põhimõtetest, mida

kohtu arvates on vastustaja antud juhul järginud. Ka see, et kaebajale kutsuti turvamehed, kui

ta ei lahkunud kohtumiselt kui selleks määratud aeg sai läbi ei ole seadusega vastuolus. Vaidlust

ei ole, et kaebaja takistas tekkinud olukorras riigiasutuse tööd ja keeldus ametniku palvele

lahkuda vastu tulemast teostades sisuliselt õigusvastaselt oma ekslikult kujutletavat õigust.

Kõike eeltoodut kokku võttes ei saa kohus teha järeldust, et kaebajat oleks sihipäraselt

grupiviisiliselt kiusatud ja kaebaja inimväärikust teadlikult alandatud nagu leiab kaebaja.

Kohus nõustudes vastustajaga leiab, et vastustaja täitis oma seadusest tulenevat ülesannet

pakkudes kaebajale erinevaid teenuseid, mis aitaksid tööotsingutel õiguspäraselt. Vastustaja

tegevus oli TTTS-ga kooskõlas ja õiguspärane. Kaebuse esitajal on valikuvabadus, kas

töötukassa teenuseid kasutada või mitte. Asjaolu, et kaebaja majanduslik seisund on/oli

sõltuvuses töötukassa poolt määratud hüvitistest seda valikuvabadust ära ei võta.

23. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja ei ole kohtumenetluses esitatud seisukohtade ja

tõendite valguses suutnud kohut veenda, et vastustaja on õigusvastselt käitunud ja kaebaja

inimväärikust alandanud tekitades kaebuse esitajale mittevaralist kahju. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et kaebus tuleb ka selles osas jätta rahuldamata.

Menetluskulud

24. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik