1-14-3521/90 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. 2017 kohtumajas märts Jõhvi Kohtuasja number 1-14-3521 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko

Ingrid Koddo,

Marina Davõdovitš Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 22.03.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

V.V , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Ko : hus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jätta V.V talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

Genn on Harju Maakohtu 16.06.2014 kohtuotsusega

214 lg adi Živel süüdi tunnistatud KarS §

2 p 1,4; § 257 järgi ja karistatud KrMS § 238 lg 2; KarS § 64 lg 1; §

65 lg 2 alusel 5 aasta 3 kuu vangistusega.

Harju Maakohtu 09.01.2015 määrusega vabastati V.V talle Harju Maakohtu

16.06.2014 otsusega KarS § 257 järgi mõistetud ja vähendati 16.06.2014 otsusega mõistetud karistust, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus . 13.01.2014 13.08.2018 ja lõpp

2(4)

V.V ma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks andis o

elektroonilise valve kohaldamisega (lk 66 ).

Kinnipidamisasutusest ,

et V.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub süüdimõistetul on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Isa andi

elektroonilise valveseadme

s oma nõusoleku

paigaldamiseks korterisse. Isikul on keskharidus ja de kohaselt ka plastmasstorude enda sõna

keevitaja sertifikaati. Vanglas on oslaenud riigikeele A2 ja B1 taseme . Vabanemisel on õppes

võimalik asuda tööle , firma üks juhatuse . Väidetavalt, enne xxx liikmetest on isiku isa xxx

kinnipidamist oli isikul 3 firmat: xxx xxx ja xxx , . Enda sõnul tegeles võlgade sissenõudmisega ametlikul viisil. Oma sõnade kohaselt on tegelenud erinevate projektidega, tegevusaladega (produtseerimine, kontserdikorraldaja, ehitus, inkasso). Isikul on välja kujunenud kulutamisharjumus, soov hästi elada, mistõttu võib elustiili muutus osutada raskeks. Vangistuses keeldub töötamast. K Raha 07.02.2017 andmetel on täitamata nõudeid -

28 008,57 eur. Vabanemisel on nõus kinnipeetavat materiaalselt toetama tema isa. Abielu lahutas 2012.a. Tema oodus vad venamd ja 3 t. Kinnipeetava

lähivõrgustiku m tütar ta

suhtlusringkonnas on kuritegeliku taustaga tuttavaid. Isik tunnistab, et varasemalt on probleeme olnud alkoholiga. Isikut on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest (viimati 2008a). Agressiivsust ja vägivaldset käitumist alkoholijoobes ei esinenud. Isiku sõnade kohaselt on lõpetanud alkoholi kuritarvitamise. Isik on korduvalt kasutanud teiste suhtes psüühilist kui ka füüsisist vägivalda. Käitumises võib esineda impulsiivsus, riskimine, vigade kordamine. Suudab eristada ja teatud määral arvestada teiste arvamusega. Käesoleval ajal on püstitanud omale reaalsed eesmärgid tütarde kasvatamine, -

pere koos hoidmine. 2015 aastal osales sotsiaalprogrammi ’’AAT’’ struktureeritud vestlusel psühholoogiga. Vangistuses on korduvalt karistatud distsipliinaarkorras korraldusele allumatuse eest. On ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele, ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid, norme. Käesoleval ajal on isik valmis muutuma, tunnistab toime pandud kuritegu. Ametnikega suheldes on viisakas, salliv. Aeg-ajalt üritab nalja teha. Üldiselt on hea suhtleja ning käitub rahulikult. Saab aru miks vanglasse sattus ning käesoleval ajal soovib vanglast vabaneda ning kuritegelikule teele enam mitte sattuda. Eelkõige näeb suure motivaatorina oma laste kasvatamist, heaolu. Kriminaalhoolduses näeb võimalust varem vanglast vabaneda, üldiselt saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest. Isiku suhtes on algatatud 29.06.2016 väärteomenetlus KarS § 275 tunnustel.

Kriminaalkorras korduvalt karistatud, katseajal pani toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kur 33% iteo toimepanemise

tõenäosus on ja hõlptulu saamise soov 49%. Soodusteguriks on alkohol .

Vangla ei toeta V.V ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema vanemad. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõu on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. etele. Vanemad Kinnipeetaval on

vabanemisel võimalik asuda tööle mille üheks juhatuse liikmeks on tema isa. Vanemad xxx, on nõus teda esialgu materiaalselt toetama.

V.V taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör

e vabastamisega . pole nõus iku ennetähtaegs elektroonilise järelevalve alla is Kohtu põhjendused

3(4)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arvamuse ning arvestades ära kuulanud süüdimõistetu

prokuröri V.V tuleb jätta kirjaliku arvamust, leiab, et elektroonilise valve

kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaeg

ne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii

kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 11.

Isikul on vabanemisel olemas elukoht ja

. töökoht ning lähedaste toetus

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna tal on 11 kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Kohus peab positiivseks seda, et isik on õppinud riigikeelt. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetu elama asub vanemate juurde aadressile xxx.

Tema vanemad andsid nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. tema vanematest ja 3 . Isiku lähivõrgustik koosneb tütrest

Tal on kriminaalse taustaga tuttavaid ning tal võib ette tulla tagasilanguse perioode alkoholi tarvitamisel.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes katseajal pani toime esimese astme kuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Samuti on kuriteo toimepanemise soodusteguriks alkoholi tarvitamine.

Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vab ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue astada enne tähtaega, kuriteo toimepanemise riski.

Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 13.08.2018

1 aasta 4 kuu

vangistuse, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik.

4(4)

Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, , õppida riigikeelt ja käia tööl osaleda sotsiaalprogrammides

.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

V.V kohtuotsusega mõistetud vangistuse

temale Harju Maakohtu 16.06.2014 kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko