1-09-5406/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 16 aprill 2009 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-5406 (kohtueelses menetluses nr 09260101491) riik D.G versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid järgides Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav D.G

(isikukood xxx; elukoht xxx xx-x xxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; töötab , ehitajana; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § -de 424 ja 329 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

Tunnistada D.G süüdi (KarS) § -de 424 ja 329 järgi ja mõista talle karistusseadustiku karistusena KarS § -de 424 ja 329 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõista D.G-le KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks . 2 kuud vangistust

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust 12.03.2009 Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista . 5 (viis) kuud vangistust

KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (5 kuud vangistust = 2 tundi x 150 päeva), s.o . Üldkasulik töö tuleb teha 8 kuu jooksul. üldkasuliku tööga 300 tundi

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära . 12 kuuks

1. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses. kohaldatavate muude abinõude osas:

2 2.1 välja mõista D.G-lt sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti, kaitsjatasu 1138.70 ( üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa kr ja 70 s ) krooni riigi kasuks;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 147.50 ( ükssada nelikümmend seitse kr ja 50s ) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „D.G, 1-09-5406, sundraha“, „D.G, 1-09-5406, kriminaalmenetluse kulud“); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on D.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § -de 424 ja 329 järgi KarS § 63 lg 1 alusel mõista D.G-le KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks . 2 kuud vangistust

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust 12.03.2009 Tartu Maakohtu Viljandi

kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista . 5 (viis) kuud vangistust

KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 5 kuud üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (5 kuud vangistust = 2 tundi x 150 päeva), s.o . Üldkasulik töö tuleb teha 8 kuu jooksul. üldkasuliku tööga 300 tundi

KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära . 12 kuuks

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. D.G-le esitatud süüdistus

3

D.G on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema D.G olles karistatud

12.03.2009 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 alusel, juhtis 03.04.2009 kell 22.10 Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Valma-Väluste tee 3 kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga 823 xxx joobeseisundis.

Samuti KarS § 329 tunnustel selles, et D.G juhtis 03.04.2009 kell 22.10 Viljandi

maakonnas Viiratsi vallas Valma-Väluste tee 3 kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga 823 xxx isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 12.03.2009

kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 6 kuuks alates 20.03.2009, millega tema hoidus kõrvale tema suhtes täitmisele pööratud karistuse täitmisest.

Puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

D.G tegu on talle kvalifitseeritud KarS § -de 424 ja 329 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on

kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist

kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo toimepanemise

järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus pidas võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses.

KrMS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluse

kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KrMS §-s 245 (kokkulepe) või 252( süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; KrMS § 240 p-des 2 ja 3 (kannatanu

või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.

Prokurör koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud

andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1või

viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja

arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed

vastavalt KrMS §-le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; muude tõendite loetelu; KrMS § 218 lg –l sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud)arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

4 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning D.G tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § -de 424 ja 329 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § -de 424 ja 329 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid D.G karistamise kokkuleppemenetluses. D.G karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab KrMS

§ 179 lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatu on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 3 262.50 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni ja kriminaalmenetluse kulu 1qu_ krooni.

Süüdistatava D.G kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja

suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

5

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse

kuludena sundraha 3 262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 1138.70 (991.20 +147.50) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik