3-17-479/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-479

Haldusasi A.N.i kaebus Tallinna Vangla 13.01.2017 vastuse nr 5-8/16/27979-2 ja 27.02.2017

vaideotsuse nr 5-15/17/442 tühistamiseks ning vangla

kohustamiseks menetleda A.

N. esitatud taotlusi

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada A.N.i kaebus läbivaatamatult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla registreeris 13.12.2016 kinnipeetav A.N.i 10.12.2016 esitatud

pöördumise (reg nr 5-8/16/27979-1), mis sisaldas erinevaid taotlusi. Taotluste kohaselt soovis

A.N. arsti juures olla arstiga kabinetis kahekesi, kontrollida toidu kvaliteeti, kolm korda nädalas

käia jõusaalis, kõigi arstide visiiti, topelt madratsi väljastamist, uusi kanaleid, kogu

kirjavahetuse kaardi väljavõtet, söögi sisse rohkem liha, teist söögikaussi, et ei nõutaks

nimesildi kandmist, talle kantavast rahast protsentide alusel raha mitte maha arvamist,

võimalust kanda oma riideid, teist suurt saunalina ning kontrollida köögi sanitaartingimusi.

2. Tallinna Vangla rahuldas 13.01.2017 vastusega nr 5-8/16/27979-2 osaliselt A.N.i

taotlused kirjavahetuskaardi väljavõtte saamiseks ning arstide visiidile saamiseks. Ülejäänud

taotlused jättis vangla sama vastusega rahuldamata järgmistel põhjendustel.

2.1.

Arsti visiidi ajal arstiga kabinetis kahekesi viibimine ei ole lubatav tulenevalt

vangistusseaduse (VangS) § 66 lg-st 1 ning justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44

„Järelevalve korraldus vanglas“ §-st 37.

2.2.

Eraldi toidu kvaliteedi kontrolli vanglas läbi ei viida. Kinnipeetavate sööklas

kalkuleeritakse iga toidugrupi tarbeks välja vajalikud komponentide kogused ning

3-17-479

2(8)

lisatakse need järelevalve all katlasse. Kui leitakse, et toit on ebakvaliteetne, siis see

kõrvaldatakse ja asendatakse.

2.3.

Vangla on täitnud VangS § 55 lg-s 1 sätestatud kohustuse tagada

kinnipeetavatele võimaluse kehakultuuriga tegelemiseks ning ükski õigusakt ei kohusta

vanglat võimaldama kinnipeetavale jõusaali külastust.

2.4.

Vangla on vastavalt Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20

kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) punktidele 20.1., 20.2. ja

20.3. suunanud kaebaja perearsti vastuvõtule, kes vajadusel suunab kinnipeetava teiste

arstide vastuvõtule.

2.5.

Topelt madratsi saamise taotlus ei ole põhjendatud, kuna vastavalt kodukorra

punktile 3.6. väljastatakse kinnipeetavatele vangla poolt ainult üks madrats.

Kinnipeetaval on põhjendatud juhul õigus taotleda madratsi vahetust (kodukorra p

11.2.1.)

2.6.

Täiendavate telekanalite võimaldamine ei ole põhjendatud. Vangla on täitnud

VangS § 31 lg 1 kohustuse ning vangla hinnangul on praegune telekanalite valik piisav

ja mitmekülgne (võimalik on vaadata erinevaid eesti- ja venekeelseid telekanaleid, mille

programmides on nii päevakajalisi, meelelahutuslikke kui ka arendavaid saateid).

2.7.

Kogu kirjavahetuse kaardi väljavõtte väljastamine A.N.ile ei ole võimalik

tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) §-st 6 ja § 25 lg-st 2. Kuna A.N.i kirjavahetuse

kaart on mahukam kui 20 lehekülge ning tal puudub raha koopiate tegemiseks, väljastas

vangla talle 20 koopiat kirjavahetuse kaardist.

2.8.

Seoses sooviga lisada söögi sisse rohkem liha, on vangla selgitanud, et vangla

kinnipeetavate sööklas kalkuleeritakse iga toidugrupi tarbeks välja vajalikud

komponentide kogused ning lisatakse need järelevalve all katlasse. Võib juhtuda, et

toitu jagades jääb kulbile rohkem või vähem üht või teist komponenti, kuigi toidus on

need vastavates kogustes olemas. A.N.il on palutud probleemide ilmnemisel koheselt

teavitada valvurit, sest hiljem on raske probleemi olemasolu tõestada ning lahendust

leida.

2.9.

Teise söögikausi väljastamine ei ole põhjendatud. Tulenevalt kodukorra punktist

3.6 väljastatakse kinnipeetavale üks komplekt sööginõusid. Toidujagamise korral

väljastatakse kinnipeetavale kogu väljastatav toit ühte kaussi, seega ei ole teine kauss

otstarbekas.

2.10. Nimesildi kandmine vanglas on kohustuslik (VangS § 46, kodukorra p 4.9.),

mistõttu ei ole nimesildi kandmise mittenõudmine võimalik.

2.11. Vastavalt VangS § 44 lg-tele 1, 2 ja 3 tuleb kinnipeetavale kantavast rahas maha

arvata 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja

ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla

sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või

neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad

vabanemistoetusena (kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu

alammäära täitumiseni). Seega on nimetatud mahaarvamine sissetulekutest vajalik

nõuete täitmiseks ning vabanemiseks paremate tingimuste loomiseks.

2.12. Tulenevalt VangS § 46 lg-st 1 kannab kinnipeetav vangla riietust. Kodukorra

punkti 4.2 kohaselt on kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud väljaspool enda

elukambrit kandma vangla riietust ja riietuma korrektselt ning vastavalt ilmale. Vangla

riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid ainult tingimusel, et

3-17-479

3(8)

need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad).

Vanglariietuse kandmise nõue on oluline, et kinnipeetavad eristuksid teistest vanglas

viibivatest isikutest. Kinnipeetav peab välja nägema korrektne ning see nõue aitab

tagada distsipliini ning on samaaegu elementaarne viisakus kinnipeetava enda ja teiste

vanglas viibivate isikute vastu. Seetõttu ei ole taotlus isiklike riiete kandmiseks

põhjendatud.

2.13. Tulenevalt kodukorra p-st 3.6. väljastatakse kinnipeetavale üks saunalina ning

neid ei väljastata palvetamise eesmärgil. Usuga seotud küsimustes on võimalus

pöörduda kaplani poole.

2.14. Seonduvalt köögi sanitaartingimustega teostab söökla juhataja pidevalt kontrolle

Tallinna Vangla kinnipeetavate söökla üle. Lisaks käib Tallinna Vanglas söökla

sanitaartingimusi kontrollimas Veterinaar- ja Toiduamet. Seega teostatakse

kinnipeetavate söökla üle pidevat järelevalvet ning puudub vajadus eraldi kontrolli

teostamiseks.

3. A.N. esitas 31.01.2017 vangla 13.01.2017 vastuse nr 5-8/16/27979-2 peale vaide

(registreeritud 02.02.2017), milles taotles: „Tühistada vastus, koostada uus nõuete kohane

vastus, rahuldada taotlused“. Vaide esitamise põhjusena on märgitud: „Rikutakse seadusi,

menetlusnorme ja head haldustava, konfidentsiaalsust jne. vastused on põhistamata“. Tallinna

Vangla jättis 27.02.2017 vaideotsusega nr 5-15/17/44-2 A.N.i vaide rahuldamata, leides, et

vangla vastus on õiguspärane ja põhjendatud. Seonduvalt konfidentsiaalsuse rikkumisega on

vaideotsuses täiendavalt selgitatud, et nimesildi ja vangla riietuse kandmine on tulenevalt

kodukorra punktidest 4.9. ja 4.2. kohustuslik. Kuigi vanglakaristuse kandmine toob

paratamatult kaasa konfidentsiaalsuse rikkumise, on kinnipeetavate eristamine vajalik vangla

julgeoleku tagamiseks.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 01.03.2017 A.N.i kaebus Tallinna Vangla 13.01.2017

vastuse nr 5-8/16/27979-2 ja 27.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/44-2 tühistamiseks ning

vangla kohustamiseks menetleda A.N.i esitatud taotlusi. A.N. palub ka tuvastada vangla

tegevuse õigusvastasuse.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. A.N. soovib kohtule esitatud kaebuses 27.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/44-2

tühistamist ja oma taotluste uuesti menetlemiseks kohustamist. Kõnealuse vaideotsusega on

vangla jätnud rahuldamata kaebaja vaide Tallinna Vangla 13.01.2017 vastuse nr 5-8/16/279792

tühistamiseks. Viidatud vastusega jättis vangla rahuldamata kaebaja taotlused seoses soovidega

viibida arsti juures arstiga kabinetis kahekesi, kontrollida toidu kvaliteeti, käia kolm korda

nädalas jõusaalis, väljastada topelt madrats, võimaldada uusi telekanaleid, söögi sisse rohkem

liha, teist söögikaussi, et ei nõutaks nimesildi kandmist, talle kantavast rahast protsentide alusel

raha mitte maha arveldamist, võimalust kanda oma riideid, teist suurt saunalina ning kontrollida

köögi sanitaartingimusi. Sama vastusega rahuldas vangla osaliselt kaebaja taotluse saada

visiidid kõikide arstide juurde, suunates kaebaja perearstile ning selgitades, et perearst otsustab

vajadusel tema suunamise teiste arstide juurde. Ka rahuldas vangla osaliselt kaebaja taotluse

kogu kirjavahetuse kaardi väljavõtte saamiseks, väljastades talle kirjavahetuse kaardist 20 lk

ning selgitades, et alates 21. leheküljest tuleb väljavõtte saamise eest tasuda riigilõivu.

Lähtudes eeltoodust ning kohtule esitatud dokumentidest ja kaebaja eesmärgist tõlgendab

kohus HKMS § 2 lg 4 alusel kaebuse nõudeid selliselt, et kaebaja soovib Tallinna Vangla

13.01.2017 vastuse (otsus) nr 5-8/16/27979-2 ja 27.02.2017 vaideotsuse nr 5-15/17/44-2

tühistamist ning vangla kohustamist menetleda kaebaja esitatud taotlusi uuesti, rahuldades need.

3-17-479

4(8)

Kohus mõistab kaebaja poolt kaebuses esitatud põhjendusi järgmiselt: vaideotsus on

põhistamata; kaebaja on esitanud erinevaid taotlusi, mille puhul vangla ei ole põhjendanud,

miks kaebaja soovitud hüvesid ei saa.

6. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus

tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus

tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kaebuse

tagastamist ka siis, kui kaebus on ilmselgelt põhjendamatu (16.12.2013 määrus asjas nr 3-3-

155-135, p 12).

7. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu

peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras

tingimusel,

et

kinnipeetav

on

eelnevalt

esitanud

vaide

vanglateenistusele

või

Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

8. Vastustaja on 13.03.2017 vastuseks täiendavale kohtunõudele (tl 28) vastanud, et

vaideotsuse koostaja selgituste kohaselt on 27.02.2017 vaideotsuses nr 5-15/17/44-2 käsitletud

kõiki kinnipeetava poolt 13.12.2016 pöördumises toodud taotlusi. Kuivõrd kinnipeetav ei

toonud oma vaides konkreetselt välja, mis osas on õigusvastasus, siis vastati üldiselt

põhjendamiskohustuse ja menetlusnormide rikkumist puudutavas osas, samuti anti eraldi

seisukoht nimesildi mittekandmise ja oma riiete kandmise osas, kuna vaide kohaselt on

vaidlusaluse vastusega kinnipeetava konfidentsiaalsust rikutud. Vaideotsuses on välja toodud,

et vaidlustatav haldusakt vastab HMS § 56 nõuetele, vastamisel on tuginetud vangistust

reguleerivatele õigusaktidele ning kõigi taotluste osas on koostatud põhistatud vastused.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole oma vaides ühegi tema taotluse

lahendamise osas märkinud, et peab lahendust õigusvastaseks, vaid on viidanud

menetlusnormide, hea haldustava ja põhjendamiskohustuse rikkumisele, tuues eraldi välja

konfidentsiaalsusnõude rikkumise (vaie vastavas osas tsiteeritud määruse p-s 3).

Kuigi vastustaja ei ole vaideotsuses tõepoolest ükshaaval käsitlenud vaidega vaidlustatud

vastust (otsus) kõikide kaebaja taotluste lõikes, ei saa teha järeldust, et vaie oleks osade taotluste

osas lahendamata. Vastustaja on vaideotsuse teisel leheküljel teises lõigus (tl 3p) kirjutanud:

„Seega ei ole tuvastatud, et vangla oleks rikkunud vaide esitaja taotlustele vastates

menetlusnorme ega muid seadusi“. Eraldi on vastustaja käsitlenud kaebaja taotlusi seoses

nimesildi ja vanglariietusega, leides, et kaebaja etteheide konfidentsiaalsusnõude rikkumisele

on suunatud just nende taotluste lahendamisele.

10. Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et sarnaselt kohtumenetlusega on ka vaidemenetlus

isikute õiguskaitsele suunatud menetlus, milles samamoodi kohtumenetlusega on lubamatu, kui

vaide esitaja kuritarvitab oma menetluslikke õigusi. Kohus peab menetluslike õiguste

kuritarvitamiseks olukorda, kus Tallinna Vangla on põhjalikult ja hästi struktureeritud ning

selge resolutsiooniga sõnastuses vastanud kaebaja kõikidele taotlustele, seejuures osa neist

osaliselt rahuldades (tl 22-24) ning kaebaja ei vaevunud oma vaides isegi konkreetseid

etteheiteid välja tooma, kuid heidab samas vaide lahendajale ette, et tema vaiet pole vajalikus

ulatuses lahendatud ja vaideotsust põhjendatud. Kuigi haldusmenetluse seaduse ega

vangistusõiguse vaidemenetluse normid ei anna võimalust sarnaselt HKMS § 28 lg 2 ls-ga 2

menetlusõigusi kuritarvitavat isikut trahvida, on kohus seisukohal, et vaideorgani selgitamis- ja

uurimiskohustus puudustega vaide lahendamisel (sh vaide esitaja tahte ja eesmärkide

väljaselgitamisel) ei saa olla piiramatu ning vaideorgan ei pea üksikasjalikult lahendama

küsimusi, mida vaide esitaja ei ole pidanud vajalikuks välja tuua.

3-17-479

5(8)

11. Kaebaja on vaides vanglale (tl 25) märkinud siiski taotlusena ka „rahuldada taotlused“.

Haldusmenetluse seaduse § 78 kohaselt peab vaideorgan andma puudustega vaide korral

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning uurimiskohustust täites vaide esitaja eesmärgid välja

selgitama. Seetõttu käsitleb kohus järgnevalt kaebaja erinevaid taotlusi.

11.1. Kaebaja soovib arsti juures olles viibida arstiga kabinetis kahekesi. Vastavalt

VangS § 52 lg-le 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit,

ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile

asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.

Tulenevalt VangS § 53 lg-st 2 tagab kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise

ajal vanglateenistus. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve

viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise

julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 11 alusel on justiitsminister 05.09.2011 vastu võtnud

määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44), mille § 37 lg 1 kohaselt

antakse kinnipeetav saatmise sihtkohas üle saatmiskavas märgitud või korrapidaja

korralduses nimetatud vanglateenistuse ametnikule. Kinnipeetavat ei tohi jätta

sihtpunktis järelevalveta või üle andmata teisele vanglateenistuse ametnikule (määruse

nr 44 § 37 lg 2). Eeltoodud sätetest tulenevalt ei tohi kinnipeetavat jätta ka arsti juures

järelevalveta. Seega on vastustaja vaidlustatud vastuses õiguspäraselt jätnud kaebaja

vastava taotluse rahuldamata ning vastava nõude osas ei ole kaebuse eesmärgi

saavutamine võimalik.

11.2. Kaebaja soovib, et vangla kontrolliks toidu kvaliteeti ning söögi sisse rohkem

liha. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses

elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku

toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama

toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst (VangS

§ 47 lg 2). Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine.

Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid

(VangS § 47 lg 3).

Inimese tervise kaitsmise, haiguste ennetamise ja tervise edendamise eesmärkidel on

kehtestatud rahvatervise seadus (RTerS), mille § 1 kohaselt saavutatakse neid eesmärke riigi,

omavalitsuse, avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku ning füüsilise isiku kohustustega ning

riiklike ja omavalitsuslike abinõude süsteemiga. Muuhulgas on nimetatud eesmärgi

saavutamiseks

pandud

sotsiaalministrile

kohustuseks

kehtestada

toidunormid

kinnipidamisasutustes (§ 8 lg 2 p 22). Nimetatud sättest lähtuvalt on sotsiaalminister 31.12.2002

kehtestanud määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (määrus nr 150), mille § 1

lg-te 2 ja 4 kohaselt peab kinnipeetava päevane toidunorm katma tema elutegevuseks vajaliku

toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete

(vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse

kinnipeetava

ööpäevast

toiduenergiavajadust,

terviseseisundit,

elanikkonna

üldisi

toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid. Määruse nr

150 §-s 2 on sätestatud kinnipeetava ööpäevane toiduenergiavajadus ning §-s 3 nõuded muu

hulgas toidunormile ning toidu energia, vitamiinide, mineraalainete ja valgukoguse sisaldusele

ja toidu väljastamise sagedusele. Seega toimub kinnipeetavate toitlustamine eelkõige kooskõlas

õigusnormidega ja kõrvalekalded üldistest toitlustamisnormidest peavad olema põhjendatud

ega tohi ohustada kinnipeetava tervist. RTerS § 15 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet

asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 6 lõikes 3

ja tarbijakaitseseaduse § 91 lõikes 1 nimetatud juhtudel terviseohutuse üle Terviseamet.

3-17-479

6(8)

Kaebaja ei ole täpsustanud, millistel põhjustel peab vangla tema arvates toidu kvaliteeti

kontrollima ning kas tema hinnangul ei vasta vanglas pakutav toit hügieeninõuetele või ei sobi

talle toidukava või ettenähtud toidunorm. Kaebaja on lihtsalt üldsõnaliselt märkinud, et toit ei

vasta normidele. Konkreetseid etteheiteid kaebaja esitanud ei ole. Kuna kaebaja ei ole viidanud,

et vangla on rikkunud eeltoodud nõudeid kinnipeetavate toitlustamisel, on tema taotlus toidu

kvaliteedi kontrollimiseks põhjendamata. Samuti ei ole kinnipeetaval toitlustamise

nõuetelevastavuse korral subjektiivset õigust nõuda toidu sisse rohkema liha lisamist. Vangla

on kaebajale selgitanud, et etteheited söögi kvaliteedi kohta tuleks esitada koheselt toidu

saamisel ning kui leitakse, et toit ei ole nõuetekohane, siis see kõrvaldatakse ja asendatakse.

11.3. Kaebaja soovib käia kolm korda nädalas jõusaalis. VangS § 55 lg 1 kohaselt

tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Tallinna Vangla

kodukorra p 18.1.1. kohaselt võimaldab vangla kinnipeetavale vaba aja veetmiseks

huvitegevust, osaleda spordiüritustel (v.a vahistatud). Kodukorra punkti 18.1.2.toimub

spordisaali kasutamine sektsioonide kaupa graafiku järgi. Kinnipeetaval puudub

õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus nõuda kindla spordialaga tegelemise

võimaldamist, sh talle vanglas kolm korda nädalas jõusaali kasutamise võimalust (vt ka

Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Kaebaja ei ole viidanud, et vangla on

rikkunud VangS §-st 55 tulenevaid kohustusi.

11.4. Kaebaja soovib visiiti kõikide arstide juurde. Vaidlustatud vastuses on vangla

rahuldanud kaebaja taotluse osaliselt, suunates ta perearsti juurde ning selgitades, et

teiste arstide juurde suunab kinnipeetava vajadusel perearst.

VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiutöötaja vastavalt

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele.

Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21

lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. Arst on kohustatud pidevalt jälgima

kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral

suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid

(VangS § 52 lg 2). VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu

abi kättesaadavus. Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus,

suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kui kaebaja ei ole rahul

tervishoiuteenuse osutamise kvaliteediga või arsti otsustega, siis saab ta oma õigusi kaitsta

tsiviilkohtumenetluse korras ( nt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-56-11, p 8). Kaebajale

on arstlike otsustuste vaidlustamise võimalust selgitatud ka paljudes hiljutistes lahendites (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2017 ja Tallinna Halduskohtu 13.03.2017 määrused

haldusasjas nr 3-17-496).

11.5. Kaebaja soovib talle topelt madratsi väljastamist, teist söögikaussi ja saunalina.

Tallinna Vangla kodukorra punkti 3.6. kohaselt väljastatakse kinnipeetavale muu

hulgas madrats, padi, tekk, 2 aluslina, padjapüür, käterätik, saunalina, kauss, kruus ja

lusikas ning vanglariietus (v.a vahistatule), mille vormielementideks on 4 T-särki, 2

paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts. Seega ei võimalda

vangla kodukord kinnipeetavale topelt madratsi, kahe saunalina ja kahe söögikausi

väljastamist. Kaebaja tervisekaardist (esitatud vangla poolt haldusasja nr 3-16-2069

raames 03.03.2017), et talle oleks täiendava madratsi näidustanud arst. Kaebaja ei ole

vanglale teise söögikausi ja saunalina saamise vajadust põhjendanud. Kui kaebajal on

olemas saunalina ja söögikauss, puudub tal viidatud kodukorra sättest tulenevalt õigus

neid endale juurde nõuda, sh ei ole täiendava saunalina väljastamine palvetamise jaoks

ette nähtud. Seega ei ole vastavate nõuete osas kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik.

11.6. Kaebaja soovib täiendavaid telekanaleid. Tulenevalt VangS § 31 lg-st 1 tuleb

vanglas võimaldada jälgida raadio- ja televisioonisaateid. Vangistusseaduse

3-17-479

7(8)

kommenteeritud väljaandes on kõnealuse sätte osas märgitud, et vangla peab tagama

kinnipeetavale võimaluse kuulata raadiot ja vaadata telerit ning see on üks vanglavälise

suhtlemise vorm, mida vanglateenistus peab soodustama. Küll aga on vanglal õigus

selekteerida edastatavaid telekanaleid, kõrvaldades paketist pornograafilise või

erootilise sisuga, aga ka nt rahvastevahelist vihkamist või vaenu propageerivaid kanalid

(vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak Vangistusseadus kommenteeritud väljaanne 2014,

lk 96).

Eeltoodud regulatsioonist ning kommentaaridest tuleneb, et kinnipeetavale peab olema

võimaldatud jälgida televisioonisaateid, kuid vanglal on õigus otsustada, milliseid telekanaleid

näidatakse. Samuti nähtub eeltoodust ilmselgelt, et kinnipeetaval puudub subjektiive õigus

nõuda temale meelepäraste telekanalite edastamist ja vaatamise võimaldamist. Seega puudub

kaebajal vastava nõude osas kaebeõigus. Kaebaja ei ole väitnud, et talle ei võimaldata üldse

televiisorit vaadata. Ka Tallinna Vangla vastustest kaebaja taotlustele nähtub, et vanglas on

võimalik vaadata erinevaid eesti- ja venekeelseid telekanaleid, mille programmides on nii

päevakajalisi, meelelahutuslikke kui ka arendavaid saateid. Seega on vangla täitnud VangS §

31 lg-s 1 sätestatud kohustuse ning sellega on ka piisavalt tagatud telesaadete vaatamine kui üks

vanglavälise suhtlemise võimalus.

11.7. Kaebaja soovis kogu kirjavahetuse kaardi väljavõtet. Vangla on vaidlustatud

vastuses võimaldanud kaebajale kirjavahetuse kaardist 20 lk, kuna AvTS § 25 lg 2 järgi

tuleb alates 21. lk-st tasuda koopiate väljastamise eest riigilõivu, mida aga kaebaja

varaline seisund ei võimalda. AvTS § 6 kohaselt on teabenõue teabenõudja poolt selles

seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või

taaskasutamiseks. AvTS § 25 lg 2 kohaselt tasub teabenõudja paberkandjal koopiate

valmistamise ja väljatrükkide eest kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje eest alates

21. leheküljest, kui seadusega ei ole teabe väljastamise eest riigilõivu ette nähtud.

Kuivõrd kaebaja soovis vanglalt oma kirjavahetuskaardi väljavõtet, on tegemist

teabenõudega AvTS § 6 mõttes. Kuivõrd kaebajal puuduvad rahalised vahendid

riigilõivu tasumiseks, ei saanud vangla talle tulenevalt AvTS § 25 lg-st 2 üle 20 lk

kirjavahetuskaardi väljavõttest edastada. Kaebaja rahaline seisund on tuvastatud ka

erinevate kohtuasjade raames, kus kaebaja on märkinud, et raha ei ole. Vajaduse saada

kirjavahetuse kaardi väljavõte suuremas ulatuses kui AvTS § 25 lg 2 alusel on võimalik

tasuta, on loonud kaebaja ise oma ülimalt mahuka kirjavahetusega, sh kohtutega.

11.8. Kaebaja soovib, et temalt ei nõutaks nimesildi kandmist. Samuti soovib kaebaja

kanda oma riideid. Kinnipidamisasutuses vangla riietuse ja nimesildi kandmise nõue

tuleneb seadusest. VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti.

Kodukorras on vangla riietuse ja nimesildiga seonduvat täpsustatud. Kinnipeetavale (v.a

etapikinnipeetav), kes vanglasse saabub, väljastatakse nimesilt, mida kinnipeetav on

kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma vangla väljastatud paelaga

kaelas või kinnitusvahendiga rinnas nähtaval kohal loetavana. Kinnipeetav on

kohustatud nimesilti säilitama ka vanglasisese ümberpaigutamise korral (kodukorra p

4.9.). Seonduvalt riietusega on täpsustatud, et väljaspool enda elukambrit on

kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud kandma vangla riietust ja riietuma korrektselt

ning vastavalt ilmale. Vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke

riideid ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope,

sokid ja kindad). Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetavate eristamine on vajalik

vangla julgeoleku tagamiseks.

11.9. Kaebaja soovib talle kantavast rahast mahaarvamiste mittetegemist. VangS § 44

lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale

3-17-479

8(8)

laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste

nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad

jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas

sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui

50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.

Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuutöötasu alammäära täitumiseni (VangS § 44 lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on vangla kohustatud tegema kinnipeetava isikuarvele laekuvatest

summadest kinnipidamisi rahaliste nõuete täitmiseks ning hoiustama seaduses sätestatud

suuruses vabanemistoetust. Ka Riigikohus on asjas nr 3-3-1-86-08 leidnud, et vangla poolt

VangS § 44 alusel kinnipidamiste tegemine rahaliste nõuete täitmiseks on õiguspärane kui isik

ei ole kasutanud täitemenetluse seadustikus ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase

arestimisakti vaidlustamiseks (p 19). Seega ei ole kaebaja eesmärgi saavutamine vastava nõude

osas võimalik. Lisaks eeltoodule ei saa kohtu hinnangul kaebaja õigusi rikkuda põhimõtteline

võimalus tema isikukontole laekuvatest summadest kinnipidamisi teha. Nimelt on kaebaja

erinevates kohtumenetlustes väitnud, et raha tal ei ole ega tule, mistõttu ei saa vangla tema

isikukontolt ka kinnipidamisi teha.

11.10. Kaebaja soovib kontrollida köögi sanitaartingimusi. Vangla on kaebajale

selgitanud, et söökla juhataja teostab pidevalt kontrolle kinnipeetavate söökla üle.

Samuti käib sanitaartingimusi kontrollimas Veterinaar- ja Toiduamet. Kaebaja ei ole

viidanud ühelegi konkreetsele puudusele.

12. Eeltoodut arvestades on esitatud kaebus kohtu hinnangul ilmselgelt edulootuseta.

Vastustaja on kaebaja taotlused 13.01.2017 vastuses lahendanud piisavate põhjendustega ning

kohaldades materiaalõigus viisil, mis ei anna alust järelduseks, et kaebus võiks olla

perspektiivikas. Kohus ei näe, et isegi etteheited ebapiisavale põhjendamisele vaidemenetluses,

võiks viia mõne kaebaja taotluse, mida vastustaja ei ole 13.01.2017 vastusega veel rahuldanud,

rahuldamiseni.

Õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldisesisvat eesmärki ei ole kaebaja eraldi välja toonud

(HKMS § 44 lg 2). Kohtule on aga selge kaebaja eesmärk tühistamis- ja kohustamisnõude näol,

millega on õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud.

Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel

tagastada.

HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud

korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

13. Kuna kaebus tuleb kaebajale tagastada, ei võta kohus seisukohta riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe