3-16-2004/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-2004

Otsuse kuupäev

22. märts 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

OSAÜHINGU ISCG kaebus Maksu- ja Tolliameti

06.09.2016.a korralduse nr 12.2-3/0373318-6 tühistamise

nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja OSAÜHING ISCG, esindaja juhatuse liige Sergei

Gussarov (kaebuse esitamise ajal), Vladimir Prokofyev

(otsuse tegemise ajal)

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jane Meinson

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 21.04.2017.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 06.09.2016.a korralduse nr 12.2-3/037318-6 (tl 4-5,

edaspidi vaidlustatud korraldus) dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. MTA kohustas

OSAÜHINGUT ISCG (edaspidi OÜ ISCG) andma perioodil mai-juuli 2016 toimunud

majandustehingute kohta suulisi seletusi ning esitama ostuarved, müügiarved, kõikide

pangakontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode

väljavõtted, lepingud ning muud dokumendid, mida ühing peab menetluses tähendust

omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. MTA kohustas osaühingut ilmuma seletuste

andmiseks revidendi juurde.

MTA kontrollis 29.06.2016.a korralduse nr 12.2-3/037318-1 alusel OÜ ISCG käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.10.2015 kuni 30.04.2016. MTA

teatas, et laiendab kontrolli perioodi 01.05 kuni 31.07.2016 käibemaksu arvestamise, tasumise

ja deklareerimise õigsusele.

2. OÜ ISCG esitas 07.10.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3). Kaebaja taotles

vaidlustatud korralduse tühistamist. Kaebaja leidis, et korraldus rikub oluliselt kaebaja õigusi

ja on vastuolus seadusega. Korralduses puuduvad korralduse andmise põhjendused ja õiguslik

alus. MTA alustas kontrolli 29.06.2016.a korralduse nr 12.2-3/0373318-1 alusel, millega

nõudis seitsme kuu eest hulgaliselt raamatupidamise dokumente ja esindusõiguslike isikute

ilmumist selgituste andmiseks. Need selgitused ja dokumendid on kaebaja esitanud. Seejärel

nõudis MTA vaidlustatud korraldusega veel kolme kuu eest hulgaliselt raamatupidamise

dokumente ja esindusõiguslike isikute ilmumist selgituste andmiseks. Maksuhalduril tuleb

enamkoormava kontrolli puhul viia maksumaksja tegevuskohas läbi revisjon. Kaebaja

hinnangul on tegemist revisjoniga ning seetõttu on ka korralduses esitatud õiguslik alus

õigusvastane.

Vaidlustatud korraldus on täielikult põhjendamata. Uue perioodi eest dokumentide esitamine

koormab kaebajat põhjendamatult. Seega maksuhaldur pidi korralduses märkima, miks ta

laiendab kontrolli, mis on kontrolli laiendamise põhjuse aluseks ja selle teostamise vajadus.

Selliseid asjaolusid ei ole aga maksuhaldur korralduses kirja pannud.

3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata (tl 11-13). Kontrolli laiendamist ei ole vaja

haldusaktis põhjendada, kuna see on analoogiline kontrolli alustamise korraldusega ning

maksuhalduril on õigus ka omal initsiatiivil kontrolli alustada. Maksuhalduri ülesanne on

kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust. Isikute, kontrolliperioodi ja vajalike

tõendite valiku otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel. Seadusest ei tulene kohustust

põhjendada kontrolli alustamist või laiendamist.

Vaidlustatud korraldus sisaldab selle andmise faktilist ja õiguslikku alust. Korralduses on

selgesti välja toodud, et maksuhaldur kontrollib OÜ ISCG käibemaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.10.2015 kuni 30.04.2016 ning laiendab

kontrolli perioodile 01.05.2016 kuni 31.07.2016.

Korralduse kohaselt viiakse kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli. Maksukorralduse

seadus (MKS) ei keela kontrolliperioodi laiendamist. Maksuhalduri õigus laiendada

läbiviidava üksikjuhtumi kontrolli ulatust on identne maksuhalduri õigusega alustada

maksukohustuslase suhtes üksikjuhtumi kontrolli. MKS ei näe üksikjuhtumi

kontrollimenetluse alustamiseks ette eraldi menetluskorda, mistõttu võib maksumenetluse

algushetkeks olla ka menetlusosalise teavitamine menetlusest. Samuti ei tulene MKS-st

keeldu viia kontrollimenetlust üheaegselt läbi mitme maksustamisperioodi osas. Asjaolu, kas

mitut maksustamisperioodi kontrollitakse ühes või mitmes maksumenetluses, ei saa iseenesest

maksukohustuslase õigusi rikkuda. Maksuhaldur otsustab kaalutlusõiguse alusel, milliseid

isikuid ja perioode ta kontrollib ega pea valikut põhjendama või maksukohustuslast enne

kontrollimenetluse alustamist menetlusse kaasama. Maksuhaldur ei pidanud esitama täpseid

selgitusi, milliste andmete ja dokumentide alusel kaebaja majandustegevust analüüsiti, ega

küsima kaebajalt luba. Kaebajal on õigus taotleda maksuhaldurilt vajadusel täiendavat teavet

ning tutvuda maksumenetluses kogutud tõenditega.

Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis viitaksid revisjoni läbiviimisele. Revisjoni käigus

kontrollitakse maksumaksja tegevust tervikuna. Kaebaja suhtes läbi viidav kontroll ei

vastanud revisjoni tunnustele: MTA ei teatanud sellest ette vähemalt seitse päeva ja see ei

toimunud maksumaksja juures. Korralduses on öeldud, et alustatud on kontrolli OÜ ISCG

käibemaksuarvestuse osas kindlal perioodil. Puuduvad viited sellele, et MTA viis varjatult läbi

revisjoni. Kaebaja suhtes läbiviidud kontrollimenetlus ei ole olnud kauakestev ja järjepidev.

Kaebajal on kontrollimenetluses kaasaaitamiskohustus. See tähendab aktiivset menetluses

osalemise ja nõutud dokumentide esitamise kohustust ka olukorras, kus maksumenetlus toob

kaasa ajakulu või muid ebamugavusi ning võib lõppeda maksukohustuslasele koormava

haldusaktiga. Kuna kaebus on üldsõnaline ning selles ei ole välja toodud, milline konkreetne

korralduses loetletud nõue ja miks kaebajat põhjendamatult koormab, ei ole kaebaja väited

kontrollitavad. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja motiveeritud ning vastab nõuetele.

Ka kohtupraktikas on leitud, et kui üksikjuhtumi kontrollimenetlust on alustatud, on selle

raames õigus nõuda ka maksumenetluses tähtsust omavat teavet ja dokumente (kohtuasjad 3-

3-1-46-14, 3-15-64).

Kohtu seisukoht

4. MKS § 10 lg 2 p 1, 3 ja 4 alusel on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude

arvestamise ja tasumise õigsust, jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse

seadusega sätestatud suuruses ja korras, nõuda sisse maksuvõlad ning kohaldada

maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. MKS § 11 lg 2

kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute

sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke

tõendeid.

MKS § 59 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase

majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud

dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud

teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb üksikjuhtumite kontrolliks (§ 60–72) ja

üldkontrolliks ehk revisjoniks (§ 73–81).

5. MTA on seisukohal, et kaebaja suhtes läbi viidav kontroll on üksikjuhtumi kontroll.

Kaebaja hinnangul on tegemist revisjoniga.

Revisjoni eristab üksikkontrollist eelkõige see, et revisjoni käigus tuleb välja selgitada kõik

maksustamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud. Üksikjuhtumi kontroll hõlmab

konkreetse teadaoleva asjaolu kontrollimist. Üksikjuhtumi kontroll toimub reeglina

maksuhalduri juures ja revisjon maksukohustuslase juures.

Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli

sisuline eristamine sõltub hinnangust, kas tegemist on enam koormava kontrollimisega.

Võimalik on kohtulik kontroll nii selle üle, kas maksuhalduri poolt üksikjuhtumi kontrolliks

peetav menetlus on tegelikult revisjon, kui ka selle üle, kas maksuhaldur järgib revisjoni

puhul menetlusnõudeid. Kui asjaolud ja tõendid on erisuunalised, viidates sisuliste tunnuste

osas nii üksikjuhtumi kontrollile kui ka revisjonile, siis on oluline ka see, kuidas maksuhaldur

kontrolli vormistas ja kuidas menetlus toimus (Riigikohtu lahendid 3-3-1-20-05 p 15, 3-3-1-

46-14 p 12).

6. Vaidlustatud korraldusega algatas MTA kontrolli perioodi 01.05 kuni 31.07.2016 ehk

kolme kuu osas. Kontroll hõlmab üksnes käibemaksu arvestamise, tasumise ja deklareerimise

õigsust. Kontroll viiakse läbi maksuhalduri juures ning hõlmab vaid konkreetsete korralduses

nimetatud asjaolude kontrollimist. Kontroll on vormistatud ja läbi viidud vastavalt

üksikjuhtumi kontrollile ette nähtud reeglitele. Tegemist ei ole isikut enam koormava

kontrollimisega. Ükski asjaolu ei viita sellele, et tegemist võiks olla revisjoniga.

MTA on vaidlustatud korralduse vormistanud varasema samalaadse kontrolli perioodi

laiendamisena, kahe korralduse koosmõjus hõlmab kontroll 10 kuu pikkust perioodi. MTA on

nõudnud kaebajalt vaidlustatud korralduses nimetatud dokumentide esitamist ka varasema

perioodi kohta. Kohtu hinnangul ei anna ka need asjaolud alust pidada algatatud

kontrollimenetlust revisjoniks. Endiselt on õige, et kontroll toimub ainult ühe maksu osas.

Lisaks ei ole kaebaja vaidlustanud varasema, ajavahemikku 01.10.2015 - 30.04.2016 hõlmava

kontrolli toimumist või asjaolusid. Praeguses asjas toimub vaidlus selle üle, kas kohustus

esitada dokumendid vaidlustatud korralduses nimetatud perioodi osas on õiguspärane.

Kokkuvõttes leiab kohus, et tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga ning põhjendatud ei ole

kaebaja etteheited, nagu oleks tegemist revisjoniga. Sel juhul on õige ka korralduses ära

toodud õiguslik alus.

7. Kaebaja hinnangul on vaidlustatud korraldus põhjendamata.

MKS § 60 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku

teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat

teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

MKS § 59 lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannetest ning

kaalutlusõigusest lähtudes, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

MKS § 62 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses

olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. MKS § 62 lg 4

sätestab, et eeltoodud kohustuse kohta antakse kirjalik korraldus, kui nõue on adresseeritud

kolmandale isikule või kui adressaat või tema esindaja kutsutakse kohustuse täitmiseks

maksuhalduri ametiruumidesse või kui maksukohustuslane ei ole varasemat nõuet täitnud või

muudel juhtudel, kui maksuhaldur peab seda vajalikuks.

MKS ei sätesta vaidlustatud korraldusele peale selle kirjalikult vormistamise nõude muid

vormi- ega sisunõudeid. Kohtu hinnangul on maksukohustuslaselt dokumentide nõudmisel

piisavaks põhjenduseks see, et MTA on algatanud kontrollimenetluse. See põhjendus on

vaidlustatud korralduses ka ära toodud. MTA on korralduses arusaadavalt selgitanud, millise

menetluse raames ja millist teavet vajatakse.

Käibemaksuseaduse § 27 lg 1 ja 12 alusel esitab maksukohustuslane käibemaksu

deklareerimisel MTA-le kokkuvõtvad arvulised andmed - kui suur oli vastava kuu käive,

käibemaks ja sisendkäibemaks kokku - ning andmed arvete kohta, mille kogusumma oli ühe

tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. See tähendab, et käibemaksu arvestamise ja

deklareerimise õigsuse kontrollimiseks tuleb MTA-l paratamatult alustada teabe ja

dokumentide nõudmisest. Korralduse täpsem põhjendamine selles maksumenetluse

staadiumis ei ole võimalik ja sellist kohustust ei tulene ka seadusest.

Praeguses asjas ei ole tegemist ka olukorraga, kus MTA nõuaks kaebajalt dokumente, mis

ilmselgelt ei saa olla seotud käibemaksu arvestamise ja tasumisega. Ka kaebaja ei ole esitanud

täpsemaid põhjendusi, miks on mingi konkreetse dokumendi või dokumentide liigi nõudmine

põhjendamatu.

8. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldusega temale pandud kohustus esitada täiendavaid

dokumente koormab teda põhjendamatult. Kohustusele ilmuda maksuhalduri juurde selgituste

andmiseks kaebaja selles osas vastu ei vaielnud.

Kohus leidis eespool, et MTA-l oli seadusest tulenev õigus panna kaebajale vaidlustatud

korralduses toodud kohustused. Seadusest tulenevate kohustuste täitmist ei saa pidada

ebamõistlikult koormavaks. Selliste kohustute täitmisega tuleb ettevõtlusega tegeleval ja

käibemaksukohustuslaseks oleval isikul arvestada.

Kohus märkis eespool, et kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, mil moel täiendavate

dokumentide esitamise kohustus teda koormab või miks ta leiab, et vaidlustatud korraldus

teda enam koormab kui 29.06.2016.a korraldus, mille alusel viiakse läbi käibemaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.10.2015 kuni

30.04.2016. Ainuüksi asjaolu, et kontrolli perioodi ulatust laiendati ning et sellega seoses

kohustati kaebajat esitama täiendavaid dokumente, ei anna alust väita, et dokumentide

esitamise kohustuse täitmine kaebaja suhtes ebamõistlikult koormavaks oleks muutnud.

9. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, seetõttu jätab kohus

menetluskulud välja mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik