1-17-1929/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-17-1929 Kohtukoosseis Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 3. märtsi 2017 otsus F.L-i süüdimõistmises KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav F.L (IK XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON

Jätta F.L-i apellatsioon Tartu Maakohtu 3. märtsi 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-17-1929 läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 03.03.2017 otsusega tunnistati F.L kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust alates 12.02.2017.

1.1. Kohtuotsusega mõisteti F.L-ilt välja menetluskuludena 468 eurot, mis KrMS §

180 lg 3 alusel kuulub tasumisele ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni F.L , kes palub muuta menetluskulude maksmise tähtaega. Praegu on selleks määratud üks aasta, aga kuna ta viibib vanglas ja seal puudub sissetulek, siis selle aja jooksul tal pole võimalik kulusid tasuda. Ta palub ühe aastane kohustus tasumiseks tühistada. Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2.

jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

5. F.L on vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaja.

5.1. Ringkonnakohus märgib, et kõik temalt välja mõistetud menetluskulud ja nende tasumise tähtaeg tulenevad kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus F.L ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, nende KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras (lk 49-51). Maakohtu istungi protokolli kohaselt F.L vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde ning kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet (lk 61). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lgs 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.2. Ringkonnakohus leiab, et F.L-i puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel.

Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS §-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele.

Teisisõnu

peab

kokkuleppemenetluses

lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS §

318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punkt 7 kohaselt taotlust menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rohkem kui üks aasta ei ole võimalik rahuldada, sest KrMS §- d 423, 417 lg 3 ja 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks. Sellisel juhul tuleb apellatsioon jätta läbi vaatamata.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus F.L-i apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik