2-16-12381/37 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-12381 Tsiviilasi

R. T. hagi T. V. vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks või alternatiivselt hinna alandamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kokkuleppe kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, Pärnu maakond), Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Veljo Viilol (e-post: viilol@hot.ee) Kostja: T. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx), lepinguline esindaja Anu Toomemägi (e-post: anu@toomemagipartnerid.ee) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada R. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja T. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) poolt vastavalt 09.03.2017 ja 08.03.2017 digitaalselt allkirjastatud ja kohtule esitatud kokkulepe:

1.1. T. V. nõustub kandma materjalikulu uue ahju (praegune pottahi) ehitamiseks (kivid + segu). Maksimaalne kulutus on 700 eurot. R. T. esitab T. V.le materjali ostuks kulunud summa ostutšekkide alusel, mis kuulub välja maksmiseks T. V. poolt R. T. pangakontole (EExxx Swedbank AS) kuu aja jooksul pärast ostutšekkide esitamist T. V.le.

1.2. Ahju ehitamine jääb R. T. kanda.

1.3. T. V. nõustub olema abiks põrandate remontimisel puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui T. V. ega J.J. ei aita põrandate puuduste kõrvaldamisel, tuleb T. V.l maksta rahalist hüvitist summas 1000 eurot.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-12381 menetlus.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta kulude suurus kindlaks määramata.

4. Vabastada hageja R. T. hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks 350 euro ulatuses saadud menetlusabi riigituludesse hüvitamise kohustusest.

5. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Tsiviilasi nr 2-16-12381

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohtu menetluses on R. T. hagi T. V. vastu kahjuhüvitise 8000 euro väljamõistmiseks või alternatiivselt hinna alandamiseks ja enamtasutud 8000 euro väljamõistmiseks, samuti väljamõistetud hüvitiselt viivise väljamõistmiseks alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2. 17.03.2017 hageja esindaja adv Viilol edastas kohtule hageja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissi, paludes kohtuasja lõpetada. Kompromissi kohaselt pooled jõudsid müüdud majas esinenud puuduste kõrvaldamises ja kulude hüvitamise korras kokkuleppele: T. V. nõustub kandma uue ahju (praegune pottahi) ehitamise materjalikulu (kivid + segu) maksimaalselt 700 euro ulatuses, R. T. esitab T. V.le materjali ostutšekid, mille alusel T. V. maksab summa R. T. pangakontole kuu aja jooksul pärast ostutšekkide saamist. Ahju ehitamine jääb R. T. kanda. T. V. nõustub samuti R. T.t abistama põrandate remontimisel puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui T. V. ega J.J. ei saa aita põrandate puuduste kõrvaldamisel, tuleb T. V.l maksta rahalist hüvitist summas 1000 eurot.

3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

4. Kohus ei pea menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamist vajalikuks ning kinnitab kompromissi kohtuistungit pidamata, kirjalikus menetluses. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hajea uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole selles asjas teisiti kokku leppinud. Seega jäävad menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavad kulud puuduvad, siis kohus kulude suurust kindlaks ei määra. Hageja riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse ning hageja hüvitamiskohustuse kohus määrab kindlaks advokaadilt tasu taotluse saamise järel. Pärnu Maakohtu 7.04.2016 määrusega tsiviilasjs 2-16-5048 on hagejale riigi õigusabi antud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

6. 23.11.2016 määrusega kohus rahuldas R. T. menetlusabi taotluse osaliselt ning riigipoolse menetlusabi korras hageja vabastati hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu 500 euro tasumisest

350 euro ulatuses. Hageja tasus vastavalt kohtumäärusele riigilõivu 150 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS §

190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Eeltoodu alusel, arvestades, et menetlus asjas lõpetatakse kompromissi kinnitamisega, peab kohus mõistlikuks vabastada R. T. saadud menetlusabi 350 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

7. Kuna R. T. on menetluses tasunud riigilõivu 150 eurot ehk nõutavast 500 euro suurusest riigilõivust oluliselt vähem, siis ei ole hagejal õigust taotleda TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel menetluses

Tsiviilasi nr 2-16-12381

tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist, kuigi tsiviilasja menetlus lõpetati kompromissi kinnitamisega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik