2-16-113192/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. märts 2017.a kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-16-113192 Tsiviilasi AS Xxxx(endine AS xxxx) hagi Xxxxvastu võlgnevuse, viivise nõudes Hagihind

1 414,03 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Xxxx(endine AS xxxx; registrikood xxxx; asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Darja Permina (e-post: jurist@julianus.ee); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx). Menetluse liik

Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada AS Xxxx(endine AS Xxxx) hagi Xxxxvastu täies ulatuses.

2. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja AS Xxxx(endine AS Xxxx) kasuks põhivõlgnevus summas 1 256,72 eurot ja 22.12.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 56,40 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Xxxx hageja AS Xxxx(endine AS Xxxx) kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 23.12.2016.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 1 256,72 eurot.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ning kostjale kätte.

5. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulud

6. AS Xxxx(endine AS Xxxx) ja Xxxx menetluskulud jätta Xxxx kanda.

7. Välja mõista Xxxx AS Xxxxkasuks menetluskulud summas 520 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxxxtasuda AS-le Xxxxkäesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused (t/l 28-31, 72-74)

1. Kostjale Xxxxkuulus võla tekkimise perioodil korteriomand aadressil Xxxx. Alates korteriomandi omandamisest ning AS Xxxx(endine AS Xxxx) teenuste kasutamisest kehtivad kostja ja hageja vahelistes suhtes AS Xxxx(endine AS Xxxx) tüüptingimused.

2. Kostja tarbis hageja osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus vastavalt korteri üldpindala m2, mis tuli korrutada soojusenergia tariifiga. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest igakuiselt arveid koos võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega (pangarekvisiidid). Kostja on kasutanud hageja teenuseid nende eest tasumata. Kostja on lepingut rikkunud.

3. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 1256,72 eurot. Nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanud kütteteenuseid nende eest tasumata. Võlgnevus on tekkinud perioodil 01.10.2013-13.04.2016.a. kostjale esitatud arvete tasumata jätmisel. Arved on esitatud maksetähtajaga 26.11.2013- 31.05.2016.a.

4. Hageja arvestab viiviseid seadusjärgse viivisemääraga 0,022% tasumata võlalt päevas. Hageja arvestab viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni 22.12.2016.a. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 56,40 eurot.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 256,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 56,40 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja viivised alates 23.12.2016 kuni põhinõude summas 1 256,72 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad ja põhjendused (t/l 82-83)

6. Xxxxei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja kinnitab, et ei tea, kuidas võlg on saanud tekkida ning ei ole võimeline oma alampalgast seda tasuma. Kostja palus otsuse täitmise ajatamist põhjusel, et saab tulenevalt oma sissetulekute tõttu tasuda võlga vaid 50 € kaupa.

Kohtu põhjendused

7. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandusvõi kutsetegevuses (lg 4).

8. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja §

113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist.

9. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on tegemist soojusenergia müügiga kaugküttepiirkonnas, tuleb juhinduda ka kaugkütteseadusest (KKütS). Nimelt sätestab KKütS § 7 lg 1, et soojusettevõtja peab tagama tarbijate ja teiste soojusettevõtjate soojusega varustamise vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepinguga. KKütS § 8 lg 1, 2 kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele (lg 2).

10. Kostja ei ole vastuväiteid hageja nõude osas ega sellele, et ta elas hagetaval perioodil Xxxx. Kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega – 08.03.2011.a soojuse ostu-müügi üldtingimused (t/l 77) ning arvetega (t/l 35-57) on tõendatud, et kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenust soojusenergia näol ning et arved tema kohustuse ulatuse kohta on talle saadetud Xxxx ehk sinna, kus kostja elas märgitud võlgnevuse ja teenuse osutamise ajal. Eeltoodu alusel ei ole usutavad, et kostja ei ole saanud kätte oma kohustuse ulatuse kohta arveid, ega väitnud seda, et kütteteenust poleks talle osutatud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teenuste eest tarbinud, on rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 208 lg1, 2, KKüts § 8 lg 1,2 tulenevat ostetud kütteenergia eest tasumise kohustust ja kuna kostja pole väitnud, et oleks ka menetluse ajal võlga vähendanud, siis lisaks on ta kohustuse täitmisega viivituses. Viimane võimaldab hagejal nõuda kostjalt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi seaduses sätestatud määras kuni võla tasumiseni.

11. Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, siis on hagi tema vastu hageja poolt esitatud tõendite alusel tõendatud ja põhjendatud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, viivist ning kuulub esitatud ulatuses kostja vastu rahuldamisele kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, §

208 lg 1, 3, 4; KKütS § 7 lg 1, § 8 lg-d 1, 2. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1 256,72 eurot ja 22.12.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 56,40 eurot. Samuti tuleb kostjalt Xxxx hageja AS Xxxx(endine AS Xxxx) kasuks välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 23.12.2016.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 1 256,72 eurot.

12. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel ei ole võimalik asjas määrata TsMS § 445 lg 1 aluselt otsuse teistsugust täitmise korda, viivist.

13. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

14. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 414,03 eurot. Menetluskulude jaotamine

15. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas rahuldab kohus hagi täielikult, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

17. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena riigilõivu summas

200 eurot ning õigusabikulud summas 970 eurot. Nendele menetluskuludele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja täiendavad menetluskulusid seisuga 08.03.2017 esitanud pole.

18. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 200 eurot, mistõttu peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule (t/l 64).

19. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas

320 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 970 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas, et tegemist on hageja poolt kohtusse esitatava nn tüüphagiga.

20. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

520 eurot.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (520 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik