2-17-3038/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2017, Pärnu

Tsiviilasja number

2-17-3038

Tsiviilasi

Võlgniku Bestmet W OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine raugemisega, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: Bestmet W OÜ (registrikood 12532073),

esindaja

juhatuse

liige

Argo

Särav

(e-post:

info@artingconsult.ee; kannab vabadusekaotuslikku karistust

Tallinna Vanglas)

Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi (Kraavi & Partnerid Law

Firm; Tatari 25, Tallinn; e-post: kraaviab@kraaviab.ee)

Kohtuistung

09.03.2017, osales ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Bestmet W OÜ (registrikood 12532073) pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.

2. Ajutisel pankrotihalduril Veli Kraavil korraldada Bestmet W OÜ likvideerimine

likvideerimismenetluseta ja osaühingu äriregistrist kustutamine.

3. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotlus Bestmet W OÜ

äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks osaliselt ning kustutada Bestmet W

OÜ äriregistrist käesoleva määruse jõustumisest nelja kuu möödumisel.

4. Pärast Bestmet W OÜ äriregistrist kustutamist vabastatakse Veli Kraavi ajutise

pankrotihalduri kohustustest.

5. Eesti Vabariik (Maksu – ja Tolliameti kaudu) peab seoses võlgniku Bestmet W OÜ

äriregistrist kustutamise tähtaja pikendamisega tasuma likvideerija ülesannetes

tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks x eurot kohtumääruse

jõustumisest alates 7 päeva jooksul, kasutades määrusele lisatud makseinfolehel

märgitud pangarekvisiite ja kohustuslikku viitenumbrit.

6. Likvideeritud Bestmet W OÜ dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Argo Särav

(isikukood xxxxxxxxxxx).

7. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade menetluse lõpetamise kohta

raugemise tõttu.

8. PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastada määruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Tsiviilasi nr 2-17-3038

2 (5)

Menetluskulude jaotus

9. Menetluskulud jätta võlgniku Bestmet W OÜ kanda.

10. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Veli Kraavi tasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki

makse, v.a käibemaks) ning vajalike kulutuste suuruseks 42,72 eurot (sisaldab

käibemaksu 20% summas 7,12 €).

11. Võlgnikul vara puudumise tõttu ning PankrS § 23 lg-te 4 ja 6 alusel maksta ajutise

halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks x eurot ja sellele lisanduv käibemaks x eurot välja

riigi vahenditest Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ-le (arvelduskonto nr

EE732200221050996778, Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

12. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajad võivad

sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate

avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

MENETLUSE KÄIK

Bestmet W OÜ juhatuse liige A. Särav esitas 27.02.2017 Pärnu Maakohtule osaühingu

pankrotiavalduse. 27.02.2017 määrusega kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

pankrotihalduriks Veli Kraavi.

Ajutine haldur 08.03.2017 aruandes andis arvamuse, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

võlgnikul vara ei ole, kohustusi on vähemalt 400 000 eurot, majandustegevust ei toimu,

võlgnikul puudub vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Arvestades võlgade kogumit ning

kõiki menetlusega seonduvaid asjaolusid, ajutine haldur ei välista, et revisjoni läbiviimise

korral võib ilmneda raske juhtimisvea olemasolu või võimalusi vara tagasivõitmiseks või

tagasinõudmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud

kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Pankroti väljakuulutamine

oleks võimalik vaid siis, kui võlausaldaja või muu asjast huvitatud isik tasuks kohtu deposiiti

vähemalt 2000 eurot. Deposiidi mittetasumisel tuleks pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 09.03.2017 peetud kohtuistungil ajutine haldur jäi aruandes

kajastatu juurde.

09.03.2017 kohtumäärusega kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtudeposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ja tasumise tähtajaks

20.03.2017. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.03.2017. Keegi

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidisummat tasunud ei ole.

17.03.2017 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (edaspidi MTA) kohtule taotluse

Bestmet W OÜ äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Avalduses märgitakse, et Maksu- ja

Tolliamet on alustanud menetlust Bestmet W OÜ maksuvõla eest vastutavate isiku

väljaselgitamiseks maksukorralduse seaduse § 40 ja § 96 alusel, vastutusotsuse koostamise

eesmärgiga. Kuna maksuvõla kolmandatelt isikutelt sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse

koostamise eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, palub maksuhaldur

PankrS § 29 lg 8 alusel pikendada Bestmet W OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni,

enne kuue kuu möödumist lubada esitada kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti

eelneval kirjalikul loal. Maksuhaldur palub tagada Bestmet W OÜ püsimine äriregistris

pikendatud tähtaja jooksul ning käsitleda tähtaja pikendamist tähtpäeva edasilükkamisena

vastavalt Riigikohtu praktikale.

Kohus edastas MTA taotluse menetlusosalistele. Ajutine pankrotihaldur telefoni teel teatas

kohtule, et ei vaidle likvideerimistähtaja pikendamisele vastu ning palus tähtaja pikendamise

Tsiviilasi nr 2-17-3038

3 (5)

taotluse esitanud MTA-lt nõude tasu ja kulude ettemaksuks seaduses ettenähtud piirmäär 396

eurot.

Võlgnik taotluse kohta arvamust ei avaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha kohtuistungil ning uurinud kirjalikke tõendeid,

leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja

kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on

lõppenud, võlgnikul puudub realiseeritav vara, mis võimaldaks katta pankrotimenetluse kulusid

ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lõikes 1 nimetatud asjaolud menetluse

raugemiseks.

2. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud

pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa

deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning

pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas. Pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad

vahendid ning ei ole võimalik saavutada pankrotimenetluse eesmärki – rahuldada

võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel seaduses ettenähtud korras võlgniku vara

võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik

on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et

osaühingu maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Aruande kohaselt Bestmet W

OÜ püsiv maksejõuetus tekkis toodangu kvaliteediprobleemidest tingitud vaidluste ning 2015.

aastal aset leidnud tootmisseadmete varguse tõttu. Võlgnikul on kohustusi üle 400 000 euro,

kuid vara, millele saaks pöörata sissenõuet, puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise

võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.

3. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus

avaldab menetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg

8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ning kustutada äriregistrist, mille

järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest.

4. Kohus leiab, et võlausaldaja Maksu- ja Tolliameti taotlus pikendada võlgniku Bestmet W

OÜ äriregistrist kustutamise tähtaega 6 kuuni on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Võlgnikul on Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel riigi ees maksu- ja intressivõlg vähemalt

140 057,60 eurot. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 5 lg 1 kohaselt on MTA riiklike maksude

maksuhaldur, kes MKS § 96 lg 1 alusel on õigustatud tegema vastutusotsuse Bestmet W OÜ

maksuvõla sissenõudmiseks isikult, kes seaduse alusel vastutab selle maksuvõla eest. Sellest

tulenevalt on Eesti Vabariik MTA kaudu kohtu hinnangul PankrS § 29 lg-s 8 nimetatud

õigustatud isik taotlema likvideerimise tähtaja pikendamist (võlgniku äriregistrist kustutamise

edasilükkamist).

5. Maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise

eeltingimuseks on juriidilise isiku õigusvõime olemasolu (vastutusotsus peab olema koostatud

ajal, mil äriühing on registreeritud äriregistris). Seega kui maksuhaldur soovib rakendada MKS

§ 40 lõikest 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust, siis tuleb vastutusotsus teha enne selle

juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, mille maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.

Kui vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste

lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima (Riigikohtu otsus asjas nr 3-

3-1-75-09).

6. PankrS § 29 lg 8 kohaselt raugemise korral likvideerib ajutine pankrotihaldur juriidilise isiku

likvideerimismenetluseta 2 kuu jooksul. See tähendab, et ajutine haldur võib võlgniku

äriregistrist kustutamiseks esitada avalduse igal ajal seaduses sätestatud likvideerimise tähtaja

piires, seega ka kohe pärast kohtumääruse jõustumist. Esitatud taotlusest nähtub, et MTA on

küll alustanud Bestmet W OÜ maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamisega, kuid pole

Tsiviilasi nr 2-17-3038

4 (5)

sellega veel lõpule jõudnud. Arvestades, et MTA saab Bestmet W OÜ maksuvõla osas

rakendada MKS § 40 lg 1 tulenevat kolmanda isiku vastutust vaid ajal, mil Bestmet W OÜ on

õigusvõimeline, kuid võlgniku maksuvõla eest vastutavaid isikuid alles selgitatakse välja, on

põhjendatud pikendada võlgniku likvideerimismenetlust ehk lükata võlgniku äriregistrist

kustutamine edasi.

7. PankrS § 29 lg 8 kolmas lause sätestab, et õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva

lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. See tähendab, et kohtule

on võlgniku likvideerimise tähtaja pikendamisel antud diskretsiooniõigus, st valikuvabadus

otsustada, kas ning millises ulatuses on põhjendatud pikendada seaduses sätestatud 2 kuulist

likvideerimistähtaega. Kuigi kohus leiab, et võlgniku likvideerimise tähtaja pikendamine on

MTA taotluses märgitud asjaoludel (võlgniku õigusvõime vajadus ja vajadus selgitada välja

võlgniku maksuvõla eest vastutavad isikud) põhjendatud, ei põhista pelgalt nimetatud asjaolud

vajadust pikendada võlgniku likvideerimise tähtaega (äriregistrist kustutamise aega) seaduses

sätestatud maksimaalses ulatuses, st kuue kuuni.

MTA taotlusest ei selgu, millal maksuhaldur alustas võlgniku maksuvõla eest vastutavate

isikute väljaselgitamise menetlust, millised toimingud on selleks juba tehtud ja milliseid

toimingud on hädavajalik veel teha. Samuti ei nähtu taotlusest, mis on takistanud või takistab

vastutavate isikute väljaselgitamist taotluses märgitud maksimaalsest tähtajast lühema tähtaja

jooksul.

8. Võlgniku esindaja selgitustest ja vastustest ajutisele haldurile nähtub, et töötajatega on

töölepingud lõpetatud 2015.aastal, reaalne majandustegevus on lõppenud pärast seda, kui

27.05.2015 sai osaühingu osanikuks OÜ Arting Consult ning Bestmet W OÜ-l tekkisid

maksuvõlad juba 2015.aastal. Maksuvõla tekkimist 2015.a kinnitab ka asjaolu, et MTA teatise

kohaselt koosneb maksuvõlg suures osas tööjõuga seotud maksudest (kinnipeetud tulumaks,

sotsiaalmaks, kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse). Tööjõumaksude võlg ei saanud

tekkida pärast seda, kui kõigi töötajatega olid töölepingud lõpetatud. Seega on maksuhalduril

võlgniku maksuvõla tekkimise eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks aega olnud rohkem

kui poolteist aastat.

9. Eeltoodu alusel kohus, arvestades asja materjale, hinnates neid kogumis MTA taotluse

asjaoludega ning kasutades kohtu diskretsiooniõigust, peab mõistlikuks pikendada Bestmet W

OÜ likvideerimise tähtaega (võlgniku äriregistrist kustutamise aega) kahe kuu võrra ehk

määruse jõustumisest alates nelja kuuni. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest käsitleb kohus

seda võlgniku registrist kustutamise tähtpäeva edasilükkamisena ning võlgnik kustutatakse

registrist alles neljakuulise tähtaja lõppemisel.

Nii on kohtuasjas nr 3-2-1-125-13 Riigikohtu tsiviilkolleegium 20.11.2013 määruse punktis 14

märkinud järgmist: „Kolleegium leiab, et PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud tähtaja peamiseks

eesmärgiks on anda pankrotihaldurile tähtaeg likvideerimisega seotud toimingute lõpetamiseks.

Kuid asjaolu, et seadus võimaldab õigustatud isikul taotleda seaduses sätestatust pikema tähtaja

määramist ja seob tähtaja pikendamise likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja

kulude maakohtu tagatiskontole tasumisega, viitab sellele, et pankroti raugemisel võlgniku

registrist kustutamiseks kohtumäärusega ettenähtud tähtaeg võib olla ka selline tähtaeg, mille

jooksul tuleb tagada juriidilise isiku säilimine registris. Kolleegium leiab, et kui kohus on

õigustatud isiku taotlusel tähtaega pikendanud, ei või puudutatud isikut registrist kustutada enne

selle tähtaja möödumist.“

10. MTA palub taotluse rahuldamisel lisada kohtumääruse resolutsiooni klausel, et enne kuue

kuu möödumist lubada ajutisel halduril esitada Bestmet W OÜ äriregistrist kustutamise avaldus

üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul. Seda taotlust ei ole täiendavalt

selgitatud ega ühegi viitega õigusaktile põhjendatud, see on taotlus vastuolus maksuhalduri

peamise taotlusega tagada võlgniku püsimise äriregistris kogu pikendatud tähtaja jooksul.

Tsiviilasi nr 2-17-3038

5 (5)

Riigikohus on leidnud, et kui kohus on õigustatud isiku taotlusel tähtaega pikendanud, ei või

puudutatud isikut registrist kustutada enne selle tähtaja möödumist. Lisaks kohus pikendas

tähtaega MTA taotletust vähem. Eeltoodu alusel kohus ei pea põhjendatuks ega vajalikuks

rahuldada MTA õigusliku aluseta esitatud taotlust jätta määruse resolutsioonis võimalus

maksuhalduri nõusolekul võlgnik registrist kustutada enne pikendatud tähtaja lõppemist.

11. PankrS § 29 lg 8 viimase lause alusel kohus määrab likvideerija ülesannetes tegutseva

ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks makstava summa ja tasumise tähtaja.

Ajutine pankrotihaldur taotles kulude ja tasu ettemaksuks deposiiti nõuda seaduses sätestatud

piirsumma. Arvestades, et kohus pikendas tähtaega maksimaalselt lubatust poole võrra (2 + 4

kuu asemel on tähtaeg 2 + 2 kuud), peab kohus põhjendatuks nõuda taotluse esitanud Maksu-

ja Tolliametilt likvideerimiskulutuste katteks ettemaksu seaduses ettenähtud tasu piirmäärast

samuti pooles ulatuses, s.o x eurot (x € : 2). Kohtu hinnangul ei ole põhjust eeldada, et võlgniku

likvideerimistähtaja pikendamine ja registrist kustutamise edasilükkamisega kaasneksid

ajutisele haldurile sedavõrd suured kulud või oleks vajalik teha sellises mahus toiminguid, mille

tõttu likvideerija ülesannete täitmise eest põhjendatud tasu ja vajalike kulude summa ulatuks

maksimaalse määrani.

12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab Bestmet W OÜ

dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Argo Säravi.

13. Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur

esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste

hüvitamiseks.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui x eurot (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks).

14. Ajutise halduri aruandele lisatud ajakulu arvestuse järgi kulutas Veli Kraavi selles asjas

ajutise halduri ülesannete täitmiseks kokku x tundi. Arvestusega 36 €/tund on ajutise halduri

tasu x eurot, koos käibemaksuga x eurot. Ajutine haldur palub määrata tasu suuruseks x eurot

(sisaldab käibemaksu x €) ja vajalike kulude suuruseks 42,72 eurot (sisaldab käibemaksu 7,12

€). Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused x eurot koos lisanduva käibemaksuga

(x €) hüvitada riigi vahenditest Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid OÜ-le.

Kohus leiab, et ajutise halduri kvalifikatsiooni, täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on

taotletud tasumäär x eurot/tund minimaalne. Ajutise halduri tasu aruandes näidatud ajakulu (x

tundi) erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud ning selles asjas vajalik. Võlgniku

esindaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Ülesannete täitmiseks tehtud kulud 35,60 €

(lisandub käibemaks) on mõistlikud ja vajalikud.

Kuna võlgnikul vara puudub, on põhjendatud ajutise halduri taotlus hüvitada tasu ja kulud x

eurot koos lisanduva käibemaksuga summas x € riigi vahenditest. TsMS § 23 lg 6 alusel kohus

määrab ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik