1-17-2861/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-17-2861

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

21. märts 2017. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Karin Talviste

Kriminaalasi G.G süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades

Süüdistatav G.G , IK XXX; sünniaeg: 27. mai 1981. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: abielus, 4 alaealist

ülalpeetavat; töökoht: XXXXXXXXX; elukoht: XXXXXXXXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks kümme (10) kuud G.G vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.–

21. märts 2017. a, s.o kolm (3) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista üheksa (9) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.G ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratud lisakohustust.

KarS § 75 lg 1 alusel on käitumiskontrolli ajal kohustatud: G.G

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXXXXXXXXXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte G.G-le tarvitada alkoholi.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, G.G kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse G.G (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Asitõend – DVD-R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista sundraha G.G-lt seitsekümmend kaks (72) eurot ja kaitsjatasu nelikümmend kaheksa (48) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud G.G osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99917700020390. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

G.G süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 19. märtsil 2017. a kella 20:15 paiku Tartu maakonnas Rannu vallas

XXXXXXXXXXX lõi noaga vähemalt kahel korral oma abikaasat K.P.d vastu ülaselja

selgroopiirkonda ja vastu käsivarre piirkonda. Sellise tegevusega tekitas G.G K.P.le füüsilist valu ja tervisekahjustused, mis seisnevad rindkereseina lahtistes hulgihaavades ning parema küünra lahtises haavas.

Sellega pani G.G toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka G.G kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.– 21. märts 2017. a, s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.G ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 alusel temale määratavat lisakohustust. KarS § 75 lg 1 alusel on G.G käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata G.G-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 352.50 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot. Seega on menetluskulude kogusumma 400.50 eurot. Arvestades menetluskulude kogusumma suurust, süüdistatava sissetulekut (ainsateks sissetulekuallikateks on lasterahad ja emapalk) ja kohustusi (tema ülalpidamisel on neli alaealist last), leppisid süüdistatav, kaitsja ja prokurör KrMS § 180 lg 3 alusel kokku, et süüdistatav hüvitab menetluskulud osaliselt summas 120 eurot (48 eurot kaitsja tasu ja 72 eurot sundrahast) ositi 12 kuu jooksul. Ülejäänud menetluskulu, s.o sundraha summas 280.50 eurot, jätta riigi kanda.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

G.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendiks

on DVD-R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures ning tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. G.G menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu.

Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega ja nende vähendamiseks

toodud alustega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning

määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.

Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum