3-16-2496/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2496

Haldusasi

T. S. kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse

01.09.2016 korralduse nr 699 ja 03.11.2016 korralduse nr

860 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T.S., volitatud esindaja v.adv Kristjan Tamm

Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis

Tõnnison

Asja läbivaatamine

Avalik kohtuistung 1. märtsil 2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.S. kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 20.04.2017

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-16-2496

2(10)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavolikogu 15.10.2002 otsusega nr 61 kehtestati Kaberneeme küla xxxxxx

maaüksuse detailplaneering (edaspidi DP). DP eesmärgiks oli ehitusõiguse ulatuse määramine

xxxxxx maaüksusele ja paatide randumisrajatise taastamine, planeeritava ala suuruseks 0,2 ha.

DP kohaselt on krundi maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks määratud 300 m2 ning krundile on

lubatud maksimaalselt 3 hoonet. Ehitisregistri andmetel on xxxxx kinnistul (katastriüksuse

tunnus xxxxxxxxx) elamu (ehitisregistri kood xxxxxxx) ehitisealuse pinnaga 191 m2, kuur

(ehitisregistri kood xxxxxxxx) ehitisealuse pinnaga 15 m2 ja saun (ehitisregistri kood xxxxxxxx)

ehitisealuse pinnaga 67 m2. xxxxx kinnistu aadress on xxxxxxxx

2. xxxxx maaüksuse omanik T.S. esitas 11.05.2016 Jõelähtme Vallavalitsusele

projekteerimistingimuste taotluse kinnistule olemasoleva kuuri asemele paadikuuri

rajamiseks. Taotluse kohaselt on taotletava paadikuuri ehitusalune pind maksimaalselt 59,9 m2,

pikkus kuni 8 m, laius kuni 7 m, kõrgus maksimaalselt 5 m ning tegemist oleks

madalvundamendil ehitisega. T.S. muutis haldusmenetluse käigus taotletava paadikuur

ehitusalust pinda, milleks jäi 42 m2.

3. Jõelähtme Vallavalitsuse 01.09.2016 korraldusega nr 699 keelduti xxxxxxx

maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamisest ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 3 alusel,

kuivõrd taotlus ei vasta EhS §-s 27 sätestatud tingimustele. Keeldumise põhjendused olid

kokkuvõtlikult järgmised.

1) Olemasolev detailplaneeringukohane kuur piirneb DP-ga kehtestatud ehituskeelualaga

ja Kolga lahe poolt merest tuleneva kaldakaitsetsooniga (ehk ehituskeeluvöönd hetkel

kehtiva looduskaitseseaduse (LKS) mõistes). Uue suurema ehitisealuse pinnaga

paadikuuri kavandamine DP-ga määratud hoonete võimalikust paiknemise alast

väljapoole tähendab hoone paigutamist ehituskeelualale või kaldakaitsetsooni alale.

xxxxxx maaüksuse puhul ei saa toimuda kehtiva DP järgset hoonestusala muutmist

vastavalt EhS § 27 lg-le 4, kuna DP-s ei ole näidatud eraldi hoonestusala, vaid on

määratud ala, kus ehitustegevus on keelatud (ehituskeeluala ja kaldakaitsetsoon).

Projekteerimistingimuste taotlusega on soovitud olemuslikult muuta DP-ga kehtestatud

ehituskeeluala ja kaldakaitsetsooni ulatust, mis oleks vastuolus kehtiva DP-ga ning mis

välistab projekteerimistingimuste väljastamise. Olemasolevat 15 m2 ehitisealuse

pinnaga kuuri ümbritseb ehitusekeeluala ja kaldakaitsetsoon. Seega ei saa nimetatud

kuuri puhul rääkida kuuri pindala suurendamisest, sest kuur piirneb ehituskeeluala ja

kaldakaitsetsooniga, kuhu laienemine ning hoone rajamine oleks kehtiva DP-ga

vastuollu minemata võimatu.

2) Kehtiva xxxxx maaüksuse DP põhijoonisel on ära näidatud Kaberneeme küla

traditsiooniline ehitusjoon. DP-s näidatud ehitusjoon kulgeb läbi olemasoleva kuuri (15

m2 ehitisealuse pinnaga). EhS § 27 lg 4 ei anna võimalust kehtestatud DP-järgset

ehitusjoont projekteerimistingimustega nihutada või muuta.

3) xxxxxx kinnistu osas ei rakendu LKS § 38 lg 5 p 2. Projekteerimistingimuste alusel

taotletud paadikuuri näol ei ole tegemist sadamaehitise või veeliiklusrajatisega. xxxxx

krundil ei asu sadamat, tegemist on elamumaa sihtotstarbega maaüksusega. Kehtiva DP-

ga on ette nähtud maaüksusel asuvate hoonete renoveerimise ja paatide randumisrajatise

3-16-2496

3(10)

(ehk muuli) taastamine koos rajatava väikejahtide ja paatide randumisrajatisega

(kergkonstruktsioon). Paadikuur ei ole veeliikusrajatis, vaid hoone EhS mõistes.

4) EhS § 27 lg 3 kohaselt ei anta EhS § 27 lg 1 alusel projekteerimistingimusi mh DP-s

kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks. DP koostamise ajal oli

Xxxxxxx maaüksus hoonestatud ning DP üheks eesmärgiks oli olemasolevate sauna ja

elamu renoveerimine. Kehtestatud DP-s on olemasolev kuur fikseeritud olemasolevana

ning DP tegemisel ei antud ehitusõigust asukohas juurde. Hoone rajamist selleks DP-ga

mitteettenähtud kohta tuleb lugeda planeeringulahenduse olemuslikuks muudatuseks.

5) DP kehtib kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud või kehtestatud antud ala ulatuses uut

DP-d. Seega ei ole DP kehtima jäämisel võimalik DP-ga kehtestatud ehitusõigusega

vastuolus olevat paadikuuri rajada ning DP alal soovitud asukohta hoone rajamiseks

projekteerimistingimusi väljastada. Vald on taotlejale korduvalt selgitanud, et Xxxxxxx

maaomanikul on võimalik realiseerida kehtestatud Xxxxxxx maaüksuse DP-ga antud

ehitusõigus selleks kehtestatud DP põhijoonisel näidatud maa-alal, mis ei ole kehtivas

DP-s määratud ehituskeelualaks või kaldakaitsetsooniks. 42 m2 ehitisealuse pinnaga

paadikuur, mis jääb kehtiva DP alusel ehituskeeluala ja kaldakaitsetsooni, ei

kvalifitseeru EhS § 27 lg 4 alusel täpsustamisele kuuluvate võimaluste alla.

4. T.S. esitas 13.09.2016 Jõelähtme Vallavalitsuse 01.09.2016 korraldusele nr 699 vaide,

mis jäeti Jõelähtme Vallavalitsuse 03.11.2016 vaideotsusega nr 860 rahuldamata.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. T.S. esitas 02.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse

01.09.2016 korralduse nr 699 ja 03.11.2016 vaideotsuse nr 860 tühistamisnõudes.

6. Ehituskeeluvööndit ei eksisteeri alal, kuhu kaebaja soovib paadikuuri laiendada. Alal, mida

on DP põhijoonisel nimetatud „kaldakaitsevööndiks“ ei esine takistusi ehitamiseks, kuivõrd

ühestki õigusaktist ei tulene sellist õigusmõistet ega keeldu sellele alale ehitada. LKS §-s 38

sätestatud ehituskeeluvöönd ei laiene alale, kuhu kaebaja soovib ehitada. LKS § 38 lg 4 p 11

kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd tiheasutusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud

ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamiseks.

Planeeritav kuuri laiendus jääks väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas. Kui

ehituspiirangut seadusest tulenevalt ei eksisteeri, siis ei saa DP joonise illustratsioon

iseseisvaid ehituslikke piiranguid tekitada.

7. Vastustaja positsioon on olnud haldusmenetluses vastuoluline. Vaidlustatud korralduses on

projekteerimistingimuste väljastamata jätmist põhjendatud mh sellega, et kaebaja soovib

kuuri laiendada planeeringus märgitud „Kaberneeme küla traditsioonilisest ehitusjoonest“

mere poole, kuid 03.11.2016 vaideotsuse p-des 14 ja 15 on asutud seisukohale, et

väljakujunenud ehitusjoon ei oma enam tähtsust. Väljakujunenud ehitusjoone asukoht on

oluline (LKS § 38 lg 4 p 11). Kaebaja alternatiivne seisukoht on, et ehituskeeluvöönd ei laiene

kuuri laiendamisele, sest paadikuuri näol oleks tegemist veeliiklusrajatisega, mis seonduks

funktsionaalselt kehtivas DP-s ettenähtud paatide randumisrajatisega (LKS § 38 lg 5 p 2).

Vaidlusalusel kinnistul oli kehtiva DP eesmärgiks lubada ehitada kinnistule planeeritud

paatide randumisrajatise juurde ka selle teenindamiseks vajalikke rajatisi (paadikuur). See

tuleneb DP koosseisus olevast keskkonnamõju hindamise aruandest (edaspidi KMH), milles

märgitakse, et ehituskeeluvöönd ei laiene DP alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või

taastatavale veeliikluse objektile (KMH, lk 3).

3-16-2496

4(10)

8. Projekteerimistingimustega saab kehtivat DP-d taotletud mahus muuta (täpsustada). EhS §

27 eesmärgiks on võimaldada planeeringut mõningal määral muuta (täpsustada).

Olemasoleva kuuri suurendamine 27 m2 võrra ei oleks planeeringulahenduse olemuslik

muutmine. Seda eriti olukorras, kus kehtiva DP maksimaalset ehitusmahtu (300 m2) ei

ületataks. EhS § 27 lg 4 p 2 võimaldab projekteerimistingimustega hoonestusala tingimusi

10% võrra suurendada.

Kinnistul asuva kahe olemasoleva hoone pindalad on hetkel kokku vastavalt 258 m2 ja

olemasoleva kuuri pindala on 15 m2, kokku seega 273 m2. 15 m2 kuuri asemel 42 m2 suurusega

paadikuuri rajamisel kujuneks hoonete aluseks kogupindalaks 300 m2. Endiseks jääks ka DPga

kinnistul lubatav hoonete arv (3). Kuuri laienduse näol ei oleks tegemist planeeringu lahenduse

olemusliku muutmisega EhS § 27 lg 3 mõistes. Oluline on eristada mõisteid ehituskeeluala,

mille asukoht on paika pandud planeeringuga ning ehituskeeluvöönd, mis tuleneb LKS §-st 38.

Ebaõige on vastustaja väide, et LKS § 38 lg 4 p 11 on rakendatav üksnes juhul kui puudub kehtiv

detailplaneering. Nimetatud sättest ega kehtivast õigusest see ei tulene. Vastustaja nimetatud

seisukoht on motiveerimata. On ilmne, et EhS § 27 ei välista kaebajale soovitud tingimuste

väljastamist.

9. Planeerimisseadus (PlanS) ja EhS mõtteks ei ole kuuri laiendamiseks ette näha

planeerimismenetluse läbiviimist. EhS eelnõu seletuskirja kohaselt on EhS § 27 regulatsiooni

eesmärgiks selliste olukordade reguleerimine, kus uue detailplaneeringu koostamine oleks

liialt koormav. Uue ehitusseadustiku üldiseks eesmärgiks oli selgete põhimõtete sätestamine,

mis ei tekitaks ülemäärast bürokraatiat (EhS eelnõu seletuskiri, lk 4). Jõelähtme valla

tõlgendus ei ole kooskõlas EhS eesmärkidega. Käesoleval juhul ei esine PlanS §-s 140

loetletud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseid. Kaebaja hinnangul soovib

haldusorgan survestada kaebajat planeeringut kehtetuks tunnistama, et takistada kaebajal

planeeringus ettenähtud paatide randumisrajatise väljaehitamist. Kaebaja ei nõustu, et

kuivõrd kehtivas DPs käsitletakse kõnealust kuuri olemasoleva ehitisena, mille ehitusõigust

planeeringuga eraldi ei käsitletud, siis ei ole võimalik selle ehitise mahtu EhS § 27 alusel

suurendada. Käesoleval juhul ei näe DP ette piiranguid kinnistul asuvate konkreetsete ehitiste

üksikmahtudele. Kui kaebaja kinnistul ei oleks kehtivat DP, siis oleks kaebajal nii soovitud

kuuri laiendamine kui ka püstitamine ilma planeeringut koostamata võimalik, sest see ei

oleks ehitusloa kohustuslik ja see sobituks mahuliselt ning otstarbelt piirkonna

väljakujunenud keskkonda. Planeerimismenetluse eesmärgiks ei peaks olema lahendada

väikeehitise laiendamise küsimusi.

10. Haldusorgan ei ole väljaselgitanud ega kaalutlenud huvisid, millest kaebaja taotluse

rahuldamine peaks sõltuma. Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et EhS § 27 välistab

projekteerimistingimuste

väljastamise.

Projekteerimistingimuste

väljastamine

on

kaalutlusotsus. Tingituna EhS § 32 p 3 ebaõigest kohaldamisest ei ole haldusorgan

kaalumisele kuuluvate huvide väljaselgitamiseni ja kaalumiseni korralduses jõudnud,

mistõttu tuleks korraldused tühistada.

11. Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et vastustaja ei väida enam kohtule esitatud

seisukohas, erinevalt varasemast, et LKS-st (§ 38) tulenev ehituskeeluvöönd ulatuks alale,

kuhu kaebaja soovib kuuri laiendada. Seega põhjustab poolte vahel vaidlust see, kas kaebaja

tohib laiendada kuuri alale, kuhu LKS-st tulenev ranna ehituskeeld ei ulatu, kuid mis on

kehtivas DPs tähistatud sinise viirutusega „kaldakaitsetsoon“. Kaebaja soovib laiendada

kuuri alale, kus ei ole LKS §-st 38 tulenevalt ehituskeeluvööndit ega kehtivast DP-st

tulenevat ehituskeeluala. Alusetu on vastustaja väide, et kaebaja soovib olemuslikult muuta

DP ehituslikke kitsendusi. Vastustaja põhjendab projekteerimistingimuste väljastamisest

3-16-2496

5(10)

keeldumist uute väidetega seoses kaebaja poolt projekteerimistingimuste taotluse osaliselt

tagasivõtmisega. Kaebaja ei ole projekteerimistingimuste taotlust tagasi võtnud. Kaebaja

hinnangul on lubamatu, et haldusorgan asub põhjendama kaalutlusotsust kohtumenetluses

uute

argumentidega.

Ebaoluline

on,

millist

terminoloogiat

on

kaebaja

projekteerimistingimuste taotluses kasutanud. Kaebaja on läbivalt ja üheselt mõistetavalt

välja toonud, et soovib rajada senise kuuri asemele suurema kuuri pindalaga 42 m2. Ebaõige

on vastustaja väide, et senine kuur on täies osas lammutatud. Kuuri vundament on alles.

Kaebaja on esitanud piirinaabrite kirjalikud nõusolekud kuuri suurendamiseks kuni 42 m2,

mis tõendab, et ei esine avalikku ülekaalukat huvi, mis saaks õigustada kaalutlusotsusele

omaselt kaebajale kuuri suurendamiseks projekteerimistingimuste mitteväljastamist.

Vaidlustatud haldusakt sisaldab olulisi kaalutlusvigu, kuivõrd vastustaja ei ole kaalunud

kaebaja huvi ja avalikku huvi.

12. Avalikul kohtuistungil 01.03.2017 esitas kaebaja uue väite, et vald kohtleb mereäärseid

kinnistuid omavaid isikuid erinevalt, kuivõrd ühtede puhul leitakse, et ehitamine on lubatav

kuni olemasolevate hoonete merepoolse piirini ja teiste puhul olemasolevate hoonete

maismaapoolse piirini (kohtuistungi helisalvestis 11:11:08-11:12:40).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

14. Jõelähtme Vallavolikogu 15.10.2002 otsusega nr 61 kehtestatud DP on hetkel kehtiv ja

kõigile täitmiseks kohustuslik. Detailplaneering ei kaota kehtivust sellega kavandatu

elluviimisel (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-63-10). Seadusandja on andnud võimaluse

projekteerimistingimustega täpsustada olemasolevat ja kehtivat detailplaneeringut. EhS §s

27 sätestatud projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb lähtuda detailplaneeringus

sätestatud ja kehtivatest tingimustest, sh detailplaneeringuga kehtestatud kitsendustest ning

piirangutest. EhS

§ 27 lg 4 piiritleb, millise sisuga lisatingimusi võib projekteerimistingimustega anda.

Projekteerimistingimustega on kehtiva DP täpsustamine võimalik üksnes juhul, kui see ei

muuda

oluliselt

DP

lahendust.

Kehtestatud

DP

kohaste

kitsenduste

muutmine

projekteerimistingimustega võimalik ei ole.

15. Kaebaja 11.05.2016 taotlusest ja 29.06.2016 taotluse täpsustusest nähtub, et kaebaja

soov ning eesmärk oli uue ehitise püstitamine. Kaebusele lisatud fotodelt nähtuvalt ei asu

Xxxxxxx kinnistul ehitist, mida kaebuse kohaselt soovitakse laiendada. Ehitist, mida looduses

füüsiliselt ei eksisteeri, ei ole võimalik laiendada ning õiguslikult ei ole võimalik rääkida ehitise

laiendamisest, vaid uue ehitise püstitamisest.

16. Kaebaja on valikuliselt viidanud dokumentidele ja nende sisule. Kaebaja on viidanud

KMH lk-le 3, kuid jätnud märkimata, et Jõelähtme valla Kaberneeme küla Xxxxxxx maaüksuse

detailplaneeringu KMH dokumendis on sedastatud, et iga uue hoone ja rajatise ehitamine ja

olemasolevatele juurdeehitiste tegemine ning olemasolevate kruntide piiride muutmine

tiheasustusega paikades on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu

alusel.

17. Kaebaja

on

esitanud

vastustajale

vastuolulisi

taotlusi

(26.08.2016

projekteerimistingimuste taotlus muuli renoveerimiseks ja sellele uue osa ehitamiseks;

02.09.2016 ehitusteatis kuuri osa asendamiseks samaväärsega ja ehitise ümberehitamiseks).

Kaebaja on 26.08.2016 projekteerimistingimuste taotluse ning 02.09.2016 ehitusteatise võtnud

3-16-2496

6(10)

tagasi. Kaebuses väidetakse jätkuvalt, et soovitakse laiendada olemasolevat kuuri, kuigi kohtule

esitatud fotodelt nähtub, et varem Xxxxxxx kinnistul asunud kuur on likvideeritud.

18. Haldusmenetluses on haldusorgan selgitanud kaebajale kehtivat õiguslikku olukorda

ning võimalikke menetluslikke võimalusi kaebaja soovitud eesmärkide saavutamiseks. See ei

kujuta endast püüdu suunata isiku käitumist ega ka mitte isikule juriidilise kohustuse panemist

käituda teatud viisil.

19. Väär on kaebaja seisukoht, et alal, kus kehtiv DP sätestab kitsendused, tuleks kohaldada

samu põhimõtteid, mis kohalduvad detailplaneeringuta ala osas. Detailplaneering kehtestatakse

läbi avatud menetluse, kaasates võimalikult suurt hulka ühiskonnaliikmeid, eesmärgiga

saavutada võimalikult suure hulga ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestav

tasakaalustatud ruumiline lahendus.

20. Paadikuuri näol ei ole tegemist veeliiklusrajatisega. Tegemist on hoonega EhS § 3 lg 2

tähenduses. Veeliiklusrajatis on rajatis, mis on vältimatult vajalik veeliikluse korraldamiseks ja

ohutuse tagamiseks, eelkõige nt rannale või kaldale paigaldatavad poi, meremärk, tuletorn jmt.

Pädev haldusorgan on 01.09.2016 korralduse nr 699 ja 03.11.2016 vaideotsuse nr 860 andnud

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, haldusaktid on proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta

ning vastavad vorminõuetele.

21. Ebavõrdset kohtlemist ei esine, kuivõrd detailplaneeringud ei ole identsed. Ühte

detailplaneeringut ei saa võtta üle järgmise detailplaneeringu menetluse käigus, puuduvad

identsed planeeringualad, planeeringumenetlused ja huvitatud isikud (kohtuistungi helisalvestis

11:14:58-11:16:25).

KOHTU PÕHJENDUSED

22. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata.

23. Poolte vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas EhS § 27 alusel on võimalik väljastada

kaebajale projekteerimistingimused kehtiva DP olemasolul paadikuuri laiendamiseks alale, mis

on kehtiva DP põhijoonisel märgistatud kaldakaitsetsoonina.

24. Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja soovinud rajada olemasoleva kuuri asemele

suuremat paadikuuri. Selliselt on mõistnud kaebaja taotlust ka vastustaja, nähtuvalt vaidlustatud

korralduse asjaoludest, kus on märgitud, et Xxxxxxx maaüksuse omanik T.S. esitas 12.05.2016

Jõelähtme Vallavalitsusel projekteerimistingimuste taotluse detailplaneeringu olemasolul, et

rajada kinnistule olemasoleva kuuri asemele paadikuur (tl 7). Seetõttu ei ole kaebaja esitanud

kaebuses eksitavaid andmeid seoses 12.05.2016 projekteerimistingimuste väljastamise

taotlusega. Asjassepuutumatu on vastustaja väide, et kaebaja on esitanud vastustajale

vastuolulisi taotlusi, viidetega kaebaja 26.08.2016 taotlusele ja 02.09.2016 ehitisteatisele. Nagu

kohus on ka istungil märkinud, siis 02.09.2016 taotlus pole käesoleva vaidluse ese (kohtuistungi

helisalvestis 10:31:37) ega oma seetõttu vaidluse lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma tähtsust

kaebaja 26.08.2016 taotlus. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kõnesolevat kuuri füüsiliselt enam

ei eksisteeri. Kaebaja on kohtule esitanud tõendid (fotod), millelt nähtuvalt on säilinud kuuri

vundament (tl 63).

25. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus § 54). 26. Jõelähtme vald on keeldunud

3-16-2496

7(10)

projekteerimistingimuste väljastamisest EhS § 32 p 3 alusel. Viidatud sätte kohaselt keeldub

pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta

EhS §-s 27 esitatud tingimustele. Detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus

põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti

koostamiseks projekteerimistingimusi, kui 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle

viie aasta; 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on

oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik

detailplaneeringut täielikult ellu viia, või 3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud

õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist

(EhS § 27 lg 1). EhS § 27 lg 1 alusel ei anta projekteerimistingimusi mh detailplaneeringus

kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks (EhS § 27 lg 3). EhS § 27 lg-s 4

on loetletud ehitusõiguslikud näitajad, mida projekteerimistingimustega on võimalik täpsustada.

27. Kaebaja on õigesti märkinud, et EhS § 27 eesmärgiks on võimaldada planeeringut mõningal

määral muuta (täpsustada). Nii on EhS eelnõu seletuskirjas § 27 lg 1 osas selgitatud, et see

võimalus on üksikisikule, kes võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise või muutmise

taotluse asemel esitada projekteerimistingimuste andmise taotluse; sätte loomise vajadus

tuleneb avalikest konsultatsioonidest; konsultatsioonidel leiti, et vananenud või ebatäpse

detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega peaks olema lubatav, sest see

vähendab uue detailplaneeringu tegemisest tõusetuvat koormust ehitada soovivale isikule

ja

ka

haldusorganile;

pädev

asutus

peab

detailplaneeringut

täpsustavate

projekteerimistingimuste andmisel esmalt kaaluma olemasoleva detailplaneeringu

elluviimise võimalusi ning esmajärjekorras lähtuma seal toodud tingimustest; kuna § 27

võimaldab täpsustada detailplaneeringus sätestatud tingimusi, mis on läbinud pika ja

kaalutletud menetluse, tuleb seal sätestatud nõuete muutmisesse suhtuda suure

ettevaatlikkusega (lk 51). Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole neid põhimõtteid

järginud. Vaidlustatud vaideotsuses on selgitatud EhS § 27 eesmärki (vt vaideotsuse p 18,

tl 19).

28. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja kinnistu osas on Jõelähtme Vallavolikogu

15.10.2002 otsusega nr 61 kehtestatud detailplaneering ning see on käesoleval ajal kehtiv.

Samuti ei ole vaidlust selles, et DP on ellu viidud. Vastustaja on õigesti märkinud, et ka

detailplaneeringu realiseerimisel ei kaota see kehtivust. Detailplaneeringuga määratletud

ehitusõiguse tingimused kehtivad võimalike planeeringualale püstitatavate ehitiste suhtes

üldiselt, mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p-d 5 ja 9). Ühtlasi ei ole poolte vahel vaidlust selles, et

kaebaja taotletud paadikuuri laiendusega ei ületata kehtiva DP-ga sätestatud maksimaalset

lubatud hoonete arvu krundil (3) ega maksimaalset ehitusalust pinda (300 m2). Pooltel ei

ole ka erimeelsust osas, et kehtiva DP kohaselt piirneb kuur maismaa poolt ehituskeelualaga

ning mere poolt kaldakaitsetsooniga.

29. Asja materjalist nähtub, et Xxxxxxx maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisest on

möödunud enam kui viis aastat (EhS § 27 lg 1 p 1). Samuti ei ole kahtlust selles, et

detailplaneeringut ei ole täielikult veel ellu viidud, kuivõrd Xxxxxxx maaüksusel olevate

hoonete ehitusalune pind on väiksem kui DP-ga lubatud maksimaalne ehitusalune pind 300

m2. Küll aga ei ole detailplaneeringu kehtestamise järel muutunud õigusaktid või

kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist (EhS § 27

lg 1 p 3). Vaidlustatud haldusaktides on vastustaja õigesti märkinud, et kaldakaitsetsoonina

on silmas peetud ehituskeeluvööndit LKS mõistes (tl 8, 2. lõik; tl 8 pöördel, 1. lõik;

vaideotsuse p 12, tl 18).

3-16-2496

8(10)

30. On tõsi, et kehtiv õigus ei määratle sellist õigusmõistet nagu kaldakaitsetsoon. See aga ei

tähenda, et DP põhijoonisele märgitud kaldakaitsetsoonil puuduks igasugune õiguslik

tähendus ning kehtiv õigus ei sätesta sarnaselt DP põhijoonisele piiranguid kaldale

ehitamisele.

31. EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas

ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Kooskõla planeeringuga

tähendab, et ehitamine peab olema kooskõlas planeeringus kehtestatud ehitusõigusega (EhS

eelnõu seletuskiri, lk 28). Seega tulenevad käesoleval juhul avalikõiguslikud piirangud

ehitamiseks eelkõige kehtivast DP-st. Kehtivat DP tuleb tõlgendada selle kehtestamise ajal

kehtinud õigusaktidest lähtuvalt.

32. DP seletuskirja kohaselt on planeering koostatud mh vastavuses ranna ja kalda kaitse

seaduse (RanKS redaktsioon 01.09.-31.12.2002) (DP seletuskirja p 1; tl 26 pöördel). DP

seletuskirja p-s 9 on sätestatud keskkonnakaitse abinõud, mille kohaselt on planeeringu

põhijoonisele kantud Kaberneeme küla traditsiooniline ehituskeelujoon ja kallasraja piir

ning planeeritav kinnistu asub tervikuna kaldavööndis (200 m tavalisest veepiirist) (tl 27).

Kaldavööndina on silmas peetud kalda ulatust DP kehtestamise ajal kehtinud RanKS § 4 lg 1

tähenduses. Nimelt sätestab RanKS § 4 lg 1, et tiheasutusalal määrab ranna ja kalda ulatuse

üldplaneeringuga kohalik omavalitsusüksus, aga mitte üle RanKS §-s 3 sätestatud laiusest.

RanKS § 3 lg 1 kohaselt on Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärve rannad, üle 10 ha suuruse pindalaga

järvede ja veehoidlate kaldad ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõgede ja veejuhtmete kaldad

200 m laiused. Seega on DP koostamisel lähtutud RanKS-s sätestatud kaldavööndi

maksimaalsest laiusest. Ka Jõelähtme valla üldplaneeringus, mis on kehtestatud peale DP-d

(Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40), on kalda ulatus tiheasutusalal 200 m (vt

üldplaneeringu

seletuskiri

lk-d

62-63;

kättesaadav

https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneeringkehtiv-).

33. RanKS § 10 lg 1 kohaselt on tiheasustusalal, v.a mererand Narva-Jõesuu linnas, 50 m laiune

ehituskeeluvöönd. Sarnaselt on ehituskeeluvöönd tiheasutusalal sätestatud ka Jõelähtme

valla üldplaneeringus (vt üldplaneeringu seletuskiri lk 64). Ka kehtiva LKS § 38 lg 1 p-s 3

on ehituskeeluvööndi laius tiheasutusalal rannal või kaldal 50 m. Seega on DP-s

kaldakaitsetsoonina silmas peetud ehituskeeluvööndit. Eelnevast nähtub, et ka kehtiv õigus

sätestab tiheasustusalal kalda ehituskeeluvööndi ulatuse 50 m. LKS § 38 lg 3 kohaselt on

ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seega ei

ole DP kehtestamise järel muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud (nt Jõelähtme

valla üldplaneering), mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.

34. Ülaltoodust lähtuvalt on ekslik ka kaebaja seisukoht, et DP põhijoonis on illustratsioon, mis

ei tekita iseseisvaid ehituslikke piiranguid. Nii kehtiv planeerimisseaduse (§ 3 lg 2) kui ka

varasemalt kehtinud planeerimisseaduse (kehtiv kuni 30.06.2015, § 2 lg 1 ls 2) kohaselt

koosneb planeering seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad

ühtse terviku.

35. Vaidlustatud korralduses on keeldutud projekteerimistingimuste väljastamisest EhS § 27 lg

3 alusel, kuivõrd esitatud projekteerimistingimuste taotlusega on soovitud olemuslikult

muuta DP-ga kehtestatud ehituskeeluala ja kaldakaitsetsooni ulatust, mis oleks vastuolus

kehtiva DP-ga (tl 8 pöördel, 1. lõik). Vaidlustatud korralduses on toodud põhjendused, miks

vastustaja hinnangul on tegemist kehtiva DP planeeringulahenduse olemusliku muutmisega

(tl 9). Kohus nõustub toodud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 165

lg 2) 36. Kaebaja hinnangul on LKS § 38 lg 4 p-st 11 tulenevalt kuuri laiendamine lubatud,

sest planeeritava kuuri laiendus jääks väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas. Kohus

3-16-2496

9(10)

kaebaja lähenemisega ei nõustu. Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele LKS § 38 lg 4 p

11, kuivõrd lähtuda tuleb kehtivas DP-s sätestatud ehitusõiguse piirangutest. Vaidlust ei ole

selles, et DP põhijoonisele on kantud Kaberneeme küla traditsiooniline ehitusjoon. Veelgi

enam, DP seletuskiri nimetab seda Kaberneeme küla traditsiooniliseks ehituskeelujooneks,

millest järeldub, et kehtiva DP-ga ei ole ette nähtud ehitusõigust DP põhijoonisele kantud

Kaberneeme küla traditsioonilisest ehitusjoonest mere poole. Kaberneeme küla

traditsioonilisele ehitusjoonele on viidatud ka vaidlustatud korralduses (tl 8 pöördel, 3. lõik)

ning vaideotsuses, kus on lisaks käsitletud LKS § 38 lg 4 p 11 kohaldamisega seonduvat (p-

d 13-15; tl 18 pöördel).

Kohus nõustub vaideotsuses tooduga, et korralduses nr 699 ei ole tuvastatud varem

väljakujunenud ehitusjoont, vaid korralduses nr 699 on nenditud fakti, et kehtiva Xxxxxxx

maaüksuse detailplaneeringu põhijoonisel on ära näidatud Kaberneeme küla traditsiooniline

ehitusjoon ning detailplaneeringus näidatud ehitusjoon kulgeb läbi olemasoleva kuuri (15 m2

ehitisealuse pinnaga); samuti on korralduses nr 699 selgitatud, et EhS § 27 lg 4 ei anna võimalust

kehtestatud detailplaneeringujärgset ehitusjoont projekteerimistingimustega nihutada või

muuta; kuna Xxxxxxx kinnistul kehtib DP, mis määrab nimetatud kinnistu ehitusõiguse,

piirangud ja kitsendused, siis ei olnud antud juhul vallavalitsusel vajalik varem väljakujunenud

ehitusjoone tuvastamine (vaideotsuse p 14, tl 18 pöördel). Vaideotsuses on kohaselt selgitatud,

et kuivõrd Xxxxxxx kinnistul kehtib DP, siis ei oma varem väljakujunenud ehitusjoon kehtiva

DP olemasolul õiguslikku tähendust (vaideotsuse p 15; tl 18 pöördel).

37. Eelnevast lähtuvalt on ekslik ka kaebaja seisukoht, et vastustaja seisukohad seoses

väljakujunenud ehitusjoone ja Kaberneeme küla traditsioonilise ehitusjoonega on olnud haldus-

ja vaidemenetluses vastuolulised.

38. Vastustaja on õigesti märkinud, et LKS § 38 lg 4 p 11 kehtib juhul, kui kinnistu osas ei

ole kehtestatud detailplaneeringut (vaideotsuse p 13; tl 18 pöördel). Nimelt on

looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

muutmise seaduse eelnõu (927 SE) seletuskirjas seoses viidatud sättega selgitatud, et seaduses

seni kehtinud sõnastus põhjustas praktikas olukorra, et tiheasutusalal, kus planeerimisseaduse

kohaselt kehtib detailplaneeringu kohustus, tuleks koostada detailplaneering näiteks ka juhul,

kui tiheasutusalal olemasoleva elamu õuele kavatsetakse ehitada abihoonet või muud ehitist,

milleks muidu detailplaneeringu koostamise vajadus puudub. Seega on seadusandja eesmärgiks

reguleerida LKS § 38 lg 4 p-ga 11 juhtusid, mil detailplaneeringut ei ole kehtestatud. Järelikult

olukorras, kus Xxxxxxx kinnistu osas kehtib DP, ei ole LKS § 38 lg 4 p 11 eeldused täidetud.

39. Põhjendamatu on kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest. Kohus nõustub vastustajaga,

et ebavõrdset kohtlemist ei esine, kuivõrd detailplaneeringud on individuaalsed. Kaebaja kui

Xxxxxxx kinnistu omanik ei ole võrreldavas olukorras teiste kinnistu omanikega Jõelähtme

vallas, kelle kinnistute osas on detailplaneering kehtestatud. Seetõttu on asjassepuutumatu ka

kaebusele lisatud vaide lisa 2 (väljavõtted Jõelähtme valla detailplaneeringutest ehitusjoone

osas) (tl 16).

40. Kaebaja alternatiivne seisukoht on, et ehituskeeluvöönd ei laiene kuuri laiendamisele

tulenevalt LKS § 38 lg 5 p-st 2, sest paadikuuri näol oleks tegemist veeliiklusrajatisega, mis

seonduks funktsionaalselt kehtivas DP-s ettenähtud paatide randumisrajatisega. Kohus nõustub

vaidlustatud korralduses toodud põhjendustega (tl 8 pöördel, 4. lõik) ning vaideotsuse

põhjendustega (p-d 16-17, tl 18 pöördel ja tl 19) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165

lg 2). 41. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine ei ole käesoleval juhul

kaalutlusotsus. Ka vaidlustatud otsuses on märgitud, et projekteerimistingimuste väljastamine

on EhS § 32 p 3 alusel seadusega otseselt keelatud (tl 9, 3. lõik). EhS § 27 lg-s 3 toodud fraas

3-16-2496

10(10)

„olemuslik muutmine“ on määratlemata õigusmõiste, mille sisustab kohalik omavalitsus igal

konkreetsel juhul. EhS eelnõu seletuskirjas on § 27 lg 3 osas selgitatud järgmist: „Sätte

kehtestamise eesmärk on piiritleda, millal ei ole lubatav anda detailplaneeringule lisaks

projekteerimistingimusi. Esimesel juhul ei tohi projekteerimistingimusi anda detailplaneeringu

olemuslikuks muutmiseks. Detailplaneeringu olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse

varasemalt kokku lepitud lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole

enam võimalik. See tähendab, et projekteerimistingimusi ei tohiks anda olukorras, kus

tegelikkuses tuleb koostada uus detailplaneering. /…/ Kui muuta ehitusõigust ja sellega

seonduvaid tingimusi, siis tuleb seda pidada detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks.“ (lk

54). Vaidlustatud korralduses on põhjendatud, et projekteerimistingimustega soovitakse muuta

ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi (hoone rajamine DP-ga mitteettenähtud kohta

(ehituskeelualale või kaldakaitsetsooni) ning Kaberneeme küla traditsioonilise ehitusjoone

nihutamine või muutmine), mistõttu on vastustaja õigesti keeldunud projekteerimistingimuste

väljastamisest. Kohus nõustub vaidlustatud korralduses toodud põhjendustega (tl 8 pöördel, 1.-

3. lõik; tl 9, 1.-2. lõik) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib

kohus, et kuivõrd vastustaja on leidnud, et projekteerimistingimustega soovitakse kehtiva DP

lahendust olemuslikult muuta, siis puudus vastustajal kohustus asuda hindama avalikke huve ja

kolmandate isikute huve. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja esitatud

piirnaabrite kirjalikud nõusolekud kuuri suurendamiseks.

42. Eeltoodust tulenevalt on Jõelähtme Vallavalitsuse 01.09.2016 korraldus nr 699 ja

03.11.2016 korraldus nr 860 õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. Seega jääb

kaebus rahuldamata.

43. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, mistõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner kohtunik