3-14-52926/62 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52926

Haldusasi

R.M.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 27.10.2014 maksuotsuse

nr 12.2-3/14074-14 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R.M., esindaja v.adv. Madis Uusorg

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindajad Kristel Uibo ja

Tamara Jänes

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 22. veebruaril 2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MAKSUMENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 30.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14974-1 alusel

maksumenetlust R.M.i suhtes maksustamisperioodil 01.01.2012–31.12.2012 kõikidest tuluallikatest

saadud tulu deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsuse kontrollimiseks. Kontrolli tulemusel

koostas MTA 05.03.2014 kontrollakti nr 12.2-3/14974-12, mille kohaselt kuulunuks R.M.i poolt

täiendavalt tasumisele tulumaks 43 805,15 eurot. Kontrollakti põhjendused olid järgmised.

1) R.M.i pangakontodelt nähtuvalt on tema kontodele 2012. a laekunud kokku 212 989,88 eurot,

väljamakseid on tehtud kokku 210 769,25 euro ulatuses. Laekumised on olnud järgevad: OÜ-lt

Alpine Industrial Inc kokku 113 054 eurot selgitusega „avansi aruanne“, OÜ-lt Garda Lake kokku

10 300 eurot selgitusega „laenuleping“, OÜ-lt Levan kokku 71 330 eurot selgitusega „laenuleping

2“, firmalt Garata SIA 12 300 eurot selgitusega „laenu tagastamine“, sularaha sissemaksed summas

4590 eurot, MTA-lt 618,88 eurot selgitusega „Eestisisese tulumaksu laekumine“, A. E. 397 eurot

selgitusega „ülekanne“ ja A. D. 400 eurot selgitusega „Eesti sisene ülekanne“. Laekunud vahendite

arvelt on R.M. mh teinud isiklikke kulutusi, tasunud pangalaenu, intresse, viiviseid ja laenu

sissenõudmise tasusid, tasunud reisifirma Estravel arveid ning teinud ülekandeid eraisikutele

summas 65 091,90 eurot ja äriühingutele summas 82 166,06 eurot (sh Digiumindustrial OÜ-le 55

890 eurot ja firmale Garata SIA 12 300 eurot).

2) Maksuhalduri 10.09.2013 korraldus teabe ja dokumentide nõudes OÜ-le Alpine Industrial Inc,

11.09.2013 korraldus OÜ-le Garda Lake ja 12.09.2013 korraldus OÜ-le Levan tagastati hoiutähtaja

möödumise tõttu.

3) Olles 2012. a OÜ-de Alpine Industrial Inc ja Garda Lake juhatuse liige ja osanik, oli R.M.il

võimalik äriühingute poolt oma kontole kantud raha kasutada isiklike kulutuste katmiseks.

Maksuvabalt raha kandmine läbi erinevate toimingute oma isiklikele pangakontodele viitab selgelt

isiku tahtlikule käitumisele maksukohustustest kõrvalehoidmiseks. R.M. korraldas raha saamise

enda arvelduskontodele läbi äriühingute arvelduskontode, varjates maksuhalduri eest oma 2012. a

saadud tulu.

2. R.M. esitas 07.04.2014 kontrollaktile eriarvamuse. 10.07.2014 selgitas kaebaja esindaja

maksuhaldurile täiendavalt kaebaja positsiooni.

3. MTA leidis 27.10.2014 maksuotsuses nr 12.2-3/14974-14, et R.M. on 2012. a saanud tulu, kuid

jätnud selle deklareerimata. 2012. a deklareeris R.M. vaid P. M. koolituskulud 445,29 eurot. Tema

tulu tehti kindlaks 2012. a sissetulekute ja väljaminekute analüüsi tulemusel, millest maksuhaldur

järeldas täiendava tuluallika olemasolu, mida R.M. ei ole tuludeklaratsioonis kajastanud. R.M.i

pangakontode analüüsist nähtuvalt on ta teinud isiklikke kulutusi OÜ-de Alpine Industrial Inc,

Garda Lake ja Levan vahendite ning sularaha sissemaksete arvelt 132 699,25 euro ulatuses, mille

maksuhaldur luges isiku maksustatavaks tuluks. Maksuotsuse põhjendused olid järgmised.

1) R.M. selgitas, et ta sai raha A. B. Kontrolli käigus selgus, et A. B. andis 2008. a laenu R.M.i

äriühingule OÜ Ecodiesel. 08.12.2013 selgitas R.M., et A. B. andis OÜ-le Ecodiesel 01.07.2008

sõlmitud laenulepingu alusel laenu 125 000 USD ning 20.11.2008 laenulepingu alusel täiendavalt

160 000 eurot. Majanduslike raskuste tõttu OÜ Ecodiesel raha A. B.le tagasi ei maksnud. 02.08.2010

laenulepingu kohaselt võttis R.M. üle OÜ Ecodiesel kohustuse, kuid tegelikku raha liikumist A. B.,

R.M.i ning OÜ Ecodiesel vahel ei toimunud. Ei ole usutav, et R.M., kellel sissetulekud puudusid,

võtab enda kanda laenukohustusi, mille tasumiseks ei ole tal vahendeid. OÜ Ecodiesel kasutas A.

B. saadud raha oma majandustegevuses, seega ei saanud R.M. seda raha kasutada 2012. a oma

igapäevaste kulutuste katmiseks.

2) R.M.i selgituste kohaselt oli OÜ-lt Alpine Industrial Inc tema kontole laekunud 113 054 eurot

OÜ Ecodiesel laenu tagasimakse, millega OÜ Alpine Industrial Inc tasus oma laenukohustuse OÜ

Ecodiesel ees. Koos eriarvamusega esitas R.M. OÜ Ecodiesel poolt OÜ-le Alpine Industrial Inc

2011. a väljastatud kütuse müügiarved (76 234,80 USD ja 105 500 USD suuruses) ning OÜ-de

Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc vahelised laenulepingud. Laenulepingutest nähtuvalt andis OÜ

Ecodiesel OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu 16.05.2011 laenulepingu kohaselt 11 760 eurot,

08.11.2011 laenulepingu kohaselt 2000 eurot, 06.03.2012 laenulepingu kohaselt 3000 eurot,

03.04.2012 laenulepingu kohaselt 29 000 eurot ja 18.05.2012 laenulepingu kohaselt 3500 eurot

(kokku 49 260 eurot). R.M.i poolt laenu andmise tõendamiseks esitatud OÜ Alpine Industrial Inc

pangakonto väljavõtete kohaselt on R.M. teinud äriühingu kontole 16.05.2011 sularaha sissemakse

11 760 eurot, 08.11.2011 on tehtud kaardiga sularaha sissemakse 1200 eurot, 16.11.2011 400 eurot,

25.11.2011 900 eurot, 06.03.2012 3000 eurot, 03.04.2012 29 000 eurot ning 18.05.2012 3500 eurot

(kokku 49 760 eurot). Maksuhaldur leidis, et sularaha sissemaksed ei tõenda OÜ Ecodiesel poolt

OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu andmist ja ei ole seotud R.M.i kulutustega 2012. a.

3) Eriarvamusele lisatud dateerimata kirjas palus R.M. OÜ Ecodiesel juhatuse liikmena OÜ-l Alpine

Industrial Inc (mille juhatuse liige ta ise oli) tagastada OÜ Ecodiesel laen ja tasuda kauba eest otse

R.M.i pangakontole märkega „Avansi aruanne“. R.M. ei esitanud maksuhaldurile avansiaruandeid,

mis tõendaksid, et tema kui OÜ Alpine Industrial Inc aruandekohustuslik isik oleks äriühingust

saadud raha kasutanud ettevõtte kulutuste kandmiseks. Äriühingute laenu ja arvete maksmine läbi

eraisiku pangakonto, selgitamata konkreetselt, mille katteks raha läheb, ei ole tavapärane. OÜ

Ecodiesel väidetavate majandusraskuste tõttu 2010. a ei ole usutav, et see äriühing andis 2011. ja

2012. a sularahas laenu OÜ-le Alpine Industrial Inc. Esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed,

sest ajal, mil OÜ Ecodiesel andis väidetavalt laenu OÜ-le Alpine Industrial Inc, palus R.M. OÜ-l

Alpine Industrial Inc tagastada laen ja tasuda kauba eest otse R.M.ile. Kuna nii äriühingute antud

kui ka tagastatud laen kirjendatakse raamatupidamises laenukontol, mitte avansiaruande kontol, ei

saa laenu tagasimakse OÜ Alpine Industrial Inc poolt olla märkega „Avansi aruanne“. OÜ Alpine

Industrial Inc kandis seega R.M.i pangaarvele raha tema isiklike kulutuste katmiseks, mitte laenu

tagasi maksmiseks või kauba eest tasumiseks. R.M. oli mõlema äriühingu juhatuse liige ja omanik,

mis võimaldas tal koostada dokumente vastavalt vajadusele.

4) R.M.i poolt esitatud dokument, milles ta palus OÜ-l Alpine Industrial Inc tasuda OÜ-lt Ecodiesel

saadud laen 102 486 USD A. B.le, on vastuolus 02.08.2010 dokumendiga, mille kohaselt R.M. võttis

A. B. poolt OÜ-le Ecodiesel antud laenu üle. Esitatud äriühingute vahelised dokumendid ei tõenda

R.M.i raha tegelikku päritolu. Need ei tõenda ka seda, et R.M.il tekkisid äriühingute laenutehingute

tulemusel sissetulekud, millest ta tegi 2012. a kulutusi. Kohustuste ülevõtmine ei tekita raha juurde.

OÜ Alpine Industrial Inc pangakontole laekus 2012. a raha erinevatelt osaühingutelt. OÜ Alpine

Industrial Inc tegi laekunud rahast ülekandeid R.M.ile, kes kasutas neid isiklikul otstarbel. R.M. ei

ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks tema poolt laenu tagasi maksmine A. B. ja OÜ-le

Ecodiesel.

5) R.M. esitas maksuhaldurile 10.12.2012 laenulepingu, mille kohaselt andis OÜ Garda Lake

R.M.ile laenu 10 300 eurot laenuintressiga 2%. R.M.i poolt laenu andmise tõendamiseks esitatud

äriühingu pangakonto väljavõtte kohaselt on ta 14.01.2013 teinud pangakontole sularaha sissemakse

16 540 GBP (selle päeva kursi kohaselt 19 879,81 eurot). Seega on tasumisele kuuluva laenu 10 300

euro + intressi 206 euro asemel tehtud tunduvalt suurem sissemakse, mistõttu ei ole tõendatud, et

sularahas maksti tagasi just eelnimetatud laen. R.M. ei ole esitanud tõendeid, kust ta sai raha laenu

tagasimakseks, sest tal ei olnud ei 2012 ega 2013. a selleks piisavalt tulu. Eluliselt usutav ei ole ka

see, et laenu tagastaja ei märgi ülekande selgituseks, mille eest ta tasub. Seega on laenu kohta

esitatud dokumendid ebausaldusväärsed.

6) R.M.i väitel oli tal varasemast sääste, kuid säästude olemasolu ta ei tõendanud. Enne

kontrolliperioodi on R.M. võtnud pangast kinnistute soetamiseks laenu ning jätnud laenumaksed

tähtaegselt tasumata. Igapäevaste kulutuste katmine äriühingute raha arvelt, laenude võtmine

pankadest ning ühe laenu refinantseerimine teise arvelt viitavad sellele, et isikul ei jätkunud

varasematest säästudest igapäevaste kulutuste katmiseks, kinnistu soetamiseks ning laenumaksete

korrapäraseks tasumiseks. R.M.i versioonid rahaallikate kohta on kujundatud läbiviidud kontrolli

ajal ning need ei vasta tegelikkusele.

7) R.M. oli OÜ-de Ecodiesel, Alpine Industrial Inc ja Garda Lake juhatuse liige ja osanik ning oli

teadlik, et OÜ-de Alpine Industrial Inc ja Garda Lake rahalised vahendid pärinesid ärilisest

tegevusest, samuti äriühingutel tekkivatest võimalikest maksukohustustest. Äriühingute

maksukohustustest kõrvalehoidmine ja maksuvabalt raha kandmine läbi erinevate toimingute oma

isiklikele pangakontodele viitavad selgelt R.M.i tahtlikule käitumisele maksukohustustest

kõrvalehoidmiseks. R.M.il tekkis 2012. a tulu ja sellelt tulumaksu deklareerimise kohustus. Tulu

deklareerimata jätmine, vastuolulise ja väära info andmine rahaliste vahendite päritolu kohta ja

saadud tulu varjamine on käsitatav tahtliku maksudest kõrvalehoidumisena. Kui maksukohustuslane

ei ole tõendanud mittemaksustatava tulu olemasolu, kuulub tulu maksustamisele sõltumata täpse

tululiigi määramisest. Seega ei pea maksuhaldur tuvastama tulu liiki. R.M. ei tõendanud, et

kulutused on tehtud laenude või säästetud tulu arvelt. Ta on 2012. a saadud tulu varjanud ning tema

pangakontole laekunud 132 699,25 eurot on R.M.i isiklik tulu.

8) MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma, kui

maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, võttes arvesse kõiki tähendust

omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks (MKS § 92 lg 3). MKS § 94 lg 1

kohaselt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad

asjaolud hindamise teel. Praegusel juhul on hindamine lubatud. MTA tegi tulu kindlaks sissetulekute

ja väljaminekute analüüsi tulemusena. Võttes arvesse eriarvamuses esitatud ning faktiliselt

tõendatud R.M.i väljaminekuid 78 070 euro ulatuses, kohustas MTA R.M.i tulumaksuseaduse

(TuMS) § 44 lg 1 ja § 16 lg 3 rikkumisest tulenevalt tasuma täiendavalt tulumaksu 27 410,45 eurot.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.06.2015 otsusega (tervikotsus 18.09.2015) R.M.i kaebuse,

tühistas maksuotsuse ning mõistis MTA-lt välja kaebaja menetluskulud 5263 eurot. Kohus leidis, et

maksumenetluses

on

rikutud

menetlusnorme,

selgitamiskohustust

ja

uurimispõhimõtet.

Maksumaksjalt dokumentide saamine oli nõuetekohaselt vormistamata. Kohtu hinnangul oleks

kaebaja vajanud maksumenetluses tõlki. Maksuhaldur ei ole piisavalt pingutanud A. B. seletuste

saamiseks. Maksuhaldur ei ole kaebaja väiteid laenuskeemi kohta sisuliselt analüüsinud. Pole

arusaadav, miks maksuotsuses on arvestatud maksukohustust vähendavate asjaoludena kaebaja

07.04.2014 eriarvamuses toodud ning tõendatud väljaminekuid summas 78 070 eurot. Kohus leidis,

et maksuhaldur on teinud oletusi maksumaksja kahjuks ja tühistas seetõttu maksuotsuse.

5. Tallinna Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas 18.08.2016 tehtud otsuses, et halduskohtu

menetluslikud etteheited maksumenetlusele ja maksuotsusele ei olnud põhjendatud ja maksuotsus

ei ole selliste põhjendamispuudustega, mis tooks kaasa selle ebaselguse ja tühistamise. Kaebaja on

mõistnud, mida talle ette heidetakse. Ka väidetava keelebarjääri esinemine ei ole maksuotsuse

tühistamise aluseks. Kaebaja ei ole maksumenetluses tuginenud asjaolule, et ta ei mõista toimuvat.

Kaebaja on maksuhalduri korraldustele ja muudele pöördumistele vastanud. Kaebajale ei keelatud

tõlgi kasutamist või esindaja kaasamist. Samuti ei tingi maksuotsuse tühistamist asjaolu, et

dokumendid ei ole ajaliselt järjestatud või on dateerimata. Kaebaja ei vaidle vastu asjaolule, et osad

dokumendid esitati pärast kontrollakti saamist. Ringkonnakohus osundas, et halduskohus ei ole

otsuses selgitanud, milliseid jõupingutusi oleks maksuhaldur pidanud asjaolude väljaselgitamiseks

veel tegema. Kuivõrd halduskohus oli maksuotsuse tühistanud vaid selle formaalse õigusvastasuse

tõttu, ei ole maksu määramise sisulist õiguspärasust esimese astme kohtu poolt kontrollitud. Kuna

ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud maksuotsusel selle tühistamist vältimatult tingivaid puudusi,

tühistas ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks

(HKMS § 199 lg 2 p 2). Halduskohus ei olnud maksuotsuse tegemise aluseks olnud tõendeid

hinnanud ega maksuotsuse sisulist õiguspärasust puudutavaid väiteid analüüsinud. Seega ei ole

otsust olulises ulatuses põhjendatud. Vastava puuduse kõrvaldamine ringkonnakohtus piiraks poolte

menetlusõigusi, sest olukorras, kus alles ringkonnakohus asub kõiki asjas olevaid tõendeid hindama,

ei oleks pooltele tagatud piisavat edasikaebeõigust (HKMS § 211 lg 1 ls 1). Eelnevat arvestades

rahuldas ringkonnakohus Maksu- ja Tolliamet apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse

ning saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

KAEBUS JA NÕUE

6. R.M.i 26.11.2014 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuse (täiendatud 01.04.2015), kus ta taotleb

maksuotsuse tühistamist, põhjendused olid järgmised:

1) Maksuhaldur on kaebaja maksustatavat tulu püüdnud tuvastada tema väljaminekute kaudu,

rakendades hindamise teel maksustamist. Kulutused olid aga tehtud kaebajale hüvitatud

laenukohustuse, st mittemaksustava tulu arvelt. Kaebaja finantsvahendid pärinevad temaga seotud

äriühingutelt, kes maksid talle laenu tagasi. Laenu tagasimaksmise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja

oli üle võtnud OÜ Ecodiesel poolt A. B. võetud kaks laenu. Seda kinnitas 01.11.2013 kirjalikus

selgituses ka A. B.. Laenukohustuse ülevõtmisega samal päeval sõlmisid kaebaja ja OÜ Ecodiesel

laenulepingu, millega kaebaja andis OÜ-le Ecodiesel laenu 255 000 eurot. Laenulepingu sõlmimise

eesmärk oli OÜ Ecodiesel A. B. ees olnud kohustuse üleandmine kaebajale, kellest sai seega OÜ

Ecodiesel uus võlausaldaja. OÜ Ecodiesel maksis A. B. kaebaja eest laenu tagasi 58 000 USD ning

samas summas vähenes OÜ Ecodiesel kohustus kaebaja ees.

2) OÜ-lt Alpine Industrial Inc kaebaja kontole laekunud summa ei ole kaebaja maksustatav tulu.

OÜ Ecodiesel andis OÜ-le Alpine Industrial Inc sularahas laenu ning müüs talle kütust. Kütuse

müügitehingute õigsust on maksuhaldur kontrollinud. OÜ Ecodiesel palus kirja teel OÜ-l Alpine

Industrial Inc tagastada laen ning tasuda kauba eest kaebaja kontole, kuna maksuhaldur oli OÜ

Ecodiesel pangakonto arestinud. Selle tulemusel vähenes OÜ Alpine Industrial Inc kohustus OÜ

Ecodiesel ees ning OÜ Ecodiesel kohustus R.M.i ees (OÜ Alpine Industrial ülekanne kaebajale).

Kaebaja 13.01.2012 kirja alusel tasus OÜ Alpine Industrial kaebaja eest ka otse A. B. 102 486 USD.

Kokku 113 054 eurot, mis laekus ülekannetena OÜ-lt Alpine Industrial Inc kaebaja pangakontole

selgitusega „Avansi aruanne“, oli tegelikkuses OÜ Ecodiesel laenu tagasimakse kaebajale.

3) OÜ-lt Levan kaebaja kontole tehtud maksed ei ole kaebaja maksustatav tulu. OÜ Alpine Industrial

Inc oli laenulepingu nr 2 alusel andnud OÜ-le Levan laenu 72 110 eurot ning palunud selle tagastada

kaebaja pangakontole. Sellega tasus OÜ Levan laenu OÜ Alpine Industrial Inc ees, samas summas

vähenes OÜ Alpine Industrial Inc kohustus OÜ Ecodiesel ees ning OÜ Ecodiesel kohustus kaebaja

ees.

4) OÜ Garda Lake poolt kaebaja pangakontole laekunud summad ei ole kaebaja maksustatav tulu,

vaid äriühingult võetud laen, mille kaebaja tagastas koos intressidega 14.01.2013 sularahas.

5) Garata SIA-lt laekunud rahad ei ole kaebaja maksustatav tulu. Kaebaja andis Läti äriühingule

27.11.2012 laenu 12 300 eurot, mille äriühing 14.12.2012 samas summas tagastas.

6) Maksusumma määramiseks valitud metoodika on vale. Maksuhaldur on maksu määranud

hindamise teel, ehkki info isiku finantsvahendite suuruse ja päritolu kohta on olemas. Maksuotsuses

ei selgitata, miks vähendas maksuhaldur isiku tehtud kulutusi, võrreldes kontrollaktis esitatud

summaga ning jättis osa väljamakseid maksustatavaks tuluks lugemata. Sellisena ei ole maksuotsus

põhjendatud ning sellest ei nähtu selget faktilist alust maksusumma määramiseks. Kaebaja

pangakontole on laekunud rohkem raha kui on tehtud kulutusi. Maksuhaldur ei ole analüüsinud, kas

laekunud raha oli maksustatav või mittemaksustatav tulu, määrates maksusumma üksnes kulutuste

mahu alusel. Sellega rikkus maksuhaldur MKS §-st 11 tulenevat uurimiskohustust. Ka Riigikohus

on selgitanud, et olukorras, kus esinevad otsesed tõendid, mida maksustamise seisukohalt on

võimalik ja tuleb arvesse võtta, puudub alus täiendava maksusumma määramiseks hindamise teel.

7) Maksuotsuse väited ja seisukohad on valed. Maksuhaldur tähtsustas üle OÜ Alpine Industrial Inc

poolt kaebaja pangakontole tehtud ülekande selgitust „Avansi aruanne“. Kaebaja ei esitanud

avansiaruandeid lisana, sest selliseid aruandeid ei eksisteeri. Kuivõrd R.M. ei valda eesti keelt, eksis

ta selgituse märkimisel. Maksuhaldur ei selgita oma seisukohta, miks pidid OÜ-l Ecodiesel 2010. a

algul esinenud ajutised likviidsusprobleemid takistama äriühingul 2011. ja 2012. a sularahas laenu

andmast. Maksuhaldur on laenulepingud ja laenu andmise seadnud kahtluse alla paljasõnaliselt ning

sõltumata asjaolust, et sularaha sissemaksed OÜ Alpine Industrial Inc pangakontole on reaalselt

toimunud. Kaebaja ei ole oma võlgnevust A. B. tagasi maksnud, vaid kasutas enda kontole enda

poolt antud laenu katteks laekunud raha oma isiklike kulutuste katmiseks. Seega ei saa kaebaja

esitada tõendeid laenu tagasimaksmise kohta A. B. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub kasutatud raha

päritolu.

8) Maksuhaldur viitab võimalusele, et kaebajale tehtud väljamaksete eesmärk võis olla rahaliste

vahendite OÜ-dest Alpine Industrial Inc ning Garda Lake maksuvabalt väljaviimine, kuid ei ole neid

äriühinguid uurimiskohustust rikkudes maksumenetlusse kaasanud, ehkki maksuotsus mõjutab igal

juhul nende õigusi ja kohustusi.

9. Apellatsioonkaebuses on kaebaja lisanud, et:

1) Saadud raha kasutas kaebaja oma kulutuste katteks, mitte ei tasunud oma kohustust A. B. ees, ja

seetõttu ongi kaebaja jätkuvalt A. B. võlgu.

2) Eriarvamusele lisatud dokumente ei saa lugeda ebausaldusväärseks, kuna need olid esitatud

maksumenetluses.

3) Maksuhalduri avaldused seoses kaebaja ning OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc vaheliste

laenudega on vastuolulised. Maksuhaldur ei pea OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc vahelist

laenulepingut usaldusväärseks ega laenu andmist toimunuks, asudes samas seisukohale, et OÜ-l

Ecodiesel puudusid majandusraskused, kuna ta andis OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu.

4) OÜ Ecodiesel ei olnud 2010. a püsivalt maksejõuetu, vaid esinesid üksnes mh ka maksuhalduri

tegevusest tingitud likviidsusprobleemid. Laenu andmine OÜ-le Alpine Industrial Inc toimus 2011.

ja 2012. a. Lisaks moodustas OÜ Ecodiesel poolt antud laen üksnes ühe osa summadest, mille OÜ

Alpine Industrial Inc hiljem kaebajale maksis. Teise osa moodustas OÜ Ecodiesel poolt müüdud

kauba eest tasumine.

5) Kaebaja on selgitanud, et makseid A. B.le teostasid OÜ-d Ecodiesel, Alpine Industrial Inc ja

Garda Lake ning tema korraldas nende maksete teostamise. Kaebaja palus äriühingutel otse A. B.le

tasuda summad, mis äriühingud pidanuks maksma temale.

6) Asjaolu, milline oli kaebaja majanduslik seis laenukohustuse ülevõtmise hetkel, ei saa tõendada,

et kaebaja kohustust üle ei võtnud. Lisaks on maksuhalduri analüüs kaebaja majandusliku seisu

kohta pealiskaudne ning tuvastatud ja arvesse võetud pole isikule kuuluvate väärtpaberite väärtust,

vallasvara, nõudeid kolmandate isikute vastu jmt.

7) OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc laenulepingute ja sularaha sissemaksete vahel on selge

seos – sularaha sissemaksed on tehtud laenulepingu sõlmimisega samal päeval ja laenulepingutes

märgitud summades. Kuna sissemaksed on tehtud sularaha sissemakse automaati kasutades, ei saa

seal sissemaksele selgitust lisada. Ehkki OÜ Alpine Industrial Inc poolt kaebajale tehtud ülekande

selgitus ei selgita ülekande sisu parimal võimalik viisil, on see puudus tingitud kaebaja puudulikust

eesti keele oskusest ega saa olla aluseks täiendava maksusumma määramisele, kui muude tõenditega

on tõendatud maksete tegelik sisu. Isegi kui maksuhalduri arvates ei teinud sissemakseid OÜ

Ecodiesel, andes laenu, vaid kaebaja eraisikuna, jääb arusaamatuks, miks ei võtnud maksuhaldur

seda asjaolu maksusumma määramisel arvesse. Seevastu on maksuhaldur maksuotsuses

maksusummat vähendava asjaoluna arvesse võtnud 9880 eurot, mille kaebaja OÜ-le Alpine

Industrial Inc üle kandis.

8. Peale ringkonnakohtu otsust kaebaja halduskohtule kirjalikke seisukohti ei esitanud.

9. Halduskohtu 22.02.2017 istungil lisas kaebaja, et:

1) Maksuhaldur ei ole kaasanud maksumenetlusse äriühinguid, keda kaebaja maksuotsus puudutab.

Kui kaebajale on teinud väljamakseid Alpine Industrial OÜ ja Levan OÜ, siis tekib küsimus, kas

need väljamaksed ei peaks olema maksustatud äriühingute tasandil kui nende jaoks ettevõtlusega

mitteseotud kulu, varjatud dividendi väljamakse või erisoodustus.

2) Isegi kui Ecodiesel OÜ maksuraskused või vabade finantsvahendite puudumise küsimus ei olnud

tõendatud, siis olukorras, kus laenuandja eelistab juriidilisest isikust võlgnikule füüsilist isikut (kes

vastutab kogu oma varaga), ongi selline asjaolu määrava tähtsusega. Kui füüsiline isik sellega nõus

on, ei ole oluline, kas eelmisel võlgnikul(äriühingul) olid mingisugused rahalised raskused või mitte.

Seega ei ole tähtis, millistel kaalutlustel A. B. otsustas võlgniku asendamise vajaduse. Sealhulgas ei

loe, kui hästi A. B. oli teadlik R.M.i rahalisest seisust.

3) Maksuhaldur heitis ette, et äriühingud maksid A. B.le tagasi laenu veel 2012. aastal, kuigi R.M.

võttis selle kohustuse üle 2010 aastal. Need äriühingud maksidki R M. eest seda raha, R.M. on ise

seda palunud.

4) Jääb küsimus, miks maksustati R.M.i kui füüsilist isikut, mitte äriühinguid, kes tegid talle

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.

VASTUSTAJA VASTUS

10. Maksu- ja Tolliamet vaidles 09.01.2015 (täiendatud 20.03.2015) kaebusele vastu ning palus jätta

see rahuldamata, põhjendades oma seisukohta järgnevaga:

1) Kaebaja esitas kontrolli käigus raha saamise allikate kohta erinevaid versioone. Seletustes

mainitud laenulepinguid kontrolli käigus maksuhaldurile ei esitatud. Maksuhalduri palvele esitada

enda ning OÜ-de Garda Lake ja Alpine Industrial Inc vahelised laenulepingud vastas kaebaja

29.05.2013 seletustes lausega „Pole vaja“. Dokumendid endaga seotud äriühingute vaheliste laenude

ja arvete kohta esitas kaebaja alles koos eriarvamusega, mistõttu ei ole need piisavalt usaldusväärsed

ega tõenda asjaolu, et tegemist on kaebaja mittemaksustatava tuluga. Äriühingute laenude ja arvete

maksmine läbi eraisikute konto ning ilma konkreetsete selgitusteta ei ole tavapärane. Äriühingute

dokumentidest ei nähtu, kust on kaebaja kontodele kantud raha pärit.

2) Maksuotsuse ja kontrollakti erinevus tuleneb maksusumma muutmisest seoses eriarvamuses

esitatud dokumentidega. Maksuhalduri seisukohti, tõendite pinnalt tehtud järeldusi, õiguslikke

aluseid ning põhjendusi maksuotsuses muudetud ei ole. Maksuhaldur arvestas maksukohustust

vähendavate asjaoludena tõendatud väljamakseid kaebaja kontolt OÜ-dele Digiumindustrial ja

Alpine Industrial Inc ning SIA-le Garata. Maksuotsuses on selgitatud, et summat 78 070 eurot

arvestab maksuhaldur maksukohustust vähendava asjaoluna, sest faktiliselt on tõendatud

väljaminekud OÜ-le Digiumindustrial, Garata SIA ja OÜ-le Alpine Industrial Inc (tagastatud 9880

eurot). Kaebaja pangakontolt nähtub, et 27. ja 28.11.2013 on OÜ Levan kandnud kaebaja arvele 71

330 eurot, millest kaebaja on 27.11.2013 kandnud 12 300 eurot Garata SIA-le ja 28.11.2013 kokku

55 890 eurot OÜ-le Digiumindustrial. Ülejäänud osa OÜ Levan poolt kaebaja kontole kantud rahast

(3140 eurot) jäi kaebaja kontole isiklikeks kulutusteks. Garata SIA kandis kaebaja arvele 12 300

eurot tagasi. Tagasi on kantud ka OÜ Alpine Industrial Inc poolt kaebaja arvele mitmes osas

laekunud 9880 eurot. Kuivõrd kulupõhise hindamise teel maksustamisel käib tulu tuvastamine läbi

kulutuste, on maksustamise summast välja jäetud kaebaja kontolt tehtud väljamaksed eelnimetatud

summades (kokku 78 070 eurot), mida kaebaja ei kasutanud isiklike kulutuste katmiseks.

3) Kuna maksukohustuslase poolt esitatud tõendid olid puudulikud, ebapiisavad ja

mitteusaldusväärsed, oli alus maksu määramiseks MKS § 94 alusel hindamise teel. Maks määrati

kulupõhiselt. Kulupõhise hindamise teel käib tulu arvestamine läbi kulutuste.

4) OÜ-de Ecodiesel ja Alpine Industrial Inc laenu kohta esitatud dokumendid ei tõenda laenu

andmist, sest need ei ole usaldusväärsed – need esitati alles koos eriarvamusega, OÜ Ecodiesel oli

2010. a väidetavalt majanduslikes raskustes, mis tavaolukorras välistab laenude andmise, ning

sularaha sissemaksetelt ei nähtu, kes need tegi, ega ka muud selgitust. OÜ Ecodiesel

majandusraskuste kestust kinnitab äriühingu 2012. majandusaasta aruanne, mille kohaselt äriühingu

eelmiste aastate 661 698 euro suurusele kahjumile lisandus jooksva aasta kahjum 44 772 eurot ning

äriühingu käive 2012. a oli 31 724 eurot.

5) 02.08.2010 leping kaebaja ja A. B. vahel on kas fiktiivne või sõlmitud selliselt, et selle alusel

andis A. B. kaebajale sularahas laenu ja 2012. a kasutas kaebaja oma isiklike kulude katmiseks

peamiselt OÜ-lt Alpine Industrial Inc saadud summasid.

11. Apellatsioonkaebuses lisas vastustaja, et

1) OÜ Ecodiesel väidetavad majanduslikud raskused ei ole tõendatud, seega polnud põhjendatud

kaebaja poolt laenukohustuse ülevõtmine ning selle oma varaga tagamine. Kaebaja väitel maksid

OÜ-d Ecodiesel, Alpine Industrial Inc ja Garda Lake raha A. B. tagasi vastavalt 2011, 2012 ja 2013.

a, kuid 02.08.2010 laenulepingust tulenevalt pidanuks äriühingud maksma raha kaebajale.

Vastuolud esinevad ka kaebaja ja A. B. ütlustes laenu tagasimaksmise kohta. A. B. ütluste kohaselt

tuli 01.11.2013 seisuga kaebajal talle tasuda veel ligikaudu 111 635 eurot, kuid kaebaja ütluste

kohaselt ning 2008. a juuli valuutakurssi arvestades on A. B.le tagasi makstud 268 834 eurot, kuigi

laenusummaks oli 255 000 eurot.

3) 2010. a puudus kaebajal võimekus laenukohustust üle võtta ning varad, millega laenukohustust

tagada. Tõendatud ei ole ka see, et OÜ Levan poolt kaebaja kontole kantud raha oli OÜ Alpine

Industrial Inc poolt OÜ-le Levan antud laenu tagastamine kaebaja kontole. 27.11.2012 kuupäevaga

dokument, milles kaebaja kui OÜ Alpine Industrial Inc juhatuse liige palub laenu tagastada enda

kontole, on koostatud tagantjärele, sest sel kuupäeval ei olnud kaebaja enam OÜ Alpine Industrial

Inc juhatuse liige.

4) Tulumaks määrati MKS § 94 alusel hindamise teel, kuna kaebaja kulud ületasid 2012. a tema

deklareeritud tulusid ning puudusid usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kulutused on tehtud

laenude või varasematel perioodidel säästetud maksustatud tulude arvel. Kaebaja pangakontode

väljavõttelt ei nähtu 2012. a alguses mingeid sääste. Hindamise teel maksustamise vältimiseks pidi

kaebaja tõendama, et kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või

laenude arvel, ning looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Kaebaja väited vale

maksustamise metoodika kasutamise osas ei oma tähtsust. Maksuhaldur ei oleks saanud hindamist

kasutada siis, kui tal oleks olnud teada, millisest tuluallikast raha tegelikult pärit on. Asjaolu, et tegu

oli äriühingute poolt kaebaja kontole kantud rahaga, ei tõenda raha päritolu. Kaebaja on oma

kontodele kantud raha kasutanud oma igapäevaste kulutuste tarbeks, mitte tagastanud seda A. B.le.

Seega luges ka kaebaja saadud raha enda tuluks. A. B. ja kaebaja vahel sõlmitud laenulepingu

kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks 02.08.2011.

12. Peale ringkonnakohtu otsust vastustaja halduskohtule kirjalikke seisukohti ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis

ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. MTA on

vaidlustatud 27.10.2014 maksuotsuses nr 12.2.-3/14974-14 piisavalt, veenvalt ja ammendavalt

põhjendanud, miks R.M.ile määrati 2012. aasta eest tulumaks. Kohus analüüsib otsuses kaebaja

poolt kohtumenetluses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuses

välja toodud asjaolusid. Kohus ei leidnud peale asja sisulist läbivaatamist asjaolusid, mis oleks

toonud kaasa maksuotsuses toodud põhjenduste ebaõigsust. Kohus viitab siinkohal HKMS 165

lõikele 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud

väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis

või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei

pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

Kohus leiab, et kulupõhine maksustamine oli põhjendatud. Kaebaja ei ole iseenesest vaielnud vastu

sellele, et kulutused, mis tema kontodelt 2012. aasta jooksul tehtud on, on isiklikud. Maksuhaldur

heidab ette isiklike kulutuste tegemist summas 132 699,25. Maksuotsuses ei ole isiklikuks

kulutuseks loetud väljaminekuid 78 070 euro ulatuses. Kaebaja põhiline vastuväide on, et tema

kontole laekusid laenude tagasimaksed ning alternatiivne väide, et tulumaksu oleks pidanud

määrama väljamaksete tegijale, mitte kaebajale. Kohus ei nõustu kumbagi väitega.

14. Esiteks nõustub kohus maksuhalduriga, et OÜ-lt Alpine Industries Inc, OÜ-lt Garda Lake ja OÜ-

lt Levan kaebaja kontole 2012. aastal laekunud summad ei olnud A. B. ega OÜ Ecodiesel laenu

tagasimaksed, vaid kaebaja tulu. Maksuhalduri sellist järeldust kinnitavad peamiselt järgmised

maksumenetluses tuvastatud asjaolud.

15. Kaebaja on andnud maksumenetluses 2012. aastal kulutatud raha päritolu kohta erinevaid ütlusi.

15.05.2013 edastas ta maksuhaldurile e-kirja, milles selgitas, et tema 2012. aasta igakuine sissetulek

oli umbes 1700 eurot, mis tulenes 2010. aastal laenatud vahenditest (samas kulus tal 2012. a kuus

ca 4100 eurot). Kaebaja sõnul laenas ta 2010. aastal A. B.lt 255 000 eurot sularahas, millest on

tagastanud 158 295 eurot. Samal kuupäeval esitas ta maksuhaldurile ka laenulepingu, mille kohaselt

Läti kodanik A. B. laenas talle 255 000 eurot sularahas tagastamistähtajaga 02.08.2011. A. B.lt raha

laenamist kinnitas kaebaja veelkord üle 29.05.2013 ja 06.06.2013.

16. Maksuhaldur tegi 29.07.2013 A. B. tulude kohta päringu Läti maksuametile ja sai 09.08.2013

vastuseks, et isikul tulud puuduvad, viimane tulu oli 2008. aastal ja 2012. aastast on ta invaliid.

Täiendava päringu peale kuulas Läti maksuamet A. B. ka üle ja järeldas saadud andmetest, et ta ei

ole R.M.ile isiklikult kunagi laenu andnud. A. B. väitis, et andis 2008. aastal laenu OÜ-le Ecodiesel

125 000 USD ja 160 000 eurot. Kuna OÜ Ecodiesel ei tagastanud laenu, sõlmiti 02.08.2010

kokkulepe, et OÜ Ecodiesel asemel tasub laenu R.M. (laenusumma 255 000 eur). Tagasimakseid A.

B.le tegid reaalselt vaid OÜ Alpine Industrial Inc, OÜ Ecodiesel ja OÜ Garda Lake. OÜ-le Alpine

Industrial Inc, OÜ-le Levan ja OÜ-le Garda Lake saadetud teabekorraldused eelnimetatud andmete

kontrollimiseks tagastati hoiutähtaja möödumisel. Maksuhalduri veelkordsele küsimusele

08.12.2013 kinnitas kaebaja, et ta kandis oma 2012. aasta isiklikud kulutused A. B.lt saadud rahast.

17. Saadud info põhjal koostas maksuhaldur 05.03.2014 kontrollakti. Hiljem on asunud R.M. aga

maksuhaldurile väitma, et ta isiklikult raha A. B.lt ei saanud, vaid raha kandis A. B. OÜ Ecodiesel

pangakontole. Peale kontrollakti saamist oli kaebajal ühtäkki maksuhaldurile esitada 9 laenulepingut

(01.07.2008 ja 20.11.2008 A. B. laenuandjana ja OÜ Ecodiesel laenusaajana, 02.08.2010 A. B.

laenuandjana ja R.M. laenusaajana ning 16.05.2011, 08.11.2011, 06.03.2012, 03.04.2012 ja

18.05.2012 Ecodiesel OÜ laenuandjana ja Alpine Industrial Inc laenusaajana ning 10.12.2012 OÜ

Garda Lake laenuandjana ja kaebaja laenusaajana). Lisaks esitas kaebaja alles eriarvamusega

äriühingute ja kaebaja vahelised avaldused selle kohta, kellele oma võlad tasuda. Kuna kaebaja pole

toonud esile adekvaatseid põhjusi, miks ta neid lepinguid maksuhaldurile varem ei saanud esitada,

pidas maksuhaldur neid põhjendatult ebausaldusväärseteks.

18. A. B. ja OÜ Ecodiesel vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks

02.08.2011. Kaebaja on aga oma kontodele kantud raha kasutanud oma igapäevaste kulutuste

tarbeks, mitte tagastanud seda A. B.le. Seega luges ka kaebaja saadud raha enda tuluks. Ei nähtu, et

kaebaja oleks A. B.le mingitki summat tagastanud. Puuduvad andmed, et A. B. oleks asunud võlga

kaebajalt sisse nõudma. Laekunud summasid kasutas kaebaja nagu oma raha ja seetõttu luges

maksuhaldur seda õieti kaebaja tuluks.

19. OÜ Ecodiesel ei saanud 2011. aastal OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu anda, kuna OÜ Ecodiesel

oli 2010. aastaks majanduslikes raskustes (tema võlg läks sel põhjusel üle R.M.ile) ja 2012. aastal

oli aga juba maksuhaldur ka kontod arestinud. Kaebaja 2011. a tehtud sularaha sissemaksed OÜ

Alpine Industrial Inc pangakontole ei tõenda OÜ Ecodiesel poolt laenu andmist OÜ-le Alpine

Industrial Inc. Sissemaksete juures puudub igasugune selgitus, kuid mõistlik ettevõtja

dokumenteeriks sarnases olukorras laenu andmise. Kuna väidetav laenu andmine toimus sularahas,

ei oleks OÜ-l Ecodiesel sellises olukorras võimalik tõendada, et ta OÜ-le Alpine Industrial Inc laenu

üle andnud on, mis teeb laenu andmise ebausutavaks.

20. Kohus ei pea usaldusväärseks kaebaja esitatud kuupäevata kirja, mille kohaselt R. M. OÜ

Ecodieseli esindajana palus OÜ-l Alpine Industrial Inc tagastada laen kaebaja pangakontole

märkega „Avansi aruanne“. Selline tõend on loodud ilmselgelt tagantjärele õigustamaks OÜ-lt

Alpine Industrial Inc kaebaja kontole laekunud ülekannete selgitusi „avansi aruanne“. Mingeid

avansi aruandeid kaebaja esitanud ei ole ning ta ka ei väida, et neid olemas oleks. Ei ole eluliselt

usutav, et kaebaja selle sõnapaari tähendust ei teadnud ja selline selgitus oleks tekkinud

ülekannetesse puuduliku eesti keele oskuse tõttu.

21. See, et R.M. võttis OÜ-lt Ecodiesel laenukohustuse üle (A. B. ees), ei ole samuti eluliselt usutav.

Kaebaja sissetulek laenu ülevõtmise ajal (02.08.2010) oli samas suurusjärgus miinimumpalgaga ja

ta kasutas oma igapäevasteks kulutusteks raha, mis väidetavalt ei kuulunud talle. On väheusutav, et

kaebaja võtaks sellises olukorras endale veel kohustusi juurde. Kontrollaktis on osundatud ka, et

kaebaja jäi samal perioodil võlgu pangale laenumaksetega (lk 6 viimane lõik). Samuti ei ole tõendeid

selle kohta, et A. B. oleks hakanud laenu OÜ-lt Ecodiesel sisse nõudma, mis oleks tinginud kaebaja

poolt laenukohustuse ülevõtmise. Samuti ei ole usutav, et A. B. andis täiendava kindlustunde R.M.i

poolt laenu tagamine viimase varaga, kuna ei nähtu, et kaebajal oleks olnud vara, millega sellises

suuruses kohustuste eest vastustada. Laenukohustuse ülemineku seab kahtluse alla ka see, et

väidetavaid tagasimakseid on teinud äriühingud, mitte kaebaja, kes väidetavalt laenukohustuse üle

võttis. OÜ Ecodiesel ja OÜ Alpine Industrial Inc vahelise laenusuhte teeb ebausutavaks ka see, et

praktiliselt samal ajal, kui OÜ Ecodiesel andis väidetavalt sularahas laenu OÜ-le Alpine Industrial

Inc, on R.M. palunud Alpine Industrial Inc-l tagastada OÜ-lt Ecodiesel saadud laen ja tasuda OÜ-lt

Ecodiesel saadud kauba eest otse R.M.ile. Seega ei ole OÜ Ecodiesel laenukohustus tegelikult

kaebajale üle läinud.

22. Eelkirjeldatud põhjustel ei saa kaebaja pangakontole laekunud summad olla laenu tagasimaksed

OÜ-le Ecodiesel ega A. B.le. Kohus nõustub seetõttu vastustajaga, et sellise kohustuse üle võtmise

skeemiga on kaebaja püüdnud jätta mulje mittemaksustatava tulu olemasolust, mille arvelt ta sai

isiklikke kulutusi teha ilma, et tal oleks sel perioodil olnud deklareeritud tulu ning eelmistest

perioodidest jäänud sääste.

23. Tõendatud ei ole ka see, et OÜ Levan poolt kaebaja kontole kantud 71 330 eur oli OÜ Alpine

Industrial Inc poolt OÜ-le Levan antud laenu tagastamine kaebaja kontole. Alpine Industrial OÜ ja

OÜ Levan vahelist laenulepingut maksuhaldurile esitatud ei ole. 27.11.2012 kuupäevaga dokument,

milles kaebaja kui OÜ Alpine Industrial Inc juhatuse liige palub laenu tagastada enda isiklikule

kontole, on kohtu hinnangul koostatud tagantjärele, mida näitab juba see, et sel kuupäeval ei olnud

kaebaja enam OÜ Alpine Industrial Inc juhatuse liige (ta oli seda 11.04.2011-23.11.2012). OÜ

Alpine Industrial Inc bilansis ei olnud kajastatud äriühingu kohustusi juhatuse liikme ees, 2012. a

majandusaasta aruannet ei olnud esitatud. Kuna OÜ-lt Alpine Industrial OÜ-le Levan ja OÜ Levan

laenu tagasimaksmise vahel otse kaebajale on vaid üks päev, näitab seegi, et vaidlusalune summa

oli tegelikult kaebaja tulu, mis laekus kaebaja kontole läbi OÜ Levan konto.

24. Maksuhalduri järeldused, et OÜ-lt Garda Lake laekunud 10 300 eurot ei olnud kaebajale

väidetavalt antud laen, on samuti õiged. Kuu aega hiljem (14.02.2013) sularahas OÜ Garda Lake

kontole R.M.i poolt sissemakstud 16 540 naela (päeva kursiga 19 879,81 eurot) ületab väidetavat

laenusummat koos intressiga ligi kaks korda ja ei saa seetõttu olla seotud väidetava laenuga, seda

enam, et laenu tagasimaksega seostuv selgitus sissemakse juures puudub. Ei ole usutav, et mõistlik

isik tagastab laenu, märkimata seda otsesõnu makse selgituseks. Selgusetuks jääb, kust oleks R.M.il

pärinenud raha laenu tagasimakseks, kui tal 2012. aastal tulu ei olnud. Seega pole laenu seniajani

tagasi makstud. Ka kahandab selgituste usaldusväärsust see, et kaebaja esitas väite nimetatud laenu

kohta alles peale kontrollaktiga tutvumist.

25. Kokkuvõtlikult on maksuhaldur õigesti järeldanud, et OÜ Alpine Industrial Inc, OÜ Levan ja

OÜ Garda Lake pangakontodelt kaebaja kontole tehtud ülekanded oli kaebaja tulu.

26. Nõustuda tuleb vastustajaga, et kuna kaebaja oli juhatuse liige nii OÜ-s Ecodiesel, OÜ-s Alpine

Industrial Inc kui ka OÜ-s Garda Lake, oli tal võimalus koostada dokumente vastavalt vajadusele.

Eriarvamusega koos esitatud lepingud on küll esitatud maksumenetluses, ent nende usaldusväärsust

kahandab asjaolu, et kaebaja ei esitanud neid kohe kui maksuhaldur kõiki asjaomaseid dokumente

nõudis, vaid alles peale kontrollaktist maksuhalduri positsiooni teadasaamist. Siin ei saa kaebaja

vabandada end välja vähese keeleoskusega, kuna esiteks on Tallinna Ringkonnakohus leidnud

käesolevas asjas 18.08.2016 tehtud otsuses, et kuna kaebaja ei ole maksumenetluses tuginenud

asjaolule, et ta ei mõista toimuvat, ei ole väidetav keelebarjäär maksuotsuse tühistamise aluseks.

Kohus leiab ka, et kui kaebajal oleksid eriarvamusega esitatud dokumendid varem olemas olnud,

oleks ta igal juhul pidanud mõistma nende MTA-le esitamise vajadust. Kokkuvõtlikult nõustub

kohus maksuhalduriga, et kaebaja korraldas tulu laekumise enda arvelduskontodele läbi erinevate

tema kontrolli all olevate äriühingute arvelduskontode, et varjata maksuhalduri eest oma 2012. aasta

tulu ja selle allikat. See, et vaidlusalused summad laekusid äriühingute kontodelt, ei tähenda, et raha

pärines nendelt äriühingutelt ja neid saab pidada väljamakse tegijateks.

27. Maksuhaldur ei ole rikkunud MKS § 11, jättes kaasamata menetlusse OÜ Alpine Industrial OÜ

ja OÜ Garda Lake, kelle õigusi ja kohustusi haldusakt puudutab. MTA on saatnud OÜ-dele Alpine

Industrial Inc ja Garda Lake korraldused, millega palus äriühingutelt kui kolmandatelt isikutelt

dokumente ja selgitusi kaebaja maksukohustustega seotud tähendust omavat asjaolude

väljaselgitamiseks. Korraldused tagastati maksuhaldurile AS Eesti Post poolt. Kuivõrd nende

äriühingute juhatuse liikmeks oli korralduste saatmise ajal kaebaja ise, siis pidi ta teadma, et

äriühingutele saadeti maksuhalduri poolt korraldused, mida aga vastu ei võetud. Kohus ei näe, et

kaebaja oleks nimetatud äriühingute kolmanda isikuna kaasamist taotlenud maksumenetluses. Kuna

kaebaja oli ise nendes äriühingutes juhatuse liige, olid talle kõik vajalikud asjaolud teada ja ta oleks

soovi korral saanud kogu vajaliku info ja dokumendid maksuhaldurile avaldada. Selle asemel ei

läinud ta aga äriühingutele saadetud teabekorraldustele postkontorisse järgi ja need tagastati

hoiutähtaja möödumisel.

28. Maksuotsuses on selgitatud, et summat 78 070 eurot arvestab maksuhaldur maksukohustust

vähendava asjaoluna, sest faktiliselt on tõendatud väljaminekud OÜ-le Digiumindustrial, Garata

SIA ja OÜ-le Alpine Industrial Inc (tagastatud 9880 eurot). Kaebaja pangakontolt nähtub, et

27.11.2013 ja 28.11.2013 on OÜ Levan kandnud kaebaja arvele 71 330 eurot, millest kaebaja on

27.11.2013 kandnud 12 300 eurot Garata SIA-le ja 28.11.2013 kokku 55 890 eurot OÜ-le

Digiumindustrial. Ülejäänud osa OÜ Levan poolt kaebaja kontole kantud rahast (3140 eurot) jäi

kaebaja kontole isiklikeks kulutusteks. Garata SIA kandis kaebaja arvele 12 300 eurot tagasi. Tagasi

on kantud ka OÜ Alpine Industrial Inc poolt kaebaja arvele mitmes osas laekunud 9880 eurot.

Kuivõrd kulupõhise hindamise teel maksustamisel käib tulu tuvastamine läbi kulutuste, on

maksustamise summast välja jäetud kaebaja kontolt tehtud väljamaksed eelnimetatud summades

(kokku 78 070 eurot), mida kaebaja ei kasutanud isiklike kulutuste katmiseks.

29. Teiseks leiab kohus, et maksuhalduril ei olnud takistusi määrata tulumaks kulupõhiselt kaebajale

ja mitte ülekanded teinud äriühingutele. MKS § 94 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur tuvastada

tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel, kui maksu

määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud

või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid

tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema

deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on

tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel. MKS § 94 kohta

on MKS seletuskirjas (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9ad19551-e825-355e-

a92c-b9ebda028f0b/Maksukorralduse%20seadus) järgmised selgitused: MKS § 94 saab rakendada

muuhulgas siis, kui maksukohustuslase esitatud andmed ei ole küllaldased ja usaldusväärsed, kui

maksukohustuslane ei suuda enda poolt esitatud andmete kohta anda tõepäraseid selgitusi või kui

füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei suuda

tõendada, et on teinud kulutused varem maksustatud või mittemaksustavate tulude arvel. Viimasel

juhul annab hindamise teel maksustamise aluseks võetavate andmete kindlaksmääramiseks ka aluse

isiku kulude mittevastavus deklareeritud tuludele (elamine üle enda võimete) s.t. asjaolu, et

maksukohustuslane ei ole deklareerinud kogumaksustatavat tulu. Maksuhaldur tõendab, et

maksukohustuslase poolt deklareeritud tulu ei vasta tegelikult saadud tulule, maksukohustuslase

hooleks on tõendada, et tulu oli mitte maksustatav või et maks sellelt on juba makstud.

30. Kaebaja ei olnud 2012. aastal tulu deklareerinud ning tema kontodel ei olnud 2012. aasta seisuga

sääste, tulu 2011. aastal oli olnud 4474 eurot ja 2010 aastal 89 997 krooni (5751,85 eurot). Kaebaja

väitis küll maksumenetluses algul, et tal oli varasematest perioodidest sääste, kuid mingeid tõendeid

ta selle kohta ei esitanud ning see ei ole ka eelmiste aastate tulu väiksust arvestades tõenäoline.

Samas tegi kaebaja oma pangakontolt 2012. aastal 132 699,25 euro ulatuses isiklikke kulutusi.

Maksuhaldur on leidnud, et 2012. aastal jooksul kaebaja kontole laekunud summasid OÜ-lt Alpine

Industrial Inc, OÜ-lt Garda Lake ja OÜ-lt Levan ei saa lugeda kaebaja tuluks nendelt äriühingutelt,

kuna tõendid viitavad sellele, et makse vaid teostati läbi nende äriühingute pangakontode, kuid raha

ei pärinenud nendelt äriühingutelt. R.M. ei ole selgitanud, kust pärines sularaha, mille ta Alpine

Industrial Inc kontole maksis ja mis siis kaebaja kontole kanti. Analüüsides kaebaja

kontoväljavõtteid, nähtub, et kaebaja kontole kanti sellise suurusega summa, mis oli kohe vajalik

konkreetse kaebaja kulutuse tegemiseks. Seegi kinnitab asjaolu, et maksuhaldurile esitatud

dokumendid koostati tagantjärele lähtudes tehtud kulutustest. Kulumeetodil füüsilisele isikule

tulumaksukohustuse määramise aluseks on asjaolu, et isik on teinud kulutusi tulu arvelt, mille

saamise alust ei suuda ta tõendada, kuna tõendeid analüüsides nähtub, et maksed tehti kunstlikult

läbi äriühingute kontode, samas on ülekantud raha päritolu tegelikult teadmata. Kaebaja esitatud

tõendid ja kaebaja antud seletused ei olnud usaldusväärsed. Seega MTA-l puudusid takistused

selleks, et maksustada kaebajat MKS § 94 lg 1 alusel kulumeetodil.

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadriann Ikkonen

kohtunik