2-16-13849/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse

avalikult

teatavaks

tegemise aeg ja koht

21. märts 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-13849

Tsiviilasi

Aljona Zolotari hagi Anatoli Karzubovi ja Sergei

Karzubovi vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

12 500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Aljona

Zolotar

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX)

Hageja lepinguline esindaja: Oksana Smirnova

(S.O.L.A.

Company

OÜ;

e-post:

smirnova@oksola.com)

Kostja

I:

Anatoli

Karzubov

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX)

Kostja

II:

Sergei

Karzubov

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Rein Napa (Advokaadibüroo Rein Napa OÜ; e-post:

reinnapa@gmail.com)

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

03. märts 2017

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja Aljona Zolotari hagi kostjate Anatoli Karzubovi ja Sergei Karzubovi vastu

rahuldamata hagi aegumise tõttu.

2. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

4. Välja mõista hagejalt Aljona Zolotarilt kostjate lepingulise esindaja kulust kostja Sergei

Karzubovi kasuks 240 eurot ning solidaarselt kostjate Anatoli Karzubovi ja Sergei

Karzubovi kasuks 720 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

5. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

6. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Aljona Zolotar (hageja) esitas Tartu Maakohtule 14.09.2016 hagi (tl 2-6; 102-106) J.P., P.O.

ja Sergei Karzubovi (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks summas 12 500 eurot. Kostjad

Jevdokia Pronin, P.O. ja Sergei Karzubov vaidlesid hagiavaldusele vastu (tl 65-68). Asjas

toimus eelistung 09.01.2017 (tl 96-98). 19.01.2017 esitas hageja taotluse kostjate J.P. ja

P.O. asendamiseks kostjaga Anatoli Karzubov (tl 99-101). 30.01.2017 asendas kohus

menetluses kostjad J.P. ja P.O. kostjaga Anatoli Karzubov (kostja I) (tl 143-144).

2. Hagiavalduse järgi (tl 102-106) kuulub hagejale Tartu maakonnas Peipsiääre vallas

Kasepää alevikus asuv XXXXX kinnistu. 19.04.2016 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas

nr 2-13-41527 jäeti nimetatud kinnistu hageja ainuomandisse. Kostja II on naaberkinnistu

(XXXX kinnistu) kaasomanik ja kostja I on tema isa, kes elab nimetatud kinnistul. Hageja

ei ela pidevalt Peipsiääre vallas ning ei ole XXXXX maatükki seoses kohtuvaidlusega

endise abikaasaga pikemat aega kasutanud. Peale ühisvara jagamist sõitis hageja Peipsiääre

valda oma XXXXX maatüki ülevaatuseks. Hageja kinnistu asub vahetult Peipsi järve kaldal

ja seal on paadikanal - ligipääs Peipsi järvele. Kohapeal selgus, et kostjate poolt on

omavoliliselt ja hageja omandi piire rikkudes kaevatud täiendav kanal ligipääsuks järvele.

Kanal on kaevatud läbi hageja maatüki. Naabrid (kostjad) kasutavad pidevalt paadikanalit

ligipääsuna Peipsi järvele. Kostjad on eiranud hageja nõudeid ega taha likvideerida hageja

kinnistul nende poolt tehtud muudatusi. Kostjad jätkavad paadikanali kasutamist ka

käesoleval ajal. Hagejale tekitatud kahju seisneb mh selles, et kostjate omavolilise

valdamise käigus on muutunud hageja krundi maastik ja selle terviklikkus. Hageja on

tellinud hinnapakkumised ehitusfirmadelt oma kinnistu seisukorra taastamiseks ja kanali

likvideerimiseks. Kokku on saadud kaks hinnapakkumist: üks summas 10 944 eurot ja teine

summas 14 292 eurot. Hageja on arvestanud keskmist hinda 12 618 eurot. Hageja palub

kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju summas 12

500 eurot ning jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda.

3. Kostjad vaidlevad hagiavaldusele vastu, paluvad jätta hagi rahuldamata ja kõik

menetluskulud hageja kanda (tl 150-153). Kostjale II kaasomandina kuuluv XXXX kinnistu

on küll hageja naaberkinnistuks, kuid see ei ulatu maale, kus kanalid asuvad. Hageja väide,

et tema sai läbi XXXXX maatüki kaevatud riigi maalt algavast ja tema veekanalisse

suubuvast kanalist teada alles peale ühisvara jagamist 2016. a kevadel, on kohut eksitav ja

ebaõige. Hageja koos endise abikaasa A.T.ga erastasid maatüki ja nad kanti XXXXX

kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse 28.03.2007. Juba varasemalt, 14.07.2004, olid

nad XXXXX maatükil asuvad ehitised ostnud vallasasjadena. Sellel ajal oli

katastriüksusega XXXXXXX piirnevalt lõunapoolselt maatükilt algav ja läbi hageja

XXXXX kinnistu kulgev ning tema veekanalisse suubuv lisakanal olemas, sest kostjatele

teadaolevalt rajati see 2000 või 2001 XXXXX maatüki tolleaegse, endise kasutaja P.L.i

ettevõtmisel tema poolt. Katastriüksus tunnusega XXXXXXX on Maa-ametis registreeritud

21.06.2006. Katastriüksuse moodustamisele eelnevad maamõõdutööd, millesse on kaasatud

ka isikud, kes seda maatükki kasutavad. Seega pidi hageja hiljemalt sel ajal teadma, et

maatükil asuvasse Peipsi järve suubuvasse kanalisse suubub veel väiksem kanal, mis saab

alguse riigimaalt. Maa-ameti geoportaali andmete kohaselt on Peipsiääre valla Kasepää küla

kaardistamisel sellest piirkonnast tehtud ka aerofotosid, sh 22.05.2002 ja 03.06.2007. Kui

aerofotol 22.05.2002 ei ole vaidlusalune veekanal nähtav, siis 03.06.2007 küll, seega on see

veekanal kindlasti rajatud enne 03.06.2007. Kostja I Anatoli Karzubov on kasutanud kanalit

pääsuks paadiga Peipsi järvele, kuid ei ole sellega hagejale kahju tekitanud. Hageja pidi

teada saama sellest, et läbi XXXXX maatüki kulgeb kostjate kinnistuga külgnevalt

riigimaalt algav lisakanal, juba 2004. a ostu-müügilepingu sõlmimisel või hiljemalt 2007. a

alguses maa erastamisel. Isegi kui eeldada, et kostjad on hagejale kahju tekitanud ja hageja

sai teada kostja(te) õigusvastasest kahju tekitamisest alles 2016. a, on hagi esitamise ajaks

kahju tekitamise ajast möödunud enam kui 10 aastat (katastriüksus registreeritud

21.06.2006). Kostjad taotlevad asjas hagi aegumise kohaldamist.

4. 03.03.2017 kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 164-169). Kohus kuulas

vande all üle hageja, kostja I ja kostja II ning tunnistaja T.M.. Kohus andis pooltele tähtaja

kirjalike kohtukõne teeside esitamiseks.

5. 13.03.2017 kohtukõnes (tl 179-181) jäi hageja oma seisukohtade juurde ning leidis, et

kohtuistungil kostja I kinnitas, et tema kaevas täiendava kanali. Hageja ei pea tõendatuks,

et lisakanal oli olemas juba 2004.a, sest kinnistu erastamise dokumentide seas oleval plaanil

lisakanal puudub. Hageja vande all antud ütlustega on tõendatud, et plaan on tehtud 2006.a.

Hageja jääb seisukohale, et lisakanal on tekkinud ajavahemikus 2013-2016 ning selle

kaevasid kostjad. Hageja vande all antud seletusega on tõendatud, et ta sai lisakanalist teada

alles 2016.a. Kostjad pole tõendanud, et hageja teadis kanalist varem. Hageja esindaja esitas

ka menetluskulude nimekirja (tl 182-184).

6. 07.03.2017 esitas kostjate esindaja kohtukõne teesid (tl 171-173), milles kostjad jäävad

esitatud seisukohtade juurde ning paluvad kohaldada hagi aegumist. Hageja väited

vaidlusaluse kanali olemasolust teadasaamisest 2016.a on ümber lükatud asjaoludega, mida

kohus saab lugeda üldtuntuks ja mida ei ole kohtumenetluses vajalik tõendada, kuna nende

kohta on võimalik saada usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest, s.o Maa-ameti

geoportaalist. Kui aerofotol 22.05.2002 ei ole vaidlusalune veekanal nähtav, siis 03.06.2007

aga küll. Veekanal on nähtav ka 05.06.2013 tehtud aerofotol, seega pidi see hagejale, kui ta

käis seal 2013.a juunis, igal juhul olema nähtav. Kuna hagi on esitatud 14.09.2016, on

hageja nõue aegunud. Kostjate esindaja viitab kostjate vande all antud seletustele ning

tunnistaja ütlustele ning leiab, et hageja ei ole tõendanud temale kostjate poolt kahju

tekitamist hagiavalduses kirjeldatud viisil. Kostjad ei ole hagejale kahju tekitanud ja hageja

nõue on ka aegunud. Kostjate esindaja esitas menetluskulude nimekirja (tl 174-175).

7. 15.03.2017 esitas kostjate esindaja seisukoha hageja menetluskulude osas, milles leiab, et

menetluskulud on põhjendatud osaliselt (tl 193-194).

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu.

9. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle:

a. Hageja ja tema abikaasa A.T. (abielutõend tl 7) omandasid 14.07.2004 sõlmitud

ostu-müügilepingu alusel Tartumaal Peipsiääre vallas Kasepääl asuvad hooned

(ostu-müügi ja pandileping tl 107-115);

b. 2006.a viidi lõpule erastamistoimingud; hagejale ja tema abikaasale kuulunud

katastriüksus XXXXXXX registreeriti Maa-ametis 21.06.2006 (kohtuistungi

protokoll tl 166 pöördel-167);

c. Hageja ja tema abikaasa kanti XXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXX,

katastritunnus XXXXXXX, XXXXXXX) ühisomanikena kinnistusraamatusse

28.03.2007 (kinnistusregistri väljavõte tl 8, 37);

d. 19.04.2016 Harju Maakohtu otsuse alusel kuulub XXXXX kinnistu hageja

ainuomandisse (kohtuotsus tl 9-12);

e. XXXXX kinnistul asub veekanal ligipääsuks Peipsi järvele, mis oli olemas juba

hoonete omandamisel 14.07.2004;

f. XXXXX kinnistul asuvasse veekanalisse suubub väiksem lisakanal, mis on

kaevatud läbi hageja maatüki ning mis ühendab hageja veekanalit riigile kuuluva

naaberkrundiga (hindamisakti aerofoto tl 20, kohtuistungi protokoll tl 166 pöördel);

g. Kostjale II kuulub ½ kaasomandi osana Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kasepää

alevikus asuv XXXX kinnistu (registriosa nr XXXXX, katastritunnus XXXXXXX;

kinnistusregistri väljavõte tl 13, 72). Kinnistul elab püsivalt kostja I.

10. Hageja on kostjate I ja II vastu esitanud hagi kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.

Hageja leiab, et kostjad on omavoliliselt kaevanud tema kinnistule lisakanali, et saada

ligipääs Peipsi järvele. Selle käigus on muutunud hageja kinnistu maastik ja rikutud selle

terviklikkus. Hageja nõuab kostjatelt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist, mis seisneb

lisakanali likvideerimiseks vajalikes kulutustes. Tuginedes KVD Systems OÜ

hinnapakkumisele summas 9120 eurot (millele lisandub käibemaks 20 %) ning AS EG

Ehitus hinnapakkumisele summas 14 292 (koos käibemaksuga), nõuab hageja kostjatelt

kahju hüvitamist summas 12 500 eurot (hinnapakkumised tl 43-44).

11. Kostjad vaidlevad hagiavaldusele vastu. Kostjad leiavad, et nemad ei ole hagejale kahju

tekitanud ning ühtlasi taotlevad ka hagi aegumise kohaldamist. Kostjale II kaasomandina

kuuluv XXXX kinnistu on küll hageja naaberkinnistuks, kuid see ei ulatu maale, kus

veekanalid asuvad. Lisakanal tehti enne, kui hageja ja tema abikaasa said kinnistu

omanikeks 28.03.2007. Hageja pidi lisakanali olemasolust teadma hiljemalt 2006. a lõpus

või 2007. a alguses, kui toimus maa erastamine. Kuivõrd hagi on esitatud 14.09.2016, on

hageja nõue aegunud.

12. Seega on poolte vahel vaidlus esmalt selles, kas hagi on aegunud või mitte. Juhul, kui kohus

leiab, et hagi ei ole aegunud, on poolte vahel vaidlus ka selles, kas kostjad on hagejale

õigusvastaselt kahju tekitanud ning kas hageja nõue on põhjendatud.

13. Hageja on esitanud hagi kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Kahju õigusvastasest

tekitamisest (võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 jj) tuleneva nõude aegumistähtaega

reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lõiked 1 ja 3. TsÜS § 150 lg 1

sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat

ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi

teada saama. TsÜS § 150 lg 3 näeb ette, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue

aegub, sõltumata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel

kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. TsÜS § 150 lg-s 3 on seega

sätestatud objektiivne (maksimaalne) aegumistähtaeg, mis tagab kahju tekitamise juhtumite

n-ö lõpliku lahendamise kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo toimepanemisest

või sündmuste toimumisest. Seadusandja on sättes poolte huvide tasakaalustamiseks

eeldanud, et kümne aasta jooksul peaksid kõik põhilised kahjulikud tagajärjed ilmnema

ning mis ei ilmne, on sedavõrd ebaharilikud ja ootamatud, et nende hüvitamise üle

arutamine (ja tõendamine) ei oleks enam õiguskindlusega kooskõlas (vt Tsiviilseadustiku

üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi.

Tallinn 2010, lk 485).

14. Kannatanu teadmist või teadma pidamist peab aegumise kontekstis tõendama kahju

tekitanud isik. Kui sellega seotud asjaolud pärinevad aga valdavalt n-ö kannatanu enese

sfäärist, peab kannatanu vaidluse korral vajadusel selgitama, mida ta nõude ja võlgniku

väljaselgitamiseks tegi (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Tallinn 2010, lk 484).

15. Riigikohtu erikogu on 22.02.2013 otsuses asjas nr 3-1-1-106-12 (p 38) leidnud: üldjuhul on

otstarbekas esmalt tuvastada, kas kahju tekitamisest on möödunud kümme aastat või enam.

Kui see on nii, siis on nõue TsÜS § 150 lg 3 järgi aegunud. Peaks aga kahju põhjustanud

teost või sündmusest olema möödas vähem kui kümme aastat, tuleb järgnevalt kindlaks

teha, kas ajast, mil õigustatud isik sai või pidi saama teada nii kahjust kui ka kahju hüvitama

kohustatud isikust, on möödas kolm aastat või enam. Jaatav vastus sellele küsimusele

tähendab, et nõue on ikkagi aegunud (TsÜS § 150 lg 1 järgi), eitava vastuse korral aga

nõue aegunud ei ole.

Seega analüüsib kohus järgnevalt, kas väidetavast kahju tekitamisest, s.o lisakanali

rajamisest, on möödunud kümme aastat või enam.

16. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja tema abikaasa A.T. omandasid Tartumaal Peipsiääre

vallas Kasepääl asuvad hooned juba 14.07.2004 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel.

Vaidlust ei ole ka selles, et juba sel ajal oli maatükil, mis praeguseks on kinnistusraamatusse

kantud kui XXXXX kinnistu, olemas veekanal ligipääsuks Peipsi järvele (nn põhikanal).

17. Hageja vande all antud seletuse kohaselt (tl 166 pöördel-167 pöördel) ei olnud hoonete

omandamise ajal maatükil lisakanalit, mis on kaevatud läbi hageja maatüki ning mis

ühendab hageja veekanalit riigile kuuluva naaberkrundiga. Hageja seletuse kohaselt ei

olnud lisakanalit ka erastamistoimingute tegemise ajal 2006.a, samuti ei olnud lisakanalit

veel juunis 2013.a, mil hageja käis XXXXX kinnistul. Hageja seletuse kohaselt sai tema

lisakanali olemasolust teada 2016. a aprillis, mil tema pärast abikaasade ühisvara jagamist

sõitis XXXXX kinnistut ülevaatama. Hageja seletusest nähtub, et hageja elas Kasepää

vallas alates ostmisest kuni 2005. a juunini ning pärast seda sõitis ära Iirimaale. Hageja

abikaasa jäi sinna elama ja abikaasa sõitis sealt ära 24.03.2008. Aastatel 2008-2010 oli maja

välja üüritud ning seejärel jäi maja tühjalt seisma. Hageja leiab, et lisakanali on kaevanud

kostja Anatoli Karzubov, kuna tema seda kanalit kasutab ning teistel selle ehitamisest kasu

ei ole, samuti on lisakanali juures riigimaal kuur, kus on kostjatele kuuluvad asjad. Seega

ilmneb hageja vande all antud seletusest, et hageja hinnangul rajati tema kinnistule lisakanal

ajavahemikul juunist 2013.a kuni aprillini 2016.a.

Hageja viitab ka hageja kinnistu plaanile (tl 14), mis hageja seletuse kohaselt on koostatud

2006.a erastamise raames ning millele ei ole lisakanalit märgitud. Hageja hinnangul tõendab

see, et 2006.a seisuga ei olnud lisakanalit veel rajatud. Samas on kinnistu plaan esitatud

kohtule poolikul kujul ning sellelt ei nähtu plaani koostamise ega mõõdistamise kuupäeva.

18. Kostja II Sergei Karzubovi vande all antud seletuse (tl 168) kohaselt oli tema aastatel 2000-

2008 vanglas. 2004.a sai ta vanglast väljasõidu matustele, mil külastas Kasepää küla ja nägi,

et on rajatud lisakanal. Kostja II seletuse kohaselt on temale tema vanaema ja isa öelnud, et

lisakanal tehti juba omanike poolt, kes elasid seal enne hagejat. Kostja II seletuse kohaselt

on hetkel lisakanali juures jämedad põõsad, mis on kasvanud mitu aastat. Vett lisakanalis

ei ole ning selles ei ole võimalik paadiga sõita.

19. Kostja I Anatoli Karzubovi vande all antud seletusest (tl 168-168 pöördel) nähtub sarnaselt

kostja II seletusega, et lisakanal rajati juba siis, kui seal elasid veel XXXXX kinnistu vanad

omanikud. Nende territooriumil, mitte sellel, mis jääb järve poole, vaid teisel pool, oli tiik.

See hakkas täis kasvama ning eelmised omanikud otsustasid selle likvideerida. Koos T. ja

P., kes seal elasid, sõitis kostja I Alatskivile, kust saadi ekskavaator. Kui tiik täis aeti,

otsustas kostja I koos vanaemaga puhastada augu ka nende kinnistul ja ühendada see

kanaliga. Kostja I maksis selle eest ekskavaatorijuhile. Tegevus kooskõlastati XXXXX

kinnistu tolleaegsete kasutajatega, nad olid seal juures. Kostja I ei mäleta täpselt aastat,

millal eelnev toimus, kuid mäletab, et P. kasutas seda maja siis veel 1-3 aastat ning

ekskavaatorijuht käis ajal, mil poeg oli vanglas. Poeg (kostja II) oli kinnipidamisasutuses

2000-2008, sai puhkusele 2004.a sügisel. Ekskavaatorijuht käis kindlasti enne seda, kui

poeg vanglast puhkusel käis.

20. Hageja ja tema abikaasa poolt 2004.a ostetud hoonete endine omanik oli vastavalt

Peipsiääre Vallavalitsuse poolt esitatud vastusele ning 19.05.1993 ostu-müügi lepingu

koopiale ettevõte I.N.A Eesti AS, mille esindaja oli P.L. (tl 76, 78). 14.07.2004 ostu-müügi

ja pandilepingu sõlmimise ajaks oli hoonete omanikuks T.L. ning nimetatud tehingus

esindas T.L.i T.M., kes viidatud lepingu p 2.3 järgi on aastaid lepinguobjekti kasutanud

(ostu-müügi ja pandileping tl 107-115).

21. Tunnistaja T.M. ütluste kohaselt (tl 168 pöördel-169 pöördel) oli tema alates 1995.a kostjate

naaber, käis seal iga nädalalõpp, tegelikult elati Tallinnas. Majaomanik oli P.L.. T. oli P.L.i

poeg. Tunnistaja esindas majaomanikku ostu-müügilepingu sõlmimisel 2004.a. Kuni

2003.a käis tunnistaja pidevalt koha peal. Tunnistaja ütluste kohaselt ehitati suur kanal

kuskil 1996. Väike kanal kostjate poolt tuli sinna sisse, see tuli kuskil samal ajal, et naabrid

saaksid ka vabalt minna Peipsile. Kanalit kogu aeg puhastati, sest ta kasvas täis. Kuskil

2001-2002 puhastati kanalit uuesti ja siis puhastati ka kostjate kanalit. Lisakanal oli igal

juhul olemas ajal, kui müüdi hagejale, kuid tunnistaja ei tea kinnitada selle seisukorda.

22. Kostjad on lisakanali tekke fikseerimiseks viidanud Maa-ameti geoportaali andmetele ning

esitanud kohtule ka aerofoto väljaprindi seisuga 03.06.2007 (tl 154). Kostjate poolt esitatud

väljaprindist endast ei nähtu aerofoto tegemise aega, kuid TsMS § 231 II lause alusel käsitab

kohus Maa-ameti geoportaali andmeid (http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-

p2.html) üldtuntud asjaoludena. Maa-ameti geoportaali andmetel on Peipsiääre valla

Kasepää küla kaardistamisel sellest piirkonnast tehtud aerofotosid nii 22.05.2002 kui

03.06.2007. 22.05.2002 aerofotol ei ole vaidlusalust lisakanalit näha, kuid 03.06.2007 on

lisakanal aerofotol selgelt eristatav. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et lisakanal oli olemas

vähemalt 03.06.2007 seisuga.

23. Tunnistaja T.M. ütluste kohaselt oli lisakanal olemas juba alates 1996. a, mil rajati

põhikanal, aastatel 2001-2002 puhastati kanaleid ja kindlasti oli lisakanal olemas hoonete

müümisel 2004. Tunnistaja ütlustega langevad kokku ka kostjate vande all antud seletused.

Kostja II kinnitusel oli lisakanal olemas 2004.a, mil ta tuli vanglast puhkusele. Kostja I

vande all antud seletuse kohaselt mäletab ta, et pärast lisakanali rajamist elas Pentti seal

veel 1-3 aastat ning ekskavaatorijuht käis ajal, mil poeg oli vanglas, kuid enne poja puhkust

2004.a sügisel.

Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste ning kostjate vande all antud seletustega on

tõendatud, et lisakanal oli olemas hiljemalt 14.07.2004 ostu-müügi ja pandilepingu

sõlmimise ajal.

Eeltoodut kinnitab ka Peipsiääre Vallavalitsuse 02.11.2016 vastus kostjate järelepärimisele,

mille kohaselt vaidlusaluse lisakanali rajamise tõenäoliseks ajaks on ajavahemik 2002-2007

(tl 76). Ka Maa-ameti geoportaali andmed, mida kohus on analüüsinud p-s 22, viitavad, et

lisakanal peab olema rajatud (või korralikult puhastatud) ajavahemikul 22.05.2002 kuni

03.06.2007. Eeltoodud tõenditega on ümberlükatud hageja vande all antud seletus selles, et

lisakanal rajati alles ajavahemikul 2013-2016.

Eluliselt on usutav, et lisakanali väljanägemises ja nähtavuses põhjustab muutusi vee

vähene liikumine ning kanali kinnikasvamine. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja T.M.

ütlused, mille kohaselt pidi nii põhi- kui lisakanalit puhastama. See võib olla põhjuseks,

miks hageja on veendunud, et lisakanalit ostu-müügilepingu sõlmimisel 2004.a või

erastamistoimingute tegemise ajal 2006.a ei olnud.

24. Seega on kohus tuvastanud, et lisakanal oli olemas hiljemalt 14.07.2004. Eeltoodust

tuleneb, et hageja poolt väidetud kahju tekitamisest ning kahju põhjustanud teost või

sündmusest (lisakanali rajamine) on hagi esitamise ajaks 14.09.2016 möödunud enam kui

kümme aastat. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue on TsÜS § 150 lg 3 järgi

aegunud ning seda sõltumata sellest, kas ja millal hageja ise kahjust teada sai.

Kuna kohus on seisukohal, et nõue on aegunud, ei asu kohus analüüsima vaidluse muid

asjaolusid.

Kohus jätab hagiavalduse aegumise tõttu rahuldamata.

Menetluskulud

25. Kohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja I ja kostja II vastu. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

27. Kostjate esindaja esitas 07.03.2017 kohtule menetluskulude nimekirja (tl 174-175). Kostjad

paluvad määrata kindlaks ja mõista hagejalt nende kasuks välja menetluskuluna kostjate

lepingulise esindaja kulu 960 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirja kohaselt on

kostjate esindaja ajakulu olnud 8 töötundi: ettevalmistav tegevus hagimenetluses (kostjate

seisukohtade väljaselgitamine, tõendite kogumine ja vastuste koostamine esitatud

hagiavaldustele) 3,5 tundi, kohtuistungitel osalemine 4 tundi ja kohtukõne teeside

koostamine 0,5 tundi.

Kohus kaasas kostja I Anatoli Karzubovi protsessi 30.01.2017 määrusega. Seega kuni

Anatoli Karzubovi kaasamiseni esindas v.adv Rein Napa ainult kostjat II Sergei Karzubovit.

Lähtudes kohtule esitatud arvetest (tl 176-178), osutas v.adv Rein Napa enne Anatoli

Karzubovi kostjana kaasamist Sergei Karzubovile õigusabi 2 töötunni ulatuses ning pärast

kaasamist nii Anatoli Karzubovile kui Sergei Karzubovile 6 töötunni ulatuses.

28. Hageja ei ole esitanud seisukohta kostjate menetluskulude osas.

29. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (sh käibemaks) on vajalik

ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.

Kohus leiab, et kostjate esindaja poolt teostatud toimingute ajakulu kahe esindatava puhul

on, arvestades asja keskmist keerukust ja mahukust, kirjalike menetlusdokumentide

esitamist ning kohtuistungitel osalemist, põhjendatud. Hagejal tuleb kostjatele vastavalt

menetluskulude jaotusele hüvitada kokku 960 (120 * 8 h) eurot. Kuna kostjad on füüsilised

isikud, ei saa nad menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostjate menetluskuludest

tuleb hagejal hüvitada 240 eurot ainult kostjale II ning 720 eurot solidaarselt kostjatele I ja

II. 30. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik