2-17-384/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2017. a Tartu Tsiviilasja number 2-17-384 Tsiviilasi Miraid Stanko hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2017. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Miraid Stanko määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Miraid Stanko, ik XXXXXX

Vastustajad (kostjad): Eesti Vabariik ja Viljandi kohtutäitur Rita Lohu RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2017. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Miraid Stanko kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Miraid Stanko (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi ja kohtutäitur Rita Lohu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 191/2012/1102 osas, mis ületab teise astme kuriteoga seonduvad menetluskulud ja tagastada enam sissenõutud menetluskulud ja täitekulud. Hagiavalduse kohaselt puudub täitmise aluseks oleval Tartu Maakohtu

23. jaanuari 2012. a kohtuotsusel kriminaalasjas nr 1-1-12514 jõustamismärge. MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus keeldus 12. jaanuari 2017. a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Maakohus tagastas hagiavalduse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus leidis, et hagiga ei ole võimalik hagejal eesmärki saavutada ja hagi on perspektiivitu. Ebaõige on hageja seisukoht, et ta on mõistetud süüdi II-astme kuriteo toimepanemises. Hageja mõisteti süüdi I-astme kuriteos. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas 1. veebruaril 2017. a määruskaebuse, milles palub taandada kohtunik Kalev Kuningas ja tühistada maakohtu määrus ja võtta hagi menetlusse maakohtus teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse esitaja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli ajal, mil alustati täitemenetlus, jõustunud vaid KarS § 418 alusel mõistetud karistus, mis on teise astme kuritegu. Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2012. a otsuse nr 1-11-12514 alusel saavad olla sissenõutavad vaid teise astme kuriteoga seonduvad menetluskulud. Menetluskulude sissenõudmine enne kohtuotsuse jõustumist on vastuolus PS §-ga 22 ja EIÕK art 6 lõikega 2.

Maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegi sama kohtunik (Kalev Kuningas), kes tegi täitmise aluseks oleva kohtuotsuse nr 1-11-12514. Kohtunik ei ole erapooletu ja tuleb taandada TsMS § 23 p 6 ja p 7 alustel.

4. Tartu Maakohtu esimees jättis 7. veebruari 2017. a määrusega taandamisavalduse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole sobiv viis kriminaalkohtumenetluses kohtuotsusega hagejalt väljamõistetud menetluskulude suuruse või jaotuse vaidlustamiseks. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjutaks täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Määruskaebuse esitaja ei ole hagiavalduses sellised asjaolusid hagi alusena välja toonud. Järelikult ei ole hagiga võimalik saavutada taotletavat eesmärki ja maakohus jättis õigesti hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

7. Kriminaalasja nr 1-11-12514 materjalidest nähtub, et Tartu Ringkonnakohus tühistas

9. aprilli 2012. a määrusega Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2012. a otsuse määruskaebuse esitaja süüdimõistmises KarS § 114 p 2 järgi ja talle liitkaristuse mõistmise osas. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 4 järgi jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muus osas muutmata. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2012. a otsus menetluskulude osas 21. aprillil 2012. a. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et sundtäitmisele esitatud maakohtu otsus ei ole jõustunud.

8. Määruskaebuses on esitatud ka taandustaotlus käesolevat asja lahendanud kohtuniku vastu. Taandustaotlus on lahendatud Tartu Maakohtu esimehe 7. veebruari 2017 määrusega.

9. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks