3-16-2461/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2461

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot

seoses poelehe mitteandmisega ning televiisori ja

veekeedukannu äravõtmisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Juri Kolesnikov

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. jaanuari

2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Juri Kolesnikov esitas 12. septembril 2016 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks

summas 500 eurot. Nimetatud taotlus jäeti Tartu Vangla 17. novembri 2016. a otsusega nr 1-

13/183-4 rahuldamata.

2. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 500 eurot, kuna 2014. a võeti temalt ära televiisor ja veekeedukann ning ei

antud talle poelehte. Nimetatu põhjustas kaebajale stressi ja šokki, tekitades kehavärinaid,

hingamisprobleeme ja närvipinget.

Ühtlasi esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

3. Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti J. Kolesnikovi

taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. Määruse kohaselt:

3.1. Kaebaja on märkinud, et vangla tegevus tekitas talle tervisega seonduvaid probleeme.

Üldjuhul on terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamine riigilõivuseaduse (RLS)

§ 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivuvaba, kuid Riigikohtu halduskolleegium on 12. mai 2010. a

määruse nr 3-3-1-12-10 p-s 9 märkinud, et riigilõivuvabastus ei ole tingimusteta ja piiramatu.

Kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke

tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas väidetav kehavigastus või muu

terviserike on kaebuses põhjendatud, mis lubaks eeldada kehavigastust või muud terviseriket.

Kui kaebuses ei ole kehavigastust või terviseriket üldse põhjendatud, on tegemist ilmselgelt

sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks riigilõivuvabastus. Kaebaja ei ole kohtule

esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema väite tõelevastavust, samas ei pidanud halduskohus

vajalikuks neid ise kaebajalt nõuda, kuna ei ole eluliselt usutav, et poelehe väljastamata jätmine

ning televiisori ja veekeedukannu äravõtmine saavad isikule tekitada kaebuses kirjeldatud

tervisehäireid. Kui kaebajal esinesid väidetavad tervisehäired, on need tõenäoliselt põhjustatud

teistest asjaoludest.

3.2. RLS § 60 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu

tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille

väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid

mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist summas 500 eurot.

Seega on tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot.

3.2. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1

p-st 1 ning lisaks Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsusest asjas nr 3-3-1-35-15. Arvestades

neid asjaolusid ja hinnates kaebaja isikukonto väljavõtet perioodil 27. juuli kuni 26. november

2016, ei ole kahtlust selles, et kaebaja on maksejõuetu isik, kuna tema nelja kuu laekumised on

kokku vaid 22,71 eurot. Samas ei tingi see kaebaja vabastamist riigilõivu tasumisest, vaid

hinnata tuleb ka kaebuse eduväljavaateid.

3.3. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole välistatud, et vangla tegevus seonduvalt poelehe

andmata jätmise ning televiisori ja veekeedukannu äravõtmisega oli õigusvastane, kuid Tartu

Vangla 17. novembri 2016. a otsusest nr 1-13/183-4, millega kahju hüvitamise taotlus jäeti

rahuldamata nähtub, et kaebaja oli ilma elektriseadmeta üksnes neli päeva ning tegemist oleks

väga lühiajalise ja väheintensiivse õiguste riivega. Ka ühekordne poelehe andmata jätmine ei ole

intensiivne õiguste riive, kuna kaebajale on vangla poolt tagatud eluliste vajaduste rahuldamine.

Isegi kui pidada vangla tegevust õigusvastaseks, ei saanud see kaebajale tekitada mittevaralist

kahju. Halduskohus leidis, et ei esine ka põhjuslikku seost kaebaja poolt kirjeldatud vangla

tegevuse ja kaebaja võimaliku tervisekahju vahel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a

määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Määruskaebuses viitab J. Kolesnikov sellele, üks kord

kaupluses käimata ning neli päeva televiisori ja teekannuta tekitasid talle hingelisi ja füüsilisi

kannatusi. Vangala tegevus kahjustas ta tervist, mistõttu ta peab siiani tarvitama erinevaid

preparaate. Kaebaja leiab, et tal ei ole võimalik vaatamata püüdlustele oma õigusi kaitsta ning

abi saada. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda oma meditsiinikaardi 7. juuli 2014. a ärakirja

raviloost nr 288.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni

p-st 1 tuleneva järeldusega, et J. Kolesnikovi vabastamine riigilõivu tasumisest kaebuse

esitamisel ei ole lubatud. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata Tartu

Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruses esitatud seisukohti, mis puudutavad menetlusabi

andmata jätmist (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust Tartu

Halduskohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ei ole usutav, et

kaebuses kirjeldatud asjaoludel oleks kaebajale saanud tekkida tervisekahju. Kui kaebaja leiab, et

tema tervislik seisund on halvenenud, võib olla see tingitud muudest asjaoludest. Samas ei leia

ringkonnakohus, et vanglalt tulnuks või tuleks välja nõuda kaebaja meditsiinikaardi väljavõte,

kust nähtuks, milliste kaebustega on kaebaja pärast väidetavaid sündmusi meditsiiniosakonda

pöördunud. Sealt nähtuv ei kõrvaldaks ringkonnakohtu hinnangul toimunud intsidendi

negatiivsete mõjude väheusutavust kaebaja tervislikule seisundile.

7. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb J. Kolesnikovi määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 3. jaanuari 2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene