3-16-539/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-16-539

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla 19.02.2016 käskkirja nr 3-

2/239

õigusvastaseks

tunnistamiseks,

teenistusest

vabastamise

aluse

muutmiseks

ning

hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Sven Veltmann

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave

Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX taotlus ja võtta tõendina asja materjalide juurde Tallinna Vangla õe

SS 18.02.2016 tõend kaebaja vererõhu mõõtmise tulemuste kohta.

2. Jätta rahuldamata XX taotlus tema tervisliku seisundi osas ekspertiisi läbiviimiseks.

3. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24. oktoobri

2016. a otsus haldusasjas nr 3-16-539 muutmata.

4. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

3-16-539

2(11)

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla teavitas 04.02.2016 teatisega nr 3-1/16/3608-1 Tallinna Vangla kolmanda

üksuse spetsialist XX sellest, et kui ta ei vii oma erivahendite, teenistusrelvade ja

ohjeldusmeetmete kasutamise oskusi vastavusse ametiastmele kehtestatud nõuetega ega

soorita teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise eksamit positiivsele tulemusele

hiljemalt 18.02.2016, vabastatakse ta alates 22.02.2016 vangistusseaduse (VangS) § 154 lg 1

alusel ja kooskõlas avaliku teenistuses seaduse (ATS) §-ga 92 teenistusest ametiastmele

mittevastavuse tõttu.

2. Tallinna Vangla 19.02.2016 käskkirjaga nr 3-2/239 vabastati XX VangS § 154 lg 1

alusel ametiastmele mittevastavuse tõttu teenistusest alates 22.02.2016. XX kui II klassi

vanglainspektor peab tulenevalt justiitsministri 23.07.2013 määruse nr 26 „Vanglateenistuse

ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine

ja valik“ (määrus nr 26) § 12 p-st 6 oskama kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva,

külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid. XX

ei vasta määruse nr 26 § 12 nõuetele, sest ta ei ole oma ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade

kasutamise oskusi ette nähtud tähtajaks tõendanud ning vanglal puudub alus hinnata tema

oskusi nõuetele vastavaks. Ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade treening ja eksam ei ole XX-

le tervislikel põhjustel vastunäidustatud. XX-le on antud mõistlik aeg puuduste

kõrvaldamiseks. Vanglal ei olnud võimalik nõuetele mittevastavust ette näha XX teenistusse

võtmisel ega katseaja jooksul. Vanglal ei ole XX-le pakkuda teist samaväärset ametikohta,

sest kõik vanglaametnikud peavad vastama määruse nr 26 § 12 p-s 6 sätestatud nõuetele.

3. XX esitas 17.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.05.2016 ja

16.09.2016), milles taotles Tallinna Vangla 19.02.2016 käskkirja õigusvastasuse tuvastamist,

teenistusest vabastamise aluse muutmist koondamiseks ning koondamisega seonduvate

summade väljamõistmist (koondamishüvitis ja palk tulenevalt etteteatamistähtaja rikkumisest)

või alternatiivselt Tallinna Vangla 19.02.2016 käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ning

hüvitise väljamõistmist kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Käskkiri on nõuetekohaselt motiveerimata. Käskkirja faktiline ja õiguslik põhjendus ei ole

loogilises seoses, kaebaja huve ei ole kaalutud ning ATS § 92 lg-test 1-3 tulenevaid eeldusi ei

ole piisavalt analüüsitud.

Kaebaja teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskus vastab nõuetele, sest ta läbis

09.01.2014 nõutud koolituse ja eksami. Kohustus osaleda kord kvartalis koolitusel on

arvestusspetsialisti ametikohal ebamõistlikult koormav ning selle kohustuse täitmata jätmise

tõttu teenistusest vabastamine on ebaproportsionaalne. Tegelikkuses ei realiseeri kaebaja oma

töökohustuste raames ohjeldusmeetmete kasutamise oskust. Sisulisi etteheiteid kaebaja tööle

ei ole. Vangla muutis ühepoolselt teenistussuhte tingimusi, pannes kaebajale täiendavaid

kohustusi koolitusel osalemise näol. Varsti ei ole ohjeldusmeetmete kasutamine enam kaebaja

ametikohal vajalik, sest eelduslikult töötavad arvestuse valdkonna ametnikud alates

3-16-539

3(11)

01.06.2016 töölepingulises suhtes. Vanglas on ametnikke, kes on ohjeldusmeetmete

koolitusest vabastatud tervislikel põhjustel ja kes töötavad probleemideta edasi. Analüüsitud

pole teisele ametikohale üleviimise võimalikkust ega võimalust kasutada teenistusest

vabastamise alusena koondamist. Vangla ei ole arvestanud kaebaja isikuomadusi, teenistuse

ajalugu ega teenistuskohustuste täitmist. Kaebaja tervisliku seisundi asjaolusid on ühekülgselt

hinnatud. Vangla väidab ekslikult, et koolitus pole füüsiliselt raske ning koormav, sest

koolituse juhendmaterjal viitab selgelt vastupidisele. Vastustajale on teada, et kaebaja on kuni

17.08.2016 tervislikel põhjustel harjutuste sooritamisest vabastatud. Seega, arvestades kaebaja

tervislikku seisundit, puudub sisuline alus tema teenistusest vabastamiseks koolituse

mitteläbimise ettekäändel. Kogu ohjeldusmeetmete koolitus vanglas on vähemalt osaliselt

tervist kahjustav, arusaamatu ning koolituse protsess on osalejatele objektiivselt

reguleerimata. Kaebaja ei ole kunagi sisuliselt nõustunud kohustusega viia end hiljemalt

26.02.2015 nõuetega vastavusse. Väide, nagu oleks kaebaja ja tema vahetu juhi vahel olnud

kokkulepe hindamisvestluse järgselt koolituse läbimiseks, ei vasta tõele. Vahetu juht nõudis

koolituse läbimist, kuid kaebaja viitas enda tervislikule seisundile. 2015. a hindamislehele

esitas kaebaja ka eriarvamuse. Vanglal ei ole nõuetekohaseid tervisetõendeid ega asjakohaseid

dokumente, mis võimaldaks leida, et ta vastab tingimustele, mis lubaks tal koolitusel osaleda.

Vangla ei ole kogunud Vabariigi Valitsuse 22.01.2013 määruse nr 2 „Vanglateenistuse

ametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“

järgseid dokumente ega selgitanud välja kaebaja tervislikku seisundit. Kaebaja tervisliku

seisundi üle saab otsustada ainult arst ning piisav ei ole Tallinna Vangla arsti üldsõnaline

kirjeldus. Kui vastustaja leiab, et kaebaja ei vasta tervikuna vanglaametniku tingimustele,

tulnuks ta teenistusest vabastada tervisliku seisundi või koondamise tõttu. Vastustaja survestas

kaebajat seoses ohjeldusmeetmete koolitusega süsteemselt (algatati distsiplinaarmenetlusi).

Kaebaja oli ülepinge ja stressi tõttu töövõimetuslehel. Kokkuvõttes on tuvastamata, et kaebaja

ei vasta teenistusnõuetele.

Teenistusest vabastamise aluse muutmist koondamiseks nõuab kaebaja põhjusel, et

koondamise situatsioon oleks niikuinii kolme kuu möödudes tekkinud. Vangla soovis kaebaja

teenistusest vabastada enne, kui tal tekkis õigus nõuda koondamist. Koondamisel oleks

kaebajal õigus 3286,60 euro suurusele hüvitisele (4 × 821,70; palga suuruse üle on vaidlus

asjas nr 3-15-2412).

4. Tallinna Vangla palus 19.04.2016 ja 16.08.2016 kirjalikes vastustes jätta kaebus

rahuldamata. Vanglaametnike vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele hinnatakse

vähemalt üks kord kalendriaastas hindamisperioodi viimases kvartalis. Enne hindamist peavad

olemas olema nii kehaliste katsete, teoreetilise testi, teenistusrelvade (teleskoopnui, pipragaas)

kui

ohjeldusmeetmete

kasutamise

eksami

jm

hindamiseks

vajalikud

tulemused.

Vanglaametniku ebapiisavad oskused teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamisel

võivad ohustada nii teda ennast kui teisi, seetõttu toimubki nõuetelevastavuse kontroll

vähemalt üks kord kalendriaastas. Vanglaametnik peab igal ajahetkel vastama talle

kehtestatud teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskuste nõuetele ning reeglina

viiakse eksam läbi tööajal, mistõttu ei saa oskuste tõendamine olla isikule ülemäära koormav.

Ei ole oluline, millisel ametikohal kaebaja igapäevaselt töötab, sest ta on teenistuses

vanglaametniku ametikohal ning vajadusel peab olema valmis tegutsema vanglaametniku

oskusi nõudvatel ülesannetel, nt kinnipeetava vanglasisene saatmine või ruumide või isiku

läbiotsimine, samuti võib esineda vajadus takistada õigusvastase teo toimepanekut, mis eeldab

mh teenistusrelvade ja erivahendite kasutamise oskust.

Käskkirjast nähtub teenistusest vabastamise põhjus ning selle andmisel arvestati asjaoluga, et

vanglal ei ole olnud võimalust kontrollida kaebaja vastavust kehtestatud nõuetele, kuna ta ei

ole ca kahe aasta jooksul käinud ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade (teleskoopnui ja

3-16-539

4(11)

gaasipihusti) eksamil. Koolituselgi osales kaebaja viimati 09.01.2014. Eeltoodu tõttu ei ole

kaebaja korralist hindamist positiivselt läbinud. Kaebaja ei vastanud teenistusrelvade,

ohjeldusmeetmete, jõu ja enesekaitsevahendite kasutamise oskusnõuetele juba teistkordsel

järjestikusel hindamisperioodil, kuigi temaga oldi puuduste kõrvaldamise tähtaegades kokku

lepitud juba 28.01.2015. Kuna kaebaja ei olnud määratud ajaks puudusi kõrvaldanud, teavitas

vastustaja teda 04.02.2016, et ta ei vasta teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele

ning andis talle taas tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et puuduste kõrvaldamata

jätmisel vabastatakse ta alates 22.02.2016 teenistusest. Vastustaja järgis ATS § 101 lg-s 2

sätestatud etteteatamise tähtaega. Kuna kaebaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud, vabastas

vangla ta VangS § 154 lg 1 alusel teenistusest. Teenistusest vabastamise põhjus oli

mittevastavus II klassi vanglainspektori ametiastmele kehtestatud nõuetele teenistusrelvade

(teleskoopnui, pipragaas) ning ohjeldusmeetmete kasutamise oskuste osas.

Kaebajal ei esinenud vastunäidustusi eksamil osalemiseks. Esmed Töötervishoid OÜ

töötervishoiuarsti

17.08.2015

väljastatud

tervisetõendi

kohaselt

ei

esine

kaebajal

vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid.

Kaebaja töötamisel on seatud piirangud hüppamise ja jooksmisega seotud kehalistele

harjutustele ning vangla täiendavale järelpärimisele on tervisekontrolli

teostanud

töötervishoiuarst selgitanud, et kui erivahendite treening ja eksam ei nõua jooksmist ega

hüppamist, siis ei ole see kaebajale vastunäidustatud. Vanglaametnike teenistusrelvade ja

ohjeldusmeetmete oskuste standardist ning ka eksamit läbiviiva ametniku selgitustest nähtub,

et nimetatud vahendite kasutamisega ei kaasne hüppamist ega jooksmist. Kuigi kaebaja

otsesed tööülesanded ei ole seotud kinnipeetavate füüsilise kinnipidamisega, järelevalvega või

julgeoleku tagamisega, puutub kaebaja siiski kinnipeetavatega sageli kokku ning peab sellest

tulenevalt oskama vajalikul määral kasutada teenistusrelvi ja ohjeldusmeetmeid. Oskamatu

vanglaametnik võib ennast ja teisi ohustada. Isik, kelle tervislik seisund ei vasta nõuetele või

kellel on terviseseisundi tõttu takistatud teenistuskohustuste täitmine, ei ole sobiv töötama

vanglaametniku ametikohal.

Vastustajal ei olnud võimalik pakkuda kaebajale teist ametikohta, kuna kõik vanglaametnikud

peavad oskama kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid,

füüsilist jõudu ja ametijuhendis ette nähtud erivahendeid. Koondamise aluseid ei esinenud.

Kaebaja ametikoht on alles ning sellel kehtivad jätkuvalt määruses nr 26 vanglaametnikule

sätestatud nõuded.

5. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

VangS § 1131 lg-st 1 tulenevalt peab vanglaametnik vastama kehtestatud nõuetele igal

ajahetkel. Kaebaja oli teenistuses Tallinna Vangla kolmanda üksuse spetsialisti ametikohal,

mis tulenevalt justiitsministri 20.11.2000 määruse nr 46 „Vanglaametniku ametiastmele

vastavad ametikohad“ § 3 p-st 2 vastab II klassi vanglainspektori ametiastmele. Määruse nr 26

§ 12 lg 1 p 6 kohaselt peab II klassi vanglainspektor oskama kasutada enesekaitsevahendeid,

gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja ametijuhendis ettenähtud

erivahendeid ning tundma põhjalikult nende kasutamise korda reguleerivaid õigusakte.

Kooskõlas määruse nr 26 §-ga 23 hinnatakse vanglaametniku vastavust ametikohale

kehtestatud nõuetele esmalt teenistusse asumisel ja seejärel korraliselt üks kord aastas ning

vajadusel ka erakorraliselt hindamisperioodi kestel, kui on kahtlus, et vanglaametnik ei vasta

ametikohale kehtestatud nõuetele. Perioodi 01.01.2014‒31.12.2014 kohta 28.01.2015

koostatud hindamislehelt selgub, et kaebaja läbis ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade

(teleskoopnui ja pipragaas) koolituse ja eksami 09.01.2014. Selle hindamislehe järgi loetakse

3-16-539

5(11)

kaebaja nõuetele vastavaks tingimusega, et ta sooritab nimetatud eksami. Kaebaja 2014. a

rohkem ühelgi teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete koolitusel ega eksamil ei osalenud.

Perioodi 01.01.2015‒31.12.2015 kohta koostatud hindamislehelt selgub, et kaebaja ei

osalenud ka 2015. a-l ühelgi teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete koolitusel ega sooritanud

eksamit, mille tõttu on hindamistulemuseks „ei vasta nõuetele“. Kaebaja ei osalenud

teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete koolitusel ega sooritanud eksamit ka ajavahemikul, mis

jäi 2015. a kohta käiva hindamislehe koostamise ja kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja

andmise vahele. Seega ei vastanud kaebaja ametist vabastamise ajal õigusaktidega kehtestatud

nõuetele.

Vastustaja leiab õigesti, et vanglaametnikuna teenistuses olles on teenistusrelvade ja

ohjeldusmeetmete kasutamise oskus vanglatöö spetsiifikast tulenevalt oluline ning kui

vanglaametnik ei ole füüsiliselt ega oskuste poolest võimeline seda tööd tegema, siis on

tegemist puudusega, mis teenistussuhte jätkamist ei võimalda. Seejuures ei ole tähtis, et

kaebaja ametijuhendi järgsed peamised tööülesanded ei olnud seotud kinnipeetavate füüsilise

kinnipidamise, järelevalve või julgeoleku tagamisega. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja

puutus siiski kinnipeetavatega sageli kokku. Vanglaametnik peab, sõltumata ametikohast,

olema vajadusel valmis täitma teenistusrelvade või ohjeldusmeetmete kasutamise oskusi

nõudvaid ülesandeid. Samuti võib tekkida erakorraline vajadus takistada õigusvastase teo

toimepanekut, mis eeldab muu hulgas teenistusrelvade ja erivahendite kasutamise oskust.

Kaebaja on Tallinna Vangla teenistuses II klassi vanglainspektori ametiastmel alates

16.03.2004. Seega ei saanud tema teenistusse nimetamisel ega katseaja jooksul olla

ettenähtav, et ta ei vasta 2016. a-l enam oma oskuste poolest ametikoha nõuetele. ATS § 92

lg-s 1 sätestatud teenistusest vabastamise tingimused on täidetud.

28.01.2015 hindamislehelt, millele kaebaja on allkirja andnud, ei nähtu, et kaebaja oleks

viidanud oma tervisest tulenevatele või muudele objektiivsetele takistustele. Kaebaja otsene

juht vestles temaga 27.02.2015, pärides eksami mittesooritamise põhjuste kohta, kuid kaebaja

ütles ka siis väidetavalt vaid seda, et ei näe vajadust treeningutel osaleda. Seejärel suunati

kaebaja teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete 15.05.2015 toimunud eksamile, kuid ta ei

ilmunud sinna kohale. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oli ilmumata jätmiseks mingeid

objektiivseid takistusi. Objektiivseks takistuseks ei saanud olla OÜ D 23.12.2013 väljaantud

tõendis kirjeldatud terviseseisund, mille kohaselt olid kaebajal probleemid kõrge vererõhuga

ja tal oli soovitatud vältida suurt kehalist koormust, emotsioone ja pinget, sest ca kaks nädalat

pärast selle tõendi väljaandmist (09.01.2014) läbis kaebaja ohjeldusmeetmete ja

teenistusrelvade (teleskoopnui ja pipragaas) koolituse ja sooritas edukalt eksami. Kaebaja

kohtuistungil esitatud väide, et pärast 09.01.2014 toimunud eksamil osalemist läks tema tervis

halvemaks ega taastunudki enam, on paljasõnaline ja ebausutav, sest kaebaja sooritas

28.10.2014 edukalt ka vanglaametniku jaoks kohustuslikud kehalised katsed (kätekõverdused

toenglamangus, kõhulihaste jõuharjutus, 3000m kestusjooks/kiirkõnd), mis on tõenäoliselt

füüsiliselt raskemgi kui ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade eksam. Kaebaja 25.05.2015 e-

kirjast selgub pigem, et 15.05.2015 eksamile mitteilmumise tegelik põhjus oli see, et kaebaja

arvates ei olnud ohjeldusmeetmete ja teenistusrelvade kasutamise oskustel sisulist seost tema

töökohustustega ning seetõttu ei pidanud ta selle nõude täitmist vajalikuks.

OÜ D 07.07.2015 välja antud tõendi kohaselt olid kaebajal korduvad liigeshaigused ja

kõrgvererõhutõbi, mille tõttu oli raske füüsiline koormus ja treeningud vastunäidustatud.

Esmed Töötervishoid OÜ töötervishoiuarsti EP 17.08.2015 tõendi kohaselt oli aga tuvastatud,

et vanglateenistuse ametnikule pandud teenistuskohustuste täitmist takistavaid tervisehäireid

kaebajal ei esinenud, piiranguna pidas töötervishoiuarst kaebajale ebasobivaks hüppamise ja

jooksmisega seotud harjutusi. Vastuseks vangla 24.08.2015 päringule on töötervishoiuarst

3-16-539

6(11)

täiendavalt selgitanud, et piirangud on mõeldud üheks aastaks, kaebajal ei esine püsivat

funktsioonihäiret ega püsidefekti ning kui erivahendite treening ei nõua jooksmist ja

hüppamist, siis ei ole see kaebajale vastunäidustatud. Kaebaja väide, et töötervishoiuarsti

täiendavaid selgitusi ei olnud talle varem teatavaks tehtud ja tal ei olnud võimalik sellele vastu

vaielda, ei välista tuginemist töötervishoiu arsti antud tõendile ja sellega seotud selgitustele.

Õige pole kaebaja väide, et tervishoiuarstil polnud pädevust tema terviseseisundit hinnata.

Vabariigi Valitsuse 23.01.2013 määruse nr 12 „Vanglateenistuse ametniku tervisenõuded ja

tervisekontrolli kord ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ (määrus nr 12) § 1 lg 2 kohaselt

peab teenistuses olev vanglaametnik vastama kehtestatud tervisenõuetele. Vanglateenistuse

ametniku teenistuskohustuste täitmist takistavad tervisehäired, mida tuleb määruse nr 12 § 5

lg 1 kohaselt jälgida vanglaametniku terviseseisundit hinnates, on sätestatud määruse lisas 1.

Määruse nr 12 § 6 lg 1 ja § 8 lg 1 alusel tuli töötervishoiuarstil kaebaja suhtes läbi viidud

tervisekontrolli käigus nimetatud asjaolusid hinnata. Kuna töötervishoiuarst pidas kaebaja

jaoks ebasobivaks vaid jooksmist ja hüppamist, on mõistlik järeldada, et kaebajal oli võimalik

osaleda

teenistusrelvade

ja

ohjeldusmeetmete

kasutamise

koolitusel

ja

eksamil.

Ohjeldusmeetmete, gaasi, käeraudade ja teleskoopnuia kasutamise oskuste koolitust

tutvustavast materjalist ning Tallinna Vangla ohjeldusmeetmete ja erivahendite kasutamise

koolituse videosalvestisest selgub, et koolitus nõuab teatud füüsilist aktiivsust, kuid harjutuste

tegemiseks ei ole vaja tingimata joosta ega hüpata. Videosalvestiselt nähtu on kooskõlas

vastustaja selgitusega, et vanglaametnikul on võimalik koolituse alguses instruktorit

terviseprobleemist teavitada ja teatud harjutusi vältida. Kaebaja ei ilmunud ühelegi koolitusele

ega eksamile isegi kohale. Perearsti 07.07.2015 tervisetõend ei vabastanud kaebajat

automaatselt kohustusest tõendada eksami sooritamise kaudu, et ta oskab kasutada

teenistusrelvi ja ohjeldusmeetmeid, kui kaebaja tegelik terviseseisund ei välistanud selle

nõude täitmist.

Tõenditest selgub, et kaebaja külastas 03.02.2016 arsti põhjusel, et tema vasak põsk on turses,

kuid tõendi kohaselt valu ega punetust ei olnud ja kaebajale määrati raviks tabletid. Seega,

isegi kui kaebajal oli paari päeva jooksul eksami sooritamine takistatud, ei saanud see takistus

olla pikaajaline. Puuduvad mistahes tõendid, et kaebaja oleks 03.02.2016 tekkinud ootamatu

terviseprobleemi tõttu palunud vanglal määrata uus tähtaeg või näidanud mingilgi viisil

valmisolekut terviseprobleemi taandudes oma nõuetele vastavust tõendada. Ka 10.02.2016

vastuväidetes vangla 04.02.2016 teatisele keskendus kaebaja eelkõige sellele, et

teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise oskust pole tema ametikohal üldse vaja,

vangla teatise motivatsioon on ebapiisav jms.

Tõendid kogumis viitavad sellele, et kaebaja kasutas oma tervislikku seisundit lihtsalt

ettekäändena, et mitte osaleda teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete koolitusel ja eksamil,

kuid tegelikkuses hoidis eksami sooritamisest kõrvale, sest ei pidanud õigusaktidest tulenevate

nõuete täitmist enda jaoks vajalikuks. Seega ei rikkunud vangla kaebaja teenistusest

vabastamisel ATS § 92 lg-s 3 ettenähtud nõudeid.

Määrusest nr 26 tulenevalt kehtivad enesekaitsevahendite ja ohjeldusmeetmete kasutamise

oskuse nõuded kõigile vanglaametnikele. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et kaebajat ei

oleks saanud neile nõuetele mittevastavuse tõttu üle viia Tallinna Vangla teisele ametikohale,

millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased kaebaja ametikohal

kehtestatud teenistusülesannetega. Kooskõlas ATS § 92 lg-ga 4 oli kaebajal võimalus enne

teenistusest vabastamist osaleda vestlusel, samuti esitada teenistusest vabastamise põhjuste

kohta kirjalikke vastuväiteid, millele vastustaja on enne kaebaja teenistusest vabastamist ka

kirjalikult vastanud. Kaebaja teenistusest vabastamine oli kooskõlas VangS § 154 lg-ga 1 ja

ATS §-ga 92 ning nõue tuvastada vaidlustatud käskkirja õigusvastasus tuleb seetõttu jätta

rahuldamata. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine vaidlustatud käskkirjas märgitud alusel

3-16-539

7(11)

oli õiguspärane, jäävad rahuldamata ka nõuded teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja

hüvitise väljamõistmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub 23.11.2016 apellatsioonkaebuses (täiendatud 01.03.2017) tühistada Tallinna

Halduskohtu 24.10.2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta

menetluskulud vastustaja kanda. Kohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi

(eelkõige ATS §-i 92 ja VangS §-i 1131). Kohus on ebaõigesti tõendeid hinnates jõudnud

järeldusele, et esinesid alused kaebaja teenistusest vabastamiseks ATS § 92 lg 1 alusel.

Arusaamatuks jääb, kuidas on kohus tuvastanud, et kaebaja tervislik seisund ei ole objektiivne

takistus ohjeldusmeetmete kasutamise koolitusel osalemiseks. Kohtu tõlgendus, et ATS § 92

lg-s 1 sätestatud tingimused on kaebaja puhul täidetud, on äärmiselt kitsas ega arvesta

objektiivsete asjaoludega. Kohus ei arutanud kaebajaga sellise õigusliku kvalifikatsiooni

võimalikkust ning ei võimaldanud anda sellele oma hinnangut, mis on vastuolus HKMS § 157

lg-tega 1 ja 2 (Riigikohtu 08.11.2013 otsus nr 3-3-1-58-13, p 18).

Kohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja teenistusest vabastamise alusena kasutatud

ohjeldusmeetmete kasutamise koolituse iga-aastase läbimise nõue rakendati pärast kaebaja

teenistusse asumist. Seega muudeti kaebaja teenistussuhet vastustaja poolt ühepoolselt.

Kaebaja teenistusse võtmisel kehtis justiitsministri 10.04.2003 määrus nr 29 „Vanglaametnike

ametiastmete atesteerimisnõuded“ (määrus nr 29). Teenistusse võtmise ajal kehtinud nõuded

ei näinud ette korralise hindamise kohustust, kuid määruse nr 29 § 10 p 6 sätestas samuti

kohustusena tulirelva ja erivahendite käsitsemise oskust ning nende korda reguleerivate

õigusaktide põhjalikku tundmist. Kohus ei ole analüüsinud asjaolu, et kaebaja teenistussuhe

on korduvalt vastustaja poolt ümber kujundatud ning sellele ei ole saadud kaebaja aktsepti.

Uute kohustuste panemisel teenistussuhte muutmise tõttu peab haldusorgan mõistlikult

arvestama ka teenistujast tulenevate iseärasustega.

Enne ametniku teenistusest vabastamist ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu on

ametiasutusel kohustus kaaluda, kas ametnikku oleks võimalik mõistliku aja jooksul koolitada

ja puudused kõrvaldada. Ametniku teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude

ilmnemise alusel ei ole lubatud, kui teda on võimalik tema nõusolekul üle viia sama

ametiasutuse teisele ametikohale, millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses

sarnased olemasoleval ametikohal kehtestatud teenistusülesannetega ning teenistusülesannete

täitmine on ilmnenud asjaoludest hoolimata võimalik (ATS § 92 lg 2). Vastustajal olid enne

kaebaja teenistusest vabastamist olemas vabad ametikohad, kuhu oleks saanud kaebaja üle

viia. Tallinna Vanglas olid olemas mitmed vabad ametikohad teistes osakondades, mis ei

eelda ohjeldusmeetmete kasutamise oskust.

Kaebaja tervisedokumendid tõendavad, et tal on olnud alus ATS § 54 lg 2 p 1 tähenduses

tervise tõttu korralduste täitmisest keelduda. Seejuures vaidleb kaebaja vastu kohtu

tõlgendusele, et kaebaja keeldus 2015. a-l koolitustel osalemast ilma põhjuseta. Põhjuseks oli

tervislik seisund, kuid seda infot ei kantud ettekannetesse. Kohus on kaebaja tervislikku

seisundit hinnanud lünklikult ja valikuliselt ega ole hinnanud tõendeid objektiivselt.

Kroonilise tervisliku seisundi halvenemise olemus seisnebki selles, et kord on tervislik

seisund parem ning seejärel võib see kiirelt halveneda. Töötervishoiuarst ei ole määruse nr 12

§ 8 tähenduses viinud läbi tervisekontrolli nõutaval viisil ega ole tutvustanud selle tulemusi

kaebajale. Arst ei ole ennast sisuliselt koolituse iseloomuga kurssi viinud. Vaatamata sellele

on kohus pidanud teda pädevaks andma hinnangut kaebaja osas.

3-16-539

8(11)

Videosalvestis, mida vaadati 29.09.2016 kohtuistungil, ei tõenda tegelikku ohjeldusmeetmete

kasutamise koolitust, sest see ei ole selline koolitus, millel kaebaja 09.01.2014 osales. Kohus

on jätnud arvestamata kaebaja istungil tehtud märkused salvestise kohta.

Tallinna Vangla puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg 14 päeva oli ilmselgelt liiga

lühike ning kaebaja tervisliku seisundi tõttu võimatu täita. Vastustajale oli 03.02.2016 arsti

teatisest teada, et kaebajal on tervisega seonduvad probleemid. Samuti väljastas Tallinna

Vangla meditsiiniline personal 18.02.2016 tõendi, et kaebaja vererõhk on kõrge. Seega on

tõendatud, et vahetult teenistusest vabastamisele eelnenud perioodil olid kaebajal kestvad

terviseprobleemid.

Vastustaja ei ole vastu vaielnud, et Tallinna Vanglal oli alates 2016. a algusest plaanis muuta

arvestusspetsialisti ametikohad vanglaametnikest töölepinguga töötavateks töötajateks.

Säärane muudatus rakendus 01.06.2016. Kohus ei ole sellele mingit tähendust omistanud.

Samas on see oluline, sest kaebajal on tervisliku seisundi tõttu puudunud kahe aasta jooksul

võimekus läbida ohjeldusmeetmete kasutamise koolitust. Kaebajale oleks tulnud võimaldada

täiendavalt kolm kuud, mille järel oleks olnud võimalik jätkata töölepingu alusel. Vastustaja

on kaebaja vabastanud otsitud kaalutlustega, sest vanglaametniku koha kaotamisega oleks

tulnud ta koondada, mida vangla soovis vältida.

Kaebaja ei nõustu kohtuga, et kaebajale anti ATS § 92 lg 4 tähenduses võimalus olla ära

kuulatud. Kaebaja pole kunagi nõustunud vastustaja vastuväidetes esitatud hinnangutega ja on

neile vastu vaielnud.

Kaebaja taotleb enda tervisliku seisundi osas ekspertiisi läbi viimist, et teha kindlaks, kas tema

tervislik seisund võimaldas ohjeldusmeetmete koolituses osaleda. Samuti palub kaebaja asja

materjalide juurde võtta Tallinna Vangla 18.02.2016 tõendi.

7. Tallinna Vangla palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ka

kaebaja esmakordselt ametisse nimetamise ajal kehtinud määrus nr 29 sätestas kohustuse

osata ennetada ja tõkestada kinnipeetavate allumatust, põgenemist ja muid erakorralisi

sündmusi ning likvideerida nende tagajärgi ja osata käsitseda erivahendeid. Nimetatud määrus

ei sätestanud erisust nõuetele vastamise aja osas ning vanglaametnik pidi nõuetele vastama

ükskõik mis ajahetkel.

Kaebaja väide, et tema teenistussuhte ümberkujundamistele ei ole saadud tema nõusolekut, on

sisutühi ja tõendamata. Vastustaja on kõik ametisse nimetamise käskkirjad teinud kaebajale

teatavaks ja kaebaja on kinnitanud ametijuhenditega tutvumist. Kaebajal ei esinenud

esmakordselt ametisse nimetamisel ega ka teenistusest vabastamisel selliseid terviseseisundist

tulenevaid objektiivseid vastunäidustusi, mis oleksid takistanud kaebajal osalemast

teenistusrelvade ja ohjeldusmeetmete kasutamise koolitusel ja takistanud eksamit sooritamast.

Töötervishoiuarst on andnud pädeva hinnangu kaebaja koolitusel osalemise võimalikkuse

kohta.

Määrusest nr 26 tulenevalt kehtivad enesekaitsevahendite ja ohjeldusmeetmete kasutamise

oskuse nõuded kõigile vanglaametnikele. Seega ei olnud vastustajal võimalik kaebajat neile

nõuetele mittevastavuse tõttu viia teisele ametikohale. Asjakohatud on etteheited selle kohta,

et vangla ei kaalunud asjaolu, et kolm kuud pärast kaebaja vabastamist muudeti tema

ametikoht töölepinguga hõivatud ametikohaks. Vangla ei saanud sellega arvestada, kuna

sellekohane teenistujate koosseisu muudatus võeti vastu alles justiitsministri 12.04.2016

määrusega nr 13. Kaebaja puhul ei olnud tegemist koondamissituatsiooniga.

3-16-539

9(11)

Vastustaja ei ole kohtule väitnud, et puudub võimalus videosalvestise esitamiseks. Vastustaja

selgitas, et säilinud ei ole konkreetset 2015. a videosalvestist. Esitatud 13.09.2016 toimunud

erivahendite ja enesekaitse treeningu videosalvestis kajastab treeningute läbiviimist selliselt,

nagu need toimuvad praegusel ajal.

Ekspertiisi taotlus ei ole asjakohane, sest see tõendaks üksnes kaebaja tervislikku seisundit

praegusel ajal. Isegi kui kaebajal on terviserikked, ei tähenda see, et vastustaja ei peaks

kontrollima kaebaja vastavust ametikohale sätestatud nõuetele. Seetõttu ei ole asjakohane ka

18.02.2016 tõend kaebaja terviseseisundi kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ega pea vajalikuks

halduskohtu otsuse põhjendusi HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Esmalt lahendab

ringkonnakohus kaebaja taotlused (I), siis vastab kaebaja apellatsioonkaebuse väidetele (II)

ning viimaseks jagab menetluskulud (III).

I

9. Kaebaja on koos apellatsioonkaebusega esitanud taotluse võtta tõendina asja materjalide

juurde Tallinna Vangla õe SS 18.02.2016 tõend kaebaja vererõhu mõõtmise tulemuste kohta

samal päeval (tl 134). Ehkki tõend on esitatud hilinenult ja mõjuvat põhjust selleks pole, peab

ringkonnakohus tõendit ometi vajalikuks asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3).

Pooled on halduskohtus vaielnud mh ka selle üle, milline oli kaebaja tervislik seisund

18.02.2016 seisuga, kui kaebajal oli vangla 04.02.2016 hoiatuse alusel viimane päev nõutud

eksami sooritamiseks. Kaebaja esitatud tõend aitab seda küsimust lahendada.

10. Kaebaja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud taotluse tema terviseseisundi osas

ekspertiisi tegemiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. Taotlus on esitatud hilinenult

mõjuva põhjuseta ning ringkonnakohus ei pea taotluse rahuldamist vajalikuks ka asja õigema

lahendamise eesmärgil (HKMS § 198 lg 3). Asjas on esitatud piisavalt dokumentaalseid

tõendeid kaebaja terviseseisundi kohta vaidlusalusel perioodil ning isegi kui lugeda

tõendatuks, et kaebaja ei olnud oma terviseseisundi tõttu võimeline sooritama vangla nõutud

eksamit, tulnuks kaebaja ikkagi samal õiguslikul alusel teenistusest vabastada, sest ta ei

vastanud oma terviseseisundi tõttu vanglaametnikule esitatavatele nõuetele. Kaebaja halvast

tervislikust seisundist tulenes sellisel juhul kaebaja oskuste vähesus teenistusülesannete

täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses, mis ei võimaldanud tal teenistussuhet

jätkata ja mida ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel (ATS §

92 lg 1 ja VangS § 154 lg 1, vt ka ringkonnakohtu otsuse p 13).

II

11. Kaebaja teenistusest vabastamise õiguspärasuse hindamise kontekstis on ainetud kaebaja

väited sellest, et vangla on ühepoolselt kaebaja teenistusaja jooksul muutnud teenistussuhet.

Tähele tuleb panna, et kaebaja asus vanglaametnikuna tööle 01.11.2004 (kaebaja teenistusleht,

tl 40). Niisiis oli kaebaja teenistusest vabastamise ajaks töötanud vanglaametnikuna enam kui

11 aastat. On loomulik, et sellise ajaperioodi jooksul muutuvad seadused ning nende alusel

antavad õigusaktid, millest tulenevalt võib ametnikule lisanduda kohustusi või neid väheneda.

Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded ning nõuetele vastavuse hindamine on

sätestatud määruses nr 26, mille § 12 lg 1 p 6 kohaselt pidi II klassi vanglainspektor oskama

3-16-539

10(11)

kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid, füüsilist jõudu ja

ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tundma põhjalikult nende kasutamise korda

reguleerivaid õigusakte. Vanglaametnike teenistusrelvade (teleskoopnui, pipragaas) ning

ohjeldusmeetmete kasutamise koolituse korraldamine ja oskuste kontroll kehtestati Tallinna

Vangla direktori 20.07.2015 käskkirjaga nr 1-1/72 (tl 81). Oluline on, et kaebaja, pidades sel

ajal koolitust ja eksamit enda ametikohal tarbetuks (vt n kaebaja 25.05.2015 kiri, tl 47) ja oma

terviseseisundit eksami sooritamiseks ebasobivaks, ei vaidlustanud nimetatud käskkirja ega

keeldunud ka allkirjastamast ametijuhendeid, kus oli teenistusülesandena määratletud osavõtt

õppe- ja teabepäevadest (vt XX 30.01.2015 ametijuhendi p 27, tl 82-83). Jättes vaidlustamata

lisandunud teenistusülesanded ja jäädes Tallinna Vangla teenistusse, oli kaebaja nende

ülesannetega järelikult nõustunud ning kaebaja arutlused sellest, kas osundatud koolitus ja

eksami sooritamine oli tema teenistusülesannete täitmiseks vajalik või mitte, on asjakohatud.

Tallinna Vangla direktori 20.07.2015 käskkiri nr 1-1-/72 oli kaebaja teenistusest vabastamise

ajal kehtiv haldusakt ja määrus nr 26 kehtiv üldakt ning nendest juhindumine kaebajale kui

vanglaametnikule kohustuslik.

12. Kaebaja veendumus, et teda oleks saanud üle viia sama ametiasutuse teisele ametikohale,

millel ette nähtud teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleval ametikohal

kehtestatud teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on ATS § 92 lg-s 1

nimetatud asjaolust hoolimata võimalik (ATS § 92 lg 2), ei tugine asjas esitatud tõenditele ega

kohaldamisele kuuluvale õigusele. Kaebajat ei olnud võimalik viia üle teisele sarnasele

ametikohale, kuna määrus nr 26 nägi kõigile vanglaametnikele ette kohustuse osata kasutada

enesekaitsevahendeid,

gaasirelva,

külmrelva,

ohjeldusmeetmeid,

füüsilist

jõudu

ja

ametijuhendis ette nähtud erivahendeid ning tunda põhjalikult nende kasutamise korda

reguleerivaid õigusakte, ja kaebaja ei vastanud nendele nõuetele. Tõendamist ei ole leidnud

kaebaja väide, et mõnele vanglaametnikule tehti terviseseisundist tulenevalt erand ja ei nõutud

koolituste ja eksami läbimist. Vangla on 18.02.2016 vastuses kaebajale (tl 15-16) selgitanud,

et vangla on aktsepteerinud ohjeldusmeetmete koolitusest ja eksami sooritamisest vabastamist

tervislikel põhjustel juhul, kui tervislik seisund ja sellest tulenev vabastus on ajutine ja

lühiajaline. Kõik Tallinna Vanglas ajutiselt ja lühiajaliselt koolitusest ja eksamist vabastatud

isikud peale kaebaja on sooritanud eksami koheselt pärast tervisega seotud asjaolude

äralangemist ning jätkanud kvartaalselt koolitusel osalemist. Kaebaja ei ole väitnud ega

tõendanud, et viidatud vangla väide oleks väär. Samas puudub vaidlus selles, et kaebaja enda

väitel oli tema terviseseisundist tulenev võimetus koolitusel ja eksamil osaleda tingitud

pikaajalisest kroonilisest kõrgvererõhutõvest ning kaasuvatest haigustest ja kaebaja osales

viimati koolitusel ja sooritas eksami 09.01.2014. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja

oleks teenistusest vabastamisel olnud koondamissituatsioonis (ATS § 90 lg 1). Teoreetiliselt

tulevikus tekkida võiv koondamissituatsioon ei ole aluseks kaebaja teenistusest vabastamiseks

koondamise tõttu. Kui kaebaja vabastati teenistusest õiguspäraselt ATS § 90 lg 1 ja VangS §

154 lg 1 alusel, siis on ainetud kaebaja arutlused sellest, kas vangla oleks potentsiaalselt

saanud olukorra ka kuidagi teistmoodi lahendada.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma ATS § 92 lg 1 kohaldamise kontekstis tähendust, kas

asjaolu, millest nähtub ametniku teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks

kehtestatud nõuetele vajalikus ulatuses ning mis ei võimalda tal teenistussuhet jätkata ja mida

ei saanud ette näha ametniku teenistusse võtmisel ega katseaja kestel, oli kaebaja soovimatus

ohjeldusmeetmete ja erivahendi eksamit sooritada või tema tervislik seisund, mis seda ei

võimaldanud. Mõlemal juhul ei ole kaebaja täitnud määrusest nr 26 tulenevat nõuet tõendada

enda oskust kasutada enesekaitsevahendeid, gaasirelva, külmrelva, ohjeldusmeetmeid ja

füüsilist jõudu. Ehkki ringkonnakohus nõustub halduskohtu antud hinnanguga tõenditele,

millest nähtub pigem kaebaja soovimatus nimetatud koolitusel ja eksamil osaleda

3-16-539

11(11)

(halduskohtu otsuse p 7; KH 23.03.2015 ettekanne, tl 47p; kaebaja 25.05.2015 e-kiri, tl 47;

KH 01.06.2015 ettekanne, tl 46p), nähtuvad tõenditest ka kaebaja erinevad tervisemured, sh

krooniline kõrgvererõhutõbi ja krooniline gastriit (23.12.2013 perearsti tõend, tl 27; ortopeedi

02.07.2015 tõend, tl 72; perearsti 07.07.2015 tõend, tl 28; vangla õe 18.02.2016 tõend, tl 134

ning perearsti 05.09.2016 tõend, tl 102). Kuid nagu ringkonnakohus varasemalt märkis, ei

oma põhjus, miks kaebaja keeldus ohjeldusmeetmete koolitusel ja eksamil osalemast, ATS §

92 lg 1 kohaldamisel tähtsust – kaebaja ei vastanud eksami sooritamata jätmisel

vanglaametnikult nõutavale oskuste tasemele. Kaebaja viide ATS § 54 lg 2 p-le 1 ei ole

asjakohane, sest kaebaja ei jätnud täitmata mingit talle antud konkreetset korraldust oma

tervisliku seisundi tõttu, vaid ta ei vastanud enam oma oskuste tasemelt vanglaametnikule

esitatavatele nõuetele.

14. Ärakuulamisõiguse tagamise osas (ATS § 92 lg 4) nõustub ringkonnakohus halduskohtu

otsuse p-s 9 öelduga ega pea vajalikuks seda korrata. See, et XX pole nõustunud vangla

seisukohtadega, ei tähenda, et tal ei oleks olnud võimalus osaleda vestlusel või teda ei oleks

ära kuulatud.

III

15. Eelnevat kokku võttes ei ole XX apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Kaebaja

menetluskulud jäävad tema enda kanda HKMS § 108 lg 1 alusel ning vangla menetluskulud

vangla kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Altnurme

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pikamäe