3-17-581/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-581

Haldusasi

K.-T. V., M. K., E. P., I. N., K. R., K. P., J. K., M. V., M.

M., M. B., V. K. V., E. M. K., A. M. E. N., P. P. ja J. R. K.

kaebus

-

Tallinna Linnavalitsuse 08.02.2017 korralduse nr

221-k „Linnavara bilansilise kuuluvuse muutmine

(Vana-Kalamaja 9)“ tühistamiseks;

-

22.02.2017

määruse

nr

„Gustav

Adolfi

Gümnaasiumi põhimääruse“ tühistamiseks osas,

millega muudeti põhimääruse § 2 nii, et kooli

asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga

Vana-Kalamaja 9;

-

Tallinna linna keelamiseks suurendada Gustav

Adolfi Gümnaasiumis õppekohtade arvu ning

teostada tegevusi ja toiminguid, mis on seotud I ja II

õppeastme õppetegevuse viimisega aadressile Vana-

Kalamaja 9, Tallinnas, kuni Tallinna Linnavolikogu

või Linnavalitsus on võtnud vastu otsuse Gustav

Adolfi Gümnaasiumi laiendamiseks Vana-Kalamaja

9 koolihoonesse, vastav otsus kehtib ja selle

vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada K.-T. V., M. K., E. P., I. N., K. R., K. P., J. K., M. V., M. M., M. B., V. K.

V., E. M. K., A. M. E. N., P. P. ja J. R. K. kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta K.-T. V., M. K., E. P., I. N., K. R., K. P., J. K., M. V., M. M., M. B., V. K. V., E.

M. K., A. M. E. N., P. P. ja J. R. K. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

3-17-581

2(12)

Määruse resolutsiooni p 2 peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna linnale kuulub Vana-Kalamaja tn 9 asuv kinnistu nr 2665210 koos sellel

asuvate ehitistega, mida kuni 2016. aasta novembrini kasutas Vana-Kalamaja Täiskasvanute

Gümnaasium kui Tallinna linna hallatav asutus.

2. Tallinna Linnavolikogu 17.11.2016 otsusega nr 182 (tl 29) otsustati: 1) liita Vana-

Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga ja lõpetada Vana-

Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevus 01.09.2017; 2) Tallinna Linnavalitsusel

korraldada p-s 1 nimetatud asutuste tegevus ümber ajavahemikus 01.07. - 31.08.2017 ning

moodustada Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi likvideerimise komisjon.

3. Tallinna Linnavalitsus võttis 08.02.2017 vastu korralduse nr 221-k „Linnavara

bilansilise kuuluvuse muutmine (Vana-Kalamaja tn 9)“ (tl 44, edaspidi korraldus nr 221-

k), millega Tallinna Haridusamet andis oma bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi

Vana-Kalamaja

tn

kinnisasja

(kinnistusregistriosa

nr

26652101,

katastritunnus

78408:801:0298, pindala 5168 m², sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja Vana-

Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi

eelnimetatud kinnisasjal asuv koolimaja ja abihoone.

4. Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2017 määrusega nr 11 võeti vastu Gustav Adolfi

Gümnaasiumi põhimäärus (tl 45-50), mis avaldati Riigi Teatajas 02.03.2017. Põhimäärus

jõustus 05.03.2017. Määruse § 3 lg 1 kohaselt on Gustav Adolfi Gümnaasium (edaspidi GAG)

Tallinna Haridusameti hallatav asutus. Määruse §-s 2 on kooli tegutsemise aadressiks märgitud

muu hulgas Vana-Kalamaja 9.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 10.03.2017 K.-T. V., M. K., E. P., I. N., K. R., K. P., J.

K., M. V., M. M., M. B., V. K. V., E. M. K., A. M. E. N., P. P. ja J. R. K. kaebus korralduse

nr 221-k tühistamiseks ja määruse nr 11 tühistamiseks osas, millega muudeti GAG põhimääruse

§ 2 nii, et kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja 9.

Alternatiivselt paluvad kaebajad tuvastada eelnimetatud haldustoimingute õigusvastasuse.

Lisaks paluvad kaebajad keelata Tallinna linnal GAG-s õppekohtade arvu suurendamise ning

tegevuste ja toimingute teostamise, mis on seotud I ja II õppeastme õppetegevuse viimisega

aadressile Vana-Kalamaja 9, Tallinnas, kuni Tallinna Linnavolikogu või Linnavalitsus on

võtnud vastu otsuse GAG-i laiendamiseks Vana-Kalamaja 9 koolihoonesse, vastav otsus kehtib

ja selle vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva.

5.1. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebajad paluvad kuni

menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni korralduse nr 11 kehtivuse vaidlustatud osas

peatada ning keelata Tallinna linnal 2017/2018 õppeaastaks Gustav Adolfi Gümnaasiumisse 1.

klassi õpilaste vastuvõtmise suuremas ulatuses kui kolm klassikomplekti, so 84 õpilast, ning

tagada I ja II kooliastme õppetöö jätkumise senises tegevuskohas asukohaga Suur-Kloostri tn

7/Väike-Kloostri tn 2, Nunne tn 10, Gümnaasiumi tn 5.

5.2. Vastustaja esitas oma seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse lubatavuse ning

kaebeõiguse olemasolu kohta 16.03.2017 ning kaebajate esindaja vandeadvokaat M. Tamme

esitas omapoolsed vastuväited ja täiendavad tõendid 17.03.2017.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE LUBATAVUSE OSAS

6. Kaebajad leiavad, et neil on kaebeõigus ja esitavad järgmised väited

3-17-581

3(12)

6.1. Kaebajad on GAG õpilased ja õpilaste vanemad, kes on teinud valiku saada haridust GAG-

s lähtuvalt kooli kõrgest õppekvaliteedist, selle pedagoogilistest põhimõtetest, pikaaegsetest

traditsioonidest ning väärtushinnangutest. Valikut tehes arvestasid lapsevanemad, et õppetöö

jätkub senises vormis vähemalt järgmise kooliastmeni, luues seeläbi sidemed kooliga pikkadeks

aastateks. Kaebajate huviks on tagada, et GAG laiendamise otsustus tehakse kaalutletult ja

kaasamiskohustust täites enne vastavate tegevuste elluviimist ning et erinevate toimingute ja

tegevustega kava täitmiseks (nagu laste kooli määramine, pädevate õpetajate palkamine,

ebaseaduslik ehitustegevus ja vastav ulatuslik investeering), ei tekitataks vastava

kaalutlusotsustuse läbisurumiseks kunstlikult uusi olulisi argumente. Kaebajad soovivad, et

mõistliku ajavaruga oleks selgus, millises õppehoones alustavad 2017./2018. ning 2018./2019.

õppeaastal kooliteed kaebajad ja kaebajate lapsed. Samuti, et oleksid selged muudatused

progümnaasiumi osas, s.h kas kõigile 6. klassi lõpetanutele võimaldatakse GAG-s jätkata ka

pärast 6. klassi lõpetamist ning luuakse vastav arv uusi 7.-12. klassi kohti. Kui korrektse

kaasamisega ja korrektse kaalutlusotsustuse tulemuseks on GAG-i ümberkorraldamine ja

laienemine Vana-Kalamaja koolihoonesse, siis oleks seal tagatud seadusjärgsed õpitingimused,

ehitise ohutus ning liiklusohutus.

6.2. Kaebajate keskne rikutud õigus on õigus haridusele (PS § 37) ning õigus kohasele

menetlusele ja ärakuulamisele (PS § 14), sh kaalutlusvigadeta otsusele (HMS § 54) ja

õiguspärase ootusega arvestamisele (PS § 10) haridusega seotud oluliste otsuste tegemisel.

Olulised muutused, mis kaebajaid mõjutavad: 1.-6. klassi õpilaste jaoks muutub koolimaja ja

koolitee; ebaselge on, kas 6 paralleelklassiga 6. klassi lõpetajate jaoks on kavandatud piisavalt

uute koolikohtade loomist 7.-12. klassis, et nad saaks samas koolis jätkata; oluliselt piiratakse

juurdepääsu võimlale kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, kuivõrd olemasolev võimla ei

mahuta kasvavat õpilaste arvu ning võimlasse pääsemiseks tuleb kulutada täiendavalt ca 2x20

minutit (väliriietesse riietumine, 1.- 6. klassi liikumine 800-850m, väliriietest lahtiriietumine

võimlasse minekul ning tulekul); kooli hüppeline kasvamine ning sellega kaasnev vanema ja

noorema kooliosa füüsiline üksteisest lahutamine ning oluliselt kasvav anonüümsus ja sellega

seonduvad probleemid (täiendavad stressifaktorid, õppekvaliteedi langus, õppeedukuse

langus).

6.3. Kaebajatel on õigus eakohasele ja turvalisele keskkonnale (põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 4 lg 2, § 7 lg 1). Õppekeskkonnaga seonduvaid nõudeid on

täpsustatud Vabariigi Valitsuse 01.09.2013. a määrusega, mille §-dega 3 ja 4 ei ole kooskõlas

õppetöö toimumine mitmel erineval maa-alal (seda enam maa-aladel, mille kaugus üksteisest

on enam kui 800 meetrit), õppekava täitmiseks vajaliku võimla puudumine, võimla puudumise

asenduslahendus, kus 1.-6. klassi lapsed peaksid läbi tundide ajal läbi kesklinna liikluse liikuma

800-850m kaugusel asuvate majade vahel, olles ohustatud liiklusest. Lapsed võivad sattuda

kõrgendatud stressi alla vajadusest kiirustada üleriietesse riietumise ja lahtiriietumisega ning

majade vahel kiirustamisega, samuti on kõrgendatud külmetushaigustesse haigestumise risk

vajadusest kiirustada pärast kehalise kasvatuse tundi riietumisega ning pika teekonnaga õues

teise majja liikumiseks.

6.4. Lastel on õigus vabale eneseteostusele. GAG on Eesti vanim ning üks Euroopa vanimatest

järjepidevalt tegutsenud haridusasutusest, millel on oluline osa Eesti kultuuriloos ning millega

seonduvate väärtuste alalhoidmine on üks riigi põhiseadluslikest kohustustest. GAG

arengukava keskendub olulisel määral GAG traditsioonidele ja väärtustele. Vastavalt GAG

põhimääruse § 27 lg 1 on arengukava kooli arengu eesmärkide ja põhisuundade määramise

aluseks. Konkurss GAG-sse õppima pääsemiseks on suur, 1. klassi kandideerib igal aastal ca

200 last. Ka kaebajate perede näitel on GAG-s õpitud põlvkondade kaupa. Kokkuvõtvalt on

GAG omanäoline kool, milles soovitakse õppida just selle omanäolisuse, ajaloo, traditsioonide

ja väärtuste tõttu. Kuna tegemist on piirkonnakooliga, on kus pered (kaebajate hulgas nt

3-17-581

4(12)

perekond Vähi) vahetanud elukohta ja korraldanud oma elutegevuse selle järgi, et olla GAG

teeninduspiirkonnas ja tagada laste õppimine GAG-s. GAG arengukava järgi on GAG-s

õppimine tihedalt seotud ka laste eneseteostusega. See ei tähenda, et koolipidajal poleks õigust

koolivõrku või kooli vormiliselt või sisuliselt ümber korraldada, kuid vastav otsustus peab

olema kaasav, ettenähtav ja kaalutlusvigadeta. Avalikkuses on vastustaja seni põhistanud GAG

ümberkorraldamist ning 1.-6. klassi viimist Vana-Kalamaja 9 koolimajja vajadusega luua

Kalamajas juurde põhikooli kohti. Vastav põhjendus on sellisena ilmselge kaalutluskohustuse

rikkumine, kui sellist plaani ei näe ette kehtivad arengukavad ning kus ca 13 000 põhikooli

koha loomiseks arvestatud investeeringu vastu saadakse ca 180-190 uut põhikoolikohta ning

mille puhul eraldivõetuna jääb vastuseta otsustus GAG suhtes.

6.5. Kohtupraktikas on analoogsetes kohtuasjades koolide sulgemise korral jaatatud nii

vanemate kui laste kaebeõigust (Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-

2982, p 24-26). Kuna Vana-Kalamaja 9 hoone ümberehitamine on vastavalt vastustaja ametnike

selgitustele lahutamatult seotud GAG ümberkorraldamisega, ning GAG laiendusele on üheselt

suunatud Vana-Kalamaja 9 GAG bilanssi andmine ja GAG põhimääruse muutmine, on asjas

kaebeõigus nii GAG õpilastel kui nende vanematel.

6.6. Vastustaja väide, et määrus nr 11 on üldakt ja korraldus nr 221-k siseakt, ei oma tähtsust.

Haldustegevuse liigi väljaselgitamisel ei ole määrav mitte vorm, vaid sisu. Määrav on

puudutatud isikute ring ning kas haldustegevus toob kaasa puudutatud isikute õiguste

tekkimise, muutumise või lõppemise. Määrus nr 11 on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 mõttes,

kuna see puudutab piiritletud territooriumi ja ühte asutust. Riigikohus on nt lugenud

haldusaktiks GAG vastuvõtu korra (3-3-1-85-08, p 21), mis vastustaja loogika järgi peaks

olema samuti üldakt. Sarnaselt on vangla kodukorda loetud kohtupraktikas haldusaktiks.

Vastustaja 22.02.2017. a määrus nr 11 vastab vähemalt osaliselt haldusakti tunnustele ning on

seeläbi kohtulikult vaidlustatav.

6.7. Kavandatavad tegevused vastavad oma materiaalselt sisult PGS § 80 reguleerimisalasse.

Põhjendamatu on lähtuda üksnes formaalsest käsitlusest. Ümberkorraldamise materiaalne sisu

tuleb kavandatavate muudatuste ulatusest: kesklinna teeninduspiirkonnaga koolist eraldatakse

1.-6. klass, need viiakse üle Põhja-Tallinna teeninduspiirkonda ning vastavalt vastustaja

ametnike selgitustele on muudatuste üheks eesmärgiks just uute kohtade loomine Põhja-

Tallinna jaoks; kooli õpilaste arvu suurendatakse hüppeliselt (räägitud on 720-840 ja rohkemast

õpilasest Vana-Kalamaja 9 koolimajas), ning kui samad õpilased jätkavad GAG-s ka 7. klassis

ja sealt edasi, on tulemuseks kooli suurenemine 60%-90% ulatuses; faktiliselt luuakse PGS § 2

lg 3 p 2 vormile vastav põhikool ning PGS § 2 lg 3 p 51 vormile vastav gümnaasium koos

sellele eelneva progümnaasiumi osaga. Vahetegu on eriti ilmne, kui tegelikult ei kavatseta

tagada GAG olemasolevas hoonetekompleksis (pro)gümnaasiumi osale niipalju õpilaskohti,

nagu eeldaks 6. paralleelklassikomplekti edasiõppimine 7. ja vanemates klassides.

6.8. Kaebajad on pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse mh põhjusel, et vastustaja ei ole

GAG sedavõrd suuremahuliste ümberkorraldamiseks ja/või ümberkujundamiseks nõuetekohast

haldusmenetlust läbi viinud, ehkki PGS seda nõuab. Täpsemalt ei ole vastustaja võtnud vastu

haldusakti mille sisuks on GAG laiendamine täiendavate õppekohtade loomise teel ning I ja II

õppeastme õppetegevuse viimisega aadressile Vana-Kalamaja 9. Tallinna Halduskohus on

03.03.2017. a seotud haldusasjas nr 3-17-381 tehtud kohtumääruse punktis 11 leidnud, et

sellises olukorras on kaebajatel õigus esitada vastustaja toimingutele keelamiskaebus.

6.9. Vastustaja on kaebuse asjaolud vähemalt keelamisnõude osas osaliselt õigeks võtnud, s.o

osas, mis puudutab asjakohaste menetluste läbiviimata jätmist. Sellele viitab ka vastustaja ning

GAG juhtkonna tegevus pärast keelamiskaebuse esitamist. Kaebuse üheks väiteks oli ka

kavandatud tegevuse vastuolu GAG ja vastustaja arengudokumentidega. GAG direktor Hendrik

3-17-581

5(12)

Agur esitas 15.03.2017 ettepaneku kutsuda erakorraliselt kokku GAG hoolekogu, andmaks

arvamuse GAG arengukava 2015-2017 muudatustele. Hendrik Aguri e-kirjas on märgitud, et

muudatuste eelnõu saadetakse 25.03.2017. Seega on pärast kaebuse esitamist asutud kiirkorras

muutma kooli pikaajalisi arengudokumente. Kuigi PGS § 67 lg 2 kohaselt valmistatakse

arengukava ja selle muudatused ette koostöös hoolekoguga (kaasates vajadusel eksperte), siis

Hendrik Aguri kirjast nähtuvalt esitatakse hoolekogule arvamuse andmiseks juba koostatud

arengukava eelnõu. Ei saa olla mõistlikku kahtlust, et lastel ja lastevanematel on õiguspärane

ootus PGS § 67 järgse kooli arengukava täitmisele. Kuigi arengukava muutmist selle kehtivuse

perioodil ei saa välistada, saavad selle tingida üksnes muutunud asjaolud, mida ei olnud

arengukava koostamisel võimalik ette näha. Tegemist on aga pikaajalise protsessiga, mis eeldab

kõikide huvigruppide kaasamist, vajaduste, võimaluste ning tagajärgede väljaselgitamist ning

võimalike alternatiivide kaalumist. Vastustaja ning GAG juhtkonna tegevus välistab igasuguse

sisulise analüüsi ja arutelud muudatuste vajalikkuse üle ning tulemuseks saab olla üksnes

vormiline kooskõla, sisulisi seaduse nõudeid eirates. Tegemist on vastustaja väljakujunenud

(õigusvastase) halduspraktikaga, kus kitsas isikute ringis langetatud suvaotsuseid asutakse

jõuliselt ellu viima õiguspäraseid menetlusi läbi viimata. Ebameeldivatest küsimustest

(õppekohtade arv koolis, õppekavajärgse õppetöö jätkumine, õppe- ja arenemistingimused,

õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus ning heaolu) libisetakse aga üle. Näiteks võimla

küsimuse juures räägitakse küll GAG olemasoleva võimla kasutamisest ja liikumisprobleemist,

selgitamata, kuidas sellesse võimlasse samaaegselt 4-5 klassikomplekti igal tunnil mahtuma

peaks. Ruumipuudusest võimlas on räägitud juba kooli tänase suuruse puhul.

6.10. Muudatuste vajadus jääb tänaseni ebaselgeks. Näiteks iga-aastane GAG õppekohtade

suurendamine, milleks tegelikult puudub piirkondlik vajadus ning koolil võimalus.

Tegelikkuses Põhja-Tallinna linnaosas õppekohtade puudust ei ole ning Kesklinna piirkonnas

on õppekohtade puudus kunstlik. „Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise

kava 2013-2021“ kohaselt on Kesklinna munitsipaalkoolide õpilaste arvuks kokku 11 796,

kellest enam kui pool, s.o 6 100 liiguvad igapäevaselt kooli teistest linnaosadest (vt lk 3-4).

Kohaseks ja proportsionaalseks meetmeks ebamõistlikku linnasisest rännet piirata on vastustaja

jaoks elukohajärgse kooli määramine vastavalt kehtestatud korrale, mitte kesklinnas asuvate

ning pikkade traditsioonidega koolide arutu laiendamine. Vastustaja kava on ilmselge

valimiseelne populism, millel puudub sisuline seos avaliku huviga või sooviga parandada

õppetingimusi GAG-s.

6.11. Vastustaja on käsitlenud seisukohas avaliku huvina koolivõrgu korrastamist viisil, mis

tagaks linnaelanikele piisava arvu õppekohti vastavalt kooliastmele. Iseenesest mõistetavalt ei

saa avalikuks huviks olla, et iga Tallinna laps saaks õppida GAG-s. Avalikuks huviks saab olla,

et õpilasel on võimalik õppida kodulähedases koolis. Vastustaja on senini hoidunud andmete

esitamisest, millest nähtuks, et piirkonnas on õppekohti puudu. 08.03.2017 esitati Tallinna

Haridusametile teabenõue, milles paluti teavet Kesklinna ning Põhja-Tallinna linnaosas asuvate

munitsipaalkoolide õppekohtade arvu kohta 2017/2018 õppeaastal, samuti 1. klassi

õppekohtade arvu kohta (08.03.2017. a teabenõue). Tallinna Haridusameti juhataja Andres

Pajula vastas, et sellist teavet ei ole kogutud. Seega on vastustaja pädev asutus kinnitanud, et

tegelikult neil ülevaade olemasolevatest õppekohtadest puudub. Sellest järelduvalt ei saa võtta

tõsiselt ka väidet, et piirkonnas oleks õppekohtade puudus.

6.12. Kaebajad ei nõustu, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega otsustakse ette ära

põhivaidluse tulemus. Jättes kõrvale vastustaja ametnike poliitilised ambitsioonid, ei puuduta

vastustaja elluviidavad tegevused üksnes 2017/2018 õppeaastat, vaid tõenäoliselt õppetegevust

järgnevateks kümneteks aastateks. Samuti ei piira taotletud esialgse õiguskaitse abinõu Vana-

Kalamaja õppehoone jätkuvat renoveerimist ning hoone kasutuselevõttu 2017/2018

õppeaastaks. Põhimõtteliselt on võimalik vastustajal luua aadressile Vana-Kalamaja 9

3-17-581

6(12)

eraldiseisev kool ning õppekohad, kui selleks peaks vajadus eksisteerima. Samuti on võimalik

vastustajal võtta valmivad ruumid kasutusele mõne teise kooli poolt.

7. Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ning kaebus

HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel kaebajatele läbivaatamatult tagastada. Kaebus on ilmselgelt

perspektiivitu kaebuse lubamatuse ja kaebeõiguse puudumise tõttu ning kaebajatel ei ole

võimalik kaebusega saavutada soovitud eesmärki.

7.1. Määrus nr 11 on halduse üldakt (määrus HMS § 88 ja KOKS § 7 lg 1 tähenduses).

Halduskohtumenetluses saab vaidlustada vaid haldusakte ning toiminguid, mitte õigusakte

(HKMS § 6 lg 1). Määrus nr 11 on õigusakt, mille kehtestamise näeb ette PGS § 66 lg 1 ning

see reguleerib piiritlemata hulka juhtumeid. Muuhulgas näeb PGS § 66 lg 1 p 2 ette, et kooli

tegevuskohad peavad olema märgitud kooli põhimääruses. Põhimääruse muudatusega on

sätestatud GAG kõik senised tegevuskohad ning lisatud ka Vana-Kalamaja 9 õppehoone, kus

kool hakkab tulevikus õppetööd läbi viima (määruse § 2). Kaebus on esitatud eesmärgiga

takistada GAG õppetöö läbiviimist Vana-Kalamaja 9 õppehoones alates 2017/2018 õppeaastast

Kooli tegevuskoha sätestamine on üldregulatiivse toimega ega reguleeri üksikjuhtumit. Seega

ei saa kaebajad seda halduskohtus vaidlustada. Tulenevalt HKMS § 5 lg-st 1 ei saa halduskohus

õigusakti tühistada ega selle kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatada.

7.2. Kaebuses ei ole välja toodud, millist konkreetselt igale kaebajale kuuluvat subjektiivset

avalikku õigust vaidlustatud haldusakt või õigusakt (määruse ja korraldus) rikub (HKMS § 44

lg 1 ja 2). Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming

otseselt puudutab (Riigikohtu 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-86-04, p 13). Kaebuse väidetest

saab järeldada, et kaevatav haldusakt võib hakata riivama kaebajate (ja kolmandate isikute)

õigusi alles tulevikus. Kaebajad on abstraktselt ja üldsõnaliselt viidanud PS §-st 37 tulenevale

hariduspõhiõigusele, andmata sellele konkreetsemat sisu. Vaidlustatud õigusakt ning haldusakt

ei puuduta kaebajate õigust haridusele (PS § 37). Õigus haridusele ei anna isikutele õigust

nõuda kindlas asukohas paiknevat ning kindlas juriidilises vormis tegutsevat õppeasutust.

Kaebajatel puudub ka subjektiivne õigus nõuda, et õppeasutuses peaks olema mingi kindel arv

õpilasi või klassikomplekte ning keelata kooli õppekohtade suurendamist ning täiendava

õppehoone kasutuselevõttu. Õpilaste õigusi võiks kooli asukoha (osaline) muutmine riivata siis,

kui muudatuse tulemusena satub ohtu õpilaste juurdepääs haridusele. Kaebajad on kaebuse

punktis 64 selgesõnaliselt väljendanud, et vastustaja kohustus tagada ligipääs haridusele püsib

sõltumata sellest, millisel konkreetsel aadressil kool tegutseb. Kaebus ei ole kantud soovist

kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi, vaid vaidlustada koolivõrgu ümberkujundamise

poliitilist otstarbekust lähtuvalt kaebajate erahuvist ning hoiduda koolivõrgu korrastamisest

kaebajate äranägemise järgi. Sellist seadusest tulenevat subjektiivset õigust kaebajatel ei ole

ning halduskohus ei hinda tehtud otsuste otstarbekust.

7.3. Haldusasjas nr 3-17-381 on Tallinna Halduskohus 03.03.2017 kohtumääruses sedastanud,

et kooli vilistlastele ja lapsevanematele või õpilastele ei ole seadusega antud õigust keelata kooli

pidajal kooli reorganiseerimist lähtuvalt koolis kunagi õppinud inimeste arusaamadest kooli

arenguteedest ja vajadustest või näiteks ehitada koolile uusi ja rekonstrueerida olemasolevaid

hooneid. Asjakohatu on viide haldusasjale nr 3-11-2982, kuna tehiolud ei ole võrreldavad.

Tihedalt asustatud ning laialdaselt kättesaadava ühistranspordivõrguga linnas 800 m vahemaa,

mille puhul saaks rääkida hariduse kättesaadavuse ohustamisest. Kuna vaidlustatud otsus

kaebajate õigusi ei puuduta, on tegu ilmselgelt populaarkaebusega, mis on HKMS § 44 lg 2

kohaselt lubamatu.

7.4. Korraldus nr 221-k on oma olemuselt halduse siseakt (seda möönavad ka kaebajad), millel

puudub

välismõju.

See

on

puhtalt

linnavara

valitsemise

põhimõtetest

tulenev

raamatupidamislik korraldus, millega on kinnistu ja sellel paiknev hoone antud ühe vastustaja

3-17-581

7(12)

hallatava asutuse raamatupidamislikust bilansist teise. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus

nõuda selle korralduse tühistamist. Tegu on ilmselgelt õiguspärase haldusaktiga ning kaebajatel

puudub subjektiivne õigus selle vaidlustamiseks.

7.5. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajad on ka vääralt ja eksitavalt rajanud oma

kaebuse väitele, et tegu on kooli ümberkorraldamisega PGS § 80 lg 1 mõistes. Tegu ei ole ühegi

PGS § 80 lg-s 2 nimetatud kooli ümberkorraldamise vormiga ning erinevalt kaebajate poolt

väidetust ei ole vastustajal ka plaanis GAG-i ümber korraldada. Seetõttu on väär ka seisukoht,

et Vana-Kalamaja 9 õppehoone GAG-le kasutamiseks andmiseks peab eksisteerima Tallinna

Linnavolikogu otsus. Kehtiv õigus ei käsita täiendava õppehoone kasutuselevõttu kooli

ümberkorraldamisena PGS § 80 tähenduses. Selleks ei ole iga muudatus kooli tegevuses või

õppetöö korralduses. GAGi 1.-6. klassidele eraldi õppehoone loomine ei vasta ühelegi PGS §

80 lg-s 2 toodud ümberkorraldamise vormile.

7.6. Kaebajate väited, et tegu on „sisuliselt kahe kooli loomisega“ on sisutud ning

paljasõnalised. Asjaolu, et kooli algklasside õpe toimub teises õppehoones, on Tallinna

koolivõrgus tavapärane nähtus. Ükski õigusakt ei näe ette, et ühel koolil ei tohiks olla mitu

tegevuskohta ning, et need peaks tingimata asuma kõrvuti. PGS § 66 lg 1 p 2 sõnastus näeb

ette, et koolil võib olla mitu tegutsemiskohta, mis peavad olema märgitud kooli põhimääruses.

Seega on otsus Vana-Kalamaja 9 õppehoone kasutuselevõtu osas vastu võetud kohase

õigusaktiga (määrus nr 11, jõustus 05.03.2017) ning kaebajate väited kohase haldusmenetluse

puudumisest on sisutühjad. Ttäiendavate haldusaktide andmist kehtiv õigus sellises olukorras

ette ei näe. Määrus nr 11 vastab HMS § 88 lg 1 nõuetele, on kehtestatud PGS § 66 lg 2, Tallinna

põhimääruse § 52 lg 7 ja Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2010 määruse nr 60 „Põhikooli-

ja gümnaasiumiseaduses kooli pidaja pädevusse antud ülesannete osaline delegeerimine

Tallinna Linnavalitsusele ja Tallinna Haridusameti juhatajale” § 1 alusel.

7.7. PGS § 66 lg 2 ja kooli põhimääruse § 5 lg 2 kohaselt esitatakse põhimäärus ja selle

muudatused enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja

õppenõukogule. Vastustaja on kuulanud ära kõik seadusjärgsed kooli organid ning põhimääruse

muutmisel nende arvamusega arvestanud. Kooli õppenõukogu ja õpilasesindus toetasid selgelt

põhimääruse muutmist. Vastustaja on aegsasti teavitanud nii kooli õpilasi kui ka vanemaid

planeeritavatest muudatusest (esmalt juba 09.06.2016, st 14 kuud enne 2017/2018 õppeaasta

algust. Kooli ümberkorraldamisest teatamiseks on seadusandja näinud ette näiteks oluliselt

lühema tähtaja (PGS § 80 lg 3).

7.8. Kaebajate väide, et Vana-Kalamaja 9 hoone ei pruugi vastata PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1

kohastele nõuetele on ebaõige. Käesoleval hetkel on hoone renoveerimisprotsess ja

ehitustegevus pooleli. Vastustaja huviks nii tellija kui ehitus- ja kasutusloa andmiseks pädeva

asutusena on, et valmiv hoone vastaks kõikidele ehituslikele nõuetele ja oleks ohutu

kasutamiseks õppehoonena. Hetkel ei saa järeldada, et hoone oleks pärast renoveerimistöid

õppetööks sobimatu või ohtlik. Kaebajate väited ebaseaduslikust ehitustegevusest on

tõendamata (Vana-Kalamaja 9 õppehoone rekonstrueerimiseks on väljastatud kohased

ehitusload, seadusest tulenevaid keelde ehitustegevuse läbiviimiseks ei ole).

7.9. Keelamiskaebus on lubamatu, kuna selle esitamise eeldused (HKMS § 45 lg 1) ei ole

täidetud. Kaebajad ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis kinnitaks seda, et vastustaja annaks

tulevikus haldusakte või teeks toiminguid, mille puhul oleks võimalik tõsikindlalt sedastada

kaebaja õiguste rikkumise ohtu. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda GAG-i

õppekohtade arvu suurendamise keelamist ning õppetöö läbiviimise jätkamist senises asukohas

alates 2017. aasta 1. septembrist. Paljasõnalised ja eluliselt mitteusutavad on kaebajate väited

vaimse ja füüsilise turvalisuse, tervisekaitse, õppetöö kvaliteedi ja õppetöö korraldamise

põhimõtete rikkumisest, juhul kui GAG 1.-6. klasside õppetöö peaks toimuma Vana-Kalamaja

3-17-581

8(12)

9. Keelamiskaebus on lubatav ainult siis, kui tõhusamaid vahendeid võimaliku rikkumise

ärahoidmiseks ei leidu. Muudatus kooli asukohas leiab aset alles järgmisest õppeaastast ning

kasutusele võetavat õppehoonet alles renoveeritakse. Alles päras hoone valmimist on võimalik

võtta seisukoht, kas hoone vastab nõuetele. Puudub põhjus arvamaks, et vastustaja kohustaks

GAG-i õppetööd läbi viima ohtlikus hoones või, et selles läbiviidav õpe ei vastaks riiklikule

õppekavale ja PGS-i põhimõtetele. Ka keelamiskaebus on läbivalt suunatud GAG täiendavate

õppekohtade loomise otstarbekuse vaidlustamisele.

7.10. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus ning

kaebus on perspektiivitu. Taotlusest ei nähtu, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne

õigus saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Kaebaja ei

ole esitanud ühtegi usutavat argumenti, miks vajavad nende õigused kaitset juba esialgse

õiguskaitse korras ning millised kahjulikud ja pöördumatud tagajärjed saabuvad, kui

õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata – kaebusest nähtuvalt on kaebajate eesmärgiks, et otsus

Vana-Kalamaja 9 õppehoone GAG-le andmiseks tehtaks õiguspäraselt ja õppehoone oleks

kasutajatele ohutu. GAG-le täiendava õppehoone andmine on otsustatud õiguspäraselt ning

käesoleval ajahetkel Vana-Kalamaja 9 hoones õppetööd ei toimu. Kaebajatel saaks

õiguskaitsevajadus tekkida, kui õppetöö hoones reaalselt toimuma hakkab.

7.11. Esialgse õiguskaitse korras põhivaidluse ette ära otsustamine (keelamistaotlus) ei ole

põhjendatud, selle kohaldamiseks puudub ülekaalukas vajadus. Lisaks on keelamiskaebus

ilmselgelt perspektiivitu või väga väheste eduväljavaadetega ning pole kaebajatele ebasoodsate

tagajärgede tekkimise ohtu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaks kahjustatud oluline avalik

huvi koolihoone renoveerimiseks ja koolivõrgu korrastamiseks viisil, mis tagaks linnaelanikele

piisava arvu õppekohti vastavalt kooliastmetele ning GAG algkoolile võimaluse viia õpet läbi

ühes vahetuses. Kartus, et kooli tegevuse osaline üleviimine uude õppehoonesse halvendab

õppe kvaliteeti või kooli identiteeti, ei ole objektiivselt põhjendatud. Kaebajad ei saa oma

erahuvi samastada avaliku huviga ja seda endale sobival moel sisustada ning seega on avalik

huvi kaebajate erahuvist kaalukam.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

9. Kaebajad soovivad:

-

tühistada vastustaja korralduse nr 221-k, millega vastustaja andis Tallinna

Haridusameti bilansist GAG bilanssi Vana-Kalamaja tn 9 kinnisasja ja Vana-Kalamaja

Täiskasvanute Gümnaasiumi bilansist GAG bilanssi eelnimetatud kinnisasjal asuva

koolimaja ja abihoone;

-

tühistada vastustaja määruse nr 11 osas, millega muudeti GAG põhimääruse § 2 nii, et

kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja 9;

-

keelata vastustajal GAG õppekohtade arvu suurendamise ning tegevuste ja toimingute

teostamise, mis on seotud I ja II õppeastme õppetegevuse viimisega aadressile Vana-

Kalamaja 9, Tallinnas, kuni Tallinna Linnavolikogu või Linnavalitsus on võtnud vastu

otsuse GAG laiendamiseks Vana-Kalamaja 9 koolihoonesse, vastav otsus kehtib ja

selle vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva.

10. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma

õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib

isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kaebeõiguse olemasoluks peab esinema

3-17-581

9(12)

kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste võimalik riive (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-

55-15, p 9).

11. Kohus järeldab kaebusest ning kaebajate täiendavast seisukohast, et kaebajate eesmärk

on säilitada juba GAG-s õppima asunud laste jaoks võimalus jätkata alustatud kooliteed

tuttavaks saanud keskkonnas harjumuspärase korralduse juures nende elukohajärgses koolis,

kuhu neid on õppima võetud. Kaebajateks olevate lapsevanemate huvi on, et lapsed saaksid

jätkata õppimist väljakujunenud turvaliseks peetavas keskkonnas ja säilitada elukorraldus, mis

on tingitud laste õppimisega konkreetses GAG hoones ning vältida algklasside õppetegevuse

viimist Vana-Kalamaja 9 hoonesse, mis kätkeb endas kaebuses välja toodud ohte ja negatiivseid

mõjusid. Seega ei saa praegusel juhul eitada õiguste riivet ei õpilaste ega nende vanemate puhul.

Kuna kõikide kaebajateks olevate õpilaste vanemad on samas menetluses osalised ka kaebuse

esitajatena, mõistab kohus, et ühtaegu on nad nii iseseisvad kaebajad kui ka oma laste

seaduslikud esindajad (HKMS § 26).

12. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on

tõendatud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole

võimalik saavutada kaebuse eesmärki

13. Kohus nõustub vastustajaga ja sisuliselt ei eita seda ka kaebajad, et vaidlustatud määrus

ja korraldus ei riku kaebajateks olevate õpilaste hariduspõhiõigust põhiseaduse § 37 tähenduses.

Küsimus ei ole praegusel juhul selles, et õpilaste juurdepääsu kohustuslikule haridusastmele

piirataks ning isegi haldusasja materjalidest välja loetavad kavatsused ei ole kohtu hinnangul

sellised, mis võiksid juurdepääsu haridusele põhiseadusvastaselt häirida. Õigus haridusele ei

tähenda õigust nõuda hariduse saamist ühes kindlas õppeasutuses, kindlal aadressil või kindlas

juriidilises vormis, samuti õigust nõuda mõistlike ümberkorralduste ärahoidmist, mis on

vajalikud avalikke huvisid ja kogukonna vajadusi arvestades ega ole ka üksikisiku tasandil

ülemääraselt koormavad.

14. Kohus leiab, et vastustaja korraldus nr 221-k ja määrus nr 11 ei saa kaebajate

subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohus nõustub vastustajaga, et korraldus nr 221-k on halduse

siseakt, millega on otsustatud vara kandmine ühe linnaasutuse bilansist teise. Kohtu hinnangul

ei saa GAG bilansi varaline koosseis kaebajate õigusi rikkuda. Kaebajatel puudub subjektiivne

õigus nõuda, millist vara nad kooli bilanssi soovivad ja millist vara mitte. Asja materjalidest

ilmneb, et vara bilansis üleandmine on seotud kavandatavate muudatustega Tallinna

koolivõrgus (Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021; tl 14-

26) ning kavatsusega laiendada GAG tegevust Vana-Kalamaja 9 hoones. Selle korraldusega ei

tehta aga ühtegi otsustus, mis ajast ja mil moel see hoone kasutusse võetakse ja kuidas õppetööd

seda hoonet kasutades korraldama hakatakse. Muuhulgas ei sätestata selle korraldusega, et

Vana-Kalamaja 9 hoones hakkaks toimuma I-VI klassi õppetöö ning veelgi enam, et õppetöö

selles hoones toimuks selliselt, et see ilmselgelt kaebajate õigusi rikkuda võiks.

Juhul, kui otsustused GAG arengute ja õppetöö ümberkorralduse üle saavad olema teistsugused

ega puuduta Vana-Kalamaja 9 hoonet, on mõeldav bilansilise kuuluvuse uus otsustamine.

Hoone bilanssi andmise otsustus ei ole siduv ega määrav eeltingimus GAG õppetöö

korraldamisele viisil, mida kaebajad näevad enda õigusi riivavana.

15. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda kohtu hinnangul ka asjaolu, et vastustaja

on määrusega nr 11 lisanud GAG tegevuskohana lisaks varasematele kooli aadressidele ka

Vana-Kalamaja 9. Kohus nõustub vastustajaga, et vähemalt põhiosas on määrus nr 11, millega

kehtestati muudatus GAG põhimääruses (§ 2), õiguse üldakt, st määrus KOKS § 7 lg 1 ja HMS

§ 88 tähenduses. Nagu kaebajad õigesti märgivad, ei saa pelgalt õigusakti pealkirja või vormi

järgi teha järeldusi tema õigusliku olemuse ega üld- ning üksikakti eristamise osas ning ei saa

3-17-581

10(12)

välistada, et ka määrusena pealkirjastatud ja määrusena menetletud akt võib sisaldada

üksikregulatsiooni, mis on halduskohtus vaidlustatav (nt Riigikohtu üldkogu 31.05.2011 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-85-10, p 31). Kohtu hinnangul ei ole vähemalt vaidlusalune määrusega nr

11 kehtestatud GAG põhimääruse muudatus, millega lisati §-i 2 kooli täiendava asukohana

Vana-Kalamaja 2, selliseks üksikakti tunnustele vastavaks sätteks, mida saaks halduskohtus

vaidlustada. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui vaidluse lahendamine

ei ole halduskohtu pädevuses.

Isegi kui kooli asukoha või tegevuskoha aadressi ja selle muutmist reguleerivat sätet pidada

halduskohtus vaidlustatavaks, ei riku selline säte vähemalt praegusel juhul kaebaja õigusi.

Kohus ei nõustu kaebajatega, nagu poleks Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 nr 84 määruse

„Tervisekaitsenõuded koolidele“ §-dega 3 ja 4 kooskõlas kooli paiknemine mitmel maa-alal.

PGS § 66 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kooli põhimääruses kooli asukoht ja tegutsemiskohad.

Nii on see sätestatud ka GAG põhimääruse §-s 2, mille kohaselt Vana-Kalamaja 9 on üks kooli

tegutsemiskohtadest. Määruse nr 84 § 4 lg 1 kohaselt peab koolil olema omaette maa-ala ning

§ 3 lg-st 1 ja § 4 lg-st 3 tulenevalt peab kooli tegevuseks kasutatav ala olema õppetegevusega

seonduvalt sobiv, turvaline ning koos juurdepääsuteedega pimedal ajal vajadustekohaselt

valgustatud. Seega ei saa iseenesest rikkuda kaebajate õigusi kooli tegevuskohtade täiendamine

veel ühe aadressiga. Pelgalt aadressi lisamisega tegevuskohtade loetelus ei kaasne õppetöö

korraldamist sellel aadressil vähemalt selliselt, et see hakkaks rikkuma kaebajate õigusi.

16. Kuigi kohtupraktikas on jaatatud lastevanemate kaebeõigust kohaliku omavalitsuse

otsuste vaidlustamisel, mis puudutavad koolivõrgu ümberkorraldamist kooli sulgemise teel (nt

haldusasi nr 3-11-2982) ning teatud juhtudel võib ka haridusasutuse asukoha muutmine isikute

õigusi rikkuda, on kohus seisukohal, et vaidlustatud korralduse ja määrusega ei ole vastustaja

otsustanud GAG asukoha muutmist ega GAG ümberkorraldamist PGS § 80 tähenduses. PGS

§ 80 lg-s 2 on toodud ammendavalt, mida loetakse koolide ümberkorraldamiseks ning

täiendava koolihoone kasutuselevõttu ja õpilaste arvu suurendamist selleks nimetada ei saa.

Kohtule esitatud materjalist ei nähtu, et täiendava koolihoone kasutuselevõtt rikuks kaebajate

subjektiivseid õigusi. Praegusel hetkel ei ole selgunud, kas ja kes vaidlusalust koolihoonet

õppetööks kasutama hakkab. Seadus ei keela õppetöö läbiviimist erinevates hoonetes.

Viidatud määruse ja korralduse vaidlustamiseks ei tekita kaebeõigust pelgalt asjaolu, et

Tallinna linn on kavandanud juba mõnda aega GAG-ga seonduvaid muudatusi.

17. Isegi kui vaidlustatud korraldus ja määrus saaksid rikkuda kaebajate õigust hariduse

omandamisele konkreetsetel tingimustel, mis tuleneb näiteks kooli ja õpilase vahelisi suhteid

reguleerivatest üld- või üksikaktidest (puuduks põhjus eitada kaebeõiguse olemasolu), esineks

alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki,

st et kaebuses märgitud muudatusi seoses GAG-ga ellu ei viidaks. Vaidlustatud korralduse ja

määrusega ei ole kavandatud GAG-i ümberkorraldusi või asukoha muutmist. Seega kuuluks

kaebus tagastamisel ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et võrdlus kaebajate viidatud haldusasjaga nr 3-11-2982

ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna nimetatud kaasuses käsitleti mõju, mis kaasneb

hajaasustusega piirkonnas kooli sulgemisega, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist kooli

sulgemisega, vaid täiendava õppehoone kasutuselevõtuga 800 meetri kaugusel senisest

tegevuskohast.

19. Kaebajad on esitanud ka keelamiskaebuse, mille eesmärgiks on vältida

ümberkorraldusi, mis seisneksid juba õppima asunud algklassiõpilaste õppetöö korraldamise

Vana-Kalamaja 9 hoones või jagunemise erinevate hoonete vahel. Samas soovitakse ka vältida

õpilaste arvu kasvu, mis võiks kaasa tuua ruumikitsikuse ja kooli traditsioonide nõrgenemise,

3-17-581

11(12)

pikemas perspektiivis aga kooli I ja II õppeastme ning gümnaasiumiosa lahutamise ja

ebakindluse,

kas

kõikidele

haridusteed

GAG-s

alustanutele

jätkub

ka

kohti

gümnaasiumiastmes.

HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et

vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa

tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigivastutuse seaduse § 5 lg

1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmata jätmist või halduse toimingu sooritamata jätmist,

kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida

ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.

20. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole keelamiskaebuse esitamine lubatav. Kaebajatel

puudub kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda, et GAG ei suurendaks

õppekohtade arvu ega korraldaks õppetööd erinevate hoonete vahel. Kaebajatel ei ole

seadusega antud õigust keelata kooli pidajal kooli tegevuses muudatusi teha üksnes lähtuvalt

pikaajalistest traditsioonidest (mis vaieldamatult on haridustegevuse kui terviku seisukohalt

väga olulised) ning kooliga seotud isikute arusaamadest kooli arenguteedest ja vajadustest.

Kaebajad ei saa keelamiskaebusega takistada kooli pidajal näiteks kasutusse võtta uusi

hooneid. Kooli pidamise ja tema tegevuse organiseerimise küsimustes on kehtiva õiguse

kohaselt otsustav sõna kooli pidajal (Tallinna linnal). GAG on munitsipaalkool, mille

omanikuks (pidajaks) on Tallinna linn (PGS § 1 lg 2), kes kooliga seotud otsuste langetamisel

peab lisaks õpilaste ja lastevanemate huvidele kaaluma ka Tallinna linna huvi koolivõrgu

arendamisel ja kujundamisel ning linna elanike juurdepääsu haridusele tervikuna. Kaebajatel

ei ole õigust nõuda, et kooli tegevuses ei toimuks muudatusi, kuid neil on õigus olla

muudatustest teavitatud ja ulatuslikku kaalutlusruumi ning paljusid isikuid puudutavate otsuste

tegemisse kaasatud.

20.1. Kohus nõustub, et kooli tegevuses oluliste otsuste tegemisel tuleb läbi viia korrakohane

ja kaasav menetlus ning kindlasti küsida arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt.

Praegusel hetkel ei ole kohtule teadaolevalt otsustatud, kas GAG õpilased alustavad 2017.

aastal kooliteed aadressil Vana-Kalamaja 9 või mitte. Kõnealusel aadressil asuv koolimaja on

renoveerimisel ning õppetöö alustamine viidatud aadressil ei ole veel kindel. Kohus nõustub

vastustajaga, et kaebajate õigusi saab kaitsta ka siis, kui kooli asukoha muudatus reaalselt aset

leiab. Päras hoone valmimist ja kasutusele lubamist selgub, kas seal alustatakse õppetööd või

mitte. Samuti on ennatlikud väited Vana-Kalamaja 9 hoone sobimatusest.

20.2. Kohus ei pea asjakohaseks kaebajate viidet haldusasjale nr 3-17-381. Nimetatud

haldusasjas on kohus selgitanud kaebajatele et, kui linn ei otsusta GAG osalist ümberkolimist

Vana-Kalamaja 9 hoonesse, kuid asub sooritama vastavaid toiminguid, siis on kaebajatel

võimalik vaidlustada need toimingud sh sellisel juhul on kaebajatel õigus esitada ka

keelamiskaebus ning seda näiteks ka argumendil, et ruumid, kuhu kool plaanitakse viia, ei ole

seaduse nõuetele vastavalt ehitatud või on ohtlikud õpilastele.

Praegusel juhul ei tähenda vaidlustatud määruse ja korralduse vastuvõtmine, et GAG-i tegevus

viiakse järgneval õppeaastal üle Vana-Kalamaja 9 hoonesse ning millised klassikomplektid üle

viiakse ja kuidas õppetöö korraldatakse. Samuti ei ole praegusel hetkel kohus veendunud, et

isegi kui kooli üheks tegevuskohaks saab Vana-Kalamaja 9, et vastava otsuse võtab vastustaja

vastu õigusvastaselt. Kohus ei saa otsustada haldustegevuse otstarbekuse üle ega sekkuda

halduse ulatuslikku kaalumisruumi võimaldavatesse otsustustesse, seejuures on reeglina

välistatud

ennetav

sekkumine

ning

keelamiskaebust

tuleb

pidada

erandlikuks

õiguskaitsevahendiks. Hiljutises kohtupraktikas (Riigikohus asjas nr 3-3-1-75-16, määruse p

10) on rõhutatud, et kaebaja õiguste kaitseks tõhusamate vahendite olemasolu välistab

keelamiskaebuse esitamise õiguse.

3-17-581

12(12)

20.3. Kaebajate esindaja on kohtule 17.03.3017 esitanud täiendavalt tõendid (e-kirjad), millest

nähtub GAG hoolekogu kokkukutsumine, mille päevakorras on nii aktuaalne ülevaade

planeeritavast koolikorraldusest 2017/2018 õppeaastal, ülevaade seoses I ja II kooliastme uue

õppehoone (Vana-Kalamaja 9) kasutuselevõtmise plaaniga ning arvamuse andmine

arengukava muudatustele. Eeltoodu võimaldab järeldust, et tõstatatud probleemide arutelu ei

ole lõppenud, ning arvestades Rando Antsmäe 16.03.2017 e-kirja adressaatide ringi, on

teavitatud ja kaasatud lisaks hoolekogu liikmetele ka vanematekogu, vilistlaskogu ja

sihtasutuse nõukogu. Seetõttu ei näe kohus hetkel, et keelamiskaebus oleks ainus tõhus

võimalus õiguste kaitseks ka I ja II õppeastme õppetöö korraldamise muutuste vältimiseks või

selleks, et tagada muudatuste õiguspärane läbiviimine.

20.4. Seega ei ole keelamiskaebuse esitamine lubatav ning kaebus kuulub ka selle nõude osas

tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

21. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega

ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud.

22. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse

sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

23. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi ei tagastata tasutud riigilõivu, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale HKMS § 121 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe