4-16-8121/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-16-8121

1 ( )

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2017.a. . märts Pärnu Väärteoasja number 4-16-8121 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Jaanika Lusti Väärteoasi

J.H

kaebus Keskkonnainspektsiooni

keskkonainspektor Aliis Kevvai 24.10.2016 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 9400,15,001951 Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnikuna

J.H (registrikood xxx, asukoht

Helmküla küla, Varbla vald, Pärnumaa, seaduslik esindaja juhatuse liige Heino Sabiin)

Vandeadvokaat Aadu Luberg

Keskkonnainspektsiooni õigusosakonna juhataja Väino Vaidla

RESOLUTSIOON

Juhindudes Metsaseaduse § 68 lg 2 ja § 70 lg 2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, § 133

-135, kohus otsustas:

Jätta J.H

kaebus Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Jätta Keskkonnainspektsiooni keskkonnainspektor Aliis Kevvai poolt 24.10.2016.a tehtud üldmenetluse väärteoasjas nr 9400,15,001951 otsus muutmata.

Menetluskulud jätta J.H enda kanda.

Rahatrahv 1600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas,

(kood 401, viitenumber 4100064625. Maksekorralduse selgitusse märkida menetlusaluse isiku nimi/nimetus ja väärteoasja number). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse kuulutamine ja tutvumiseks kättesaamine: 21.03.2017.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

4-16-8121

2 ( ) Asjaolud ja menetluskäik 23.09.2016.a. on koostatud väärteoprotokoll nr 940015001951 selle kohta, ajavahemikul 01.01.2015 30. –

06.2015 täpselt tuvastamata kuupäevadel, teostas J.H juhatuse liige Heino Sabiin Kirikumetsa kinnistul eraldisel 11 aegjärgset raiet lubava metsateatise alusel raie, mille käigus viis puistu esimese rinde madalamaks kui on metsa majandamise eeskirja § 5 lg – s 2 lubatud ning raie tulemusel moodustus lagedaks raiutud ala (raielank) ehk raiet võib nimetada lageraieks, mis on suurem kui metsaseaduse § 29 lg 11 p 3 lubatud, so suurem kui 7 hektarit. Raie tegemiseks kasutas Heino Sabiin J.H raietöölist V P.

Eraldis 11 piirneb lagedaks raiutud eraldisega 10, 7 ja 8 (paiknevad kõrvuti), ning eraldis 8 piirneb lagedaks raiutud Kaasiku kinnistu ( tastritunnus *) eraldisega 4. Kaasiku kinnistu eraldis 4 on lagedaks ka raiutud 2014 aasta oktoobris novembris, enne Kirikumetsa kinnistu raiet. Kogu lagedaks raiutud ala, so – Kirikumetsa kinnistu eraldised 10, 11, 7, 8 + Kaasiku kinnistu eraldis 4 - pindala on 7, 55 ha, 0, 55 ha võrra suurem kui metsaseaduse § 29 lg 11 p 3 alusel lubatud. Metsaseaduse § 67 lg 2 p 2 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui ei peeta kinni uuendusraielangi pindala suurusest. Heino Sabiin rikkus Kirikumetsa kinnistu eraldisel 11 teostatud lageraiega metsaseaduse § 30 lg 6 p 5, mis on karistatav metsaseaduse § 70 järgi ja metsaseaduse § 29 lg 11 p 3, mis on karistatav metsaseaduse

§ 68 järgi. Heino Sabiin on J.H juhatuse liikmena ettevõtte huvides pannud toime metsaseaduse § 70 lg 2 ja 68 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, mis on inkrimineeritavad juriidilisele isikule, so J.H-le. 10.10.2016 esitJ.H väärteoprotokolli kohta vastulause.

24.10 9400,15,001951 .2016.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr on määratud kohtuvälise menetleja

poolt J.H-le eelpoolnimetatud väärtegude

toimepanemise eest karistuseks rahatrahv summas 1600 eurot.

Kaebuse sisu

08.11.2016.a esitJ.H kaitsja vahendusel Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele.

Väärteoprotokolli kohaselt pandi väärtegu toime ajavahemikul – 2015 tä 01.01.2015 30.06. pselt

tuvastamata kuupäevadel. Kaitsjale esitatud väärteoasja materjalides sisaldus ainus osundus väidetavalt ebaseadusliku raie teostamise aja kohta Kirikumetsa kinnistul raiet teostanud harvesteri operaatori V P ütlustes, mille kohaselt raie teostati peab oluliseks konkretiseerida väidetava 2015 aasta alguses. Kaitsja väärteo toimepanemise aeg Sellest tulenevalt lisas kaitsja vastulausele kaks dokumentaalset tõendit, mis a.

kajastavad tunnistaja V P tööobjektide ja töötundide kohta Kirikumetsa kinnistul veebruaris ja märtsis 2015.

Kaitsja taotlusel väärteoasja juurde lisatud kahe dokumentaalse tõendi pinnalt tegi kaitsja järelduse, et raietöid Kirikumetsa kinnistul teostati ehk väidetav väärtegu sai olla toime pandud perioodil 23. 02. - 11.03.2015. Kaevatavas otsuses

antud hinnang kaitsja poolt esitatud kahele tõendile on vastuoluline. Ühelt poolt on leitud, et nimetatud kahe dokumentaalse tõendi alusel saab võtta arvesse, et raietöid Kirikumetsa kinnistul alustati 23.02.2015, aga ometi on kaevatavas otsuses väärteo toimepanemise ajaperioodi alguse päevaks märgitud 01. jaanuar 2015. Kes teostas raiet Kirkumetsa kinnistul ajavahemikul 01. jaanuar 2015 –

22.02.2015, väärteoasja materjalidest ei nähtu; igal juhul ei saanud see olla kaebaja, sest menetleja nõustus, et raietöid Kirikumetsa kinnistul kaebaja poolt alustati 23. veebruaril 2015.

Teiselt poolt leitakse kaevatavas otsuses, et kaitsja esitatud tõenditest nähtuv asjaolu, et raietööd

Kirikumetsa kinnistul lõpetati hiljemalt 11.03.2015 ei võeta arvesse, – kuna Maa ameti kaardikeskuse ortofotolt ülelennuga 13.06.2015 ja Metsaressursi arvestuse riikliku registri ortofotolt ( a ei ole kuupäev ) on näha, et Kirikumetsa kinnistul ei ole lageraiet täies ulatuses teostatud ülelennu ajaks (13.06.2015).

Täiendavast sündmuskoha vaatlusest (07.04.2016) selgub, et lagedaks on raiutud Kirikumetsa kinnistu eraldised 6,7,8,10,11. Ortofoto 2015 alusel ei ole lagedaks raiutud Kirikumetsa kinnistu , ülelennuga 13.06.

eraldised 10, 11 ja eraldis 7 lääne serv. Eeltoodust tulenevalt ei arvestata kaitsja poolt esitatud raie teostamise lõppkuupäeva.

Kaebuse eelmise punkti pinnalt on menetleja teinud nagu kaitsja aru saab - – järgmised järeldused.

Kaitsja esitatud tõendid on usaldusväärsed, kuna nende pinnalt saab arvestada vaidlusaluse raie alguse päeva. Esitatud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust raie lõppkuupäeva osas, sest see ei vasta andmetele, mis sisalduvad ortofotol ülelennuga 13.06.2015 täiendav sündmuskoha vaatlus 07.04.2016 versus . Kaebaja palub kohtul kaebust lahendades lähtuda tõenditest, mille alusel kaebajale etteheidetav raie saab

4-16-8121

3 ( ) kaebaja poolt olla toime pandud ajavahemikul 27. veebruar 2016 – 11. märts 2016, nagu tuleneb kaitsja juba alates vastulusest esitatud seisukohast ja seda seisukohta kinnitavatest tõenditest.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-13-08 leidnud järgmist. Väärteomenetluse seadustik ei nõua, et väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Seega ei ole juhul kui mõlemad nimetatud dokumendid koostab sama ametnik, tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega. Siiski leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtule, et oleks soovitav, kui väärteoprotokolli koostaks ja kohtuvälise menetleja otsuse teeksid erinevad ametnikud. Väärteoprotokolli koostamine tähendab sisuliselt menetlusalusele isikule süüdistuse esitamist, mistõttu tähendab väärteoprotokolli koostamine ka seda, et selle koostaja hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo. Seega tagaks see, kui kohtuvälise menetleja otsuse teeb teine ametnik, suurema erapooletuse ning seeläbi otsuse parema aktsepteeritavuse.

Vaadeldavas väärteoasjas ongi tegemist olukorraga, kus sama kohtuvälise menetleja ametnik on koostanud nii väärteoprotokolli kui ka kaevat Käesolevas asjas väärteoprotokolli koostanud ja ava otsuse.

kaevatava otsuse teinud keskkonnakaitse inspektor Aliis Kevvai on aga läbi viinud kõik menetlustoimingud.

Eelnev menetluslik olukord kahjustab kaitsja hinnangul sedavõrd oluliselt väärteoasjas läbi viidud menetluse läbipaistvust, usaldusväärsust ja ausust tervikuna. Kujunenud olustik väljub riigikohtu eelviidatud lahendi nn soovituslikust sfäärist kujutades endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist.

Kaebajat süüdistatakse metsaseaduse § 29 lg 11 p 3 rikkumises, mille kohaselt ei tohi lageraiel raielank olla suurem kui seitse hektarit. Kaevatava otsuse kohaselt kogu lagedaks raiutud ala, so Kirikumetsa kinnistu eraldised 10, 11, 7, 8 ja Kaasiku kinnistu eraldis 4, on suurem kui 7 ha moodustades kokku pindala 7, 55 ha.

Väärteoasjas on tunnistajana üle kuulatud T P, kes avaldas, et tema teada ei ole Kirikumetsa kinnistul viimase 10 aasta jooksul raiet teostatud, välja arvatud raied kinnistut läbiva elektriliini all. Varasemalt teostatud raied Kirikumetsa kinnistul elektriliini all ei ole etteheidetavad kaebajale.

Samas puuduvad igasugused andmed, kas elektriliini all teostatud raied sisalduvad kaebajale etteheidetavas 7, 55 hektaris. Kui sisalduvad, siis tuleb kaebajale etteheidetavat lageraie mahtu vähendada tuvastamaks, kas ainuüksi sel põhjusel võib kaebajale etteheidetava ebaseadusliku lageraie maht alla alaneda alla 7 ha, misläbi ei oleks täidetud ka kaebajale inkrimineeritud väärteokoosseis.

Väärte so sõltuvalt tõlgendusest 5 – oasjas on 02. detsembril 2015 (

9 kuud peale kaebajale

inkrimineeritavat väärtegu ) teostatud sündmuskoha vaatlus, millel tuvastatud asjaolud on menetleja poolt fikseeritud samal kuupäeval sündmuskoha vaatlusprotokollis. 02. 12. 2015 vaatlusprotokollis on märgitud, et Kirikumetsa kinnistu eraldisel 11 on teostatud aegjärkne raie. See vastab metsateatisel märgitud raie liigile ning näitab, et kaebajale inkrimineeritud lageraie eraldisel 11 ei olnud selleks kuupäevaks teostatud ehk teisisõnu : kaebaja ei ole vähemalt selles mahus lageraiet teostanud mis temale kaevatavas otsuses ette heidetakse. Veelgi enam, kaebajale etteheidetav raiemaht 7, 55 ha (Kirikumetsa kinnistu + Kaasiku kinnistu) tuvastati alles täiendava sündmuskoha vaatlusega 07. 04. 2016, so sõltuvalt tõlgendusest 8 kuud - 1 aasta 2 kuud peale kaebajale inkrimineeritud väärtegu.

Kaebaja avaldab täiendavalt, et kaebajale karistuse määramine otsuses on ebaselge ja täielikult põhjendamata.

Kaevatavas otsuses on öeldud, et karistuse määramisel arvestatakse, et Heino Sabiin pani talle etteheidetava teo toime otsese tahtlusega. Kaebaja rõhutab jätkuvalt, et füüsiline isik Heino Sabiin ei ole asjas menetlusalune isik, temale ei ole ühtegi tegu ette heidetud.

– ja jääb Juba vastulauses avaldas kaitsja

selle juurde – et kohtuvälise menetleja käsitlus füüsilise isiku ja juriidilise isiku tegevuse / vastutuse eristamisel on heitlik, segadust tekitav. O , m tsusest ei nähtu illised väärteoasja materjalid annavad aluse ja miks kohaldada keskmist sanktsioonimäära varem karistamata menetlusalusele isikule olukorras, kus nö süüteokoosseisu täidetuse piir on ületatud napilt (0,55 ha võrra ) ja isik on varem karistamata.

Kaevatavast otsusest samuti ei nähtu, millest juhindub kohtuväline menetleja selle tõenäosuse sisustamisel, et just keskmise sanktsioonimäära rakendamine võimaldab mõjutada J.H– i samalaadsetest rikkumistest edaspidi hoiduma.

4-16-8121

4 ( ) Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Keskkonnainspektsioon oma 23.11.2016.a kirjalikus vastuses lgitab, et vaidlustatud otsuse aluseks se

olevas väärteoprotokollis on etteheidetud teo toimepanemise ajavahemikuks märgitud 6 kuuline periood, mis jääb ajavahemikku 1. jaanuarist 30. juunini. Et menetlusalune isik on üheselt aru saanud, millise aja jooksul toime pandud tegu talle ette heidetakse, näha esitatud kaebusest, milles kaitsja kritiseerib kohtuvälise menetleja märgitud kuupäevi, mitte ajavahemikku ennast.

Kuivõrd menetlusalusel isikul on selge, milles talle etteheidetud tegu seisneb, ei ole tema õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, rikutud ning kui ajavahemik isegi on pikem, kui aeg, mil etteheidetav tegevus toimus, ei ole tegemist sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse tühisuse õrd ajavahemikus varasema kuupäeva märkimine on alguseks süüteo aegumise arvutamisel , kuiv ja see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Keskkonnainspektsioon on kohtuväline menetleja VTMS § 9 p 1 tähenduses. VTMS § 10 lõike 1 kohaselt osaleb kohtuväline menetleja menetluses ametniku kaudu ja lõike 2 kohaselt kinnitab kohtuväline menetleja nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Keskkonnainspektsiooni peadirektori 13.10.2008 käskkirjaga nr 1

-3/67 on

loetletud ametikohad, kes on pädevad osalema väärteomenetluses Keskkonnainspektsiooni kui kohtuvälise menetleja — 1.3. kohaselt on ametikohtadeks, mida täitev ametnik on nimel. Punktide 1.1.

pädev väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel osalema, inspektor, vaneminspektor ja juhtivinspektor. VTMS § 10 lg 2 teise lause kohaselt võib loetelus vajaduse korral eristada ametikohad karistuse määramise pädevusest tulenevalt. Keskkonnainspektsioon ei ole pidanud vajalikuks erinevate ametikohtade pädevusi üksteisest eristada. Keskkonnakaitseinspektori ametijuhend on asutusesisene dokument, milles on kirjeldatud inspektori tööülesanded, seatakse talle kohustused ning sätestatakse õigused. Nimetatud dokument ks võimaliku töökohustuste rikk

on aluse umise korral

distsiplinaarmenetluse alustamiseks ja distsiplinaarkorras karistamiseks, mitte talle menetlejana antud pädevuse piiride määratlemiseks.

Eeltoodut kokku võttes on Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor Aliis Kevvai pädev väärteomenetluse läbiviimisel teostama kõiki väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus loetletud menetlustoiminguid ning menetlema asja ainuisikuliselt süüteoteate lahendamisest karistuse määramiseni välja. Lagedaks raiutud ala, mille pindala on 7,55 ha paikneb Kirikumetsa kinnistu eraldisetel 10, 11, 7, 8 ja

Kaasiku kinnistu eraldisel 4. Elektriliini alused raied jäävad lageraie ala arvestusest välja. Lagedaks raiutud ala asukoht on kirjeldatud täiendava sündmuskohavaatlusega 07.04.16. Sündmuskoha vaatlusele on lisatud skeem, millel on näha lageraie ala asukoht.

02.12.15. sündmuskoha vaatluse protokollis on kasutatud mõistet aegjärkne raie nagu ka metsateatisel, sest sündmuskohavaatluse eesmärgiks oli kindlaks teha kui palju on aegjärkse raiega eraldis 11 täius viidud madalamale metsa majandamise eeskirjas kehtestatust. Sündmuskoha vaatluse mõõtmistulemustest selgus, et eraldise täius on viidud alla 30 %, mis tähendab, et ala on raiutud lagedaks ja raiet võ ib nimetada lageraieks (väärteoprotokollis on vastavad viited seadusele). Tulenevalt eeltoodust on edaspidi eraldis 11 raiet nimetatud lageraieks.

23.09.16 esitas Keskkonnainspektsioon J.H ASile ettepaneku hüvitada vabatahtlikult keskkonnale tekitatud kahju summas 1760 eurot. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 2 kohaselt on väärteoga põhjustatud kahju vabatahtlik hü väärteomenetluse otstarbekuse vitamine

kaalutlusel lõpetamise aluseks. Nimetatud ettepanek ei ole esitatud väärteomenetluses

menetlusdokumendina ning selle tähtajaks maksmata jätmine on väärteolahendi tegemise l kasutatav vaid

väärteo toime pannud isiku käitumist iseloomustava asjaoluna. Kuivõrd keskkonnakahju ei ole J.H-le etteheidetava väärteo koosseisuline element, siis väärteoasjas lahendi tegemisel keskkonnakahju suurus ja muud asjaolud tähtsust ei oma ja väärteoasjas lahendi tegemisel karistuse määra ei mõjutanud. Vaidlus keskkonnakahju tekkimise üle toimub tsiviilkohtu pidamise korras.

Määratud karistus on korrektselt põ Keskkonnainspektsioon on menetluse läbiviimisel ja hjendatud.

karistus Riigikohtu praktika, mille kohaselt juriidilisele isikule e määramisel aluseks võtnud

inkrimineeritava teo aluseks on juriidilise isiku organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse kor ral toob endaga kaasa juriidilise isiku

vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (

lahend nr 3-1-1-100-11). Seega on just J.H ASi juhatuse liikme Heino Sabiini õigusvastane ja süüline käitumine see, mis toob kaasa J.H vastutuse ja karistuse määramisel on aluseks võetud just Heino Sabiini süü suurus.

4-16-8121

5 ( ) Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 132 punktist 1, Keskkonnainspektsioon alub jätta J.H p

kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni lahend vää rteoasjas 940015001951 muutmata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja d kaebuses toodud J.H esindaja Heino Sabiin ja kaitsja jäi seisukohtade juurde. Lisaks tõstatas kaitsja küsimuse väärtegude aegumise kohta, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-11-37-16.

Kohtuväline menetleja esindaja Väino Vaidla leidis, et kaebaja süü antud väärteorikkumiste toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik, järgitud on väärteomenetlusõigust ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Esindaja tugineb kaebusele esitatud kirjalikus vastuses toodule.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS

§ s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus ei tuvastanud käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt

väärteomenetlusõiguse rikkumisi. Rikkumisena ei ole käsitletav olukord, kus üks ja sama menetleja koostab väärteoasjas nii väärteoprotokolli kui üldmenetluse otsuse. Sellist praktikat on oma lahendites pooldanud ka Riigikohus, vt nt kohtuvälise menetleja viidatud lahend nr 3-1-1-35-16. Asjas oli sama menetleja teinud menetlustoimingu, koostanud väärteoprotokolli ja otsuse. ahendis on öeldud, et L

menetleja, kes koostas väärteoprotokolli ei saa VTMS § 31 ,

lg 2 piirangust tulenevalt osaleda kohtuistungil . kohtuvälise menetleja esindajana Samas ei ole sätte mõte see, et varasem menetleja peaks alates kohtumenetlusest asja arutamisest üldse kõrvale jääma. Konkreetne menetleja saab osaleda kohtuistungil tunnistajana . Ametnikku tunnistajana saab aktsepteerida, et (KrMS § 66 lg 1 kohaselt) täpsustada tõendi saamise asjaolusid, samuti saab ametnik anda selgitusi nende asjaolude osas, mis puudutavad konkreetse menetleja enda poolt teostatud menetlustoiminguid nt menetlu – stoimingu täpse

käigu kohta (Riigikohtu lahendid 3-1-1-73-08 p 9.1 ja 3-1-1-80-11 p 9). Ka Aliis Kevvai, kes on kohtuvälises menetluses teostanud menetlustoiminguid ja koostanud väärteoprotokolli ning kohtuvälise menetleja otsuse, on osalenud käesoleva väärteoasja suulisel arutamisel kohtus tunnistajana. Kohus leiab, et väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli sisu (väärteoasja tl 11 13) vastab VTMS § 69 lg -

2 nõuetele. Protokollis on esitatud väärteo kokkuvõtlik kirjeldus, toodud teo toimepanemise koht ja aeg ning väärteo kvalifikatsioon. Metsaseaduse (edaspidi MS) -des 68- § 72 lg 1 tulenevalt kohaldatakse MS §

70 sätestatud väärtegudele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. § 72 lg 2

MS p 1 tulenevalt on MS §

70 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon. -des 68- Seega oli Keskkonnainspektsioon pädev menetlema antud vää rteoasja. Keskkonnainspektor A. Kevvai oli pädev menetlusaluse isiku suhtes väärteomenetlust läbi viima, menetleja pädevusega seonduvat on kohtuväline menetleja avanud kaebusele esitatud kirjalikus vastuses.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte ja tunnistajate seletused, leidis, et J.H kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on J.H käitumise õigesti kvalifitseerinud väärtegudena § 68 lg 2 ja § 70 lg 2 järgi.

MS

MS § 68 lg 2 kehtestab vastutuse metsa, puude või põõsaste ebaseadusliku raiumise, hävitamise või muul viisil kahjustamise eest - kui selle on toime pannud juriidiline isik. MS § 70 lg 2 kehtestab vastutuse metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise eest, välja arvatud käesoleva seaduse § – -des 68 ja 69 nimetatud juhtudel kui selle on toime pannud juriidiline isik.

Sündmuskoha vaatlusprotokollidega, fototabeliga, skeemidega, pindala mõõtmise protokollidega, rinnasdiameetri mõõtmise protokolli kokkuvõttega, kändude mõõtmise protokolli kokkuvõttega,

4-16-8121

6 ( )

takseerkirjeldusega, õiendiga keskkonnakahju arvestamise kohta ja metsateatisega on tõendatud, et Pärnumaal, Varbla vallas, Kirikumetsa kinnistul eraldisel 11 on teostatud ebaseaduslik metsaraie, mille käigus l 11 on aegjärkse raie asemel teostatud lageraie. eraldise

Metsateatisega nr 3825007101 (väärteotoimiku lk 26) batud teostada aegjärkne raie 1, oli eraldisel 11 lu

ha suurusel alal, kuid sellest 1,07 ha suurusel alal (pindala mõõtmise protokoll väärteotoimiku tl 37) teostati lageraie.

MS § 37 lg 7 kohaselt annab raieõigus õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada.

Kirikumetsa kinnistu takseerkirjelduse kohasel eotoimiku lk 31) kasvab eraldisel 11 haava t (väärt

enamusega 70

71 %. MS aastane puistu, täitusega § 30 lg 2 kohaselt raiutakse aegjärkse raie korral uuendamisele kuuluvas metsas hajali paiknevaid puid 10 kuni 20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena.

Metsaseaduse § 30 lg 6 p 5 kohaselt ei tohi puistu esimese rinde täiust viia väiksemaks kehtestatud alammäärast. § 31 lg 4 sätestab, et MS puistut iseloomustavad tunnused, mis lubavad teha puistus hooldusraiet kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. Selle sätte alusel kehtestatud keskkonnaministri 27.

alusel ei detsembri 2006.a. määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri" § 5 lg 2 tohi aegjärksel raiel raiega viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui kui esimest raiejärku

50 %, raiudes on puistu täitus enne raiet 65 % ja suurem. Kirkikumetsa kinnistu e . Eraldisel peale raiet kasvavad raldise 11 raie järgne esimese rinde täius on 22 % puud on kokku loetud -39). 02.12.2015 vaatluse käigus (protokoll väärteotoimiku lk 35 Täitust peale raiet

näitab takseerkirjelduse leht kvaliteedi järgi (väärteoprotokolli lk 52). Eraldisel kasvab peale raiet üksikpu (üksikpuude rindeks on rinne, mis on madala täituseg ude rinne ning eraldis on raiutud lagedaks a, ehk täitusega alla 30 %, vt M § 9 l raiet võib nimetada etsa korraldamise juhend g 1 p 1 ja p 4). Vastavat

lageraieks. Seega on Kirikumetsa kinnistul 2015.a toime pandud ebaseaduslik metsaraie. Kirikumetsa kinnistu eraldisel 11 teostatud lageraiega rikuti MS § 30 lg 6 p 5, mis on karistatav MS § 70 järgi.

Metsasead

9 lg 11 p 3 kohaselt ei tohi lag use § 2 eraiel metsaseaduse § 29 lg 11 p 2 ja 2 1 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui seitse hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse.

Eraldis 11 piirneb lagedaks raiutud eraldistega 10, 7 ja 8 (paiknevad kõrvuti) ning eraldis 8 piirneb lagedaks raiutud Kaasiku kinnistu eraldisega 4. Kaasiku kinnistu eraldis on lagedaks raiutud 2014.a oktoobris-novembris, enne Kirikumetsa kinnistu raiet. Kogu lagedaks raiutud ala, Kirikumetsa kinnistu eraldised 10, 11, 7, 8 ja Kaasiku kinnistu eraldise 4 pindala on 7,55 ha (pindala mõõtmise protokoll väärteotoimiku tl 42). Lagedaks raiutud ala pindala 7,55 ha on 0,55 ha võrra suurem kui § 29 lg 11 p MS

3 alusel lubatust. MS

2 p 2 kohaselt tekitatakse keskkonnale kahju, kui ei peeta kinni § 67 lg uuendusraielangi pindala suurusest Raie tulemusena moodustus lagedaks raiutud ala, mis on suurem kui . metsaseaduse § 29 lg 11 p 3 lubatud ala. iega rikuti MS § Kirikumetsa kinnistu eraldisel 11 teostatud ra

29 lg 11 p 3, mis on karistatav MS § 68 järgi. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et kaitsja poolt ära märgitud jäävad lageraie ala arvestusest välja. Lagedaks raiutud ala asukoht on elektriliini alused alad

kirjeldatud täiendava sündmuskohavaatlusega 07.04.2016 (väärteotoimiku lk 41 43). Sündmuskoha - vaatlusele on lisatud skeem, millel on näha lageraie ala asukoht.

KarS § 23 alusel on väärtegude puhul karistatav üksnes täideviimine. KarS § 21 alusel on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades.

Metsamajandamiskavast ja metsateatisest nähtuvalt (väärteoasja tl 30, 49) on Kirikumetsa kinnistu omanikuks E E L K M M kogudus. Keskkonnaameti metsanduse spetsialisti M L (kes kuulati istungil tunnistajana ka üle kooskõlastatud nähtuvalt (väärteoasja tl 49 ) poolt metsateatisest nr * ) on T P omaniku volitatud esindajana esitanud veebruaris 2015.a. metsateatise raiete teostamiseks Kirikumetsa kinnistul.

Kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust nähtuvalt (väär teoasja tl 17-20) on E E L K M M

kogudus 17.03.2015 võõrandanud raieõiguse raie teostamiseks Kirikumetsa ja Kiriku kinnistul metsateatiste nr *, * ja * alusel , kelle esindajana on lepingule alla kirjutanud J.H

Heino Sabiin. Toodud asjaolusid on T. P tunnistajana kohtuistungil kinnitanud. Seega oli raieõiguse omandajal metsa raieõiguse lepingust ja MS § 37 lg 7 tulenevalt õigus Kir ikumetsa kinnistul raiet

teostada lepingus (metsateatises) fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel. Asja materjalidest

4-16-8121

7 ( )

nähtub, et J.H ei omanud lageraieks eraldis l 11 õigust (MS § 37 lg 7) ja temal e raieõiguse ostja ei oleks olnud võimalikki uut metsateatist esitada. na

Kaitsja on esitanud väärteotoimikusse Kirikumetsa kinnistul raietöid teostanud V P peetud tööarvestuslehed ning taotlenud toimikusse ortofotode lisamist. Kohtuistungil on V P tunnistajana kinnitanud, et tööarvestuslehed on tema koostatud. J.H töötab

V. P juba ca 9 aastat masinate, sh Harvesteri peal. Kohus ei kahtle tööarvestuslehtede ehtsuses. Teine J.H töötaja istungil räägitu põhjal kumetsa kinnistul metsa väljaveoga. Tööarvestuslehtedel I S tegeles Kiri on

kajastatud Kirikumetsa kinnistul raietööde tegemist ja märtsis

V. P poolt 2015.a veebruaris . V. P on kinnitanud, et teostas kinnistul raiet tööandja palvel.

Seega kahtlust pole, et raiet Kirikumetsa kinnistul, sh eraldisel 11, teostJ.H . Nimetatud ettevõte oli lepingu alusel omandanud õiguse kinnistul raiet teostada. Nii menetlusaluse isiku esindaja H. Sabiin, kui ka tunnistajad V. P ja I. S kinnitavad kinnistul raie läbiviimist. Sealhulgas räägib kaitsja korduvalt raie lõpetamisest ja lõpukuupäevast, ehk arusaadavalt sellest, millisel kuupäeval ettevõtte väidetavalt innistul raiumisega lõpuni jõudis. , et eraldisel 11 oleks jäänud k Vaidlust ei ole selles raie teostamata. T. P kinnistu omanikuna on istungil kinnitanud, et tänaseks on kinnistul tööd lõpetatud. Ka menetlusaluse isiku esindaja H.

Sabiin ütleb, et eraldisel 11 raiet teostati, kuid pinnase pehmuse tõttu jäi see osaliselt lõpuni viimata. Raie lõpuni viimata jätmisele viitamine saab kirjalike materjalide põhjal tähendada seda, et raielangi suurus kokku oli 1,2 ha, tuvastatud on aga, et lageraie teostati 1.07 ha

suurusel eraldise 11 pindalal. teostamata. 0,13 suurusel alal jäi raie tõesti Raie teostamise läbiviimise,

täpsemalt eraldise lagedaks raiumise, on tuvastanud Keskkonnaamet. Andmed, et samaaegselt J.H-ga või peale J.H raietöid oleks kinnistul keegi teine isik veel teostanud, puuduvad. Ka ei ole T. Pikkmetsal kinnistu omaniku esindajana etteheiteid J.H-le raieõiguse müügilepingu täitmise osas, millest saab samuti järeldada, et viimane teostas kinnistul ja eraldistel raie, korraldas Valesti on see, et materjali müügi ja tasumise vastavalt lepingule. aegjärkse raie asemel teostati lageraie, kuid toodu kohta tunnistaja T P enda sõnutsi ütlusi anda ei saa, sest ta ei ole metsandust õppinud ning ei oska seda hinnata (protokolli lk 8).

Eraldi tuleb peatuda raie toimepanemise ajal. Väärteoprotokolli kohaselt ajavahemikul 01.01.2015 – 30. 06.2015 täpselt tuvastamata kuupäevadel, teostas J.H Kirikumetsa kinnistul eraldisel 11 aegjärgset raiet lubava metsateatise alusel raie, mille käigus viis puistu esimese rinde madalamaks kui on metsa majandamise eeskirjas lubatud. H. Sabiini kinnitusel teostati raietöid üksnes väärteoasja juurde esitatud tööarvestuslehtedel näidatud ajavahemiku vältel ning mitte toodud ajavahemikust hiljem

(kohtuistungi protokoll lk 9). Märkima peab aga, et Kirikumetsa kinnistul teostati raietöid mitmetel eraldistel (numbrid 10, 11, 7, 8). Millisel konkreetsel eraldisel veebruaris ja märtsis raietöid teostati, tööarvestuslehed kohtu hinnangul ei näita.

Toodud H. Sabiini ütlused, samuti V P ütlused, et ta 2015 märtsikuust hilisemalt kinnistul raiet ei

teostanud, -ameti kaardiserveris lükkab Maa t pärinev ümber. ortofoto Kohus asub seisukohale, et

menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ja V P d seega ütluse tööde teostamise aja kohta ei ole usaldusväärsed. Nimelt on Maa-ameti kaardiserverist tehtud ortofoto väljavõtte ülelennuga 13.06.2015 kõrvutamisel Maaressursi riiklikust registrist teostatud ortofotoga võimalik tuvastada, et ülelennu hetkel

13.06.2015 enamikus ulatuses teostada. Seda ei ole eraldisel 11 jõutud lageraiele vastavat raiet veel kindlasti mitte alal pindalaga 1.07 ha. Eraldisel kasvab üldiselt ühtlases ulatuses mets, näha on väiksemaid tühje laike (kõige suurem neist ca 1 cm pikkune, eraldise 11 piires kaardil tumedama varjuga). E menetlusaluse isiku poolt alustatud enne 13.06.2016, ortofoto t raiet ei oleks eraldisel 11 üldse alusel tuvastada ei saa. Maaressursi riiklikust registrist , kus a võetud ortofoto aitab määrata sub ülelennu kaardil kinnistu eraldis

11 (sama numbriga on eraldis puhul fotol ka tähistatud). Maaressursi riiklikust registrist võetud ortofoto ei ole foto tegemise aeg seega oluline. Ülelennu aeg vastava ülelennul tehtud l ortofoto juures on tuvastatav ja eelmises lõigus ka nimetatud.

Kasvava metsa raieõiguse müügilepingu järgi võis menetlusalune isik Kirikumetsa kinnistul (sh eraldisel 11) teostada raieõigust 04.11.2015 – 18.02.2016. Väärteoprotokollis toodud ajavahemik jääb vastavatesse piiridesse. Ühe tõendina saab ääramisel võtta kohus eraldisel 11 raie aja m arvesse kaitsja poolt esitatud tööarvestuslehti. Nimetatud lehtede kohaselt teostati Kirikumetsa kinnistul V veebruaris P poolt raietöid

ja märtsis 2015.a. Samas on tööarvestuslehed esitatud kohtule võrrelduna väärteoprotokollis toodud

4-16-8121

8 ( )

väärteo toimepanemise ajavahemikuga kitsama perioodi kohta ega kajasta V P töid kogu väärteoprotokollis toodud ajalise perioodi ulatuses. See, et V P alustas 23.02.2015 Kirikumetsa kinnistul

(konkreetne eraldis konkretiseerimata) 11.03. töid ja lõpetas kinnistul tööd 2015.a, ei tähenda, et ta ei oleks võinud teostada Kirikumetsa kinnistul töid antud perioodi lähedasel Kohtuistungil öeldu

muul ajal.

järgi V P ise ei mäleta, millistel kuudel ta Kirikumetsa kinnistul tööta Ei mäleta, kas raie teostamise s.

kuuks oli jaanuar, märts või juuni Ka ei mäleta kinnistul töötamise aega kinnistult (protokolli lk 6). metsa

välja vedanud I S (protokoll lk 7). Kuna

, et Kirikumetsa kinnistul veebruaris tööarvestusleht tõendab

2015 raietöid teostati, ei välista raietööde teostamise alustamist see kinnistul ja eraldisel 11 juba veidi

varemgi, so jaanuaris 2015. Seega kui väärteoprotokollis on märgitud raietööde teostamise algusajaks eraldisel 11 01.01.2015, on ajavahemiku algus määratletud kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt piisava täpsusega Ajavahemik garanteerib, et teostatud tööd jäävad protokollis näidatud väärteo . toimepanemise aja piiridesse.

Miks väärteo toimepanemise aja alguseks tuleb lugeda 01.01.2015 on nüüdseks kohus selgitanud. Ka tegude toimepanemise aja lõpu kuupäev 30.06.2015 on usutav ning seda alljärgneva põhjal

.

Asja materjalide juurde on võetud ortofotod, mis näitavad, et 13.06.2015 seisuga ei olnud eraldisel 11 veel lagerai teostada. ele vastavat raiet jõutud lõplikult Tunnistaja T P on kohtuistungil andnud ütlusi, et sõitis tihtipeale kinnistust mööda, samuti käis raiekoha lähedal surnuaial, kust oli näha, et raiet teostatakse. Tunnistaja täpseid kuupäevi ei mäleta, kuid tema võidi hinnangul teostati raiet talvel aga ka kevadel. T viitavad kohtu arvates selgesti Tunnistaja ei välista, et raiet teostati ka suvel. unnistaja ütlused , et raiet teostati pikem

a ajaperioodi vältel kui seda näitavad kohtule esitatud tööarvestuslehed. Usutav ei ole, et tunnistaja T P oleks perioodil 23.02.2015 11.03.2015 surnuaial – käies toimumist nähes ja raie

tajunud talvena, teisel korral aga kevadena. Kahele aastaajale viitamine seda lühikest perioodi ühel korral

näitab kohtu hinnangul metsas käikude vahelist pikemat tunnistaja ajavahet. Samuti on V. P istungil

öelnud, et samal ajal Kirikumetsa muid Viidatud V. P

raiega teostas ta tööandjale ki töid. ütlus räägib pikema perioodi vältel raie teostamise kasuks tööarvestuslehtede järgi töötaja samal ajal muud töö , sest

d ei teinud, vaid tööta kõik päevad perioodil 23.02 s

- 11.03.2015 Kirikumetsa kinnistul. järjest

Lisaks kui usaldada menetlusaluse isiku seadusliku esindaja H. Sabiini ütlusi, et raie lõpetati maa pehmenemise tõttu märtsis, siis on tõenäoline, et raie toimus eraldisel 11 hiljem, s.o. peale juunikuise ortofoto tegemist. See, et eraldise pinnas võis märts hakata pehmenema, on kohtu hinnangul tõenäoline. is

Kohus leiab, et juuniks, mis on samuti suures osas kevadkuu, on tavaliselt pinnas piisavalt tahe, et metsaraie ga ka surnuaial ligimeste haudade eest hoolitseda. Toimikus asuvatel fotodel töid jätkata a eraldisest (väärteotoimiku lk 39) ei nähtu mingit eriliselt märga , mis lubaks raietöid teha

ja soist pinnast ainult talvel uda ainult talvel). Vastupidi, tegemist (H. Sabiin on kohtuistungil öelnud, et eraldisel sai rai on kõrge ja kuiva metsaalusega. Ainult talvisel ajal raiumisele räägib vastu ka T. P öeldu, et nägi raie teostamist kevadel. Lageraie toimepaneku eraldisel 11 avastas Keskkonnainspektsioon oktoobri se menetleja s 2015 (kohtuväli antud ütlused istungil, samuti tunnistaja Aliis Kevvai ütlused istungil, protokolli lk 3). Seega puudub alus kahelda, et raie oleks pandud toime hiljem kui oktoobris 2015. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et on märkinud väärteoprotokollis etteheidetava teo toimepanemise lõppkuupäevaks ajavahemikku võimalikult lühikesena kajastava kuupäeva, so 30.06.2015, kuivõrd ajavahemikus varasema kuupäeva märkimine on alguseks süüteo aegumise arvutamisel ja see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Tõendatud on, et seisuga lageraietööd eraldisel 11 13.06.2015 veel etteheidetavas ulatuses teostatud ei olnud ning kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis märkinud teo lõpule viimise ajavahemiku võimalikult lühiajaliselt (täpselt). änapäevaste mehhani paarinädalase T smidega ei ole probleem ajavahemiku jooksul 13.06.2015 - 30.06.2

. Kusjuures menetlusaluse isiku

015 jõuda raietööd ära teostada

esindaj

a sõnade põhjal oleks võrreldaval, so paarinädalase veebruaris ja märtsis jõutud

l, ajavahemikul , raietööd är kõigil Ki (viide ütlustele, et raietöid teostatigi ainult a teha lausa rikumetsa kinnistu eraldistel veebruari lõpus ja märtsi alguses) Seega ei olnud eraldisel 11 tegemist järelikult mahukate ning . rohkem aeganõudvate raietöödega, mida ei oleks jõutud teostada ajavahemikul 13.06.2015 - 30.06.2015.

Teo toimepanemise aja arutelu kokkuvõttes, ei näe kohus väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise aja osas vigu. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab süüteo sündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse asja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et menetlusalusel isikul oleks võimalus aru saada, millist

4-16-8121

9 ( ) konkreetset tegu talle ette heidetakse ja ennast esitatud rikkumise vastu kaitsta (Riigikohtu lahend nr 3-1-

1-76-11). Kohtu hinnangul J.H OÜ suhtes koostatud väärteoprotokollist tuleneb selgelt, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, samuti on näidatud ära võimalikult täpselt ajavahemik, millal tegu on toime pandud. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et eraldisel 11

01. jaanuar 2015 teostati töid ajavahemikul alates kuni 30. juuni 2015.

Kaitsja o

81 lg 3 kohaselt on n kohtuistungil viidanud ka väärteo aegumisele. KrMS § väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Etteheidetavate rikkumiste eest kolmeaastast aegumistähtaega seadus ette ei näe. Kuna kohus on tuvastanud, et eraldisel 11 ei olnud lageraiele vastav raie lõpuni viidud 13.06.2015 seisuga ning loeb raie lõpuajaks 30.06.2015.a ei ole käesoleva otsuse

, tegemise hetkel möödunud väärtegude toimepanemise lõpuleviimisest kahte Väärteod aegunud ei aastat.

ole. Kaitsja poolt viidatud Riigikohu lahendis nr 3-1-1-37-16 on määratud väärteo toimepanemise aeg kindlaks aasta täpsusega ning seepärast on kohaldatud aegumisele konkreetse aasta esimest kuupäeva.

Antud väärteoasjas ei ole väärteo toimepanemise aeg määratud kindlaks aasta täpsusega, vaid kindla perioodiga.

KarS § 14 lg st 1 tulenevalt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel väärteo eest, mille on - juriidilise isiku huvides toime pannud tema juhtivtöötaja või organ. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-9-05 leidnud, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, peab teost väljenduma juriidilise isiku ja teo vaheline side. Kohus leiab, et on teo toime pannud oma organi, ehk juhatuse J.H liikme, Heino Sabiini (Tsivii tegevuse läbi lseadustiku üldosa seaduse § 31 g 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organiteks üldkoosolek ja juhatus) abiin sõlmis ettevõtte nimel raieõ . Heino S iguse

võõrandamise lepingu ning tema juhendamisel teostati raiet Kirikumetsa kinnistul. H. Sabiin on kohtuistungil kinnitanud kohtule, et

Veiko Põldaru tema ettevõtte töötajana teostas Kirikumetsa kinnistul raiet. Seega on väärteoprotokollist ja asja materjalidest raie korraldanud nähtuvalt loa nõudeid rikkuva

J.H juhatuse liige Heino Sabiin. Kohus leiab, et väärtegude toimepanemine oli seotud J.H majanduslike huvidega. Üle lubatud määra metsa raiumisel on juriidiline isik süüteo läbi rikastunud ülemäärase raiumise tulemusena langetatud puude võrra.

Lahendamaks juriidilise isiku vastutuse küsimust tuleb tuvastada vahetult tegutsenud füüsilise isiku tegevuse koosseisupärasus, õigusvastasus ja süülisus KarS § 2 lg 2 mõttes. Viimane tähendab selle selgitamist, kas selle füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-100-11 p 14). Juriidilise isiku vastutus lähtub tuletatud vastutuse põhimõttest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et J.H juhatuse liige Heino Sabiin pani toime otsese tahtlusega. Otsese tahtluse tuvastamine eeldab, et isik teab, väärteod et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Raielepingut sõlmides ning ennast raiedokumentidega kurssi viies teadis H. Sabiin, millises ulatuses raiet võib eraldisel 11 läbi viia. Seega teadis H. Sabiin, et raiet suuremas mahus teostades realiseeritakse süüteokoosseis ning tahtis või vähem t möönas Koosseisu tagajärg oli tema tahtest hõlmatud al seda. voluntatiivselt . Juhatuse liige, kes koordineerib tööd, peab andma tegevusjuhised oma töötajatele raie teostamiseks. Juhatuse liige pidi ja oli kohustatud ka selgitama, millisel eraldisel kui suures ulatuses raiet läbi viia võib. Vastav kohustus viidi J.H juhatuse liikme H mittevastavalt

eino Sabiini poolt läbi raiedokumentidele . Kuna ka eraldisega 11 piirnevatel Kirikumetsa kinnistu eraldistel teostati raiet H. Sabiini korraldusel, sai

H. Sabiin eraldisel 11 lubatud mahtu ületavat raiet teostades ette näha, et kokku moodustub suurema pindalaga lagedaks raiutud ala kui seaduses sätestatud sellekohane piirmäär.

J.H nimel tegutsenud juhatuse liikme

käitumises esinevad väärteokoosseisude tunnused, mistõttu puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavatel alustel, samuti puuduvad VTMS § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise alused. J.H realiseeris oma juhatuse liikme Heino Sabiini käitumise kaudu kaks väärteokoosseisu, pannes ideaalkogumi mõttes rikkumised toime ühe teona. Kohus märgib, et teod on õigusvastased, kuna vastavad väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. süüd välistavad asjaolud Ka puuduvad.

4-16-8121

10 ( )

Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni normi keskmine määr. Pärast keskmise määra arvestamist, tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus (Riigikohtu lahend 3-1-1-52-13), mille hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust (lahend 3-1-1-76-12). Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. MS § 68 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot. MS § 70 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 2000 eurot. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Käesolevas asjas on

J.H toime pannud ideaalkogumi ehk ühe teo, millega on täidetud kaks väärteokoosseisu, mistõttu tuleb talle karistus mõista, juhindudes KarS § 63 lg 1. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. K on keskkonnale, samuti ohtuväline menetleja karistuse mõistmisel arvestanud teo iseloomu ning mõju kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, aga ka eripreventiivseid eesmärke, kohaldades karistust, mis tõenäoliselt võiks mõjutada J.H edaspidi hoiduma samalaadsetest rikkumisest. Eelnevat kokku võttes on kohtuväline menetleja pidanud kohaseks karistuseks sanktsiooni keskmisesse määra jäävat karistust.

Kaitsja leiab, et karistus on liiga karm, ehk mõistmatuks jääb millised väärteoasja materjalid annavad aluse ja miks kohaldada keskmist sanktsioonimäära varem karistamata menetlusalusele isikule olukorras, kus nö süüteokoosseisu täidetuse piir on ületatud napilt (0,55 ha võrra

).

Kohus selgitab, et karistuse mõistmisel KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb arvestada kõig i kogumisse

kuuluvate süütegude asjaolusid (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-5-11 p 8, arvestades, et KarS § 63 lg 1 sisalduv karistuse kohaldamise reegel kehtib kõigile süüteoliikidele) süü . Seega on ka menetusaluse isiku

käesoleval juhtumil suurem võrreldes sellega, kui ületatud oleks ük ha võrra. snes lageraie ala ulatust 0,55

Eraldisel 11 on teostatud on ka raie, mida metsateatise kohaselt konkreetsel maatükil teha ei oleks tohtinud. Seega on kohtu hinnangul on karistuse määr vastavuses süü suurusega, toimepandud süütegude laadi ja raskusastme ga ning arvesta te b teo toimepanija isikut. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et menetlusalusele isikule keskmises sanktsioonimääras määratud karistus, rahatrahv 1600 eurot, on igati põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteo toimepanemise asjaolusid arvestades peab kohus J.H karistamist eelviidatud rahatrahviga piisavaks tagamaks tema puhul KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärkide täitmist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik