1-07-16135/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-16135

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprillil 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-07-16135 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Alar Häidberg Kinnipeetav D.M

isikukood: xxx; EV kodanik, elukoht: Peale vabanemist soovib asuda elama xxx. Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg. 2 p. 1 ja KrMS § 432 Vabastada D.M (isikukood: xxx) talle Tartu Maakohtu 20.12.2007 .a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada D.M täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaj

a kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, -

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4, 5 ja 7 alusel määrata D.M-ile

katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- otsida endale töökoht ja asuda tööle ühe kuu jooksul vabanemisest;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

- alluma alkoholivastasele ravile, kui kriminaalhooldaja seda vajalikuks peab.

Määrata D.M

katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldaja Liilia Rotenbergijärelevalve alla. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul 15.04.2009.a. arvates.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

D.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 20.12.2007. a otsusega KarS § 121, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1

alusel loeti 14.11.2006.a Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud 2 kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega, 28.09.2005. a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud 1 aasta vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Harju Maakohtu 28.09.2005. a. otsusega ja Tallinna Linnakohtu 14.11.2006. a. otsusega mõistetud karistusest moodustatud liitkaristuse 1 aasta vangistust võrra ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise alguseks 27.11.2007. a. KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldati D.M-ile lähenemiskeeld K. K-le ja E.K-le

3 aastaks, keelates D.M läheneda K. K.-le ja E. K.-le teadaolevale elukohale, keelates lähenemise kõnetamiskauguseni ning suhtlemise, sealhulgas sidevahendite kaudu.

Tartu Maakohtu 08.09.2008. a määrusega jäeti D.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Õigus taotleda uuesti vabanemist saabus 29.03.2009.a.

D.M on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral:

1) 22.09.1997. a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 6 kuud vangistust;

2) 02.02.1998. a Pärnu Maakohtu poolt KrK §107 lg 1, § 139 lg 2 p 2, § 195 lg 1 järgi 6 kuud

vangistust;

3) 21.04.1998. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 3 aastat vangistust;

4) 28.09.2005. a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 1 aasta vangistust 18-kuulise katseajaga;

5) 14.11.2006. a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 280 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 ja

KrMS § 238 lg 2 alusel 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 18 kuud.

D.M seletas kohtuistungil, et eksimus oli temapoolne. Ta tahab vabaduses jätkata töötamist.

Elama asub xxx, kus elab ema koos oma abikaasaga. Laps elab xxx, on 6 aastane. Vabanemisel

läheb tööle tõenäoliselt venna kaudu. Tal on oma firma, kus ta on ka varem töötanud. Firma on

Tallinnas, aga töid teostab üle Eesti. Hakkab tööle katusepaigaldajana. On seda tööd ka varem teinud, kutseoskus on olemas. Vabaduses oli mul suhe alkoholiga, karsklane ei olnud. Alkohol oli probleem kindlasti. On kaua

alkoholist eemal olnud, loodab, et ei teki probleeme. On nõus kui kohus paneb kohustuse alluda alkoholivastasele ravile.

Vanglas on olnud psühholoogi individuaalvestlused. Vabaduses ei ole enam vajadust

sotsiaalprogrammide järele. Vangla programmides osaledes sai teada, et kõik sai alguse temast, oskab leida sisemist tasakaalu ja ise oma probleeme lahendada, ilma et tekiks konflikte.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt D.M distsiplinaarkorras karistatud ei ole ning vanglas viibides tal käitumisega probleeme ei ole olnud. Enne vangistust elas koos elukaaslase ja

lapsega Tartus, vabanedes soovib elama asuda ema juurde xxx. Peamiselt töötanud ehitajana, vanglas töötanud majandustöödel. Vabanedes kavatseb koheselt töökoha otsida. Lähedastega suhtleb

ta kirja ja telefoni teel ning käib regulaarselt psühholoogi juures, kus õpib oma emotsioonidega toimetulekut ning omandab teadmisi suhtlemisoskustest ja peresuhetest. Vabaduses tarvitas alkoholi

harva, kuid suurtes kogustes, alkoholijoobes tarvitas elukaaslase suhtes füüsilist vägivalda. D.M

kahetseb enda sõnade kohaselt oma käitumist ning on aru saanud oma hoiakute ja

väärtushinnangute ebaadekvaatsusest peresuhetes. Vangistust elab raskelt üle ja kaldub

pessimismile. Tema vabanemisel on ohu tekkimine kõige tõenäolisem alkoholi toimel,

konfliktsituatsioonides ning isiklike suhete pinnal tekkivad tülide käigus, ohtlikkust suurendab varasem kriminaalne taust, teistkordne vangistus, kontrollnõuete rikkumine ja alkoholi tarvitamisega kaasnenud õigusrikkumised.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et D.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

on võimalik. Vabanedes soovib asuma elama ema juurde xxx, kuid ema arvates on see pojale ebasobiv elukoht, kuna alevikus on palju D.M-i tuttavaid, kes kuritarvitavad alkoholi ning

kellega koos aega veetes alustaks D.M uuesti alkoholi tarvitamist. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine ja sellega kaasnev agressiivne

käitumine, tegevusetus ja kriminaalse taustaga ja alkoholilembesed juhututtavad ning alalise töökoha puudumine. D.M lähedaste sõnul väljakujunenud alkoholisõltuvus, mida ta ise ei

tunnista. Eelmise kriminaalhoolduse ajal pani D.M

toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik leiab, et D.M on suuteline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid

kohustusi, kuid riskide maandamiseks tuleks käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; mitte viibida kohtu määratud

paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; alluda ettenähtud ravile, osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Prokurör on arvamusel, et D.M-i tingimisi ennetähtaegne vabanemine on võimalik.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtunik leiab, et D.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest

on kantud üle poole karistusajast. KarS § 76 lg. 1 p. 2 alusel võib karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Materiaalseteks alusteks on elukoha olemasolu ja töötahe. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on olnud positiivne. Ta on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis ja

omandanud uusi oskusi. Need asjaolud viitavad positiivsetele muutustele ja kinnipeetava soovile

muuta seniseid eluviise. Tööoskused on olemas ja võimalused tööleasumiseks on olemas. Tööst

tekib iseseisev sissetulek. Kinnipeetava vabanemise korral on vabaduses lähedastest koosnev

sotsiaalne tugi, mis aitab kaasa resotsialiseerumisele. D.M on nii positiivseid kui

negatiivseid asjaolusid. Eelkõige on negatiivseteks asjaoludeks varasema kriminaalkaristatus ja alkoholiprobleemid. Uue kuriteo toimepanemine sõltub D.M-ist endast. Kontrollnõuete ja - kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele.

KarS § 76 lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks

käitumiskontrollile KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg. 2 p-de 2, 4, 5 ja 7

alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Kontrollkohustused aitavad maandada riske.

Ene Muts täitmiskohtunik