4-16-9017/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-9017

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. 2017, Tallinn, kirjalik menetlus märts Väärteoasja number 4-16-9017 Kohtunik Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. veebruari 2017. a , millega määrus

jäeti L.M-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja korrakaitsebüroo

prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse 23. novembri 2016. otsusele a väärteoasjas nr läbi vaatamata 2302,16,015643

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusaluse isiku

( L.M-i L.M,

ik XXX, elukoht ) kaitsja vandeadvokaat XXX Maano Saareväli määruskaebus ,

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 16. veebruari 2017. a

Tühistada määrus ja saata väärteoasi Harju Maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus.

2.

Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord M -

äärus on vastavalt VTMS § le 198 lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. esitas Menetlusalune isik L.M 15.12.2016 kaebuse PPA Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 23.11.2016.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2302,16,015643. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

L.M taotles kaebuses menetleja

otsuse tühistamist ja väärteoaja uuesti läbivaatamist, kuna ta ei tekitanud 31.10.2016 kell 15.24 Toompuiesteel liikudes liiklusohtu.

2. Kohus võttis kaebuse 30 utamiseks määrati kohtuistung .12.2016 menetlusse ning kaebuse ar 26.01.2017. Kaebajale saadeti kohtukutse tema poolt deklareeritud e-posti aadressile. 26.01.2017

esitas kaebaja maakohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses haigestumisega. Uus istung määrati 16.02.2017 kell 11.00.

4-16-9017

2(4)

3. kaitsja vandeadvokaat Maan 15.02.2017 esitas L.M-i o Saareväli taotluse väärteoasja

arutamise edasilükkamiseks, kuna kaitsja ei saanud seoses teise kohtuasja arutamisega istungil osaleda.

4. kaebus Politseija Harju Maakohtu 16.02.2017 L.M-i . a määrusega jäeti Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 23. novembri 2016. a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,015643 läbi vaatamata VTMS § 125 läbi vaatamata.

lg 3 alusel

Maakohus märkis, et 26.01.2017 varahommikul esitas kaebaja Harju Maakohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses asjaoluga, et on tõsiselt haigestunud ja lubas toimetada

haigust tõendava dokumendi kohtule esimesel võimalusel. Harju Maakohtule kuni 16.02.2017 mingeid L.M-i haigust tõendavaid dokumente esitatud ei ole.

Kohus lükkas kaebuse arutamise edasi 16. veebruarile 2017 ning 26.01.2017 sai kaebaja L.M

uuest asja arutamise ajast teada. Kohtuistungile 16.02.2017 kaebaja L.M ei

ilmunud ega tundnud seega huvi, kas esitatud taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks kohus

rahuldab või mitte. Kaitsja poolt taotluses ära toodud asjaolu, et lähisugulase surmaga kaasnev emotsionaalne seisund ei võimalda tal iseseisvalt kohtumenetluses oma õiguste eest seista, ei ole kohtuistungile mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks.

15.02.2017 taotles menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli L.M-i

kaebuse arutamise veelkordset edasilükkamist, kuna kaitsja ei saanud 16.02.2017 kell 11.00.

toimuvale kohtuistungile tulla seoses viibimisega teises kohtumajas tsiviilasja arutamisel. Nagu

nähtub kohtule esitatud taotlusest on volikiri õigusteenuse osutamiseks allkirjastatud 15.02.2017 kell 14.49. Maakohus leidis, et kuivõrd kaebajale oli kohtuistungi aeg teada juba 26.01.2017, siis

oli tal küllaldaselt aega leida endale kaitsja, kes saab juba ühe korra edasilükatud kohtuistungil osaleda. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles 16.02.2017 toimunud kohtuistungil kaebuse läbi vaatamata jätmist.

Maakohus asus seisukohale, et kuna kaebuse esitanud isik oli juba korra edasilükatud kaebuse arutamise kohtuistungi ajast teadlik, kuid ei tema ise ega kaitsja ilmunud kaebuse arutamisele, siis juhindudes VTMS § 125 lg st 3 tuleb kaebus jätta rahuldamata. -

5.

kaitsja Maano Saareväli L.M-i esitas Harju Maakohtu 16.02.2017. a peal määruse e

määruskaebuse, maakohtu määruse tühistamist ning saata väärteoasi maakohtule milles taotleb

uuesti läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus või alternatiivselt samale koo

sseisule.

Kaitsja leiab, et kohus on vaidlusaluses määruses oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, mistõttu tuleb kõnealune määrus tühistada. Maakohus ei ole lahendanud kaitsja taotlust istungi edasilükkamiseks. VTMS § 21 lg 2 p 1

kohaselt on kaitsjal õigus osaleda väärteomenetluses koos menetlusaluse isikuga või iseseisvalt.

Seega saab kaitsja kohtule esitada ka neid taotlusi, mis on seotud kaitsjaga endaga – näiteks

taotluse istungi edasilükkamiseks seoses kaitsja osalemisega teisel kohtuistungil. Sellise taotluse kaitsja ka esitas. Maakohus ei ole kaitsja taotlust sisuliselt lahendanud.

Kaitsja esitatud taotluse teiseks põhjenduseks oli, et menetlusalune isik ei saa üksinda kohtuistungil osaleda, kuna tema lähedase sugulase surmast põhjustatud meeleseisund ei võimalda

menetlusalusel isikul oma õ . VTMS § iguste eest adekvaatselt seista

42 lg 1 kohaselt peab isik

juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. Isik võib ilmumise võimatusest teatada kas isiklikult või kaitsja vahendusel. Käesoleval juhul tegigi menetlusalune isik seda 15.02.2017 kell 14.09 esmalt isiklikult telefonitsi ning hiljem kirjalikult kaitsja vahendusel. VTMS § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. VTMS § 42 lg 2 p 3 sisustamiseks on käesoleval

juhul põhjendatud pöörduda ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätete juurde, kuivõrd

VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi. KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks

4-16-9017

3(4)

ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata

jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, p

rokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Seega võivad mõjuvate põhjustena tulla kõne alla nii lähedase raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde kui ka osavõtt varem määratud kohtuistungist. Lähedase raske haigusena

võib olla võrdsustatud ka lähedase surm, kuivõrd raske haigus võib lõppeda ka surmaga ning seetõttu oleks ebamõistlik eitada surma, kui haigusest raskema olukorra kvalifitseerumist menetleja

juurde ilmumise takistusena. Küsimus on, kui vahetu peab lähedase surm olema, et see oleks

käsitletav ilmumistakistusena. Samas on lähedase surmaga kaasnev meeleseisund ajas kellel rohkem ja kellel vähem kestev seisund, mis võib esineda ka ajaliselt pikal perioodil peale surma-

või matusehetke ennast. . 4 päeva enne kohtuistungit, seega AS matused toimusid 11.02.2017 e ajaliselt kohtuistungile vahetult eelnenult. Leinaseisund on vaieldamatult emotsionaalselt raske ja

stressirohke seisund ning võib olla käsitletav ka sellise haigusseisundina või seisundina, mis

takistab oma õiguste adekvaatset teostamist kohtus. Leinaseisund ei pruugi olla ka kogu aja ühesugune e. võib esineda paremaid, aga ka halvemaid hetki. Selles seisundis ei pruugi isik olla ka

kõige adekvaatsem argiküsimustega, sh kaitsja eelneva otsimisega, tegelema. Menetlusalune isik püüdis oma emotsionaalselt rasket seisundit fikseerida ka perearsti juures, kuid perearsti vastuvõtt oli läbi. Kokkuvõtvalt leiab määruskaebuse esitaja, et ülalkirjeldatud olukord võib olla käsitletav KrMS § 170 lg 2 p 3 ja 4 kohaste mõjuvate põhjustena. KrMS § 170 lg 2 p-s 31 nimetatud varem määratud kohtuistung võib olla ilmumise takistuseks nii menetlusalusele isikule kui ka kaitsjale. Kaitsja võimatus istungile ilmuda tähendab kaitsealusele kaitse kaotamist ja seega menetlusaluse isiku kaitseõiguse riivet, kui asja arutatakse ilma kaitsjata.

Kuna kaitsjal on VTMS § 21 lg 2 p 1 kohaselt õigus menetluses osaleda ka iseseisvalt ja menetlusalusel isikul kaitsja vahendusel, siis ei ole põhimõtteliselt välistatud olukord, kus istungil

osalebki üksnes kaitsja. Seega, kui menetlusalune isik on valinud endale kaitsja, siis kaitsja

osalemine varem määratud kohtuistungil on vaadeldav kohtuistungile ilmumise mõjuva takistusena, mis võib tingida kohtuistungi edasilükkamise.

Eeltoodud küsimusi ei ole maakohus sisuliselt lahendanud. Maakohus ei ole lahendanud kaitsja taotlust ega võtnud seisukohta kaitsja taotluse osas kohtuistungi edasilükkamiseks põhjusel, et a)

menetlusaluse isiku meeleseisund ei võimalda tal ilma kaitsjata menetluses osaleda ja b) valitud

kaitsja ei saa määratud ajal kohtuistungil osaleda teise, varem määratud kohtuistungi tõttu. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu poolt 30.05.2016 - - väärteoasjas nr 4 16 2499 tehtud määruses,

tuli kohtul kohtuistungi edasilükkamise taotluse ole VTMS § 90 lg masolul tulenevalt -test 1 ja 2

võtta esmalt seisukoht esitatud taotluse suhtes (TRK määruse p 7). Käesoleval juhul ei ole

maakohus kaitsja taotlust sisuliselt lahendanud, vaid menetlusotsusena teinud üksnes määruse

kaebuse läbivaatamata jätmise kohta. Maakohtu napp hinnang, et lähisugulase surmaga kaasnev

raske emotsionaalne seisund ei ole kohtuistungile mitteilmumise mõjuvaks põhjuseks, on kohtumääruses põhjendamata. Põhjendusi ei ole toodud ka kohtuistungi protokollis. Samuti ei ole

sisulisi põhjendusi toodud kaitsja taotluse teise osa kohta, mis puudutas kaitsja osalemise

võimatust seoses osalemisega teisel varem määratud kohtuistungil. Selliselt on maakohus jätnud esitatud taotlused sisuliselt lahendamata ja rikkunud VTMS § 90 lg tes 1 ja 2 sätestatut. -

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus kontrollib antud juhul -

VTMS § st 189 ja § 194 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse alusel seda, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane ja põhjendatud.

4-16-9017

4(4)

7. VTMS § 125 lg 1 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel, lähtudes sama seadustiku § st 42, lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. VTMS § - 42 loetleb kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmumata jätmise mõjuvad põhjused. uivõrd VTMS K

§ s 42 on väljakutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused sätestatud, siis ei kuulu antud juhul - kohaldamisele KrMS § 170, mistõttu nimetatud sättele viitamine kaebuses ei ole asjakohane.

8. edastas maakohtule 15.02.2016 kell 15.50 e-kirjaga taotluse

kaitsja L.M-i kohtuistungi edasilükkamiseks põhjendusega, et kaitsja ei saa seoses teise kohtuasja arutamisega

istungil osaleda. seoses lähisugulase surmaga Kaitsja taotluse kohaselt ei olnud L.M võimeline iseseisvalt kohtumenetluses oma õiguste eest seisma. Sellise taotluse olema

90 lg-test 1 ja solul tuli kohtul tulenevalt VTMS §

2 võtta esmalt seisukoht

esitatud taotluse suhtes. Taotluses sisalduva menetlusliku küsimuse lahendamisel puudus V™S §

89 mainitud väärteomenetluse huvi, mis tinginuks kaebaja kohaloleku kohustuslikkust, mistõttu -s taotluse lahendamine oli võimalik ka menetlusaluse isiku kohalolekuta. Alles pärast kaitsja esitatud

kohtuistungi edasilükkamise taotluse suhtes seisukoha võtmist oleks kohus saanud hinnata, kas

L.M oli kohtuistungile mitteilmumiseks mõjuv põhjus ning seda vaid juhul, kui ta

leidis, et asja arutamise edasilükkamine ei ole põhjendatud kaitsja taotlusel (vt ka RKKKo nr 3-1-2-1-03, p 10).

M taotluse aakohus, jättes lahendamata kaitsja kohtuistungi edasilükkamiseks, määras

16.02.2017. a k L.M-i kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi ohtuistungil jätta

vaatamata ning vormistas selle kohta määruse. Seega enne kaebuse läbivaatamata ei ole kohus jätmise võimalikkuse hindamist otluse suhtes seisukohta võtnud. kaitsja esitatud ta

9. Kuivõrd maakohus ei ole menetlusaluse isiku kaitsja esitatud taotluse suhtes seisukohta võtnud, § 194 lg § 147 lg 2 p § 148 p 3, § 150 lg , § siis juhindudes V™S -st 3,

- 1, st - st -st 2 -st 152,

tühistab ringkonnakohus . a määruse aebuse läbi Harju Maakohtu 15.02.2017 L.M-i k

vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Harju Maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus ja

rahuldab määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Orvi Tali kohtunik