1-06-14125/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-14125

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprillil 2009.a. Tartu, Kalevi 1 Asja number 1-06-14125 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Prokurör Alar Häidberg Kinnipeetav U.J isikukood: xxx Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kaitsja Advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg. 2 p. 1 ja KrMS § 426 lg 1 Vabastada U.J (isikukood: xxx) talle Tartu Maakohtu 03.12.2007 .a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga kuni 16.07.2010. a. KarS § 78 p. 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada U.J-i täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx,

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, -

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4, 5, 7 ja 9 alusel määrata U.J-ile

katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- otsida endale töökoht ja asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul vabanemisest;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

- alluma alkoholivastasele sundravile, kui kriminaalhooldusametnik seda vajalikuks peab;

-

alluma elektroonilisele valvele 2 (kahe) kuu jooksul elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest arvates.

Määrata U.J katseajaks käitumiskontrollile Viru Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldaja Krista Schönbergi järelevalve

alla.

KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista U.J-ilt 330 krooni (kolmsada kolmkümmend) krooni ja 40 senti riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2800049874.

Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 15.04.2009.a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

U.J tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 03.12.2007.a otsusega KarS § 424 ja § 275 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 31.01.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 2 aastat 2 kuud vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 7 kuud vangistust. Karistusaeg algas 17.12.2007.a ja lõppeb 16.07.2010.a. Õigus taotleda vabanemist enne tähtaega elektroonilise valvega saabus 01.04.2009.a.

U.J on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 04.10.1996.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 alusel 4 kuud vabadusekaotust katseajaga 1 aasta;

2) 05.10.1998.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 6 kuud vabadusekaotust

3) 19.12.2000.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta vabadusekaotust

4) 31.01.2007.a Viru Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4 alusel 4 aastat vangistust, mida vähendati KarS § 238 lg 2 alusel, mõistes karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 6 kuud vangistust; ülejäänud karistus 2 aastat 2 kuud vangistust mõisteti tingimisi katseajaga 3 aastat.

U.J seletas kohtuistungil, et ta on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele. Lubab,

et täidan nõudeid mis sellega kaasnevad. On läbinud sotsiaalprogrammi. AA programmis õppis seda, et alkohol ei ole tema jaoks, alkoholi pärast karistust kannabki. ART programmis ei ole osalenud, ei tea milles see programm seisneb. Pere takistab vabaduses alkoholi poole pöördumast uuesti. Pere on alates 2000.a.-st. Varem ei mõelnud selle peale, aga nüüd olen

selgusele saanud, et alkohol ei too head. xxx hakkan elama koos emaga. Pere elab samas

linnas, aga natuke eemalxxx. Tahab lapsi toetada. Vanem poiss läheb septembris kooli, praegu on ta 6-aastane. Hakkab tööl käima. On olnud pagarkondiiter. Viimasel ajal töötas

tõstukijuhina AS xxx. On ka ehitusel töötanud. Kutseoskused omandas olles abitööline, on hiljem õppinud ehitust ja traktoristiks. Kui vabaneb, siis töökoht on kohe olemas. Töökoht on elukohast 20 km kaugusel. Hakkab tööl käima autoga. Elektroonilise järelevalve tingimusi on lugenud. Kellaajaliselt saab autoga tööl käia, tööandja ise toob ja viib. Tamsalust käib veel 2

inimest sealsamas tööl. On nõus alluma alkoholismivastasele ravile kui kriminaalhooldaja peab seda vajalikuks

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on U.J-i 2008. aastal distsiplinaarkorras karistatud

3-l korral, viimati 21.08.2008.a 5 ööpäeva kartserit keelatud eseme omamise eest. Enne vangistust elas koos endise elukaaslasega Rakveres, vabanemise korral asub elama ema juurde Tamsalusse. Enne vangistust omab töökogemust traktoristina ning ehitusel. Vabanedes kavatseb

tööle asuda OÜ-s xxx. Kinnipeetava sõnul on tema suhtes rahalisi nõudeid ca 50 000 krooni,

Tartu Vangla andmeil on tasumata maksenõudeid üle 90 000 krooni. Suhted lähedastega on

head, tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kellega enam ei suhtle.

Vabaduses kuritarvitas alkoholi, alkoholijoobes muutus agressiivseks ja kaotas enesekontrolli. Narkootikumide tarvitamise kohta väidab, et on proovinud ühekorra kanepit mitu aastat tagasi.

Kuriteo sooritas kriminaalhooldusel olles. Tema vabanemisel on ohu tekkimine kõige tõenäolisem alkoholi toimel, konfliktsituatsioonides, grupi mõjul ning rahaliste raskuste korral. Ohtlikkust suurendab varasem kriminaalne käitumine.

Kriminaalhooldusametnik leiab, et U.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole otstarbekas. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda ema juurde, kes on valmis poega rahaliselt toetama, korter sobib elektroonilise valve seadmete kohaldamiseks.

Vabanedes võimalik tööle asuda xxx OÜ-s. Kinnipeetava võlad riigituludesse on üle 90 000

krooni. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi tarvitamine,

põhihariduse puudumine, varasem kriminaalkorras karistatus, kesine probleemide lahendamise oskus. U.J oleks soovitatav läbida sotsiaalabiprogramm (ART) ning jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks.

Prokurör on seiskohal, et peaks andma kinnipeetavale võimaluse tingimisi ennetähtaegseks

vabanemiseks ja kohaldama elektroonilist järelevalvet. See on karm järelevalve viis. Kui ta sellega toime ei tule, tuleb tagasi karistust kandma minna.

Kaitsja leiab, et ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud ning selleks on olemas nii formaalne kui ka materiaalsed alused.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtunik leiab, et U.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on formaalne ja materiaalne alus. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud liitkaristusest on kantud üle poole karistusajast. KarS § 76 lg. 2 p. 1 alusel võib

karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetav on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele ja tehnilised tingimused selleks on tema elukohas olemas.

Materiaalseteks alusteks on eluja töökoha olemasolu ning lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Ta on karistuse kandmise ajal osalenud sotsiaalprogrammis ning tegelenud probleemiga, mis on teda kuritegudele viinud. Kinnipeetav tunnistab alkoholiprobleemi ning on nõus alluma alkoholivastasele ravile, kui kriminaalhooldusel see vajalikuks osutub. Seelega on ta näidanud suhtumist oma senistesse eluviisidesse ning soovi neid muuta. Need asjaolud viitavad

positiivsetele muutustele ja kinnipeetava soovile muutuda. Võimalused tööleasumiseks on olemas ja sellest tekib iseseisev sissetulek. Kinnipeetava vabanemise korral on vabaduses lisaks

esialgse eluja töökoha võimaldajale lähedastest koosnev sotsiaalne tugi, mis aitab kaasa

resotsialiseerumisele. U.J-i puhul on nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid. Eelkõige on negatiivseteks asjaoludeks varasemad kriminaalkaristused ning alkoholiprobleemid.

Uue kuriteo toimepanemine sõltub U.J-ist endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. KarS § 76 lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõuete ja KarS § 75 lg. 2 p-de 2, 4, 5, 7 ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega.

Menetluskuludeks on kaitsjale makstud advokaaditasu 330.40 krooni, mis tuleb jätta süüdimõistetu kanda KrMS § 180 lg. 1 alusel.

Ene Muts täitmiskohtunik