1-15-10952/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1– 15-10952

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2017. a, Tallinn Liivalaia kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1-15-10952 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Galina Kovaljova Kriminaalhooldusametnik Kalju Nurm Kaitsja Toomas Pilt

Kriminaalhooldusasja sisu

Xxxx Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne G.K-le

Harju Maakohtu 21.01.2016. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldusalune

G.K (ik: XXX; elukoht: xxxx; viibib Xxxx Vanglas)

Süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.01.2016. a kohtuotsusega. Kriminaalhoolduse algus oli 06.02.2016. a, lõpp on 05.02.2018. a. Kohtuistungi toimumise aeg, koht

13.03.2017. a, Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung

RESOLUTSIOON

1. KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele G.K-le

Harju Maakohtu 21.01.2016. a kohtuotsusega

mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2. G.K karistuse kandmise alguseks lugeda 11.03.2017. a.

3. KrMS § 180 alusel mõista G.K-lt välja

2

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu 21.01.2016. a otsusega tunnistati G.K süüdi KarS § 169 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2, KarS § 64 lg 1 alusel 8-kuulise vangistusega. KarS § 69 lg 1

alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse 1-päevale

vastab 1 tund üldkasulikku tööd. Seega kandmisele kuulub 240 tundi tähtajaga 24 kuud. Määrati G.K kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 6 sätestatud käitumiskontrolli kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS

§ 75 lg 2 p 6 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemise perioodil täitma

ülalpidamiskohustust ning tasuma Žanna Avdejevale (praegune nimi xxxx) tütre xxxx ülalpidamiseks 139,01 € kuus. Kohtuotsus jõustus 06.02.2016. a.

Kriminaalhooldaja esitas 18.08.2016. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles ta taotleb G.K karistuse täitmisele pööramist KarS § 69 alusel. Taotluse kohaselt

kriminaalhooldusalune G.K rikub kohtuotsusega talle pandud käitumiskontrolli

kohustusi – ei ilmu registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, hoiab kõrvale üldkasuliku

töö tundide tegemisest ning ei ole täitnud talle kohtuotsusega pandud lisakohustust – täita

ülalpidamiskohustust oma tütre suhtes – 2016. a juulija augustikuu on täitmata. Seisuga

18.08.2016. a on kriminaalhooldusalune sooritanud 32 tundi talle kohtuotsusega mõistetud

240-tunnist. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna G.K ei täida

nõuetekohaselt talle kohtuotsusega määratud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata.

Harju Maakohtu 29.08.2016 .a kohtumäärusega kuulutati G.K tagaotsitavaks.

Harju Maakohus 13.02.2017. a andis G.K

suhtes välja Euroopa vahistamismääruse. G.K peeti kinni 11.03.2017. a kell 23.20.

Kriminaalhooldaja taotles kohtuistungil G.K-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusalune ei ole ilmunud alates 26.07.2016. a registreerimistele ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest, senini on tal tegemata 208 tundi. Samuti ei

ole ta 2016. a juulis-augustis elatist maksnud. Isiku tööleping on lõpetatud 22.06.2016. a

menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu

jooksul kohtumääruse jõustumisest

Maksuja Tolliameti

arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo

(kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks

edastatakse G.K-le eraldi dokumendina. Kui

menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus väljastada süüdimõistetu G.K-le ,

prokurörile, Xxxx Vanglale, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja kannatanule xxxx.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule.

3

seoses alkoholiprobleemidega. Kriminaalhooldusalusel on võimalus ise asuda alkoholismivastasele ravile kui ta seda oleks soovinud.

Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil temale mõistetud karistuse mitte täitmisele

pööramist, ta on juba karistusest järeldusi teinud. Ta tunnistas kohtuistungil kriminaalhoolduse nõuete rikkumist ja kriminaalhooldusest ja kohtust kõrvale hoidmist, kuna

kartis ilmuda. Ta on kogu aeg elatist tasunud oma tütrele, kuna tema ema maksab oma pangakontolt elatist ja tema käes on ka dokumendid. Ta ei ole teadlik elatise võlgnevusest kuna ta harva näeb oma ema, sest käib kodus vaid öösiti, kui ema magab. Sel ajal kui ta on

töötanud, siis on ta korralikult elatist maksnud. Ta ei ole kriminaalhoolduse ajal alkoholi

tarvitanud, ainult kinnipidamisel oli purjus. Ta soovis asuda ravile Sillamäe

rehabilitatsioonikeskusesse, kuna tema tuttavad on seal varem viibinud. Ta on alkohoolik,

kuid narkootikume ei ole ta tarvitanud. Rehabilitatsioonikeskuses on tal võimalik ka üldkasuliku töö tunde teha. Kui xxxx ei ole võimalik ravile asuda, soovib ta minna ravile Sompa keskusesse.

Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata G.K-le mõistetud karistust täitmisele

ja anda isikule võimalus asuda ravile Sompa keskusesse. Üldkasuliku töö tunde on tal

võimalik tähtaegselt ära teha ning ta on praeguseks ajaks juba enda jaoks järeldusi teinud. Taotles määrata G.K-le lisakohustuseks asuda alkoholismivastasele ravile.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe

päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus

G.K-le Harju Maakohtu 21.01.2016. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt

ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et kriminaalhooldusalune G.K rikkus

kohtuotsusega talle pandud käitumiskontrolli kohustusi – ei ilmunud registreerimistele kriminaalhooldusosakonda, hoidis kõrvale üldkasuliku töö tundide tegemisest ning ei täitnud

talle kohtuotsusega pandud lisakohustust – täita ülalpidamiskohustust oma tütre suhtes.

Kriminaalhooldusalune sooritanud 32 tundi talle kohtuotsusega mõistetud 240-tunnist. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kuna G.K ei täida nõuetekohaselt talle

kohtuotsusega määratud kohustusi, siis tuleb tema suhtes mõistetud karistus täitmisele pöörata.

G.K ei ilmunud ka kohtuistungile ning kohus oli sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama.

G.K tunnistas kohtuistungil, et rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja maksis oma tütrele elatist vaid siis, kui ta töötas.

Kohtu hinnangul on põhjendatud G.K karistuse täitmisele pööramine, kuna

kriminaalhooldusalune on rikkunud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid tahtlikult.

4

Harju Maakohus 21.01.2016. a kohtuotsusega näitas kohus G.K suhtes üles usaldust ning ei pööranud temale mõistetud karistust täitmisele, kuid kriminaalhooldusalune ei mõistnud kohtu vastutulekut tema suhtes.

Kriminaalhooldusalune G.K

ei ole juba 2016. a juulikuust täitnud registreerimiskohustust, 2016. a juunikuust ei ole teinud üldkasuliku töö tunde ning samuti on tal 2016. a juulikuust täitmata ka kohtuotsusega talle määratud lisakohustus – ülal pidada oma

alaealist tütart. Kohtu hinnangul on kohtuotsusega G.K-le määratud

kriminaalhooldus täielikult ebaõnnestunud ning kohus ei pea põhjendatuks enam selle jätkamist. Kui kriminaalhooldusalune ei ole juba mitmeid kuid järginud kõige olulisemaid ja

lihtsamaid kontrollnõudeid, milleks on ilmuda kindlaksmääratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja teha kohtuotsusega talle karistuseks mõistetud

üldkasuliku töö tunde, siis puudub kriminaalhooldajal võimalus teostada kontrolli

süüdimõistetu käitumise üle katseajal. Kohustus tasuda oma alaealisele lapsele elatist oli

G.K karistuse eesmärkide saavutamisel määrava tähtsusega, kuna ta mõisteti süüdi just varasemalt lapsele elatise mittemaksmise tõttu.

Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil võimaldada tal olla endiselt kriminaalhoolduse all, teha üldkasuliku töö tunde edasi ja asuda alkoholismivastasele ravile Sompa keskusesse, kuid kohtu hinnangul ei ole see enam otstarbekas. G.K viibis kuni 11.03.2017. a vabaduses ning tal oli võimalik enne oma kinnipidamist pika aja vältel ravile asuda, kuid ta ei teinud seda. Isik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi dokumenti ega välja

toonud mitte ühtegi olulist põhjust, mis tõendaks, miks tal ei olnud võimalik 2016. a

juunikuust teha üldkasuliku töö tunde ajagraafiku kohaselt ega ilmuda registreerimistele. Lisaks oli G.K oma kinnpidamisel alkoholijoobes, kuigi talle alkoholi tarvitamise keeldu kohtu poolt ei ole määratud.

Kohtu hinnangul on kohtuotsusega G.K-le määratud kriminaalhooldus ebaõnnestunud ning kohus ei pea põhjendatuks enam selle jätkamist. Kohtul puudub usk, et kui kohus võimaldaks isikul teha üldkasuliku töö tunde, siis kriminaalhooldusalune seda ka teeks. Sellise käitumismustri on G.K juba läbi teinud ning aeg on näidanud, et ta

ei ole võimeline üldkasuliku töö tunde tegema. Kusjuures G.K kriminaalasja

menetleti kokkuleppemenetluses, mis tähendab, et isik oli teadlik ja nõus talle just sellise karistuse mõistmisega. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikule ei ole antud kaalutlusõigust, millal ja kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta, kohtulahendiga pandud kohustused on täitmiseks kohustuslikud. Kohus leiab, et G.K-le kohtulahenditega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtu hinnangul isik ei ole motiveeritud

käitumiskontrolli kohustusi täitma, vaid ainult manipuleerib kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Kohus on seisukohal, et G.K suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik

ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb G.K-le Harju Maakohtu 21.01.2016. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 6 kuud

ja 28 päeva vangistust KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata. Kohus on arvamusel, et - G.K suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/