4-17-1120/6 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

4-17-1120

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 20. 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus märts Väärteoasja number 4-17-1120 (2316,16,001319) Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 9. 2017

märtsi . a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik (G.S; ik G.S XXX, elukoht X )

XX , määruskaebus RESOLUTSIOON

1. menetlusaluse isiku G.S-i rahuldamata ja Jätta esitatud määruskaebus Harju Maakohtu 9. 2017

märtsi määrus muutmata.

2. VTMS § 22 lg 2 alusel jätta rahuldamata G.S-i taotlus kaitsja määramiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklus väärteoprotokolli menetlustalitus koostas 22. veebruaril 2016 AB1469339 menetlusaluse isiku G.S-i kohta, mille kohaselt rikkus G.S LS § 16 lg- -t 5

t 1, § 169 lg , pannes toime LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 17. 2016 koostas eelnimetatud märtsil liiklusmenetlustalitus otsuse väärteoasjas

2316,16,001319 rati G.S-ile , millega mää KarS § 63 lg 3 järgi LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv

100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot, s.o kokku rahatrahv summas 800 eurot.

3. 20. veebruaril 2017 esitas menetlusalune isik Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti 17. märtsi 2016 otsusele ning taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja

ennistamise osas G.S märkis G.S , et hilise esitamise põhjuseks on tervislik seisund. on 2017.a. algusest tunnistatud X % töövõimetuks, tervis on heitlik ja kunagi ei tea ta, kas on vajalikul hetkel rivis.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2

4. Harju Maakohus jättis 9. märtsi 2017 määrusega menetlusaluse isiku tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning kaebuse 17. märtsi 2016 väärteootsusele läbi vaatamata VTMS § 118

lg 2 p 1 alusel.

Maakohtu määruse põhjendused olid järgmised.

4.1. VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 22.

veebruari 2016 väärteoprotokollist nähtuvalt oli lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 22. märtsist 2016. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud 22. veebruaril 2016 ning kinnituseks selle kohta on ta andnud allkirja. See tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja

juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitanud isikut

tõendava dokumendina EV . Järelikult oli isik isikutunnistuse nr XXXXXXXX menetlustoimingute tegemise juures, t, temale teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetluses

koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

4.2. Maak -st 4 ohtu hinnangul järeldub VTMS § 114 lg ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et

menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja

juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on G.S esitanud Harju Maakohtule 20. veebruaril 2017, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli Kohtuvälise menetleja 6. aprill 2016. otsusel oleva märke kohasel märtsil t on kaebajale otsus saadetud juba 18. 2016. Kaebaja poolt kohtule kaebuse lisana edastatud Tallinna linnavalitsusele esitatud kirjast nähtuvalt on kaebaja

märkinud „sain eile politsei otsuse, milles on mulle määratud rahatrahv 200 trahviühiku

ulatuses“.

Digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt on kõnealune kiri allkirjastatud 19. veebruaril 2017. Maakohtu hinnangul võib arvata seetõttu, et kaebaja sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte 18. kaebuses ja tähtaja ennistamise veebruaril 2017. Esitatud taotluses ei ole G.S

selgitanud, mis põhjusel ei läinud ta kohtuvälise menetleja juurde üldmenetluse otsusega tutvuma selleks ettenähtud ajal. Kaebajal ei saanud olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäeval on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsusega tutvuda. Kaebaja pidi ise üles näitama

aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks

tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust

kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas VTMS § 70 lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta,

millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et G.S pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte.

4.3. Vastaval - t VTMS § 38 lg le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena

sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia

3

kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõi sidehäire jms, kui ka isikuga

vahetult seotud asjaolud raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu – kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3 – -1-1-144-03 RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas – nr 3-1-1-77-98 RT III 1998,21,211).

4.4. Kohtule esitatud kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses on G.S selgitanud vaid üldsõnaliselt, et hilinemise põhjuseks on tervislik seisund Ühtegi tõendit kaebuse esitamise . oma väite kinnituseks ta koht Nähtuvalt väärteomaterjalidest ule esitanud ei ole. ei ole kaebaja tundnud ligi 12 kuu jooksul huvi enda väärteoasja vastu. Ennistamise taotluses ega kaebuses ei ole isik toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistas tal menetluse vastu varem huvi

tundmast ning seeläbi tingis kaebetähtaja möödalaskmise. Viide tervislikule seisundile on paljasõnaline ning kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole see käsitatav, kuna kooskõlas VTMS § oli kaebuse esitajal õigus kasu -dega 16, 19, 21, 114 tada kaitsja abi oma seadusest tulenevate õiguste kasutamiseks, mis tähendab, et G.S ei pidanud isiklikult

vaidlustatavale otsusele järele minema ning isiklikult kohtusse pöörduma. Lisaks ei oleks G.S pidanud isiklikult kaebuse esitamiseks

kohtusse pöörduma, vaid kaebust oleks olnud võimalik edastada kohtule ka tavaposti teel või digitaalsena e-posti kaudu.

M

ÄÄRUSKAEBUS

5. 14. märtsil 2017 esitas menetlusalune isik maakohtu määrusele kaebuse, milles taotleb selle tühistamist, tähtaja ennistamist ja 17. märtsi 2016 väärteootsuse tühistamist. kaebe

G.S märgib kaebuses, et soovib osaleda kohtuistungil ning vajab kaitsjat, kuna tema

juriidilised teadmised on olematud. Kaebusele on lisatud kirjalik dokument, milles on

kopeeritud e-kiri kohtuvälisele menetlejale, sisuks väärteo asjaolude selgitamine. Samuti on

kaebusele lisatud dokument, milles on kopeeritud e-kirjavahetus Tallinna linnavalitsusele,

sisuks parkimiskorraldus Tallinna Ülikooli juures, täiendav G.S-i kirjeldus väärteo toimepanemise asjaoludest. Tähtaja ennistamise osas leiab G.S jätkuvalt, et tähtaegne kaebuse esitamine ei olnud võimalik tema tervisliku seisundi tõttu, kuna G.S on X %

töövõimetu, mida kinnitab vastav dokumentatsioon. G.S on diagnoositud sklerosis

multipleks, mis on väga raske ja ravimatu. G.S selgitab, et suutis pärast otsuse teadasaamist suhelda Tallinna linnavalitsusega, kuid seda mitte vaidlustada. Koomas ei ole ta olnud, vaid on pidanud tegelema logistikaga. G.S selgitab, et probleem on olnud ka selles, et tema õppis õpetajaks, mitte juristiks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtunik peab esmalt vajalikuks selgitada kaebajale, et kuigi G.S

taotleb jätkuvalt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist pädevust , ei ole ringkonnakohtul

võtta seisukohta kohtuvälise menetleja märtsi

17. 2016 otsuse suhtes. Seda põhjusel, et

maakohus ei ole eelnevalt nimetatud otsusele sisulist hinnangut andnud maakohus , kuivõrd

jättis kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata kaebeõiguse G.S-i puudumise tõttu. Apellatsioonikohtul on võimalik tuvastada üksnes, kas kaebuse läbi vaatamata

jätmine oli õiguspärane või mitte. Sel põhjusel jäävad tähelepanuta kõik need

G.S-i

väited, milles ta eitab väärteo toimepanemist ning väljendab vajadust anda kohtuvälise menetleja väärteootsuse aluseks olnud tõenditele teistsugune õiguslik hinnang.

7. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuginenud õigetele õigusnormidele G.S-i kaebetähtaja ennistamata jätmisel ja tema kaebuse läbi vaatamata jätmisel. Lisaks on

4

maakohtu seisukohad kooskõlas toimiku materjalidega, milleks on eelkõige 22. veebruari 2016 väärteoprotokoll. Nimetatud protokollist nähtub ka ringkonnakohtule, et sellel oli märgitud aeg, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Sealsamas on

G.S oma allkirjaga kinnitanud väärteoprotokolliga tutvumist ja protokolli ärakirja kättesaamist ning palunud edastada otsus e-postile. Kuna maakohtu seisukohad on asjakohased

ja ammendavad, siis ringkonnakohtunik nende ülekordamist siinkohal vajalikuks ei pea. Vastuseks määruskaebusele märgib apellatsioonikohus üksnes järgnevat.

8.

ng Määruskaebuses ringkonnakohtule märgib G.S, et soovib osaleda istungil ni

vajab kaitsja abi. Ringkonnakohus jätab need taotlused rahuldamata. Ringkonnakohtunik selgitab istungil osalemise soovi osas, et apellatsioonikohtus vaadatakse arutataval juhul läbi G.S-i määruskaebust Harju Maakohtu määrusele. Tulenevalt VTMS § 194 lg-st 2 toimub määruskaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses, s.o ilma istungita, kohtumenetluse poolte osavõtuta. Seetõttu ei korraldata G.S-i määruskaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtus istungit. G.S on avaldanud veel, et vajab kaitsjat, kuna tema õigusalased teadmised on

olematud. Ringkonnakohtul pole andmeid, et G.S oleks valitud kaitsja. Ringkonnakohus selgitab, et VTMS § 22 lg st 2 tulenevalt on kohtul võimalik määrata isikule - kaitsja riigi õigusabi korras, kui menetlusalune isik ei ole võimeline ise kaitsma oma õigusi

ning tema olulised huvid võiksid advokaadi vahendusel jääda kaitseta. G.S-ile ei ole kaitsja määramine nõutav maakohtu määrusele määruskaebuse esitamiseks, kuna seadus ei näe

ette määruskaebuse esitamise võimalust üksnes kaitsja vahendusel. Seejuures ei ole ringkonnakohtul esitatud andmete pinnalt põhjust kahelda, et G.S on olnud kaebetähtaja ennistamise küsimuse osas võimeline ise enda õigusi piisaval määral kaitsma. Võttes arvesse

G.S-i poolt ringkonnakohtule esitatud materjale, samuti maakohtu poolt esitatud ammendavaid põhjendusi, ei teki ringkonnakohtunikul veendumust selleski, nagu võiks eeldada

kaitsja määramata jätmisel G.S-i oluliste huvide kaitseta jäämist. Maakohus on käsitlenud ammendavalt asjaolusid, mille tõttu võiks kaebetähtaja ennistamine tulla kõne alla.

Selle mõistmine ja põhjendamine, miks ei esitanud G.S kaebust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei ole nõudnud temalt mitte mingisuguseid õigusalaseid teadmisi. G.S

on tulnud kõigest viidata konkreetsele objektiivsele takistusele, mille tõttu viibis kaebuse õigeaegne esitamine enne 6. aprilli 2016 ning sellele järgnevalt veel ligi 10 kuu jooksul. G.S on seda omalt poolt motiveerinud temal tuva ja haigusega. statud piiratud töövõime Ringkonnakohus leiab, et vaatamata esitatud dokumentatsioonile ei saa neid asjaolusid pidada arutataval juhul mõjuvateks põhjusteks KrMS § 172 lg 1 tähenduses.

9. Määruskaebuses leiab G.S jätkuvalt, et tal takistas esitada kaebust

väärteootsusele õigeaegselt tema tervislik seisund. Selle kinnituseks on ta esitanud püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 1419255 20. detsembrist 2016. Nimetatud otsusest ei nähtu ringkonnakohtule, et G.S oleks olnud tema tahtest olenematust põhjusest tulenevalt välistatud minna kohtuvälise menetleja otsusega tutvuma 22. märtsil 2016 ning esitama kaebust 15 päeva jooksul, s.o enne 6. aprilli 2016. sikul tuvastatud töövõime I kaotus ei kujuta endast niisugust objektiivset takistust. Seejuures ei nähtu otsusest, et G.S oleks tuvastatud töövõime kaotus nagu ta väidab X % kaebuses, vaid X % ulatuses. Maakohus on asjakohase

kohtupraktika pinnalt selgitanud G.S-ile , et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks võib olla isiku raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. Samas tuleb siinkohal toonitada, et raske haigus võib vaid siis kujutada objektiivset takistust, kui see tegi G.S kaebuse tähtaegse võimatuks esitamise (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. novembri 2010 otsuse p 9.2). Asjaolu, et G.S on tuvastatud püsiv töövõimetus X % ulatuses, tal

on diagnoositud haigus, ei tähenda veel, et G.S oli kaebuse esitamine tähtaegs

elt võimatu. Seda ei võimalda eeldada ka G.S-i esitatud dokumentatsioon. Maakohus on

5

järeldanud nagu sai G.S väärteootsuse kätte alles 19. veebruaril 2017. Ringkonnakohus

märgib, et see asjaolu ei oma VTMS § 114 lg 4 osas tegelikult tähendust. Samas, tutvudes

väärteotoimiku materjalidega, leiab ringkonnakohus, et G.S oli eelduslikult teadlik väärteootsusest 2016 märtsis, suhtles sellega seoses Tallinna Linnavalitsusega, kuid hoolimata sellest ei esitanud kaebust enne 6. aprilli 2016. ebuses ringkonnakohtule on ta selgitanud, et Ka suutis pärast otsuse teadasaamist Tallinna linnavalitsusega suhelda, aga mitte otsust vaidlustada

(tl 34). Kaebusele on lisatud G.S-i poolt kopeeritud e-kirjavahetus Tallinna

linnavalitsusega (tl 10-12). Kuigi nimetatud dokument on G.S-i poolt digitaalselt

allkirjastatud 19. veebruaril 2017, tuleb märkida, et tegemist on G.S-i poolt

originaaldokumentidest kopeeritud andmetega, mitte originaaldokumentidega. Seetõttu

asjaolu, et G.S on ühes e-kirjavahetuse kirjas märkinud, et sai väärteootsusest teada eelneval päeval (tl 11) ei tähenda, et selleks oleks olnud alles 18. veebruar 2017 nagu maakohus leidis. E-

2016 (tl kirjavahetusest nähtuvalt on linnavalituselt edastatud vastuskiri 21. märtsil 10- - pö). Sellele on G.S vastanud e kirjaga, milles on tänanud põhjaliku vastuse eest ja selgitanud, et sai väärteootsuse eelmisel päeval. Nimetatud kopeeritud kirja andmetest ei ole sedastatav, millal see saadeti G.S-i poolt, kuid võib mõistlikult eeldada, et mõne päeva jooksul pärast 21. märtsi 2016 vastuskirja. Niisugust käsitlust võimaldab kinnitada G.S-i

enda selgitus, mille kohaselt suutis ta pärast otsuse teadasaamist suhelda sel teemal linnavalitsusega, kuid mitte esitada kaebust tähtaegselt. Eelnevat arvestades jättis maakohus põhjendatult G.S-i kaebetähtaja ennistamata, kuna selleks puudus mõjuv põhjus. Seetõttu jättis maakohus ka õigustatult G.S-i kaebuse läbi vaatamata VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel.

10. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS § st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab - ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/