4-17-103/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

4-17-103

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. 2017, Narva kohtumaja, kirjalik menetlus märts Väärteoasja number 4-17-103 (2440,16,008327) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi

Z.D kaitsja kaebus Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.12.2016 otsusele nr 2440,16,008327 Z.D karistamises 224 LS §

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, LS § 211 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 104

eurot ja LS § s 215 ettenähtud väärteo toimepanemises - eest rahatrahviga 512 eurot

Me isikud netlusest osa võtnud

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur

Menetlusaluse isiku Z.D (Z.D, ik xxx, elukoht xxx kaitsja Artjom №vikov

RESOLUTSIOON

Rahuldada menetlusaluse i kaitsja kaebus osaliselt ja tühistada siku Z.D

kohtuvälise menetleja, s.o Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 19.12.2016 otsus

väärteoasjas nr 2440,16,008327 osaliselt, s o Z.D süüdimõistmises ja . karistamises LS § 211 ja § 215 järgi ning lõpetada väärteomenetlus LS § 211 ja § 215 tunnustel VT

MS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Muus osas, s. süüdimõistmises LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteo o Z.D -

toimepanemise eest ja selle eest määratud karistuses, s o juhtimisõiguse äravõtmises 6 . (kuueks) kuuks, jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja tühistamata.

Vastavalt LS § 127 sätetele kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul on Z.D

2

alates kohtu loovutama oma juhiluba Maanteeametile. otsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebuse

läbivaatamisel kohus tuvastas:

1. PPA Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli ja liiklusjärelevalvetalituse -

vanemliiklusametnik Eduard Blaško 19.12.2016 otsusega nr 2440,16,008327 karistati Z.D sega 6 kuuks selles, et Z.D LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmi juhtis 19.11.2016 kell 23.20 aadressil Vestervalli tn 7, Narva linn mootorsõidukit juhile

keelatud seisundis. Nimelt mõõdeti tõendusliku alkomeetriga juhi väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,31 +/- 0,05 mg/l kohta, s.o lõpliku mõõtetulemusena 0,26 mg/l kohta. Selliselt rikkus Z.D LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg s 2 ettenähtud - väärteo. Sama otsusega karistati Z.D ka LS § 215 alusel 512 euro suuruses rahatrahviga selles, et ta juhtis 29. -ga xxx 10.2016 kell 04.05 sõidukit DAF FT XF 105 reg nr sõidumeeriku tööd

häirides, mis seisnes magneti paigaldamises, mille tõttu salvestas meerik sõiduaja asemel puhkeaega. Selliselt rikkus Z.D LS § 131 lg- -t 3 ja t 1, EL määrust 165/2014 art 32 lg pani toime LS § s 215 ettenähtud väärteo. -

Samuti karistati vaatlusaluse otsusega LS § 211 alusel 104 euro suuruse Z.D

rahatrahviga selles, et ta juhtis mootorsõidukit, jättes kasutamata sõidumeeriku. Selliselt rikkus Z.D LS § 73 lg-t 1, MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 koodi 109 ja EL Määruse nr 165/2014 art 22 p 5 ning pani toime LS § s 211 ettenähtud väärteo. -

Kohtuväline menetleja määras Z.D-le karistuse KarS § 63 lg 3 sätteid kohaldades.

2. esitas Z.D kaitsja vahendusel kaebuse, milles Kohtuvälise menetleja otsusele

taotleb vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Alternatiivselt taotletakse

kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist määratud karistuse osas, jättes menetlusalusele

isikule alles tema juh e timisõiguse, asendades se rahatrahviga. Täiendavalt taotletakse kaebuses LS § 211 ja § 215 alustel määratud rahatrahvide vähendamist ning nende

ajatamist 12-le kuule. Kaebuses märgitakse, et kaebaja taotleb asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kaebus

e sisulistest põhjendustest tuleneb alljärgnev.

2.1. Kaebuses juhitakse tähelepanu asjaolule, et protokolli kohaselt juhtis kaebaja sõidukit

Scania R420. Samal ajal juhtis kaebaja protokolli kohaselt ka . sõidukit DAF FT XF 105

Seega on tegemist kahe täiesti erineva sõidukiga ning protokollist ei selgu, millist sõidukit kaebaja juhtis.

Protokolli kohaselt oli paigaldatud 29.10.2016 kell 04:05 digitaalset sõidumeerikut ja

käigukasti ühendava impulsi andurile sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade, mille t

ulemusel salvestas meerik tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega. Tõendamata on, mil viisil kontrollisid politseiametnikud 20.11.2016, et sõidukile 29.10.2016

oli paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade. Seda enam olukorras, kus kaebaja

töötab praeguse tööandja juures alles alates 18.11.2016. Lisaks nähtub protokollist, et 20.11.2016 koostatud protokolli kohaselt leidis , protokoll on õigusrikkumine aset 19.11.2016 koostatud aga hiljem, s.o 20.11.2016.

Kaitsja hinnangul on protokoll koostatud olul te rikkumistega ning on , et is tõendamata

kirjeldatud õigusrikkumised on toime pannud kaebaja. Samuti on 19.12.2016 otsus tehtud vasturääkivate ja ebausaldavate andmete ja asjaolude põhjal.

3

2.2. elnevalt osutatu ei anna Järgnevalt tuleneb kaebusest, et kui kohus peaks leidma, et e alust 19.12.2016 otsuse tühistamiseks, siis palub kaebaja tühistada 19.12.2016 otsus osaliselt ehk määratud karistuste osas. Kaebuse kohaselt töötab kaebaja alates 18.11.2016 OÜ-s I V xxx gemiseks vajab ta ning töö te autojuhiluba ja kehtivat juhtimisõigust. Kaebuse esitaja palgaks on miinimumpalk. Kaebuse

esitaja töö on tema ainsaks sissetulekuallikaks. Juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab kaebuse esitaja suure tõenäosusega oma töö, mistõttu jääb t täielik a ult ilma elatusvahenditest ning ei suuda täita oma kohustusi, sh riigi ees. Võttes arvesse kaebuse esitaja vanust ja oskusi, siis muutub uue töö leidmine ilma juhtimisõiguseta põhimõtteliselt võimatuks. Kuna praegu on raske uut tööd leida, siis raskendab sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kindlasti tema tööle rakendamist.

Eelnevast tulenevalt taotletakse kaebuses juhtimisõiguse äravõtmata jätmist, paludes see

asendada liiklusseaduses ettenähtud mõistliku rahalise karistusega, mis arvestaks kaebaja

varalist seisundit. Samuti taotletakse mõistetava rahatrahvi ajatamist 12 kuuks, kuna menetlusaluse isiku varaline seisund ei võimalda rahatrahvi kohest ja täies ulatuses tasumist.

2.3. Kaebuses taotletakse ka LS § 211 ja § 215 alustel määratud rahatrahvide vähendamist

ja nende tasumise ajatamist 12 kuuks. Siinkohal palutakse kohtul arvesse võtta, et menetlusalune isik on tunnistanud oma süüd, kahetses toimepandud õigusrikkumisi ning kuna

õigusrikkumisega ei kaasnenud mingeid kahjulikke tagajärgi, siis taotletakse karistusmäärade vähendamist. Kaebuses märgitakse, et teadvustades oma tegude tagajärgi ja nende negatiivset mõju kaebuse

esitaja elule tulevikus, kahetseb ta väga oma väärtegu ja lubab tähelepanelikumalt ja vastutustundlikumalt roolis käituda.

3. Kuna ka s kohus ebus kohtuvälise menetleja otsusele esitati puudustega, koosta 11.01.2017 puuduste kõrvaldamise määruse, millega kohustas kaebajat kõrvaldama puudused hiljemalt 17.01.2017.

4. 19.01.2017 edastas kohus vastavalt VT -le 120 kaebuse MS § kohtuvälisele menetlejale koopia, paludes seisukohta esitatud kaebuse osas ning seisukohta, kas kohtuväline menetleja peab võimalik vaadata kaebus läbi kirjalikus menetluses. uks

5. 26.01.2016 registreeris Viru Maakohus kohtuvälise menetleja seisukoha väärteoasjas

nr 244016008327, millest tuleneb muuhulgas, et kohtuväline menetleja on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukohad vastuseks kaebuses toodule on alljärgnevad.

5.1. Kohtuväline menetleja märgib, et liikluspolitseinik Ken Tommula poolt koostatud

väärteoprotokollist nr 20161120112301 nähtub, et 19.11.2016 kell 23:20 juhtis

Z.D

Ida-Virumaal Narva linnas aadressil Vestervalli 7 mootors xxx õidukit SCANIA R420 r/n juhile keelatud seisundis, kui ühes liitri väljahingatavas õhus oli a s lkoholisisaldus 0,31+/-0,05 mg/l, seega tuvastati rikku alkoholi piirmäära ületamine mitte vähem kui 0,26 mg/l. Selliselt s Z.D L kvalifitseeritud LS

S § 69 lg 3 nõudeid, mis on § 224 lg 2 järgi.

Samuti juhtis antud isik mootorsõidukit DAF FT XF 105 r/n xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ja seda kuupäeval 29.10.2016 kell 04:05 oli digitaalset sõidumeerikut

ja käigukasti ühendava impulsi andurile paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav

seade (magnet), mille tulemusel meerik salvestas tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega.

Mootorsõidukile paigaldatud mehaanilist sõidumeerikut ja käigukasti ühendaval

impulsianduril puudus nõuetekohaselt paigaldatud plomm, mis tõttu sõidukile ei laienenud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja LS § 130 lg 12 toodud erisused.

4

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise

toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistuse suurus nii

rahatrahvi kui ka juhtimisõiguse äravõtmise osas. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on tegude toimepanemises

süüdi.

5.2. Kaebuses on viidatud asjaolule, et väärteoprotokolli kohaselt ei ole aru saada millist sõidukit menetlusalune isik juhtis ning viidatakse ka asjaolule, et õigusrikkumine leidis aset 19.11.2016, samas on

väärteoprotokoll koostatud 20.11.2016.

Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et isikule koostatud väärteoprotokoll on

koostatud õigesti ja arusaadavalt. Käesoleva juhtumi puhul oli väärteoprotokoll koostatud 20.11.2016 põhjusel, et tegemist oli öise ajaga - duk peatati 19.11.2016 kella 23.20 paiku. sõi

Ka väärteomaterjalidest nähtub, et menetlustoiminguid ja protokolle koostati juba järgmise

kuupäeva öösel ehk 20.11.2016. Peale kohapeal kokku kogutud tõendeid koostatigi isikule väärteoprotokoll ja kuupäevaks oli tol hetkel juba 20.11.2016.

Samuti on juhtis 19.11.2016 kella 23:20 paiku N3 väärteoprotokollis selgelt kirjas, et isik kategooria mootorsõidukit SCANIA R4 ikkumise kirjelduses on välja toodud, et 20 r/n xxx. R

kuupäeval 29.10.2016 kell 04:05 juhtis isik mootorsõidukit DAF FT XF r/n xx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ja käigukasti ühendava impulsi andurile oli paigaldatud

sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade (magnet), mille tulemusel meerik salvestas tegeliku sõiduaja asemel puhkeaega.

Kohtuvälise menetleja esindaja tähelepanu asjaolu näol on tegemist juhib le, et Z.D

juhiga, kellel oli kohustus kasutada sõidumeerikut. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 165/2014 artikkel 36 lg-tele 1 ja 2 on juht kohustatud kontrolli teostavale

ametnikule esitama oma eelneva 28 päeva salvestuslehed, juhikaardi või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid. Juht esitas kontrolli teostatavatele ametnikele oma autojuhikaardi.

Peale autojuhikaardil olevate tööja puhkeaja andmete kontrolli selgus, et antud juht on rikkunud töö ja puhkeajale kehtestatud nõudeid ning antud rikkumise ajal ehk 29.10.2016 oli -

isiku juhikaart sisestatud sõ olevasse sõidumeerikusse. iduki DAF FT XF 105 r/n xxx

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt juht töötas teises ettevõttes ja juhtis erinevaid

mootorsõidukeid. Isikule oli koostatud väärteoprotokoll kõikide tema poolt toime pandud

rikkumiste kohta, mis o xxx lid isiku poolt toime pandud (juhtides sõidukit SCANIA r/n ) 19.11.2016 kell 23:20 ja ( xxx) 29.10.2016 kella 04:05. juhtides sõidukit DAF r/n

5.3. Kaebuse esitaja viitab ka asjaolule, et ei ole selge ega tõendatud, mis viisil suutsid

ametnikud kindlaks teha, et 29.10.2016 kell 04:05 kasutas juht sõidumeeriku tööd häirida

võimaldavat seadet (magnet), mille tulemusel sõidumeerik salvestas sõiduaja asemel puhkeaega.

Kohtuvälise menetleja , et väärteo toimepanemine on tõendatud tunnis viitas otsuses taja

protokollitud ütlustega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku

protokollitud ütlustega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, väljavõte piiriületusest ja fotoga.

Siinkohal menetlusaluse isiku pro väärivad tähelepanu tokollitud ütlused ja väljavõtte

piiriül käeliselt etusest. Menetlusalune isik on oma kirja pannud ja selgitanud, et 19.09.2016 kuni 06.11.2016 töötas ta ettevõttes VIVA TRANS OÜ. 29.10.2016 kella 04:05 paiku ületas

-

ta Koidula piiripunktis piiri sõidukiga DA ja selleks, et oma töö F FT XF 105 r/n xxx - ja puhkeaega mitte rikkuda, kasutas ta sõidumeeriku tööd häirida võimaldavat seadet, milleks oli magnet. Magnet võimaldas sõidumeerikul salvestada sõiduaja asemel puhkeaega. Antud rikkumist, st et isik 29.10.2016 kell 04:05 ei puhanud, vaid juhtis mootorsõidukit DAF

FT XF 105 r/n xxx , kinnita , milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut b ka väljavõte piiriületusest, kus on selgelt märgitud, et kuupäeval 29.10.2016 kell 04:05 isik ületas Koidula

piiripunk ga DAF FT XF 105 r/n xxx. Juhikaardi tis piiri N3 kategooria mootorsõiduki väljavõt andmetest nähtub , et isik sel kuupäeval ja kellaajal puhkas, mis viitabki sellele, te aga

et isik manipuleeris sõidumeerikuga. Menetlusaluse isiku ütluste, piiriületusandmete ja

5

autojuhikaardi väljavõtete alusel loeti tõendatuks, et isik manipuleeris sõidumeerikuga eespool ma

l viisil ta seda tegi. initud kuupäeval ja kellaajal, samuti see, mi

5.4. mepanemises, Kaebuses märgib kaitsja, et isik tunnistab oma süüd õigusrikkumiste toi

kahetseb tehtut, taotleb palub vähendada määratud rahatrahvi suurust ja juhtimisõiguse säilitamist.

Kohtuvälise menetleja esindaja märgib, et

juba karistusotsuse koostamisel on viidatud

asjaoludele, millest lähtuvalt määrati isikule põhikaristusena § 211 ja § 215 alusel LS rahatrahv ja LS § 224 lg 2 alusel põhikaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur. Samuti on kohtuväline menetleja ebuses toodud põhjendused ei ole piisavad seisukohal, et ka

vaidlustatava otsuse muutmiseks. Otsuse vastuvõtmisel ja karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja esindaja arvesse võtnud kaebuses viidatud Kar § 57 lg 1 p 3 ja § 61 lg S

1. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalide põhjal ei nähtu isiku puhtsüdamlikku kahetsust, , mida on arvestatud otsuse tegemisel. vaid ainult süü tunnistamist Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et kaitsja § 61 lg viide KarS - 1 ei ole antud le

juhul asjakohane.

, Väärteomenetluse raames kogutud materjalidest ei nähtu ühtegi asjaolu mida saaks käsitleda erandlik tingiks määratud karistuse vähendamise. una ja

Lisaks otsuses kirjeldatule rõhutab kohtuväline menetleja, et kutselise autojuhina töötamine ei

saa olla isiku suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. Tulenevalt

KarS § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes

kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-26-10 p-s 7.3 märkinud, 0 lg 2 “. Käesolevas väärteoasjas ülalpool kirjeldatud asjaolu tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik, kes on kutseline juht ja läbinud ametikoolituse

ning tegeleb N3 kategooria raskeveoki juhtimisega igapäevaselt oma tööülesandeid täites, peab olema teadlikum liiklusohutusest ja alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki

juhtimisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest. Just nimelt see asjaolu suurendabki Z.D süüd antud tegude toimepanemisel.

Alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimisega seonduvat temaatikat on käsitletud kõikvõimalikes meediakanalites. Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et ta tarvitas l eelneval õhtu alkoholi ja peab minema tööle, kuid ta ei teinud kõike endast olenevat, et oma seisundit enne väljasõitu kontrollida. Menetlusalune isik asus juhtima

N3 kategooria veoautot, mis juba oma olemuselt on suurem oht liikluses, millele lisandus alkoholi piirmäära ületamine. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamisega ei ole võimalik üheselt ja täpselt määrata ohtlik teistele liiklejatele oma võimaliku , kas juht on piisavalt puhanud, et ta poleks

väsimusseisundiga. Väsimusseisundit saab otseselt võrrelda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega, kuna juhi reaktsioonikiirus ja tähelepanu on aeglustunud.

Kohtuväline menetleja märgib, et L § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette põhikaristusena S

rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, aresti või põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks § 215 sanktsioon näeb .

LS ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot.

Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süü suurust, süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega.

6

Juhindude - -s menetlusalusele s KarS § 56 lg st 1 ja § 63 lg 3 sätestatust määrati karistuseks isikule LS § 211 ja § 215 alusel rahatrahv 154 trahviühiku ulatuses, s.o 616 eurot ning LS § 224 lg 2 alusel kohaldati lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Ots S Olukorras use tegemisel võeti arvesse, et isikut on varasemalt karistatud L § 215 alusel. , kus isik paneb toime samalaadse süüteo ehk manipuleerib sõidumeerikuga ning tahab varjata oma tegelikku töö näitab, et menetlusalune isik suhtub ükskõikset kehtivatesse - ja puhkeaega, õigusnormidesse ja talle määratud karistused ei ole pannud teda seadusekuulekalt käituma ja

hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks

menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem.

Kohtuvälise menetleja esindaja möönab, et menetlusalusel isikul võib töö olla seotud

juhtimisõigusega, kuid tuginedes asjaolule, et varasemad karistused ei ole mõju avaldanud,

siis on põhjendatud nii määratud rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine ning see on

suunatud eelkõige seetõttu sellest vastavaid järeldusi teeks. Kohtuvälis

, et isik

e menetleja hinnangul rahatrahvi v e isikut ähendamise ja juhtimisõiguse alles jätmise korral ei mõjutaks se

edaspidi seaduskuulekalt

käituma ning mõistetud rahaline karistus ilma juhtimisõiguse peatamisega ei täidaks püstitatud eesmärki. Kokkuvõtvalt leiab kohtuväline menetleja, et nii põhikaristusena määratud rahatrahvi suurus kui ka kohaldatud juhtim viitab isõiguse äravõtmine sanktsiooni keskmise määra ulatuses

sellele, et arvestanud karistust kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt kergendavate ja raskendavate asjaoludega.

5.5. Mis puudutab kaebuse taotlust rahatrahvi ositi tasumiseks, siis nõustub kohtuväline menetleja esitatud taotlusega, ent juhib tähelepanu sellele, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole isik esitanud vastulauset, taotlusi ega muid tõendeid oma sissetulekute või väljaminekute kohta. Sel põhjusel ei saanud osutatut kajastada ka kohtuvälise menetleja otsus. Kaebusele lisatud palgatõendi kohaselt ei oma isik suurt sissetulekut, mistõttu on kohtuväline menetleja nõus rahatrahvi ajatamiseks 12 kuu peale. Muus osas taotleb kohtuväline menetleja vaidlustatud otsuse muutmat

a jätmist.

6. 21.02.2017 registreeris kohus kohtuvälise menetleja edastatud taatlustunnistuse ja

kinnituse selle kohta, et ametnik Ken Tommula on läbinud pädeva mõõtja koolituse 16.06.2012.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, väärteoasja materjalide ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

7.1. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse dest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse piiri

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 ,

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest

määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile.

7

7.2.

LS § 69 lg 3 keelab mootorsõiduki juhtimise, kui mootorsõidukijuhi, trammijuhi või

maastikusõidukijuhi ühes grammis veres on rohkem kui 0,20 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Väärteoasjas leiduvast indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati

20.11.2016 kell 23.20 kaebaja suhtes indikaatorvahendit, milline andis positiivse tulemi

alkoholile. Sellele järgnevalt nähtub tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist, et

kaebaja seisundi kindlakstegemiseks on 19.11.2016 ajavahemikul kella 23.38st kuni kella

23.43ni kasutatud meetrit, milline oli taadeldud ja mida kinnitab tõenduslikku alko

taatlustunnistus. Ka viis mõõtmise läbi pädev mõõtja, s la, kes on läbinud .o Ken Tommu pädeva mõõtja koolituse 14.06.2012. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,31 mg ja 0,31 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,26 mg alkoholi. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes

jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. isik LS § 69 lg nõudeid ja Seega rikkus menetlusalune 3 realisee -

ris LS § 224 lg s 2 sätestatud väärteokoosseisu.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu

olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg s 2 ettenähtud väärteona. -

8. Analüüsides järgnevalt menetlusalusele isikule LS § 211 ja § 215 järgi

inkrimineeritavate rikkumiste toimepanemist, siis nende rikkumiste osas asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele.

8.1. s LS § 215 sätestab vastutuse õidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega

varustatu O d mootorsõiduki juhtimise eest. sutatud õigusnormi inkrimineerimiseks tuleb esmajoones tuvastada sõidumeeriku kasutamise kohustuslikkus ning anda seejärel hinnang LS § s 215 säte - statud koosseisutunnuste esinemise kohta.

Väärteoprotokolli kohaselt juhtis menetlusalune isik 29.10.2016 kell 04.05 mootorsõidukit DAF FT XF 105 reg nr-ga xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid osutatud

ajal oli käigukasti ühendava impulsi andurile paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade magneti näol, mille tõttu salvestas sõidumeerik sõiduaja asemel puhkeaega. LS § 130 lg 1 sätestab, et sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi

koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500 kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto

- või autorongi juhi sõidu ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude - loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006,

mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega

muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr

2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85. Analüüsides väärteotoimiku materjale, tuleb nentida, et selles puuduvad igasugused andmed,

mis võimaldaksid kindaks teha, kas menetlusaluse isiku poolt juhiti 29.10.2016 kell 04.05 sellist

sõidukit, millele laienes sõidumeeriku kasutamise kohustus. Nii tuleb viidata, et kohtuväline menetleja on väärteokoosseisu kindlakstegemisel tuginenud

mh piiriületuse üldandmetele ja objekti andmetele (tl 31 33). Kõnealustest andmetest pole -

võimalik aga teha vähimaidki järeldusi, et tegemist oleks olnud veose veoks ettenähtud üle

3500-kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongiga. Kõnealusest väljatrükist nähtub üksnes see, et menetlusalune isik on ületanud piiri 29.10.2016 kell 04.05

ning -ga xxx on seda teinud maateesõidukiga DAF FT XF 105 reg nr ja maanteesõidukiga

Krone SDP reg nrxxx. ga Toimikus puudub informatsioon sõiduki(te) täismasside kaalu kohta.

8

Samuti nendib kohus, et nende , mis on 19-20.11.2016 kogutud 29.10.2016 tõendite pinnalt väidetava süüteosündmuse kohta LS § 215 mõttes, ei ole võimalik teha järeldusi lt toimunud

selle lahendi nr 3-1- gi kohta, et sõiduk oli ette nähtud veose veoks. Kõrgeima astme kohus on

1-2-16 p-s 7 selgitanud

, et sõidumeeriku kasutamise kohustuse üle otsustamisel ei ole õige

lähtuda üksnes sõiduki täismassist, vaid EÜ määruse nr 561/2006 art 2 punkti 1a järgi tuli

hinnata veel sedagi, kas oli tegemist kaubaveoks kasutatava konkreetse autoveo puhul sõidukiga ainuüksi ühe või teise sõiduki kuulumine kusagile kategooriasse ei võimalda teha ; järeldust, kas sõiduk oli mõeldud kaubaveoks. Seega järeldub eelnevast, et LS § 215 kohaldamise eeldused on vaadeldaval juhul tõendamata, ent veelgi enam – sellekohased tõendid on ka täielikult kogumata.

8.2. , sh Väärteoasjades väljakujunud kohtupraktika kohaselt arutab kohus väärteoasju

kaebusi ning kohtul on sea ja kohustus ab ovo dusest tulenev menetluslik pädevus tõendite omaalgatuslikuks kogumiseks.

Väljaspool vaidlust on asjaolu, et kohtul on võimalik suuremate raskusteta kõrvaldada puudused kaal. selle kohta, et selgitada välja menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukite Samas leiab kohus, et kuna 29.10.2016 süüteosündmuse, sh LS § 215 eelduste täidetuse kohta

puuduvad objektiivsed tõendid nt tunnistajatest isikuliste tõendiallikate ütlused -

menetlusaluse isiku poolt mootorsõiduki juhtimise või sõidukite kohta ning samuti pole

teostatud sõiduki vaatlust vmt – 29.10.2016 väidetavalt toime pandud ning menetleja on süüteo tuvastanud alles käigus 19-20.11.2016 teostatud kontrolli , st et objektiivselt pole olnud

juba menetlejal olnud v väidetava süüteo avastamise hetkel õimalust sõidukit vaadelda või

koguda muid tõendeid sõiduki kasutamisotstarbe kohta – vähemalt pole seda

vaadeldava väärteomenetluse raames tehtud – d pärast väidetava süüteo siis leiab kohus, et enam kui 4 kuu

toimepanemist ei ole võimalik koguda selliseid tõendeid, mis kinnitaksid kahtlusteta ja

objektiivselt sõiduki seisundit ja kasutamisotstarvet väidetava väärteo toimepanemise ajal ehk

29.10.2016. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna vaadeldaval juhul ei ole täidetud LS § 215 kohaldamise eeldused, siis ei - ole võimalik heita isikule ette ka LS § s 215 sätestatud süüteo

toimepanemist ning selles osas kuulub kohtuvälise menetleja otsus tühistamisele ja

väärteomenetlus lõpetamisele V MS § 29 lg 1 p 1 alusel. T

9. Menetlusalusele isikule on nii väärteoprotokollist kui kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt ka LS § s 211 ettenähtud väärteo toimepanemis ette heidetud - t.

LS § 211 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata. Tutvudes väärteoprotokolliga, siis nähtub väärteokirjeldusest, et 19.11.2016 kell 23.20 juhtis

Z.D Ida-Viru Maakonnas Vestervalli 7 kategooriasse N3 kuuluvat mootorsõidukit Scania R420 reg nr-ga xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,31 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Järgnevalt on väärteoprotokolli väärteokirjelduses järgnev: juhtis mootorsõidukit DAF FX XF

105 reg nr xxx, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Kuupäeval 29.10.2016 kell

04.05 oli digitaalset sõidumeerikut ja käigukasti ühendava impulsi andurile paigaldatud

sõidumeeriku tööd häirida võiv seade (magnet), mille tulemusel meerik salvestas tegeliku

sõiduaja asemel pu mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama hkeaega. Juh

tis

sõidumeerikut. Mootorsõidukile oli paigaldatud mehaanilist sõidumeerikut ja käigukasti ühendaval impulsi anduril puudus nõuetekohaselt paigaldatud plomm. Sõidukile ei laienenud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 art 3 ja LS § 130 lg-s 12 toodud erisused.

Eelnevat analüüsides leiab kohus, et väärteoprotokollis kajastatud väärteo kirjeldus on ebaselge, kuna selle pinnalt ei ole võimalik teha ühest järeldust selle kohta, millise sõidukiga

seondub LS § 211 rikkumine. Nii nähtub eelosutatud väärteoprotokolli tekstist väärteo

kirjeldust üheselt mõistetavalt, et mootorsõiduki juhtimine keelatud seisundis seondub

9

sõidukiga Scania R420 reg nr-ga xxx. Sealt edasi on protokolli koostaja menetlusalusele

isikule ette heitnud LS § 215 rikkumist seoses sõidukiga DAF ning sellele järgnevalt on

mene

-ga 211. tleja käsitlenud etteheidet seoses LS § Seega ei ole võimalik teha järeldusi,

millise sõidukiga seoses inkrimineeritakse menetlusalusele isikule LS § s 211 sätest

- atud

rikkumise toimepanemist – siinkohal on põhjust ka välja tuua, et kui selleks sõidukiks oli

menetleja väärteoprotokolli kohaselt sõiduk DAF, siis nagu kohus juba eelnevas alapunktis

seoses LS § ga 215 välja tõi, puuduvad tõend - id selle kohta, et menetlusalune isik kohustus kasutama kõnealuses sõidukis sõidumeerikut. Kui selleks sõiduki s, millega seondub väidetav k

LS § 211 rikkumine, on mootorsõiduk Scania R420 reg nr-ga xxx, mis iseenesest oleks

kooskõlas menetlusse kaasatud tunnistaja ütlusega, siis tuleb nentida, et menetleja poolt väärteoprotokolli väärteo kirjelduse all märgitu ei võimalda järeldust, et võimalik rikkumine seonduks just kõnealuse sõidukiga, st sõidukiga Scania. Kohus märgib, et kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VtMS § 87), mis tähendab seotust selles toodud teokirjeldusega ning samuti puudub kohtul seaduslik

õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kõrvuti

eelmärgituga tuleb välja tuua seegi, et ka kohtuvälisel menetlejal pole kohtumenetluses seaduslikku õigust hakata muutma või täiendama väärteoprotokolli, sest sellise võimaluse on seadusandja ette näinud vaid kohtuvälises menetluses väärteoprotokolli koostamise etapis (vt RKKKo nr 3-1-1-43-14). Seega, kuna vaadeldaval juhul on kohtuvälise menetleja koostatud

väärteoprotokoll selle väärteo kirjelduse osas ebatäpne/puudulik osas, mis puudutab menetlusalusele isikule inkrimineeritavat rikkumist LS § 211 järgi ning sellist rikkumist ei ole

võimalik ka kõrvaldada, siis puudub menetluslikult võimalus tuvastada menetlusaluse isiku

teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd ning see tähendab õiguslikus mõttes menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetluse lõpetamist V MS § 29 lg 1 p 1 aluse T l.

10. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle

ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest - kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

10.1. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

10.2. resseeritud Kuna LS § 224 lg 2 sätestab alternatiivsed karistusliigid ning kohtule ad kaebuses on taotletud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist kohaldatud karistusliigi osas, asendades see rahatrahviga, siis kujundab kohus seisukoha selles, kas kohtuväline menetleja on karistusliigi kindlaksmääramisel eksinud karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu ning kas

kohtuvälise menetleja võimalik eksimus on selline, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise mõistetud karistusliigi osas. Siinkohal selgitab kohus, et kohtuvälisest

menetlejast karistusliigi osas erinevale seisukohale jäämine ei ole aluseks kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamisele – kuna seadusandja on kohtuvälisele menetlejale andnud

küllaldaselt laialdase kaalutlusõiguse karistusliigi ja määra kindlakstegemisel, siis saab -

kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise aluseks olla vaid materiaal või - väärteomenetlusõiguse ebaõige kohaldamine.

10

10.3. Nagu märgitud, võimaldab LS § 224 lg 2 kohaldada karistusliikidena rahalist karistust,

aresti või juhtimisõiguse äravõtmist. Karistusliigi kindlaksmääramisel osutas kohtuväline

menetleja mitmetele aspektidele, mis tingisid menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise. Nii võttis kohtuväline menetleja arvesse tuvastatud alkoholi

piirmäära ületamist, selle ohtlikkust, selle mõju nii isikule endale kui ka teistele ning asus

seisukohale, et osutatud asjaolud nende kogumis annavad aluse kohalda karistusliiki, mis seondub juhtimisõiguse äravõtmisega. Tutvudes väärteomaterjalidega ning menetluse käigus tuvastatud asjaoludega, asub kohus

seisukohale, et karistusliigi kindlaksmääramisel ei ole kohtuväline menetleja eksinud

karistuse puuduvad alused k mõistmise üldpõhimõtete vastu ja sel põhjusel ohtuvälise

menetleja otsuse korrigeerimiseks. Kohus osutab, et menetlusalust isikut on eelnevalt

karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on tasutud, kuid

uue raske liiklusalase süüteo toimepanemine vaid lühikese ajavahemiku möödumisel pärast viimase liiklusalase rikkumise toimepanemist ja rahatrahvi tasumist, annab aluse järeldusele, et eelnevad rahatrahvid oma eesmärki täitnud ei ole, need ei ole suunanud menetlusalust isikut õiguskuulekale teele, mistõttu menetlusaluse isiku karistamine uuesti rahatrahviga talle/tema

väärtushinnangutele ja arusaamadele küllaldast mõju ei avalda. Seega tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohalda rahatrahvist erinevat karistusliiki.

Arvestades, et alternatiivsete karistusliikidena on seadusandaja ette näinud aresti ja

juhtimisõiguse äravõtmise ning arest on põhiõigusi enim riivavaks karistusliigiks,

siis asub

kohus seisukohal, et on kohtuväline menetleja oma kaalutlusõiguse teostamisel juhindunud

k -

aristusliigi kindlaksmääramisel põhjendatult LS § 224 lg s 2 sätestatud karistusliikidest

kolmandast alternatiivist ehk kohaldanud põhjendatult põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Siinkohal on asjakohane seegi, et menetlusalune isik juhtis N3 kategooria sõidukit, mille juhtimine juba iseenesest nõuab suuremat tähelepanu. Seega olukorras, kus isik paneb ennast teadlikult ja tahtlikult sellisesse tervislikku seisundisse, kus tema juhtimisvõime on pärsitud, kuid sellele vaatamata asub ta siis viitab kohtu veendumuse juhtima N3 kategooria sõidukit,

kohaselt selline tegevus sesse suhtumisse nii kõnealuse isiku hoolimatusse ja ükskõik iseendasse kui ka kaasliiklejatesse tervikuna. Sellises seisundis isik möönab mistahes raskete tagajärgede tekkimise võimalikkust, kuid suhtub sellesse ükskõikselt. Kohus leiab, et selline

isik ühes oma suhtumisega oma teo võimalikesse tagajärgedesse viitab sellele, et isik on

liikluses ohtlik ning ohu kõrvaldamiseks ja selleks, et isik saaks aru oma teo keelatusest, on

põhjendatud tema liiklusest kõrvaldamine. Neil kaalutlustel ei pea kohus vajalikuks

kohtuvälise menetl ja karistusliigi valikut korrigeerida, st et kohtuväline men e etleja on

seaduslikult ja põhjendatult kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes karistusliigina põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

10.4. -s 2 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg

ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistust . sanktsioonimäära keskmises määras

Kohus märgib, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

l sanktsiooni et ähtepunktiks võtta tenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib

jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava - karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt - .

Arvestades, et vaadeldaval juhul on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut

juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, siis leiab kohus, et ka menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistuse määr on vastavuses materiaalõiguse normidega. Nii nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, et kohtuväline menetleja on põhistanud menetlusaluse isikule kohaldatud

11

karistust rikkumise ohtlikkusega, sh sellega kaasneda võivate raskete tagajärgedega. Kohus

tõi eelnevalt välja sellegi, et menetlusalune isik juhtis keelatud seisundis N3 kategooria sõidukit, mille juhtimine nõuab kohtu veendumuse kohaselt erilist tähelepanu. Need asjaolud viitavad küllaldaselt suurele süüle. Kuna kohtuväline menetleja on nentinud ühe karistustust

kergendava asjaolu esinemist, mille olemasoluga kohus nõustub, siis tuleb lõppjäreldusena nõustuda kohtuvälise kuu pikkune juhtimisõiguse äravõtmine on menetleja seisukohaga, et 6 proportsionaalne ja õiglane menetlusaluse isiku poolt toime pandud rikkumisega, rikkumise tehioludega - kui eripreventiivseid kaalutlusi. ning võtab arvesse nii üld

10.5. Kohtule adresseeritud kaebuses on viidatud, et juhtimisõiguse äravõtmisega kaasnevad

menetlusalusele isikule rasked tagajärjed töö setuleku saamise võimatuse kohakaotuse ja sis näol, kuna tegemist on kutselise autojuhiga. Sellega seonduvalt märgib kohus, et inimlikust aspektist vaadatuna saab nõust

uda kaebajaga,

et juhtimisõiguse ajutise äravõtmisega võivad kaebajale kaasneda ajutised raskused

sissetuleku saamisel, kuna materjalidest nähtuvalt töötab kaebaja kutselise xxx. Samas oli kõnealune asjaolu menetlusalusele isikule teada ka talle inkrimineeritava rikkumise ajal, mis

tähendab, et täiskasvanud isikuna pidi ta aru saama talle rikkumise tagajärjena kaasneda

võivatest ebamugavustest, sh sellest, et tema enda käitumise tagajärg võib tähendada talle

samalaadse töö tegemise ajutist võimatust ja seeläbi ka sissetuleku saamise vähenemist või

võimatust sama töö tegemise kaudu. Küllaldase kogemuse olemasolule saada sissetulekud

viitab seegi, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud

ka eelnevat juhtimisõiguse äravõtmist, mistõttu ka sellest johtuvalt pidi menetlusalune isik ette nägema võimalikke tema poolt toimepandava te tagajärgi. Eelneva pinnalt asub kohus o

seisukohale, et menetlusalune isik on ise suhtunud oma teo tagajärgedesse ükskõikselt,

seejuures on

selline vaadeldav väärtegu hinnatav ka enamohtliku süüteona, mistõttu ükskõiksus ei piirdu mitte ainult kaebaja isiku , vaid ükskõiksusega on hõlmatud ka teiste ga kaasliiklejate elu ja tervis. , asub kohus seisukohale, Seega kaaludes riivatavaid õigushüvesid et antud olukorras kaaluvad kollektiivse ka kaebuse d õigushüved kaasliiklejate ja tegelikkuses esitaja enda elu ja tervise näol üles võimaliku töökoha ja ka sissetuleku kaotusega seonduvad tagajärjed. Lisaks pidi kaebuse esitaja oma eelnevate süütegude ja neile järgnenud karistuste

pinnalt möönma, et iga võimaliku järgneva rikkumisega kaasnevad tagajärjed, võimalik et rangemad ning ka juhtimisõiguse äravõtmisega seonduvad.

11. - etleja Kokkuvõtvalt ja juhindudes VTMS § 132 p st 1 tühistab kohus kohtuvälise men lahendi osaliselt, so LS § 211 ja § 215 puutuvalt ning lõpetab neis osas menetluse VtMS § 29

lg 1 p 1 alusel. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja lahendi muutmata. Kohus rahuldab esitatud kaebuse osaliselt.

/allkirjastatud digitaalselt/